Bul maqalanyń avtory – Adrıenna Meıer, Stenford ýnıversıtetiniń Kóne Zaman fakýltetiniń Ǵylym men Tehnologııa tarıhy jáne fılosofııasy atty baǵdarlamasynyń zertteýshisi. Maqala alǵash ret 2014-shi jyldyń qazan aıynda Natural History jýrnalynda jaryq kórip, keıin Adrıenna Meıerdiń «Amazondar: kóne zamandaǵy jaýynger áıelderdiń ómir salty jáne olar jaıly ańyzdar» (Prınston Ýnıversıtetiniń baspasy, 2014) kitabyna endi. Maqala qazaq tiline avtordyń óziniń jeke ruqsatymen aýdaryldy

Qazaq áıelderiniń vızýaldyq beınesi jáne rol-model úlgisiniń mańyzy týraly

Bizdiń eramyzǵa deıingi 1353-1336 jyldar aralyǵyndaǵy 17 jyldyq patshalyǵy kezinde Mysyrda dinı reforma jasap, polıteızmnen monoteızmge bet burǵan perǵaýyn Ehnaton men áıeli Nefertıtı – absolıýttik bılikke qol jetkizip, ózderin qudiretke teńegen patshalar juby

1995 jyly Vashıngton qalasynyń Ulttyq Galereıasynda ótken «Vermeerdiń 21 týyndysy» atty kórmege aǵylǵan halyqtyń kóp bolǵany sonsha, mýzeı demalyssyz kúndelikti keshki saǵat 9-ǵa deıin jumys istegen. Qańtar jáne aqpan aıynyń qaqaǵan aıazynda halyq mýzeıdiń syrtynda uzyn-sonar kezekte birneshe saǵat turǵan. Vermeerge degen bul qushtarlyqtyń syry nede?

Hoknı 20 ǵasyrda kórkem sýret ónerine ǵana emes, jalpy óner salasyna qatty áser etken Pıkasso, Van Gog sııaqty, dástúrli beıneleý ádisterin joǵary deńgeıde meńgere otyryp, óz shyǵarmashylyǵynda olardan múldem bas tartqan jańashyl sýretshi

2017 jyldyń aqpan aıynda Amsterdam qalasyndaǵy Van Gog murajaıyna 22 naýryzǵa jeli arqyly eki bılet satyp aldym. Bılet satyp alǵanda, naýryz aıynda Qazaqstannan arnaıy murajaı aralaýǵa keletin qurbyma súıikti sýretshimniń shyǵarmalaryn kórsetýden basqa eshqandaı maqsatym bolmaǵan