Sultan Ilıaevtiń shyǵarmashylyq joly Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kórkemsýret-grafıka fakýltetin aıaqtaǵannan keıin 1970-jyldary bastaldy. 1980-jyldary onyń esimi sándik-qoldanbaly óner sheberi retinde óziniń kıizderimen belgili boldy. 1990-jyldardan bastap ózin tolyqtaı keskindemege arnady.
S. Ilıaev óziniń ónerine sımvoldar men tańbalarǵa toly keskindemedegi erekshe formany tapty. Sýretshiniń keskindemesin kórkem sharttylyq pen jalpylyq biriktirilgen ózindik metafora deýge bolady. Eń bastysy, onda ishki ahýal men tústiń úndestigi, kolorıttiń dekoratıvtik úndiligi, ár túrli elementterdi kútpegen bezbendeýden qurylǵan plastıkalyq formanyń kóztartar ádemiligi bar. Sýretshi óz kartınalaryna etnomádenı sıpatqa toly quraq, shańyraq syndy qazaqtyń sándik-qoldanbaly óneriniń elementterin
kirgizgen. Túıeler, balyqtar, qustar, ógizder, úıler, balalar men úlkender onyń týyndylarynyń zattyq áleminde árdaıym kózden tasa qalmaıdy. Bulardyń barlyǵy oılar men ekpinderdiń keń dıapazonyn týdyrady. Syrttaı kórinetin kartınanyń astarynan kórermen basqasha, boljaldy nemese shamalanǵan qabattary men plandaryn aıyryp alady. Sultan Ilıaev óziniń jeke stılıstıkasyn, óziniń júregimen tanyǵan tilin qalyptastyrdy.
Sýretshiniń rýhanı dástúri álemi – daıym máńgiliktiń basy bolatyn Ýaqyt óz keńistiginde erip, sińip ketetin jetilgen, ámbebap álem.
Qysqasha ómirbaıandyq anyqtama:
1954 jyly 25 tamyzda Shymkent oblysynda belgili sýretshi Ǵanı
Ilıaevtiń otbasynda dúnıege keldi. 1977 – Shymkent pedagogıkalyq
ınstıtýtynyń kórkemsýret-grafıka fakýltetin aıaqtady. 1981 jyldan KSRO SO múshesi, 1998 jyldan QR Dızaınerler odaǵynyń múshesi. 2013 jyly Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri ataǵyn aldy.
