«Perishte izi» – bul IZDER tobynyń tarıhı-kórkemdik mańyzǵa ıe aýqymdy jobasy. Kórme Jumaqyn Qaırambaevtyń 70 jasqa tolý mereıtoıyna arnalady. Qazaqstan beıneleý ónerindegi kórnekti tulǵa, aıtýly ustaz J. Qaırambaevtyń esimi búgingi tańda barshaǵa tanymal. Ol qyryq úsh jyldan astam ýaqyt aralyǵynda T.Júrgenov atyndaǵy Ulttyq óner akademııasynda ustazdyq qyzmet atqaryp, 150-den astam shákirt tárbıelegen. Onyń mektebinen shyqqan talantty sheberlerdiń shyǵarmashylyǵy Qazaqstan kórkemóner murasynyń mańyzdy bóligine aınalyp, álemdik deńgeıde respýblıkamyzdyń ónerin abyroımen tanytyp júr.
Tarıhy 2003 jyldan bastalatyn Izder-diń alǵashqy kórmesi Á. Qasteev atyndaǵy Memlekettik óner mýzeıinde ótti. Arada jıyrma jyldan keıin bıyl tórtinshi kórmesi uıymdastyrylyp otyr. Ekspozıııa Izder tobynyń birinshi jáne kishi býynynyń 21 jarqyn shyǵarmashylyq tulǵalarynyń keskindemelik týyndylaryn bir keńistikte usyndy. Bul qalyptasqan kórkemsýret mektebi men dástúri týraly aıtýǵa jáne sheber men onyń izbasarlarynyń shyǵarmashylyq izdenisteriniń nátıjelerin kórsetýge múmkindik beredi.
Kórmeniń basty taqyryby retinde sýretshiler qazaq halqy úshin qasıetti, sarqylmas shabyt kózi bolyp tabylatyn kóshpeli mádenıettiń máńgi serigi – jylqynyń beınesine toqtalǵan. Qazaqtardyń mádenıeti men turmysy jylqymen baılanysty bolǵan. Halqymyzdyń jylqyǵa qatysty «Er qanaty – at», «Arystan ań patshasy, jylky – mal patshasy», «Jigittiń sorlysyn, attyń joldysy teńestiredi» - dep aıtylǵan maqal-mátelderinde kezdesedi. Qazaqtar saıgúligin óte joǵary baǵalap, baptap saqtaǵan, olardy súıispenshilikpen «esti janýar», «tilsiz adam» dep atasa, óziniń balalaryn «qulynym meniń», «qulynshaǵym» dep ataǵan. Sýretshilerdiń osy ǵajap janýarlarǵa asqan qyzyǵýshylyǵy adam men arǵymaqtyń ómirdegi tyǵyz qarym-qatynasynyń tarıhyna tereń boılata alǵan. Aqyndar tulparǵa kóptegen keremet poetıkalyq joldar arnasa, al sýretshiler saıgúlikterdiń symbatyna kórkem týyndylar men músinder somdady. Barlyq shyǵarmalar kórmege arnaıy jazylyp, «realızmnen» bastap, túrli zamanaýı baǵyttarda sheshim tapqan. Alýan túrli, ári tanymdyq ekspozıııa jylqy beınesin ár qyrynan ashyp kórsetedi. Adam ómirinde sáıgúlik – naǵyz dos, aınymas kómekshi jáne taýsylmas shabyt syılaıtyn kúsh.
Qaırambaevtyń shyǵarmashylyǵy san qyrly, adam men álem týraly tereń fılosofııalyq oılarǵa toly. Onyń kartınalarynda ótken men búgin, asqaqtyq pen úırenshikti, tabıǵılyq pen adamdyq úılesedi. «Kóshpendiler týraly ańyz» kartınasynda sýretshi ulttyq dúnıetanymǵa qatysty barlyq nárseni, onyń saqtalýy týraly oılaıdy. Onyń kartınalarynyń beıneleri romantıkalyq qııal men assoıatıvti eske saqtaýdan týyndaıdy.
Dosbol Qasymov, Meıirjan Nurǵojın, Talǵat Tileýjanov jáne basqa da birqatar sheberlerdiń beıneli álemi ulttyq dástúrlermen baılanysty. Olar kompozıııany qurý, qozǵalysty jetkizý, plastıkalyq tildi erkin meńgerý, janýarlardyń tańǵajaıyp shynaıy beınesin berýimen erekshelenedi. Olardyń sıýjetteri bir kórgenen túsinikti jáne ol kólemdi keń áńgimege aınala túsedi.
Azat Tabıev pen Aqqalı Zakırdiń «Balalyq shaq, «Qulanshy», «Mýzykant» shyǵarmalarynda tús negizgi forma túzýshi element bolyp tabylady, qanyq kombınaııalar, tústik jazyqtyqtarmen oınaý tań qaldyratyn álemdi jasaıdy.
Jas sheberler Nurbol Nurahmet, Almas Oraqbaı, Beıbit Ásemqul, Almas Nurǵojaev, Darıa Qaırambaeva, Oralbek Qabóke, Baqyt Seısenhanuly sıpattaý tásiliniń áserinen shyǵyp, ómirdegi jáne qoǵamdaǵy máseleler týraly aıtýǵa tyrysady. Olardyń shyǵarmalarynda birden qorytyndy jasaýǵa daıyn «tásil» bermeıtini aıdan anyq, biraq kórermenniń ózine sýretshiler ózderine jáne zamandastary úshin mańyzdy dep sanaıtyn máseleler týraly oılanýǵa, sıýjetti túsinýge shaqyrady.
Sýretshiler Dýlat Úsenbaev, Móldir Saǵyndyqova, Madına Narbaeva kórkemdik mánerliliktiń jańa joldaryn, beıneler sheshimindegi jańa reńkterdi belsendi túrde izdeý ústinde. Olar shartty beıneleý tásilinen «sımvolıkalyq» tásilge, fıgýratıvtiden «koneptýaldy» sııaqty túrli kórkemdik quraldardy ıgerýde.
Kórmeniń jeke bóliminde dostaryna qoldaý kórsetken qonaqtar, respýblıkanyń tanymal sýretshileri – Qazaqbaı Ájibekuly, Bahytnur Úrdesbekov, Álı Baqtygereev, Eraly Ospanuly, Serik Taınov, Saıd Atabekov, Nurlan Qılybaev, Nurshıdın Baratovtyń týyndylary usynylǵan.
Kórmeniń «Perishte izi» ataýy tereń mánge ıe. Bul sózben ata-babalarymyz tulpar tuıaǵynyń izi qalǵan bir ýys topyraqty beınelep aıtqan. Osy topyraqtan yrymdap besiktegi náresteniń jastyǵynyń astyna salǵan. Keıde onyń emdik qasıeti bar dep, náresteni shomyldyratyn sýǵa da qosyp otyrǵan. Qazaq halqy úshin jylqynyń orny erekshe bolǵanynyń dáleli, elimizdiń ár aımaǵynda arǵymaq beınesi keskindelgen tastardyń saqtalǵany. Osy sııaqty tulpar tuıaǵynyń izi beınelengen tastardy barlyq jerlerde «tulpartas» dep ataǵan.
Jumaqyn Qaırambaev biregeı sýretshi, ol ortaq alma-mater men sheberhanaǵa birikken, shyǵarmashylyq dıalogqa daıyn, sonymen birge óziniń shyǵarmashylyq ıdeıalaryna adal talantty sýretshiler tobyn tárbıeledi.
2023 jyldyń 29 sáýir kúni saǵat 11.00-de Ábilhan Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıinde IZDER tobynyń "Perishte izi" kórmesiniń talqylaýy ótedi.
Kórme jetekshisi Á. Qasteev atyndaǵy QR MÓM-iń «Qazaqstan beıneleý óneri» bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Samal Mamytova.
