2021 jyldyń 14 qańtar kúni saǵat 16:00-de Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıiniń Ortalyq kórme zalynda almatylyq sýretshi Svetlana Kakotkınanyń «Ómir ıirimderi» kórmesiniń ashylýy ótedi. Kórmege týsh, qalamush tehnıkasynda oryndalǵan 34-ten astam grafıkalyq jumystar qoıylǵan.
Svetlana Kakotkına 1979 jyly Almatyda dúnıege kelgen. Bolashaq sýretshige bala kezinen ata-anasy sýret salýǵa degen súıispenshilikke baýlydy, bul onyń mamandyq tańdaýynda kórinis tapty. «Klassıkalyq óner gımnazııasyn» bitirgennen keıin, ol sáýlet ınstıtýtynyń dızaın kafedrasyna túsedi. Instıtýtta oqý qyzyqty ári oqıǵaǵa toly boldy, kóptegen kórmeler men baıqaýlarǵa qatysý Svetlanany shyǵarmashylyq izdeniske ıtermeledi. Svetlananyń aıtýynsha, ınstıtýt oqytýshylary odan úlken shyǵarmashylyq bolashaq kúte otyryp, jańa bastap júrgen sýretshini daıyndaýǵa kóp eńbek, kúsh jáne senim jumsady. Joǵarǵy oqý ornyn bitirgennen keıin, Svetlana Kakotkına kórkemóner mektebinde muǵalim bolyp jumys istedi. Budan bólek, sýretshiniń jarnamalyq agenttikter men jýrnaldarda dızaıner, ıllıýstrator jáne betteýshi retinde tájirıbesi bar. Keıinirek Svetlana ıntererge, úılerdiń qurylysy men jóndelýine qyzyǵýshylyq tanytty, osylaısha óziniń qyzmet aıasyn ınterer dızaınerine deıin keńeıtti. Osy oraıda, onyń ıntererlik jumystary «Ideas», «Elıtnyı dom» jáne t.b.sııaqty jýrnaldarda jarııalanǵan.
Kópqyrly shyǵarmashylyq qýat alýan túrli qaıratkerlik men izdenisterdi talap etti, sondyqtan Svetlana QazBSQA-da sáýletshi mamandyǵy boıynsha ekinshi dıplom alýǵa sheshim qabyldady.
Sonymen qatar, Svetlana Kakotkına óleń jazady. Óleńder jınaǵyna ıllıýstraııalar jasaý sýretshini Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde debıýttik jeke kórmesin ótkizýge rýhtandyrdy. Alaıda Svetlana Kakotkınanyń ujymdyq kórmelerge, onyń ishinde «Kach» («Cook» galereıasy, 2002) kórme jobasyna qatysý tájirıbesi bar.
Grafıkalyq tehnıkasy ár túrli bolǵanymen, Svetlananyń súıikti materıaldarynyń biri – týsh, qalamush. Onyń týyndylary syzyqsha, núkte, daq pen syzyqtar negizinde jasalǵan. Avtor úshin syzyq – sýretshini tolǵandyratyn kúıler men emoııalardy jazyqtyqta beıneleýdiń negizgi tásilderiniń biri. Syzyqtar shyǵarmalardyń negizgi kompozıııasyn quraıdy, olar dálme-dál Svetlana Kakotkınanyń qylqalamymen ómirge keledi jáne keskindelgen beınelerdi óziniń plastıkasymen jandandyrady. Túsimen tolyqtyrylǵan tik, dıagonaldy, ushatyn syzyqtar olardyń jandy ekendiginiń, shynaıylyǵynyń dáleli, bul kórermenge tıimdi áser etedi.
«Baqshadaǵy kóktem», «Almaty aspany», «Aýrýhana terezesinen qaraǵandaǵy álem» sııaqty peızajdyq jumystar, sondaı-aq «Túımadaqtar», «Raýshandar», «Qashqargúlder men záıtúnder» gúlder kompozıııasynyń toptamasy sezimder men jeke qobaljýlardyń úılesimindegi tabıǵattyń jarqyn kórinisine basa nazar aýdara otyryp, peızaj lırıkasy bolyp kórinedi. Týyndylarda kóktem kúniniń áýezdi dybystary paıda bolady, dala gúlderiniń hosh ıisi seziledi, qustardyń úni estiledi - munyń barlyǵy kórermenniń qýanysh sezimin oıatyn tabıǵat kúıleri týraly. Eger Svetlana Kakotkınanyń sıýjettik sýretterinde ómir men bolmys taqyrybyndaǵy fılosofııalyq tolǵanystar men avtorlyq paıymdardy baıqasaq, lırıkalyq mazmundaǵy shyǵarmalarynda kompozıııa men formalardyń yqshamdylyq úılesimdiligi aıqyn kórinedi.
Kórme kýratory: Sholpan Nuǵymanova
