Maqala
Jastyq týraly...
Sahnadaǵy toǵyz jastyq keıipkerler ómirge toǵyz túrli baǵa beredi. Spektaklde áreket joq dese de bolady. Kórermenderdi emoııaǵa baı dıologtar men áńgimeler baýrap alady. Basty keıipker úshin eriksiz ýaıym shegesiz.
Bólim: Teatr
Datasy: 27.02.2017
Avtory: Айжан Ахмет
Maqala
Jastyq týraly...
Sahnadaǵy toǵyz jastyq keıipkerler ómirge toǵyz túrli baǵa beredi. Spektaklde áreket joq dese de bolady. Kórermenderdi emoııaǵa baı dıologtar men áńgimeler baýrap alady. Basty keıipker úshin eriksiz ýaıym shegesiz.
Bólim: Teatr
Datasy: 27.02.2017
Avtory: Айжан Ахмет
Jastyq  týraly...

Aıjan Ahmet

Ónertaný magıstri, teatrtanýshy


Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq  balalar men jasóspirimder  teatrynda O.Janaıdarovtyń «Jastyq  týraly...» (Dýsha  podýshkı) (aýd.
S.Balǵabaev) pesasy  S.Sraılov  rejıssýrasymen  qoıyldy. Reseılik jas dramatýrg balabaqshadaǵy qus jastyqtar arqyly adam  bolmysyn ashýdy  kózdegen. Munda sonymen qatar ómirde tańdaý
jasaý kerektigi de aıtylyp tur. Pesadaǵy máseleler týra maǵynasynda aıtylǵan. Shyǵarmanyń
balalarǵa arnalǵanyn eskersek bul tásil oryndy. Árbir jastyq ózinde uıyqtaıtyn
balanyń ereksheligin asha túsedi. Kishkentaılarǵa arnalǵan jarqyn shyǵarmany
S.Sraılov  eresek kórermenderge laıyqtap
sheshim jasaǵan. Balalar  paıymymen úlken
máselelerdi kótergen. Pesa kez-kelgen
jastaǵy kórermenderge túsinikti
tilde  jazylǵan. Jastyqtar arqyly
aıtylǵan kúrdeli máseleler jeńil, túsinikti jetkiziledi. Rejısser osy
erekshelikterdi eskere otyryp jumys jasaǵanda spektakl aýqymy keńeıe túser edi.
S.Sraılov pesany sahnalaýda sımvoldyq sheshimderge barýǵa talpynyp otyr.

Sahnadaǵy toǵyz jastyq keıipkerler  ómirge toǵyz túrli baǵa beredi. Spektaklde
áreket joq dese de bolady. Kórermenderdi emoııaǵa baı dıologtar men áńgimeler
baýrap alady. Basty keıipker úshin eriksiz ýaıym shegesiz. Bul avtordyń jeńisi desek
qatelespeımiz. Biraq  S.Sraılovtyń sheshimi
boıynsha adam jastyqtardyń yqpalyna túsken, pesada kerisinshe ǵoı. Bul onyń
shyǵarmany tolyq túsinbegenin  kórsetip
tur. Qazirgi qazaq rejıssýrasynda aktermen rol ústinde jan-jaqty jumys isteý,
olardyń sheberligin ashý, rejısserlik oı-tujyrymdy akter oıyny arqyly tolyq
júzege asyrý jaǵy kenje qalyp barady. Dramatýrgııalyq shyǵarmanyń mazmunyn,
kórkemdik-ıdeıalyq ereksheligin tereń zerttep, tolyq meńgerýdiń ornyna
rejısserler spektakldiń syrtqy pishinine kóbirek mán berip júr. Sonyń yqpalynan
sahnadaǵy beıneler ashylmaı qalǵan. Jeke keıipkerlerdiń jıyntyq beınesin
jasaýdyń ornyna syrtqy bolmysyna den qoıǵan. Rejısser akterlermen jetkilikti jumys
jasamaǵandyqtan sahnadaǵy árbir oryndaýshy spektakl bastalǵannan nátıjeni oınap
ketken.

Apataı
rólindegi  G.Qazaqbaeva  qartaıǵan jastyqty fızıkalyq turǵyda sharshap
oınaıdy. Qansha tozyǵy jetkenimen bala jastanyp jatqanyn eskere otyryp balalyqty
da umytpaý kerek edi. Oryndaýshy kárilikti
kórsetýge  den qoıǵandyqtan
bir  jaqty  oıyn baıqatty. Túshkirip otyrý keıipkerdiń  ereksheligi retinde eskerilip spektakl
barysynda umyt qalmasa eken. Akterlik oıynda ájelerge  tán meıirimdilik pen qamqorlyqty kórmedik.
G.Qazaqbaevanyń sahnada ózin oınaýyna rejısserlik  maqsattyń anyq emestigi sebep bolǵan.
Sahnadaǵy apataı  lavdoptan qorqatyn keıipte
ǵana sheshim tapqan.

Aktrısa J.Maqashovanyń
oryndaýyndaǵy Roza óziniń qııal áleminde ómir súretin jany názik qyz.
Aınalasyndaǵy adamdardan esh jamandyq kútpeıdi. Ómirdiń mánin mahabbattan
izdegen  Roza-J.Maqashova óz jubyn
jolyqtyrýdy armandaıdy. Rejısser men sýretshiniń sheshimi boıynsha aktrısa alqyzyl tústi
kıim kıip, symbatty qımyl-qozǵalysymen keıipker ereksheliginiń syrtqy túrin dál
bergen. J.Maqashevanyń Rozasy shymyldyq ashylǵannan mahabbatta joly bolmaı, ómirden
kóńili qalǵan keıipte kórinedi. Al oqıǵa boıynsha ózine serik bola alatyn
mahabbat ıesin izdeıdi ǵoı. Spektakldegi Rozanyń áreketi buǵan qarama-qaıshy
kelgen. Ol Grechıkpen sóılesken saıyn ony aımalap, qushaqtap mezi etedi. Rejısser
tarapynan ketken salǵyrttyqtan aktrısa oıynynda bir jaqtylyq basym bolyp
roldiń ósýi kórinbeı qaldy.

Spektakldegi
este qalarlyq beınelerdiń biri Pıppı desek
qatelespeımiz. Basqalar oǵan kóńil bólmeı, sanaspaıtynyna kishkentaı
Pıppı kóndigip ketken. D.Nurbolattyń
oıynynan óz oıyn aıtýǵa emes basqalarmen
bas shulǵyp kelise berýge daǵdylanyp alǵan «kishkentaı adam» psıhologııasyn
kóremiz. Aktrısa Pıppıdi aınalasyna úreımen qarap, jaltaqtaı beretin hal-kúıin
anyq jetkizgen. Rejısserlik sheshim
boıynsha Pıppı janyndaǵylardan qyspaq kórip júrgen keıipker. D.Nurbolat
qıyndyqqa moıymaı óz shama-sharqyna  oraı
kúresken Pıppıdi keıipteýge talpynady. Degenmen Grechıkpen  sóıleskende jylap-syqtaýdyń qajeti joq edi.
Jastyqty adamǵa aınaldyrýdan aktrısa utylyp otyr.

Barlyǵyn
tártipke baǵyndyryp ustap otyrǵan Bilgishovıch dıktator beınesinde sheshim tapqan
eken. Arıersenada bárinen sál bıik turǵan ol tóbeden tónip qaraıdy. U.Bolatbek
oıynynan miz baqpaıtyn basshy Bilgishevıchti kórdik. Bala jastanǵan jastyqtyń sheneýnik
bolýynyń qajeti joq. Bilgish eki apta kitaphanada kópshik bolǵan degende túpki
ıdeıa jatyr. Onyń bilimi jattandylyqpen shektelgen. Rejısser osy  erekshelikti eskermeı Bilgishevıchti  jandy alatyn ázireıil etip jibergen. Barlyǵy
baılanǵan jiptiń basy onyń ýysynda ustaýy osy oıymyzǵa dálel. U.Bolatbek
kózildirikti kıip-sheship, qabaǵyn túıip júrý arqyly baqylaýshy ekenin kórsetedi.
Akter bul jattandy sterıotıpterden aýytqyp bilimdi de, oqyǵan adamdy sýretteýdiń
basqa qyrlaryn izdestire túsi kerek edi. Bilgishtiń baqylaýshy bolýynyń sebebin oryndaýshy
tereń zertteı otyryp roldiń ósý jolyn túzgen jaǵdaıda ǵana jaqsy ashylǵan beıneni
kóretinimiz sózsiz.

Basqalardan kólemi jaǵynan úlken jastyq
Jomart ótirik kúlip, óz paıdasyn ǵana oılaıdy. Syrty úlken bolǵanymen ishi tar
Jomartty E.Ramazan óziniń akterlik qarymyna saı oınaı bildi. Oryndaýshy
basqalardy baqylap otyratyn, eshqandaı iske aralaspaıtyn keıipkerdi alaq-julaq
etken kózqaras pen jasandy, qatty kúlkisimen kórsetti. Akter jastyqtyń
adamdarǵa degen qarym-qatynasyn bederleıdi. Oryndaýshy Jomartty esh oqıǵaǵa qatysy
joq etip ashý arqyly utymdy nátıjege qol jetkizgen. Mundaı sheshimmen spektakl
sońyndaǵy E.Ramazan – Jomartynyń “bılikke” ıe bolýy oryndy.

Spektaklde aınalasyndaǵylarǵa ashýly,
bárinen kóńili qalǵan Emma degen keıipker bar. Pesada jertóle týraly dıologtar
arasynda aıtylýy beker emes. Lavdop – jastyqtar ómiriniń aıaqtalýynyń sımvoldyq
kórinisi. Bul oryn basqalar úshin qorqynysh pen úreıge toly. Jalǵyz Emma úshin ol
ósken týǵan uıasy. Sol jerde ol kórtyshqan Chachamen tanysyp, dostasty. Ol “lavdoptan”
qoryqpaıdy, barýǵa da qarsy emes. Osy áreketi ony basqalardan erekshelep tur.
Chachaǵa degen saǵynysh keýdesin kernep jegideı jep jatyr. Ekeýiniń birge bolýyna
qoǵam qarsy, erejege moıyn usynýdan basqa amal joq. Qoǵamda ornaǵan júıe
osyndaı qyspaqqa alǵan. Tártip solaı. T.Nurbekova aınalasymen alysyp bolǵan
Emmany kórsetedi. Ol erejeni  buzýǵa  tyrysyp
taýy  shaǵylǵan  adam
psıhologııasyn  bederleıdi.
Munda  da
aktrısa  óz  keıipkerin
adamdyq qasıetterge baı etip
jibergen. Sonyń  saldarynan  ómirde
joly  bolmaı, ishimdikke  salynǵan
áıeldiń beınesi jasaldy. Chachaǵa (akter – M.Ádjibekov) degen  mahabbat
Emma  ómiriniń  máni. «Chacha»
dep  qana  kún
keshken  Emma  beınesi
aktrısa  oıynynda  tolyqqandy
ashylmaǵan. T.Nurbekovaǵa  áli de  jan-jaqty
izdene  túsý  qajet.

Spektakl  oqıǵasy  Grechık
tóńireginde  órbıdi.
Basqalarǵa  uqsamaıtyn  ol  óz ereksheliginen  qorqady. Ózge jastyqtardyń ishinde mamyq pen
qaýyrsyn bolsa ol qaraqumyqpen toltyrylǵan. Grechık sol ózgesheligin úlken tragedııalyq
kúıde qabyldaıdy. Ózińmen óziń bolyp qalý úshin kóp jaǵdaıda erlik kerek. Al
ózińniń ereksheligińdi saqtap qalý ómirden óz ornyńdy tabýmen teń. Jan bitken
jastyqtar áleminde tús kórý qabileti ishińde mamyq pen qaýyrsyn bar sekildi
erekshelik. E.Sadyrbaev  eshteńeni  tolyq
túsine  almaı, shatasyp  júrgen
Grechık beınesi  arqyly  bizdiń
qoǵamda da  bar  adamdardy
kórsetedi. Degenmen  akter  adamdar oqıǵasynyń  syrttaı
baqylaýshysy  ekenin  eskerýi
kerek. E.Sadyrbaevtyń
Grechıgi  ólimshi  halge
túsý  arqyly  asyra
silteýshilikke  boı  aldyryp
otyr. Rejısser  akterge  roldi
túsindirgende  naqty  mindetin
anyqtap  bermegendikten  sylbyr
oıynǵa  alyp  keldi. Grechık
pen  Úmittiń  bir-birimen
baılanysy  nede  ekeni
spektaklde  anyq  emes. Sonyń
saldarynan  J.Dúısenbıevanyń   Úmiti
sahnada  jaı  bos
turyp  qalatyn  sátteri
óte  kóp.

Alǵash
spektakl bastalǵandaǵy aýyr atmosfera spektakldi jeńildiginen alshaqtatyp
aldy. Uıyqtap jatqan Úmit – J.Dúısenbıeva oıanǵanda sahnaǵa jaryq sáýle quıyla
ketti. Osy jarqyn beıne sahnada tolyq ashylmaıdy. Grechıkpen sóıleskendegi
J.Dúısenbıeva –Úmittiń boıynda balalyqty kóre almaımyz. Aktrısa  roldiń
jelisin  úndemeı  turǵanda
úzip  alady. Oryndaýshy  Úmittiń basqalardan
ereksheligi  allergııasy  bar
bolǵandyǵynda  degen  óte
tar  sheshim  tapqan. Úmittiń  jalǵyzdyǵynyń
basty  sebebi  spektaklde
ashylmaǵan.

Qoıylymnyń
kórkemdik tutastyǵy men ıdeıasyna jaýap beretin tulǵa – rejısser. Rejısserlik
oı-tujyrym joǵary dárejede bolǵanda ǵana spektaklde avtor da, akter de, sýretshi
de, kompozıtor da shyǵarmashylyq tabysqa qol jetkize alady. 

Rejısserdiń
oıyn sýretshi Nurjan Samenovtyń dekoraııasy ashyp turǵan joq. Ol sahna keńistigin
ıgere otyryp akterlerge áreket etetin yńǵaıly atmosfera týǵyza bilgen. Degenmen
sahnanyń kórinisi men rejısserlik oı-tujyrym astaspaı jatqany da jasyryn emes.
Lavdoptan qorqyp otyrǵan olar ózderi sol jertólede sııaqty. Joǵaryǵa baǵyttalǵan
baspaldaqtar sózimizge dálel bola alady.  Qazirgi tańda qazaq teatrynda senografııa
salasy kemshin damyp jatyr degen pikirler kóp. Shyn máninde de qazirgi bizdiń
spektaklderde ıllıýstraııalyq jáne fondyq senografııa kóptep kezdesedi.
Qoıylymmen bite qaınasyp, onyń ajyramas bóligindeı ózindik oı aıtyp, oınap
turǵan kórkemdik deńgeıi joǵary dekoraııa saýsaqpen sanarlyqtaı tym az.

Spektakldiń  sońy  júıeni  buza   almaǵan jastyqtardyń ekinshi basshyǵa bas
urýymen  aıaqtalady. Bilgishtiń  erejesimen
ómir  súrmeımiz  dep
qarsy  shyqqandar  Jomarttyń
erejesine  kónedi. Jastyqtar  adam
ómirin túsinýge talpynbaı
erejeni  syrttaı  baqylaǵandardyń  qatarynan bolý kerek edi. Osy  kózdegen
túpki  oıdy  rejısser
jipter  arqyly  sheship
otyr. Biraq  sol  tabylǵan
sımvol  ary  qaraı
oınalmaı  qaldy.

Premera
aldyndaǵy talqylaýda teatr synshylary tarapynan oryndy syn aıtylǵan. Kósh júre
túzeletinen senip, rejısserge on kún eskertpelermen jumys isteýge ýaqyt
berilgeni de jasyryn emes. Aıtylǵan oryndy syn-pikirlerdi rejısser elemegen. Anyq
emes rejısserlik oı-tujyrym, akterlik oıynnyń nasharlyǵy spektakldiń tutastyǵyna
óz áserin tıgizip tur.

Ǵ.Músirepov
atyndaǵy akademııalyq  balalar men
jasóspirimder  teatrynyń mol tabystaryn eshkim
joqqa shyǵarmaıdy. Alaıda teatr ónerinde rejıssýranyń kóterer salmaǵy aýyr.
Teatrǵa jańashyl baǵyt ákelý, túptep kelgende jaqsy spektakldiń týýy tikeleı
rejıssýraǵa baılanysty. Rejısserler óz aldaryndaǵy jaýapkershilikti eskere
otyryp spektakl qoısa eken degen oı aıtamyz.