Jylyna 10 mıllıondaı adam tamashalaıtyn Lývrǵa qysy-jazy kezek. Onyń ústine Iohannıs Vermeerdiń kórmesi bolsa, onda kezekte 1 saǵattan kem turmaısyz. Lývrdyń «Napoleon» zalynda 2017 jyldyń 22 aqpanynda bastalǵan «Vermeer jáne janr sýretiniń sheberleri» atty kórme 22 mamyrǵa deıin josparlanǵan. Adam saıabyrlaǵan bolar degen oımen kórmege naýryzdyń 18 kúni barǵan edim, biraq «Napoleon» hollyna ótý úshin kezekte uzaq turdym. Shydamsyzdyq tanytyp, kezek basyna umtylǵandar da tabylyp jatty, biraq uly shebermen qaýyshqaly turyp, kóńil kúıin buzǵysy kelmegendeı, kezekte turǵan jurt bas shaıqaýmen shekteldi.

Jýyqta bir maqaladan Vermeerdiń taǵy bir kórmesi jaıly qyzyqty derek oqyǵan edim. 1995 jyly Vashıngton qalasynyń Ulttyq Galereıasynda ótken «Vermeerdiń 21 týyndysy» atty kórmege aǵylǵan halyqtyń kóp bolǵany sonsha, mýzeı demalyssyz kúndelikti keshki saǵat 9-ǵa deıin jumys istegen. Qańtar jáne aqpan aıynyń qaqaǵan aıazynda halyq mýzeıdiń syrtynda uzyn-sonar kezekte birneshe saǵat turǵan. Vermeerge degen bul qushtarlyqtyń syry nede?

Sheberligi jaǵynan kem túspese de, Vermeerdiń esimi bizdiń elderde Rembrandt sııaqty belgili emes, sondyqtan oqyrman «Ol kim?» degen suraq qoısa, «Injý syrǵaly qyz» týyndysyn esińizge salar edim. Bul týyndyny 2003 jyly basty rólde Skarlett Ióhansson oınaǵan belgili fılmniń basty keıipkeri dese de bolǵandaı.

Iohannıs Vermeer (1632-1675) – Nıderland sýret óneriniń jaýhary, kórkem óner tarıhynda orny bólek sheber. Bizge jetken 32 týyndysy barlyq kompıýterlik rentgendik tekserýlerden ótip, olardyń Delft sýretshiler gıldııasynyń sheberi Iohannıs Vermeerge tıesili ekeni ábden dáleldendi. Vermeerdiń týyndylary tek qana sheberlik úlgileri emes, olar 17 ǵasyrdaǵy Nıderland jaıly antropologııalyq málimetter beretin tarıhı qujattar, Nıderland halqynyń ózin ózi taný jáne basqa jurtqa tanytý quraldarynyń biri.

Vermeerdiń sheberligine bas ıgen jazýshy Marsel Prýst óziniń belgili romanynda bylaı dep jazǵan edi: «Óner bizge óz álemimizden alshaqtap, basqalardyń álemine ený múmkindigin usynady: álemde qansha sheber bolsa, sonsha álem bar, olar bir birine uqsamaıdy. Al olardan da bólek sheksiz ǵalam tórinde jarqyraǵan juldyzdar – ǵasyrlar buryn alaýlaǵan ot ushqyny, olardyń aty Rembrandt bolsyn, Vermeer bolsyn, bizge áli kúnge deıin jaryq shuǵylasyn tógýde».

Orta ǵasyrda asqan sheberlikpen salynǵan týyndylary Vermeerdiń óz ýaqyty úshin tym erte bolsa, qazirgi ýaqyt úshin syr sandyq. Sondyqtan bolar, Vermeerdiń týyndylary 200 jyl boıy arzan týyndylar qatarynda qoldan qolǵa kóship júrdi. Keıde basqa sýretshilerdiń enshisinde ketse, keıde kerisinshe basqa sheberlerdiń eńbekteri Vermeerge tańylyp jatty. Vermeer sheberligi 19 ǵasyrdyń ortasynda ǵana tıisti baǵasyn aldy.

Sýretshiniń ómirbaıanyn zerttegen Lıýdvıg Goldsheıder «Vermeer» (1958 jáne 2015) atty eńbeginiń birinshi taraýynda «Impressıonıster men Vermeerdiń ataǵy bir ýaqytta shyqty. Impressıonıster 20 jyl kútse, Vermeer 200 jyl kútti» dep jazdy. Bul adam týraly derektik qujattar kóp, biraq aqparat óte az. Ómirbaıanyn zerttegen mamandar osy qujattar men bizge jetken 32 týyndysyna qarap, kóptegen nárseler jaıly boljamdaýyna týra keledi, biraq bul jáıt onyń talaı urpaqty tańdaı qaqtyrǵan týyndylarynyń qupııasyn arttyra túsetini ras. Anverpen qalasynan Amsterdam qalasyna 1611 jyly kóshken jibek toqýshynyń jalǵyz uly Iohannıs sýret óneriniń alǵashqy negizderin jibek órnekteý mamany bolǵan óz ákesinen úırengeni haq. «Vermeer jáne janr sýretiniń sheberleri» atty kórmede sheberdiń óziniń 12 týyndysy ǵana usynylǵan, qalǵany onyń zamandastary men shákirtteriniń eńbekteri. Kórmeniń ár zalyndaǵy basqa týyndylar arasynda asyl tastaı jarqyraǵan beıneleri birtýma sýretshiniń sheberligin únsiz pash etip tur.

Kórmege kire sala «Tarazy ustaǵan áıel» (1662-63) kózime ottaı basyldy. Tabıǵı emes, kómeskileý elektr jaryǵy qara kóleńkelegen mýzeı zalyna shuǵylasyn shashqan bul týyndy adam balasy emes, qudiretti bir kúsh salǵandaı. Aq jaýlyqty júkti áıel beınesi endigi sátte qozǵala ketetindeı. Salaly aq saýsaqtaryna tarazyny kerbezdene ilip, oıǵa batqan áıeldiń boıyna bitken jańa ómir lebinen tolǵan aıdaı tolyqsyǵan mármár júzi nur shasha ma álde bul kózdiń jaýyn alǵan injý-marjannyń jarqyly ma? Illıýzııa sheberiniń kórermen oıyn san-saqqa júgirter jumbaqqa toly týyndysy álde bir hıkaıat úzindisindeı.

​​Shynynda da, Vermeer týyndylaryn ár qıly tárjimeleýge bolady. Keıbir mamandar bul týyndyny sýret ishindegi sýret – Qııamet Kúni taqyrybymen baılanystyrady. Tarazy men arasat – ashkózdik pen parasat arasyndaǵy tartys. Álde teńgerilgen tarazy bul kórikti áıeldiń salmaqty sanasy men ynsapty ustamdylyǵy ma? Bul týyndy Vermeerdiń dinı taqyrypqa arnaǵan biren-saran týyndylarynyń biri. Vermeer basqa zamandastary sııaqty ónerdi dinmen tikeleı baılanystyrmaǵan, onyń týyndylarynda taqyryp qýý nemese qandaı da dinı nemese saıası ustanym joq: ol aldyndaǵy kórinisti kenep betine barynsha dáldikpen túsirýge umtylǵan naǵyz art qozǵalysynyń ókili. Buǵan onyń kalvınıstik kózqarasy áser etken bolar. Degenmen, shyǵarmashylyǵyndaǵy biren-saran injil saryndary onyń qarjy tapshylyǵynan qaltaly katolık áýletinen shyqqan áıeli Katarınanyń anasy Bolnes hanymǵa táýeldi bolǵanyn kórsetedi. Ómirbaıanyn zerttegen mamandar sońǵy jyldary Vermeerdiń qarjy jaǵynan qysylyp, kóp qaryzǵa batqanyn jazady.

Keskindeý tehnıkasyn ábden meńgerip, sońynan odan múldem bas tartqan 20 ǵasyr sýretshilerinen aıyrmashylyǵy sonda, 17 ǵasyr sheberleriniń maqsaty kórinisti múltiksiz, ıaǵnı qazirgi fotosýret deńgeıine jetkizý bolǵan edi. Bul turǵydan Vermeer kóptegen zamandastarynan ilgeri bolǵany anyq. 43 jasynda ómirden ozǵan Vermeer sýretshilik kásibimen aınalysqan 20-25 jylda nebary 32 týyndy qaldyrǵany osy suraqqa jaýap berer me eken? Ol úshin ár týyndysyn kemeline jetkizý mańyzdy boldy ma eken?

Vermeerdiń kórmedegi taǵy bir kóz tartar týyndysy – «Sút quıǵan áıel» (1658-61). Kenepke maıly boıaýmen salynǵan bul týyndy Vermeerdiń eń tanymal týyndylarynyń biri jáne qazir Amsterdam qalasyndaǵy Reıks mýzeıiniń ıeliginde. Bul sýret Nıderland mádenıetinde alar orny zor beınelerdiń biri bolyp tabylady. Joǵaryda aıtylǵandaı, Vermeerdiń kúndelikti turmysty sıpattaý ádisi óz zamany jaıly kóptegen aqparat beredi. Biraq osy sýret búkil Nıderland halqynyń eńbekqor bolmysy men qarapaıym tabıǵatynyń sımvolyndaı. 19-20 ǵasyrda kórkem óner bilgirleriniń biri retinde tanymal bolǵan nemis dıplomaty Vılgelm Gaýzenshteın sýretshiniń darynyn, «Vermeer – golland ishinde naǵyz golland, eń bekzaty, eń kúshtisi, Gollandııanyń óziniń klassıkalyq úlgisi» dep baǵalaǵan eken.

Vermeerdiń shyǵarmashylyǵymen jaqsy tanys adam onyń sheberhanasynyń bir buryshyndaǵy kishkene terezeni birden tanı ketedi. Onyń eńbekterinde tán tynyshtyq pen salmaqtylyq da osynda. Onyń qylqalamyna tán ustamdy túster de osynda. Ústeldiń bir shetine asyǵys ilingen súlgi men keıipkerdiń belindegi jıyryla tógilgen aljapqysy she? Bular da jibek pen kilemdi sýretteýge kelgende aldyna jan salmaıtyn Vermeerdiń qoltańbasy. Bul joly sýretshi kórermenniń qııalyna nár berip, ıllıýzııa áserin iske asyrý úshin qandaı ádis paıdalandy eken? Tehnıka turǵysynan mamandar bul sýrettegi natıýrmort úshin Vermeerdiń pýantıl ádisin tamasha paıdalanǵanyn atap júr. Týyndy jalpy «janrlyq» sýret úlgisine jatqanymen, Vermeer natıýrmort qosý arqyly kórermenge janrlyq kórinisti ózgeshe usynady. Sýrettegi basty keıipkerdiń qarapaıym úı qyzmetkeri bolýy da jańalyq. Bul turǵydan Vermeer taǵy óz zamandastarynan aıryqsha.

Vermeerdiń sýretterindegi proporııa jáne perspektıva tustaryn muqııat zerttegen mamandardyń birazy onyń camera obscure, ıaǵnı qarańǵy bólmeniń bir qabyrǵasynan kishkentaı sańylaý jasap, kórinistiń proekııasyn ekinshi qabyrǵaǵa túsirý ádisin paıdalanǵan degen pikirde. Bul pikirdi múldem joqqa shyǵaratyn mamandar da az emes. Olardyń paıymdaýynsha, Vermeerdiń shaǵyn sheberhanasynda optıkalyq qural qoldanýǵa jaǵdaı bolmaǵan. Basqa mamandardy saýalǵa jeteleıtin perspektıva dáldigi – sońǵylardyń pikirinshe, birtýar sýretshiniń erekshe sheberliginiń belgisi.