Nefertıtı – ejelgi Mysyr tilinde «arý keldi» degendi bildiredi eken. «Áıel sulýlyǵy» degen túsiniktiń sınonımi men sımvolyna aınalǵan ejelgi Mysyr patshaıymynyń esimin estimegen kemde-kem bolar, biraq ol álemge qashan málim boldy?

1912 jyly Nefertıtıdiń jarty metrlik bıýstin Amarna qazbalary kezinde nemis arheology Lıýdvıg Borhardt taýyp alǵan. Buǵan deıin Nefertıtı jaıly eshkim eshnárse bilmegen. Solaı. Júzdegen ǵasyrlar buryn jer betinen ǵaıyp bolǵan Nefertıtı patshaıym bizge 3400 jyldan keıin til qatty.

Bizdiń eramyzǵa deıingi 1353-1336 jyldar aralyǵyndaǵy 17 jyldyq patshalyǵy kezinde Mysyrda dinı reforma jasap, polıteızmnen monoteızmge bet burǵan perǵaýyn Ehnaton men áıeli Nefertıtı – absolıýttik bılikke qol jetkizip, ózderin qudiretke teńegen patshalar juby. Dáýleti men yqpaly perǵaýyndardan kem bolmaǵan Amon abyzdarynyń mysyn basý maqsatynda, Ehnaton kúnge tabyný, ıaǵnı qudiretti Aton kýltin engizdi. Bıligin nyǵaıtý úshin tipti jańa astana –Amarna qalasyn da saldyrǵan. Egıptolog mamandar Nefertıtıdiń tórkini Aton dinine berik bolǵany jaıly naqty derekter tapqan. Sondyqtan Ehnatonnyń bul saıası amalyna yqpal etken Nefertıtı degen de boljamdy da mamandar joqqa shyǵarmaıdy. Ehnaton qaıtys bolǵan soń, patshaıym Mysyrdy er tulǵasynda ózi basqarǵan degen de boljam bar.

Ehnatonnyń uly Týtanhamýn ózi bılik etken azǵantaı ýaqyt aralyǵynda halyqty ákesiniń qısynsyz reformasy sebep bolǵan saıası haostan qutqarý úshin, Amon dinine qaıta oralǵan. Al odan keıin bılikke kelgen Horemheb Ehnaton men Nefertıtıdi «dinsizder» dep atap, Mysyr tarıhynan múldem joıyp jibergen.

Berlınge jol júrerde Nefertıtı jaıly kóptegen materıaldardy qarap shyqtym. Egıptologııa ǵylymy – keremet qyzyqty pán. Biraq bizdiń maqalamyz Nefertıtıdiń patshalyǵy emes, onyń Berlın qalasyna jylyna jarty mıllıonnan asa týrıst tartatyn bıýsti jaıly.

Lıýdvıg Borhardt bastaǵan nemis ekspedıııasy qazba jumystaryna kiriskende, Mysyr memleketi men Germanııa arheologtary arasynda tabylǵan artefaktilerdi bólip alý jaıly kelisimshart bolǵan, biraq bul bólis Karlsonnyń 10 tátti toqashtyń jeteýin alyp alyp, úsheýin Balaqaıǵa beretin áıgili matematıkasyna kóbirek uqsaıdy. Ne bolsa da, qazba jumystaryn basqarǵan Lıýdvıg Borhardt bul músinniń mádenı jáne tarıhı qundylyǵyn Mysyr ókimetinen jasyryp, 1913 jyly bul teńdesi joq mádenı artefaktini óz eline kúmándi bir qujattarmen júıtkitip jibergen. Bireýge para bergenge uqsaıdy.1922 jyly Germanııa músindi Neues mýzeıiniń dıspleıine qoıyp, álemdi shalqasynan túsirgende, Mysyr ókimeti sanyn soǵyp qalǵan.

Sodan beri Mysyr ókimeti bul olqylyqty túzetýge talaı kúsh saldy. 1933 jyly Mysyr ókimeti sol kezdegi Prýssııanyń premer mınıstri German Gerıngpen mámilege keldik-aý degen sátte, Gıtler bıýsti kórip, es-tússiz ǵashyq bolǵan. Ol Gerıngtiń sheshimine úzildi-kesildi qarsy bolyp, «Men Nefertıtıge arnap jańa Mysyr mýzeıin saldyramyn. Ol saraıdyń ortasynan taq ornatyp, bul keremetti sol taqqa otyrǵyzamyn. Patshaıymnyń basyn Mysyrǵa ólip bara jatsam da qaıtarmaımyn!» - dep málimdegen.

Ekinshi Dúnıejúzilik soǵysynyń aıaǵyna qaraı odaqtastar Berlın qalasyn bombylaǵanda, Neues mýzeıi qatty zardap shekken eken. Biraq fashıster Gıtlerdiń jeke kollekııasy men basqa Eýropa elderinen tárkilengen óner týyndylarynyń barlyǵyn tuz kenderine jasyryp úlgirgen. 1945 jyly amerıkalyqtar kenderde tyǵylǵan zattardy taýyp alǵanda, Nefertıtıdiń bıýsti basqa óner qundylyqtarymen sol jerden tabylǵan. Mysyr ókimeti sony ǵana kútip otyrǵandaı, AQSh ókimetinen patshaıymnyń basyn Mysyrǵa qaıtara qoıýyn ótingen. Biraq AQSh tabylǵan zattardy túgel Germanııanyń jańa ókimetine qaıtaryp bergen.

Soǵys aıaqtalǵanda, Neues mýzeıi Shyǵys Germanııa ıeliginde qalyp qoıǵan. Kommýnıster basyp alǵan Shyǵys Germanııanyń ony qalpyna keltirýge áste qarjysy bolmaǵandyqtan, barlyq qundy eksponattar mýzeıdiń jertólesinde 1998 jyly Berlın qabyrǵasy qulaǵanǵa deıin jata bergen. 2009 jyly 10 jylǵa sozylǵan restavraııa jumysy aıaqtalyp, eksponattar mýzeıden óz ornyn taýyp, jurtshylyq nazaryna usynyldy. Nefertıtıdiń 3400 jasar bıýsti ádemi rotonda zalyna ornatylǵan tuǵyrǵa qondyrylyp, shyny kúmbezben kómkerildi.

Joǵaryda aıtylǵandaı, bul bıýsti kórý úshin jylyna jarty mıllıonnan asa adam Berlınge jol tartady. Esh nársege tań qalmaıtyn 21 ǵasyr adamy osydan 3400 jyl buryn somdalǵan Nefertıtıdiń músinine aıdan túskendeı tań qalady. Álemde ne kóp – sulý áıel kóp. Kórermenderdiń tańdaıyn qaqtyrtatyn ózin ózi «Nefer-Neferý-Aton Nefertıtı» , ıaǵnı, «Atonnyń teńdesi joq sulýlyǵy, arý keldi» dep dáriptegen patshaıymnyń minsiz sulýlyǵy emes, músinniń sulýlyǵy eken. Tań qalmasqa sharańyz joq. Bul bıýst – músin óneriniń shoqtyǵy. Osydan 3400 jyl buryn ǵumyry shekteýli pende ekenin tas umytyp, kúnmen talasqan perǵaýyndardyń tirligimen sharýasy joq, óz jaıyna baqytqa kenelip, máńgilik sulýlyq beınesin somdaǵan músinshi Týtmostyń sheberligi!

Stýkkomen óńdelgen kádimgi ákten somdalǵan bul músin tabylǵanda, onyń qaı jaǵynan bolsyn sapasynyń kúshtiligi sonshama, kóptegen mamandar bunyń tarıhı artefakt ekenine kúmán keltirgen. Mamandardy ásirese stýkkoǵa jaǵylǵan boıaýdyń sol qalpynda saqtalǵany jáne adam kelbetiniń proporııalyq durystyǵy men áıel beınesiniń shynaıylyǵy tań qaldyrǵan. 20 ǵasyrydyń ortasynda arnaýly rentgenniń kómegimen músinniń shynymen úsh myńjyldan asa ýaqyt buryn jasalǵany dáleldengen.

Músinniń bir kóziniń qarashyǵy krıstalmen bezendirilgen de, bir kóziniń qarashyǵy joq. Bul zertteýshilerdiń oıyn ár saqqa júgirtti. Olar basynda krıstall túsip qalǵan degen boljamǵa kelgen. Keıin Nefertıtı patshaıymnyń esimi Ehnaton faraondyq etken 17 jyldyń sońǵy bes jylynda derekterde múldem atalmaǵany anyqtalǵanda, patshaıym syrqatqa ushyrap, bir kózinen aırylyp, dúnıeden ótti me degen de boljamdar bolǵan. Artynan bir kózine krıstal eshqashan salynbaǵany jáne bul músinniń sheberdiń shákirtterine arnap jasaǵan úlgisi, dáris quraly ekeni anyqtalǵan. Lıýdvıg Borhardt estelikterinde músin tabylǵanda, birneshe sóreli aǵash shkaptyń aldynda jatqanyn jazǵan. Sórelerden patshaıym sýrettelgen basqa da týyndylar tabylǵan. Ehnaton men Nefertıtıdiń bir-birine degen qushtarlyǵynyń shynaıylyǵy jáne olardyń balaly-shaǵaly bolyp, baqytty ómir súrgeni jaıly derekter de osy sýretterden tabylǵan.

Týtmost Ehnaton men Nefertıtı Horemhebdiń qaharyna ushyrap, ashýly perǵaýyn olar salǵan astananyń kúl-talqanyn shyǵarǵanda, músinshi Nefertıtıdiń beınesinen basqa músinderdi alyp, sheberhanasyn óz úıine kóshirgenge uqsaıdy. Nefertıtıdiń músinderin sheberhanaǵa tastap ketkeni – onyń saıası qýǵynnan qoryqqanyn kórsetedi deıdi kóptegen egıptolog mamandar. Al keıbir mamandar sheberdiń patsha men onyń toqaldaryn somdaǵanda erekshe sheberlik tanytpaı, barlyq yntasyn Nefertıtıdiń beınesine salǵanyna qaraǵanda, sheber arýǵa ǵashyq bolǵan jáne onyń músinderin arýdy umytý úshin tastap ketken degen pikirge kelgen. Olar patshaıym men sheber arasynda bir túsinistiktiń bolǵanyna birneshe balany dúnıege ákelip, eki qyzyn jerlep, qartaıa bastaǵan Nefertıtıdiń músini dálel deıdi. Perǵaýyndar halyqqa ózderin qudiret retinde kórsetýge múddeli bolǵandyqtan, sheberlerinen ózderin árqashan «jas qudiret» retinde somdaýdy talap etken. Al Nefertıtı patshaıymnyń Týtmosqa ózin pende retinde sýretteýge ruqsat bergeni – ekeýiniń arasyndaǵy jaqyn qarym-qatynastyń belgisi.

Iá, Amarna aımaǵynan tabylǵan artefaktiler bılik qumar toptardyń qarapaıym halyqty ıdeologııa quryǵynan shyǵarmaý saıasatynyń myńjyldyqtarda esh ózgermegenin, adamzattyń dańǵoılyǵy men bılikke ıe bolý úshin ne nárseni óz jeke paıdasyna asyra bilý qabiletiniń artpasa kemimegenin aıǵaqtaı túsedi. Sonymen qatar, daryndy sheber ómirdiń qaıǵysy men qýanyshyn qatar kórip, qıly-qıly zamanda óz ornyn taba bilgen, aqyly kórkine saı Nefertıtı patshaıymnyń adamzat tarıhynan alar orny erekshe tulǵa ekenin bizge kórkem tilimen jetkizip ketken.

Berlın qalasyna jolyńyz tússe, bul músindi kórmeı ketpeńiz. Birinshiden, Berlın qalasyndaǵy bes mýzeıden turatyn «Mýzeıler aralynyń» ózi IýNESKO «álem mırasy» dep tanyǵan sırek nysandardyń biri bolyp tabylady. 19 ǵasyrdyń ortasynda jańa klassıka stılinde salynǵan sáýlet óneriniń osy shoqjuldyzy óz aldyna bir ǵalamat. Sonyń ishinde 1997-2009 jyldar aralyǵynda tolyq restavraııadan ótken Neues mýzeıine kóp ózgerister jasaldy.

Restavraııany iske asyrǵan brıtandyq sáýletshi Devıd Chıpperfıld mýzeıdiń ıntererin ejelgi Mysyr ǵıbadathanalarynyń úlgisine salyp ózgertti jáne ǵımarattyń eki qanaty toǵysqan aımaqtyń tóbesin ashyp, tabıǵı jaryqtyń tógilýine múmkindik jasady. Burynda mýzeı mamandary eksponattarǵa tabıǵı jaryq zalalyn tıgizedi degen qaǵıdany berik ustanǵan. Jańa tehnologııalardyń kómegimen jaryqty qajetti deńgeıde fıltrden ótkizip, óner úlgilerin neon emes, tabıǵı jaryqpen tamashalaý qazirgi zamanda qaıta qolǵa alynýda. Devıd Chıpperfıld bombylaýdan qatty zardap shekken mýzeıdiń óziniń tarıhı erekshelikterin kórsetý jaǵyn da tamasha oılastyrǵan. Bul maqsatta sáýletshi ǵımarattyń óziniń «eskiligin» saqtap, qabyrǵalardyń búlingen jerlerin qaıta boıamaı, sol qalpynda qaldyrǵan.

Taǵy bir aıta keter jáıt, bul bekzat týyndyǵa qatysty daý-damaı áli kúnge deıin tolastar emes. 2007 jáne 2009 jyldary Mysyr ótinishin qaıta jańǵyrtty. Saıyp kelgende, Mysyr ókimetiniń 100 jyldan asa ýaqyt boıy túzete almaı jatqany – tipti nemis arheologynyń moraldyq jáne zań turǵysynan burys is-áreketi emes, bir aqshaqumar sheneýniktiń aqymaqtyǵy.