Maqala
Devıd Hoknı: 60 jyl óner jolynda
Hoknı 20 ǵasyrda kórkem sýret ónerine ǵana emes, jalpy óner salasyna qatty áser etken Pıkasso, Van Gog sııaqty, dástúrli beıneleý ádisterin joǵary deńgeıde meńgere otyryp, óz shyǵarmashylyǵynda olardan múldem bas tartqan jańashyl sýretshi.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 01.04.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Maqala
Devıd Hoknı: 60 jyl óner jolynda
Hoknı 20 ǵasyrda kórkem sýret ónerine ǵana emes, jalpy óner salasyna qatty áser etken Pıkasso, Van Gog sııaqty, dástúrli beıneleý ádisterin joǵary deńgeıde meńgere otyryp, óz shyǵarmashylyǵynda olardan múldem bas tartqan jańashyl sýretshi.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 01.04.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Devıd Hoknı: 60 jyl óner jolynda
Devıd Hoknı (Gýgl sýretter jınaǵynan)


Shyǵarmashylyǵy 60 jyldary bastalǵan Devıd Hoknı – qazirgi zamandaǵy eń
belgili sýretshilerdiń biri. Brıtanııada týyp ósse de, sýretshi retinde ósýine
Amerıka sebepker bolǵan Hoknı jurtqa brıtandyq jáne amerıkalyq sýretshi retinde
belgili. Sýretshiniń 60 jyldyq eńbegin kórsetý maqsatymen Londondaǵy Teıt
galereıasy uıymdastyrǵan «Hoknı» kórmesi 2017 jyldyń 9 aqpannan 29 naýryzǵa
deıin júrdi. Bul sırek bolatyn úlken kórmege jolym túsip, 15 naýryz kúni baryp
qaıttym. Kórmeden alǵan áserim erekshe.

Devıd Hoknıdiń týyndylary onyń aty-jónin bilmeıtin adamdarǵa da tanys. Onyń
túrli tústi geometrııalyq keskinderden turatyn, jazyq perspektıvaly sýretteri
kommerııalyq maqsattarda jáne kúntizbelerde kóp qoldanylady. Kógildir
basseındegi sý dirili, túrli tústi quraq kórpe sııaqty peızajdar, 60-70 jyldar
stılindegi ıntererde otyrǵan nemese turǵan juptardyń portretteri – Devıd
Hoknıdiń qoltańbasy. Hoknı – Londondaǵy óner akademııasynyń eń úzdik
túlekteriniń biri jáne klassıkalyq beıneleý negizderin tereń meńgergen tamasha
grafık. Oǵan qosa, kórkem óner tarıhy men beıneleý ádisterin uzaq ýaqyt
zerttegen, sırek mamandardyń biri. Hoknı 20 ǵasyrda kórkem sýret ónerine ǵana
emes, jalpy óner salasyna qatty áser etken Pıkasso, Van Gog sııaqty, dástúrli
beıneleý ádisterin joǵary deńgeıde meńgere otyryp, óz shyǵarmashylyǵynda olardan
múldem bas tartqan jańashyl sýretshi.

Mamandar Hoknıdi barokko jáne kýbızm elementterin qatar qoldanatyn Pop
óneriniń sheberi dep ataıdy. Devıd Hoknıdiń aty-jóni árqashan Endı Ýorholmen
qatar qoldanylady. Sebebi zııatker qaýym sýqany súımeıtin pop mádenıetti óz
paıdasyna qoldana bilgen biren-saran sýretshilerdiń biri – osy Devıd Hoknı. Endı
Ýorholl taza jarnama salasyn qamtysa, Hoknı ınterer, eksterer elementterin
jáne tabıǵat kórinisterin stılızaııalaý ádisin tamasha qoldana bildi.

Kýratorlar kórmeni hronologııalyq tártippen usynylǵan 13 zalǵa jáne 12
taqyrypqa bólgen eken. Kórmeniń ár zalyn aıaqtaǵan saıyn, kórermen sýretshiniń ár
onjyldyqta ózgerip, ýaqyt talaptaryna saı sheberligin jetildire, barlyq jańa
tehnologııalardy qoldana otyryp, ózine ǵana tán stıldik erekshelikterin saqtaı
bilgenin tereń túsinedi.

Birinshi 2 zal Devıdtiń balalyq shaǵy men stýdenttik kezindegi jáne
Amerıkadaǵy alǵashqy jyldaryna arnalǵan. Bul zaldar onyń kórkem óner jolyndaǵy
birinshi qadamdary jáne ózin ózi tanyp-bilýge baǵyttalǵan týyndylarǵa toly. Bul
jerde aıtar keter jáıt, Devıd Hoknı óziniń geı ekenin jasóspirim shaǵynda bilgen
jáne 20 ǵasyrdyń orta shenindegi qoǵamdaǵy kertartpa kózqarasqa qaramastan, ol
bolmysyn eshqashan jasyrmaǵan. Shynymdy aıtsam, men óner ıeleriniń jeke ómirine
qatty úńilgendi onsha unatpaımyn, sondyqtan bul zaldar maǵan asa qyzyqty
bolmady. Degenmen, Hoknıdiń osy jyldary salǵan týyndylary onyń keleshek
qoltańbasy úshin mańyzdy bolǵany aıqyn. Los Anjelestiń Santa Monıka aýdanynda
turǵanda Hoknı óz aýlasyndaǵy basseındi birneshe márte saldy. Bul týyndylardaǵy
keıipkerlerden góri, Hoknıdiń basseınniń tunyq betindegi sý dirili men jaryq
shaǵylysyn beıneleý máneri aıryqsha. Klassıkalyq beıneleý sheberleri teńiz
tolqynynyń kúshin baqylasa, Hoknı basseındegi tunyq sý dirilin kenep nemese
qaǵaz betine túsirý ádisterin kóp izdegen.

Hoknıdiń shyǵarmashylyǵy ár on jyldyqta taqyryby jáne ádisteri turǵysynan
ózgerip otyrǵany qyzyqty. 60 jyldardyń aıaǵynda sýretshiniń týyndylarynda
natýralıstik saryn paıda boldy. Bul kezeńge arnalǵan zaldy kýratorlar
«Natýralızm baǵytynda» dep atapty. 70 jyldary salynǵan eńbekteriniń kóbinde
Hoknı úıdiń ishin nemese syrtyn fon retinde qoldanyp, jeke adamdar men juptardyń
beınesin kóp sýrettegen. Bul kezeńde Hoknıdiń sýretshi jáne tulǵa retinde
eseıip, úı turmysy men turaqty otbasy jaıly oılana bastaǵanyn estelikterinde
onyń jaqyn dostary da az aıtpaǵan. Osy kezeńde salynǵan juptardyń bet-álpeti
men otyrysy nemese turysynan olardyń kóńil-kúıin, qarym-qatynasyn kórermenge jetkize
bilý sheberligi Hoknıdiń naǵyz kórkem óner tilmáshine aınalǵanyn kórsetedi. 

Devıd Hoknı, "Meniń ata-anam", 1977 (Gýgl sýretter jınaǵynan)

Bul bólmedegi «Meniń ata-anam» (1977) atty týyndysynda anasy Lora men
ákesi Kenıs sýrettelgen. Jumsaq ta jyly tústermen beınelengen mınımalıstik
ıntererde otyrǵan eki egde adamnyń sýretshige degen kózqarasy eki túrli. Anasy
kózi meıirimge tola, tapsyrmany tııanaqty oryndaıtyn oqýshydaı sýretshige asqan
jaýapkershilikpen qarap otyrsa, ákesi uzaq ýaqyt otyrýǵa shydamaǵandaı, álde
ulynyń kásibine degen qyzyǵýshylyǵyn asyra kórsetkisi kelgendeı, «Art jáne
Fotografııa» kitabynyń betine úńilgen. Kitap sórede Marsel Prýstyń «Joǵalǵan
ýaqyt izimen» tomdarynyń janynan franýz sýretshisi Shardenniń albomy jaıǵasqan.
Sýrettiń jaıly fony jáne tıimdi qoldanylǵan ár detal avtor men sýret
keıipkerleri arasyndaǵy túsinistik jáne týystyq baılanysty aınytpaı jetkizedi.
Ata-anaǵa degen erekshe jylýlyq pen sheksiz qurmet beınelengen bul týyndy 2014
jyly Feısbýk arqyly iske asyrylǵan «Uly Brıtanııa tańdaýy» saýalnamasynda eń kóp
daýysqa ıe bolyp, jaz boıy Uly Brıtanııanyń iri qalalaryndaǵy bılbordtardan
kórsetilý qurmetine ıe boldy.

1990 jyldary Hoknı kóptegen kórkem sýret sheberleri Renessans ýaqytynan beri
beıneleý úshin optıkalyq quraldar qoldanǵan degen teorııasyn usyndy. Dálel
retinde birneshe eńbegin kamera-lıýsıda quralyn paıdalanyp saldy. Bul qural
sýretshige optıkalyq naqtylyqpen beıneleý múmkindigin usynady, olaı bolsa,
osydan birneshe ǵasyr buryn ár zattyń naqtylyǵyn fotosýretteı jetkize bilgen Van
Eık pen Vermeıerdiń qupııasyn osy teorııamen túsindirýge bolmaı ma? Sýretshi
zertteýleriniń nátıjesin «Qupııa bilim» atty kitabynda jazady. Biraq Hoknıdiń
óziniń kózine túsken qyzyqty nysandary áp-sátte asqan naqtylyqpen qaǵaz betine
túsirip alý sheberligi onyń óz teorııasyn joqqa shyǵarǵandaı. Bul jyldary Devıd
Hoknı qandaı da nysanǵa jaqynnan úńilip, egjeı-tegjeıli sýretteý ádisin kóp
qoldandy. 

2000 jyldary Hoknıdiń shyǵarmashylyǵynda peızajdar paıda boldy.
Sýretshiniń ulǵaıǵan shaǵynda qııalyna áser etken Shyǵys Iorkshır jáne Úlken Kanon
kórinisteri kólemdi týyndylarǵa sebepker boldy. Bul eńbekterinde
sýretshiniń uzaq izdenisi men beıneleý sheberligi kemeline jetkendeı. Kórmeniń
sońǵy bólmelerinde Hoknıdiń iPad qoldanbalary sııaqty sońǵy tehnologııa
quraldaryn paıdalanyp, kórermendi sheberhana qupııalaryna jeteleý tájirıbesi de oryn
alǵan.

"Brıtanııanyń ǵajaıyp qyrattary" jınaǵynan kórinis (fotosýret avtorǵa tıesili).

Kólemdi kenepten kádimgi telefon ekranyna kóshken Iorkshır qyrattarynyń
beıneleri Hoknıdi múldem basqa qyrynan kórsetedi. Bul týyndylarynda Devıd Hoknı
kórý perspektıvasy, perspektıva syzyqtarynyń qıylysý núktesi jaıly oılaryn
ábden iske asyrdy. Ejelgi qytaı sýretshileriniń birneshe perspektıva núktesin
qoldanyp, keńistik aýmaǵyn ulǵaıta bilý sheberligin Renessans zamanynan
beri kanonıkalyq bolyp sanalǵan ıtalıan óner
synshylary "perspektıvasy durys emes" dep baǵalaǵan edi. Devıd
Hoknı perspektıva jaıly dástúrli beıneleý teorııasynda qalyptasqan bul
pikirmen múldem kelispeıtinin udaıy aıtyp júretin, endi is júzinde joqqa
shyǵarǵany anyq. Ár mezgilde ár túrli tústerin jaıyp salatyn tabıǵat
qudiretin Hoknıdiń qylqalamy qalt jibermeıdi. Osynshama tústerge baı tabıǵat
kórinisterin jurt Van Gogtan keıin tamashalamaǵan bolar!

London qalasy

15 naýryz, 2017 jyl

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. "Хокни" көрмесінің каталогы, Тейт Британия, 9 ақпан-29 мамыр,
    2017
  2. "Бейнелеу өнерінің тарихы: үңгірден компьютер экранына дейін",
    Дэвид Хокни және Мартин Гейфорд, 2016