Maqala
Van Gog jáne mafııa
2017 jyldyń aqpan aıynda Amsterdam qalasyndaǵy Van Gog murajaıyna 22 naýryzǵa jeli arqyly eki bılet satyp aldym. Bılet satyp alǵanda, naýryz aıynda Qazaqstannan arnaıy murajaı aralaýǵa keletin qurbyma súıikti sýretshimniń shyǵarmalaryn kórsetýden basqa eshqandaı maqsatym bolmaǵan.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 28.03.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Maqala
Van Gog jáne mafııa
2017 jyldyń aqpan aıynda Amsterdam qalasyndaǵy Van Gog murajaıyna 22 naýryzǵa jeli arqyly eki bılet satyp aldym. Bılet satyp alǵanda, naýryz aıynda Qazaqstannan arnaıy murajaı aralaýǵa keletin qurbyma súıikti sýretshimniń shyǵarmalaryn kórsetýden basqa eshqandaı maqsatym bolmaǵan.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 28.03.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Van Gog jáne mafııa

21 naýryz kúni tańerteń jańalyqtardy qarap otyryp, «Nıý Iork Taıms» gazetindegi «Van Gog mekenine oralǵanda, urlyqshy shyndyqty jaıyp saldy» atty maqalasyna nazarym aýdy. Maqalada Van Gogtyń osydan 14 jyl buryn iz-tússiz joǵalyp ketken eki týyndysynyń 21 naýryz kúni mekenine oralǵany jaıly jazylǵan eken. Aldymen «erteń murajaıda adam kóp bolatyn boldy-aý» degen oı jylt etti de, ile-shala qurbymnyń Van Gog murajaıyna alǵashqy sapary osy bir tarıhı oqıǵamen ushtasa qalǵanyna qýanyp kettim.

2002 jyly 7-jeltoqsanǵa qaraǵan túni eki urynyń Amsterdam qalasyndaǵy Van Gog murajaıynan uly sýretshiniń eki shyǵarmasyn urlap ketkeni jaıly jańalyq óner súıer qaýymdy tań-tamasha qaldyrdy. Urlyqshylar 4 qabatty murajaıdyń ekinshi qabatyna kádimgi basqyshpen kóterilip, terezeni saby qaraǵa boıalǵan balǵamen syndyryp, sheberdiń qatar turǵan eki shaǵyn sýretin sheship alyp, qaıta sol tesikten shyǵyp ketken. II dúnıejúzilik soǵystan keıin kórkem óner shyǵarmalaryn osyndaı jabaıy ádispen eshkim urlamaǵan edi. 

Van Gog murajaıyndaǵy oralǵan eki sýrettiń prezentaııasy (sýret avtorǵa tıesili)

14 jyl kózden tasa bolǵan shyǵarmalar 2016 jyly qyrkúıek aıynda Italııanyń Neapol aımaǵyndaǵy atyshýly Kamorra (mafııa) uıymynyń bastyǵy Rafael Imperıaleniń óz úıinen emes, anasynyń as úıinen tabylǵan.

Adam qaptap kete me dep, Amsterdamǵa "Tallıs" júrdek poıyzymen jete sala, Gaýhar ekeýimiz murajaıǵa asyqtyq. Biz jetkende tańǵy saǵat 10 bolsa da,  tórt qabatty murajaıdyń tómengi qabatyndaǵy garderobqa tórt qatar kezek tur eken. 

Syrt kıimdi ótkizip, birinshi qabatqa eskalatormen kóterilgende, kórmeniń sol jaq qabyrǵasyndaǵy áınek dıspleıge kóz tikken dúıim jurtty kórdik. 14 jyl iz-tússiz ketken eki shyǵarma burynǵy ornyna qaıta jaıǵasypty. Jurt birtindep yǵysyp, sýretke jaqyndaýǵa múmkindik týǵanda, áınek dıspleıdiń ishine salynǵan jaqtaýsyz eki sýret bir sátke qylmyskerlerdiń qolynan jańa bosatylǵan tirshilik ıesindeı kórinip ketti. Kádimgi qaǵaz ben kenepke jaǵylǵan boıaý adamnyń sanasyna osynshama áser etetini qalaı?

«Shevenıngen jaǵalaýyndaǵy teńiz kórinisi» (1882) jáne  «Nıýenendegi protestant shirkeýinen shyqqanda» (1882-1884) sýret shyǵarmashylyǵyn 30-ǵa taıaǵanda ǵana bastaǵan Van Gogtyń alǵashqy eńbekteri bolyp tabylady.

Vınsent Van Gog Brıýssel qalasyndaǵy kórkem óner akademııasyn tastap, ata-anasynyń úıine oralǵanda, jýyqta jubaıy qaıtys bolyp, qonaqqa kelip jatqan jıen ápkesi Kornelııaǵa ǵashyq bolady. Kornelııanyń úzildi-kesildi jaýabynan keıin de raıynan qaıtpaǵan Vınsenttiń bul qylyǵyna renjigen týystary onyń úıden birjola ketýin ótinedi. Jeke ómiri ońalmaı, kóńili qalǵan Vınsent buryn ózi qyzmet etken Gaaga qalasyna oralýǵa májbúr bolady.

Sýretshige darynnan buryn kóp eńbek qajet etý qajet dep túsingen Vınsent Gaaga qalasynda óziniń týysy jáne sol kezde tabysty sýretshi bolǵan Anton Maýveden jeke dáris ala júrip, qalanyń kedeı-kepshik aýdandaryn kóp beıneleıdi. Osy Gaaga kezeńinde Van Gogtyń sheberhanasynda jattyǵý úshin salǵan 70-ke jýyq sýretiniń 20-sy ǵana saqtalǵan. Óz jumysyna áste kóńili tolmaıtyn Van Gog ózine nazalanǵan sátterinde «eshnársege tatymaıtyn sýretter» dep bul eńbekterin mensinbeı, kóbin óz qolymen qurtyp jibergen.

Van Gog "Shevenıngen jaǵalaýyndaǵy teńiz kórinisi" (1882)

«Shevenıngen jaǵalaýyndaǵy teńiz kórinisi» – Van Gog murajaıynyń ıeligindegi sýretshiniń sol kezeńdegi shyǵarmashylyǵynan kórinis beretin jalǵyz shyǵarma. Sany jaǵynan 11-shi bolýy múmkin deıdi mamandar. Sýret kenepke emes, qaǵazǵa salynǵan. Iaǵnı, bul týyndy – sýretshiniń buǵan deıin Anton Maýveniń tikeleı jetekshiligimen salǵan natıýrmorttarynan bólek, óz betimen salǵan alǵashqy týyndylarynyń biri. Degenmen, qylqalamy áli senimdi bolmasa da, Gaaga aımaǵyndaǵy balyqshylar turatyn Shevenıngen jaǵalaýy sýrettelgen bul kórinisten shyǵarmashylyǵyn jańa bastaǵan Van Gogtyń ózine ǵana tán beıneleý máneri men onyń erekshe sezimtaldyǵyn birden baıqaýǵa bolady.

Ashýy endi qozyp, jaǵalaýǵa kóbik shasha, jutyna asyǵyp, túnere tóngen aspanǵa ulasqan alyp teńizdiń ushy-qıyry joq. Jel aıdaǵan sarǵylt qum Soltústik teńizdiń qum jotalaryna bitken shóp-shalańdy bir jaǵyna yǵystyra quıyndap barady. Qylqalamnyń ushymen sulbasy ǵana beınelengen balyqshylardyń qımylsyz beınesi adamnyń tabıǵatqa baǵynyshty da aıanyshty keıpin aıqyndaı túskendeı. Bul nátıjege jetý úshin Van Gog jaǵalaýǵa birneshe ret kelip, sýrettiń nobaıyn neshe márte jasaǵan. «Apta boıy daýyl soǵyp, jańbyr jaýdy. Ony kórý úshin Shevenıngen jaǵalaýyna birneshe ret baryp, eki kishkene sýretti aıaqtadym. Jeldiń qatty bolǵany sonsha, jerge basyp turý aýyrǵa tıdi jáne qumnan eshnárse kóriner emes. Mańaıdaǵy qonaqúıge baryp, terezeden qaıta saldym. Ne bolsa da, bul teńiz daýylynan eki estelik qaldy» -dep jazady sýretshi, 1882 jyldyń 26 tamyz kúni inisi Teoǵa jazǵan hatynda.

Van Gog "Nıýenendegi protestant shirkeýinen shyqqanda" (1882-1884)

«Nıýenendegi protestant shirkeýinen shyqqanda» atty shyǵarmasyn Van Gog 1884 jyly aqpan aıynda Nıýenen aýylyndaǵy ata-anasynyń úıine oralǵanda salǵan. Bul týyndysyn Vınsent sol mezette aıaǵyn syndyryp alyp, tósek tartyp jatqan anasyna syılaıdy. Sýrette ákesi qyzmet etetin jergilikti shirkeý beınelengen. Van Gogtyń shyǵarmashylyǵyndaǵy osy kezeń ómirden óz ornyn taba almaı, ne jurtpen til tabysa almaı, qaradaı adasqan tuńǵyshynyń tirligine kóńili tolmaı, renjip júrgen ata-anasymen qarym-qatynasy jaqsaryp, otbasyndaǵy shıelenis azdap basylǵan ýaqyt edi. Bul jaıly Vınsent inisi Teoǵa jazǵan hatynda aıtady. «Múshkildeý jaǵdaıyna qaramastan, mamanyń kóńil kúıi bir qalypty jáne kóterińki. Jýyqta men oǵan arnap kishkene shirkeýdiń sýretin saldym. Mine, mynandaı...» - dep sýrettiń nobaıyn hatta qaryndashpen kórsetip qoıǵan. Hattaǵy nobaıy men bul sýretti salýǵa ázirlik retinde salynǵan basqa jobalarynan alǵashynda sýretshiniń jospary múldem basqa bolǵany baıqalady. Qystyń sýyq kúni shirkeýden shyǵyp kele jatqan adamdar beınelengen kúńgirt tústi sýret keıinnen sarǵylt qońyr jáne ashyq kók túster qosylyp, kúzgi kóriniske aınalǵan. Jáne sýrettiń alǵy shebindegi adamdardy Van Gog birneshe jyldan keıin ǵana qosqan. Rentgen zertteýleri bul sýretti ózgertý  úshin Van Gog ımpasto ádisin qoldanǵanyn anyqtady. Iaǵnı, bul shyǵarmanyń qazirgi nusqasy sheberdiń birneshe jyldyq eńbeginiń nátıjesi, onyń alasurǵan mazasyz sanasy men janashyr júreginen tógilgen qusa, ókinish. 

Bul shyǵarmalar uly sýretshiniń beıneleý mánerinen, sýretshi retinde damý jolynan, qaıǵyly taǵdyrynan kóp aqparat beretin mańyzdy eńbekteri. Sýretterge qarap turyp, Van Gog shyǵarmashylyn súıetin qaýym men murajaı ákimshiligin 14 jyl azapqa salǵan Oktav Dýrhamnyń maqaladaǵy «Keıbir adam muǵalim, keıbir adam fýtbolshy bolyp týady, al men urlyqshy bolyp týdym» degen óktem málimdemesi  esime tústi. Sýretti urlaýǵa nebári 4 mınýt jumsaǵan Oktav Dýrham jaqtaýly eki sýretti sómkege salyp alyp, ekinshi qabattan basqyshpen túsýge ýaqyt joq, jippen sekirip túskende, asfaltqa tıgen sýretterdiń biriniń sheti 7 santımetrdeı  jyrtylyp ketken eken. 

Murajaıdyń kúzetshileri sıgnal berilgende polıııa bólimine dereý habarlaǵanymen, urylardy toqtatý úshin qarý qoldanýǵa quqyǵy joq,  óz oryndarynda qaýqarsyz qala bergen. Urylar urlyqqa ázirlengende murajaı erejelerin eskerip, polıııa jetý úshin qansha mınýt qajet ekenin muqııat eseptegen. Polıııa aınalasy 5 mınýt ishinde jetken, biraq Oktav Dýrhan ol  ýaqytta máshınesiniń terezesin aıqara ashyp, murajaıǵa lap qoıǵan polıııa qyzmetkerlerine óz kóliginen qarap otyrǵan. Qylmyskerler áleminde «maımyl» degen ataqpen belgili bolǵan Oktav Dýrhan qabyrǵamen órmelep, úıden úıge sekirýge sheber bolǵanymen, urynyń aty ury  –  jerge sekirip túskende beısbol qalpaǵyn basynan túsirip alǵanyn ózi baıqamaǵan. Qyzyq bolǵanda, onyń kómekshisi Henk Bıesleın de bas kıimin murajaıdyń mańaıyna qaldyryp ketken. Bul zattar urylardyń izine jyldam túsýge sebep bolǵan, biraq polıııa qyzmetkerleri páteriniń esigin qaqqanda, Dýrhan terezesinen úıdiń tóbesine órmelep shyǵyp, taǵy qashyp ketken.

Bir jyldan keıin urylar ustalǵanda, olardyń advokaty «bas kıimderdegi DNK zertteýlerin dálel retinde qoldaný kúlkili, sebebi naǵyz urylar bul zattardy polıııany shatastyrý úshin ádeıi tastap ketýi múmkin» degen ýáj aıtqan. Alaıda, budan basqa da dálelder jetkilikti bolǵan. Mysaly, dál sol mezette Dýrhan ózine qymbat mersedes satyp alyp, kóńildesimen Nıý Iork qalasyna baryp qaıtqan. Keıin urylar sýretterdi Kamorra bastyǵyna 350 myń evroǵa satyp, ózara bólip aldyq desken. Aýkıonda ár qaısysy 4 mıllıon dollardan kem turmaıtyn bul eki sýretti atalǵan baǵaǵa satý shyndyqqa janaspaıdy, urlyq Kamorranyń tapsyrysymen oryndalǵany dúıim jurtqa belgili. Degenmen,  sot urylardy 4 jylǵa qamap, ár qaısysyna 350 myń aıyppul salǵan. 2016 jyly Italııa polıııasy sýretterdi Neapol aımaǵynan taýyp alǵanda, baspalar «tergeý jumysyna Dýrhannyń eshbiri qatysy joq, Italııanyń qarjy polıııasynyń adal eńbegi» dep jazǵan. Qaıdam! Dýrham qazir bostandyqta. Amsterdam qalasynda júrgizýshi bolyp jumys isteıtin kórinedi, al Rafael Imperıaleniń búkil múligi men aqshasy tárkilenip, qazir túrmede otyr.

Ózimshil, kertartpa, aqsha dese anasyn satatyn qylmystyq toptardyń adamzatqa talaı qasyret artatyny azdaı, endi osy janaǵ shıpa bulaqtaı tunyq kórkem óner týyndylaryna dórekilikpen, menmensine qol salatyny adam túsinbeıtin qylyq. «Itke temir ne kerek?» degenmen, amerıkalyq óner synshysy Noa Charnıdiń aıtýynsha, qylmystyq toptardyń asa qundy óner týyndylaryna degen qushtarlyǵynyń sebebi baıaǵy óz basynyń qamy kórinedi. Týyndylardy saqtandyrý kompanııalaryna qaıta satý jáne esirtki satý úrdisinde kepil retinde qoldaný ádisterimen qatar, óner týyndylaryn qylmystyq toptar basshylaryn túrmeden aman qalý úshin paıdalanatyn kórinedi. Iaǵnı, qandaı da eldiń soty joǵalyp ketken óner týyndysyn jurtshylyqqa qaıtaryp berý úshin, qylmyskerlerdiń "aıyrbas" shartyn qabyldaýǵa májbúr bolady. Qylmyskerlerdiń Van Gog shyǵarmalaryna degen elden erekshe yqylasy olardyń sýretshiniń eshkimge uqsamaıtyn qylqalamyna degen mahabbatyn emes, qylmyskerlerdiń túrme ataýlydan ólerdeı qorqatynyn kórsetse kerek.

Qoldanylǵan materıaldar:

1. "Van Gogh returns" брошюрасы. Ван Гог мұражайы, Амстердам қаласы, 22 наурыз 2017 жыл

2. "Ван Гог мекеніне оралғанда, ұрлықшы шындықты жайып салды" мақаласы, Нью Йорк Таймс, 19 наурыз 2017 жыл

3. "Амстердамнан ұрланған 2 Ван Гог Италиядан табылды" мақаласы, Нью Йорк Таймс, 30 қыркүйек 2016 жыл 

4. Инго Валтер және Рейнер Метзгер. "Ван Гог", ТASCHEN баспасы, 2012 жыл