Shyǵarmashylyǵy 60 jyldary bastalǵan Devıd Hoknı – qazirgi zamandaǵy eń belgili sýretshilerdiń biri. Brıtanııada týyp ósse de, sýretshi retinde ósýine Amerıka sebepker bolǵan Hoknı jurtqa brıtandyq jáne amerıkalyq sýretshi retinde belgili. Sýretshiniń 60 jyldyq eńbegin kórsetý maqsatymen Londondaǵy Teıt galereıasy uıymdastyrǵan «Hoknı» kórmesi 2017 jyldyń 9 aqpannan 29 naýryzǵa deıin júrdi. Bul sırek bolatyn úlken kórmege jolym túsip, 15 naýryz kúni baryp qaıttym. Kórmeden alǵan áserim erekshe.

Devıd Hoknıdiń týyndylary onyń aty-jónin bilmeıtin adamdarǵa da tanys. Onyń túrli tústi geometrııalyq keskinderden turatyn, jazyq perspektıvaly sýretteri kommerııalyq maqsattarda jáne kúntizbelerde kóp qoldanylady. Kógildir basseındegi sý dirili, túrli tústi quraq kórpe sııaqty peızajdar, 60-70 jyldar stılindegi ıntererde otyrǵan nemese turǵan juptardyń portretteri – Devıd Hoknıdiń qoltańbasy. Hoknı – Londondaǵy óner akademııasynyń eń úzdik túlekteriniń biri jáne klassıkalyq beıneleý negizderin tereń meńgergen tamasha grafık. Oǵan qosa, kórkem óner tarıhy men beıneleý ádisterin uzaq ýaqyt zerttegen, sırek mamandardyń biri. Hoknı 20 ǵasyrda kórkem sýret ónerine ǵana emes, jalpy óner salasyna qatty áser etken Pıkasso, Van Gog sııaqty, dástúrli beıneleý ádisterin joǵary deńgeıde meńgere otyryp, óz shyǵarmashylyǵynda olardan múldem bas tartqan jańashyl sýretshi.

Mamandar Hoknıdi barokko jáne kýbızm elementterin qatar qoldanatyn Pop óneriniń sheberi dep ataıdy. Devıd Hoknıdiń aty-jóni árqashan Endı Ýorholmen qatar qoldanylady. Sebebi zııatker qaýym sýqany súımeıtin pop mádenıetti óz paıdasyna qoldana bilgen biren-saran sýretshilerdiń biri – osy Devıd Hoknı. Endı Ýorholl taza jarnama salasyn qamtysa, Hoknı ınterer, eksterer elementterin jáne tabıǵat kórinisterin stılızaııalaý ádisin tamasha qoldana bildi.

Kýratorlar kórmeni hronologııalyq tártippen usynylǵan 13 zalǵa jáne 12 taqyrypqa bólgen eken. Kórmeniń ár zalyn aıaqtaǵan saıyn, kórermen sýretshiniń ár onjyldyqta ózgerip, ýaqyt talaptaryna saı sheberligin jetildire, barlyq jańa tehnologııalardy qoldana otyryp, ózine ǵana tán stıldik erekshelikterin saqtaı bilgenin tereń túsinedi.

Birinshi 2 zal Devıdtiń balalyq shaǵy men stýdenttik kezindegi jáne Amerıkadaǵy alǵashqy jyldaryna arnalǵan. Bul zaldar onyń kórkem óner jolyndaǵy birinshi qadamdary jáne ózin ózi tanyp-bilýge baǵyttalǵan týyndylarǵa toly. Bul jerde aıtar keter jáıt, Devıd Hoknı óziniń geı ekenin jasóspirim shaǵynda bilgen jáne 20 ǵasyrdyń orta shenindegi qoǵamdaǵy kertartpa kózqarasqa qaramastan, ol bolmysyn eshqashan jasyrmaǵan. Shynymdy aıtsam, men óner ıeleriniń jeke ómirine qatty úńilgendi onsha unatpaımyn, sondyqtan bul zaldar maǵan asa qyzyqty bolmady. Degenmen, Hoknıdiń osy jyldary salǵan týyndylary onyń keleshek qoltańbasy úshin mańyzdy bolǵany aıqyn. Los Anjelestiń Santa Monıka aýdanynda turǵanda Hoknı óz aýlasyndaǵy basseındi birneshe márte saldy. Bul týyndylardaǵy keıipkerlerden góri, Hoknıdiń basseınniń tunyq betindegi sý dirili men jaryq shaǵylysyn beıneleý máneri aıryqsha. Klassıkalyq beıneleý sheberleri teńiz tolqynynyń kúshin baqylasa, Hoknı basseındegi tunyq sý dirilin kenep nemese qaǵaz betine túsirý ádisterin kóp izdegen.

Hoknıdiń shyǵarmashylyǵy ár on jyldyqta taqyryby jáne ádisteri turǵysynan ózgerip otyrǵany qyzyqty. 60 jyldardyń aıaǵynda sýretshiniń týyndylarynda natýralıstik saryn paıda boldy. Bul kezeńge arnalǵan zaldy kýratorlar «Natýralızm baǵytynda» dep atapty. 70 jyldary salynǵan eńbekteriniń kóbinde Hoknı úıdiń ishin nemese syrtyn fon retinde qoldanyp, jeke adamdar men juptardyń beınesin kóp sýrettegen. Bul kezeńde Hoknıdiń sýretshi jáne tulǵa retinde eseıip, úı turmysy men turaqty otbasy jaıly oılana bastaǵanyn estelikterinde onyń jaqyn dostary da az aıtpaǵan. Osy kezeńde salynǵan juptardyń bet-álpeti men otyrysy nemese turysynan olardyń kóńil-kúıin, qarym-qatynasyn kórermenge jetkize bilý sheberligi Hoknıdiń naǵyz kórkem óner tilmáshine aınalǵanyn kórsetedi.

Bul bólmedegi «Meniń ata-anam» (1977) atty týyndysynda anasy Lora men ákesi Kenıs sýrettelgen. Jumsaq ta jyly tústermen beınelengen mınımalıstik ıntererde otyrǵan eki egde adamnyń sýretshige degen kózqarasy eki túrli. Anasy kózi meıirimge tola, tapsyrmany tııanaqty oryndaıtyn oqýshydaı sýretshige asqan jaýapkershilikpen qarap otyrsa, ákesi uzaq ýaqyt otyrýǵa shydamaǵandaı, álde ulynyń kásibine degen qyzyǵýshylyǵyn asyra kórsetkisi kelgendeı, «Art jáne Fotografııa» kitabynyń betine úńilgen. Kitap sórede Marsel Prýstyń «Joǵalǵan ýaqyt izimen» tomdarynyń janynan franýz sýretshisi Shardenniń albomy jaıǵasqan. Sýrettiń jaıly fony jáne tıimdi qoldanylǵan ár detal avtor men sýret keıipkerleri arasyndaǵy túsinistik jáne týystyq baılanysty aınytpaı jetkizedi. Ata-anaǵa degen erekshe jylýlyq pen sheksiz qurmet beınelengen bul týyndy 2014 jyly Feısbýk arqyly iske asyrylǵan «Uly Brıtanııa tańdaýy» saýalnamasynda eń kóp daýysqa ıe bolyp, jaz boıy Uly Brıtanııanyń iri qalalaryndaǵy bılbordtardan kórsetilý qurmetine ıe boldy.

1990 jyldary Hoknı kóptegen kórkem sýret sheberleri Renessans ýaqytynan beri beıneleý úshin optıkalyq quraldar qoldanǵan degen teorııasyn usyndy. Dálel retinde birneshe eńbegin kamera-lıýsıda quralyn paıdalanyp saldy. Bul qural sýretshige optıkalyq naqtylyqpen beıneleý múmkindigin usynady, olaı bolsa, osydan birneshe ǵasyr buryn ár zattyń naqtylyǵyn fotosýretteı jetkize bilgen Van Eık pen Vermeıerdiń qupııasyn osy teorııamen túsindirýge bolmaı ma? Sýretshi zertteýleriniń nátıjesin «Qupııa bilim» atty kitabynda jazady. Biraq Hoknıdiń óziniń kózine túsken qyzyqty nysandary áp-sátte asqan naqtylyqpen qaǵaz betine túsirip alý sheberligi onyń óz teorııasyn joqqa shyǵarǵandaı. Bul jyldary Devıd Hoknı qandaı da nysanǵa jaqynnan úńilip, egjeı-tegjeıli sýretteý ádisin kóp qoldandy.

2000 jyldary Hoknıdiń shyǵarmashylyǵynda peızajdar paıda boldy. Sýretshiniń ulǵaıǵan shaǵynda qııalyna áser etken Shyǵys Iorkshır jáne Úlken Kanon kórinisteri kólemdi týyndylarǵa sebepker boldy. Bul eńbekterinde sýretshiniń uzaq izdenisi men beıneleý sheberligi kemeline jetkendeı. Kórmeniń sońǵy bólmelerinde Hoknıdiń iPad qoldanbalary sııaqty sońǵy tehnologııa quraldaryn paıdalanyp, kórermendi sheberhana qupııalaryna jeteleý tájirıbesi de oryn alǵan.

Kólemdi kenepten kádimgi telefon ekranyna kóshken Iorkshır qyrattarynyń beıneleri Hoknıdi múldem basqa qyrynan kórsetedi. Bul týyndylarynda Devıd Hoknı kórý perspektıvasy, perspektıva syzyqtarynyń qıylysý núktesi jaıly oılaryn ábden iske asyrdy. Ejelgi qytaı sýretshileriniń birneshe perspektıva núktesin qoldanyp, keńistik aýmaǵyn ulǵaıta bilý sheberligin Renessans zamanynan beri kanonıkalyq bolyp sanalǵan ıtalıan óner synshylary «perspektıvasy durys emes» dep baǵalaǵan edi. Devıd Hoknı perspektıva jaıly dástúrli beıneleý teorııasynda qalyptasqan bul pikirmen múldem kelispeıtinin udaıy aıtyp júretin, endi is júzinde joqqa shyǵarǵany anyq. Ár mezgilde ár túrli tústerin jaıyp salatyn tabıǵat qudiretin Hoknıdiń qylqalamy qalt jibermeıdi. Osynshama tústerge baı tabıǵat kórinisterin jurt Van Gogtan keıin tamashalamaǵan bolar!

London qalasy
15 naýryz, 2017 jyl