Maqala
Nefertıtıdiń sulýlyǵy ma, músinshiniń sheberligi me?
Bizdiń eramyzǵa deıingi 1353-1336 jyldar aralyǵyndaǵy 17 jyldyq patshalyǵy kezinde Mysyrda dinı reforma jasap, polıteızmnen monoteızmge bet burǵan perǵaýyn Ehnaton men áıeli Nefertıtı – absolıýttik bılikke qol jetkizip, ózderin qudiretke teńegen patshalar juby.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 22.06.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Maqala
Nefertıtıdiń sulýlyǵy ma, músinshiniń sheberligi me?
Bizdiń eramyzǵa deıingi 1353-1336 jyldar aralyǵyndaǵy 17 jyldyq patshalyǵy kezinde Mysyrda dinı reforma jasap, polıteızmnen monoteızmge bet burǵan perǵaýyn Ehnaton men áıeli Nefertıtı – absolıýttik bılikke qol jetkizip, ózderin qudiretke teńegen patshalar juby.
Bólim: Beıneleý óneri
Datasy: 22.06.2017
Avtory: Зәуре Батаева
Nefertıtıdiń sulýlyǵy ma, músinshiniń sheberligi me?


Nefertıtı – ejelgi Mysyr tilinde
«arý keldi» degendi bildiredi eken. «Áıel sulýlyǵy» degen túsiniktiń
sınonımi men sımvolyna aınalǵan ejelgi Mysyr patshaıymynyń esimin estimegen
kemde-kem bolar, biraq ol álemge qashan málim boldy?

1912 jyly Nefertıtıdiń jarty metrlik
bıýstin Amarna qazbalary kezinde nemis arheology Lıýdvıg Borhardt taýyp
alǵan. Buǵan deıin Nefertıtı jaıly eshkim eshnárse bilmegen. Solaı. Júzdegen
ǵasyrlar buryn jer betinen ǵaıyp bolǵan Nefertıtı patshaıym bizge 3400 jyldan
keıin til qatty.

Bizdiń eramyzǵa deıingi 1353-1336 jyldar
aralyǵyndaǵy 17 jyldyq patshalyǵy kezinde Mysyrda dinı reforma jasap,
polıteızmnen monoteızmge bet burǵan perǵaýyn Ehnaton men áıeli Nefertıtı –
absolıýttik bılikke qol jetkizip, ózderin qudiretke teńegen patshalar
juby. Dáýleti men yqpaly perǵaýyndardan kem bolmaǵan Amon abyzdarynyń
mysyn basý maqsatynda, Ehnaton kúnge tabyný, ıaǵnı qudiretti Aton kýltin
engizdi. Bıligin nyǵaıtý úshin tipti jańa astana –Amarna qalasyn da
saldyrǵan. Egıptolog mamandar Nefertıtıdiń tórkini Aton dinine berik
bolǵany jaıly naqty derekter tapqan. Sondyqtan Ehnatonnyń bul saıası amalyna
yqpal etken Nefertıtı degen de boljamdy da mamandar joqqa shyǵarmaıdy. Ehnaton
qaıtys bolǵan soń, patshaıym Mysyrdy er tulǵasynda ózi basqarǵan degen de boljam
bar.

Sýret Neues mýzeıiniń onlaın muraǵatynan

Ehnatonnyń uly Týtanhamýn ózi bılik etken
azǵantaı ýaqyt aralyǵynda halyqty ákesiniń qısynsyz reformasy sebep bolǵan
saıası haostan qutqarý úshin, Amon dinine qaıta oralǵan. Al odan keıin bılikke
kelgen Horemheb Ehnaton men Nefertıtıdi «dinsizder» dep atap, Mysyr
tarıhynan múldem joıyp jibergen.

Berlınge jol júrerde Nefertıtı jaıly
kóptegen materıaldardy qarap shyqtym. Egıptologııa ǵylymy
– keremet qyzyqty pán. Biraq bizdiń maqalamyz Nefertıtıdiń patshalyǵy
emes, onyń Berlın qalasyna jylyna jarty mıllıonnan asa týrıst tartatyn bıýsti
jaıly.

Lıýdvıg Borhardt bastaǵan nemis
ekspedıııasy qazba jumystaryna kiriskende, Mysyr memleketi men Germanııa
arheologtary arasynda tabylǵan artefaktilerdi bólip alý jaıly kelisimshart
bolǵan, biraq bul bólis Karlsonnyń 10 tátti toqashtyń jeteýin alyp alyp, úsheýin
Balaqaıǵa beretin áıgili matematıkasyna kóbirek uqsaıdy. Ne bolsa da, qazba
jumystaryn basqarǵan Lıýdvıg Borhardt bul músinniń mádenı jáne tarıhı qundylyǵyn
Mysyr ókimetinen jasyryp, 1913 jyly bul teńdesi joq mádenı artefaktini óz eline
kúmándi bir qujattarmen júıtkitip jibergen. Bireýge para bergenge uqsaıdy.1922
jyly Germanııa músindi Neues mýzeıiniń dıspleıine qoıyp, álemdi shalqasynan
túsirgende, Mysyr ókimeti sanyn soǵyp qalǵan.

Sodan beri Mysyr ókimeti bul olqylyqty
túzetýge talaı kúsh saldy. 1933 jyly Mysyr ókimeti sol kezdegi Prýssııanyń
premer mınıstri German Gerıngpen mámilege keldik-aý degen sátte, Gıtler bıýsti
kórip, es-tússiz ǵashyq bolǵan. Ol Gerıngtiń sheshimine úzildi-kesildi qarsy
bolyp, «Men Nefertıtıge arnap jańa Mysyr mýzeıin saldyramyn. Ol saraıdyń
ortasynan taq ornatyp, bul keremetti sol taqqa otyrǵyzamyn. Patshaıymnyń basyn
Mysyrǵa ólip bara jatsam da qaıtarmaımyn!» - dep málimdegen.

Ekinshi Dúnıejúzilik soǵysynyń aıaǵyna qaraı
odaqtastar Berlın qalasyn bombylaǵanda, Neues mýzeıi qatty zardap shekken eken.
Biraq fashıster Gıtlerdiń jeke kollekııasy men basqa Eýropa elderinen tárkilengen
óner týyndylarynyń barlyǵyn tuz kenderine jasyryp úlgirgen. 1945 jyly
amerıkalyqtar kenderde tyǵylǵan zattardy taýyp alǵanda, Nefertıtıdiń bıýsti
basqa óner qundylyqtarymen sol jerden tabylǵan. Mysyr ókimeti sony ǵana kútip
otyrǵandaı, AQSh ókimetinen patshaıymnyń basyn Mysyrǵa qaıtara qoıýyn ótingen.
Biraq AQSh tabylǵan zattardy túgel Germanııanyń jańa ókimetine qaıtaryp bergen.

Soǵys aıaqtalǵanda, Neues mýzeıi Shyǵys
Germanııa ıeliginde qalyp qoıǵan. Kommýnıster basyp alǵan Shyǵys Germanııanyń ony
qalpyna keltirýge áste qarjysy bolmaǵandyqtan, barlyq qundy eksponattar
mýzeıdiń jertólesinde 1998 jyly Berlın qabyrǵasy qulaǵanǵa deıin jata bergen.
2009 jyly 10 jylǵa sozylǵan restavraııa jumysy aıaqtalyp, eksponattar mýzeıden
óz ornyn taýyp, jurtshylyq nazaryna usynyldy. Nefertıtıdiń 3400 jasar bıýsti
ádemi rotonda zalyna ornatylǵan tuǵyrǵa qondyrylyp, shyny kúmbezben
kómkerildi.

Joǵaryda aıtylǵandaı, bul bıýsti kórý úshin
jylyna jarty mıllıonnan asa adam Berlınge jol tartady. Esh nársege tań qalmaıtyn
21 ǵasyr adamy osydan 3400 jyl buryn somdalǵan Nefertıtıdiń músinine aıdan
túskendeı tań qalady. Álemde ne kóp – sulý áıel kóp. Kórermenderdiń tańdaıyn
qaqtyrtatyn ózin ózi "Nefer-Neferý-Aton Nefertıtı" , ıaǵnı, «Atonnyń
teńdesi joq sulýlyǵy, arý keldi» dep dáriptegen patshaıymnyń minsiz sulýlyǵy
emes, músinniń sulýlyǵy eken. Tań qalmasqa sharańyz joq. Bul bıýst – músin
óneriniń shoqtyǵy. Osydan 3400 jyl buryn ǵumyry shekteýli pende ekenin tas
umytyp, kúnmen talasqan perǵaýyndardyń tirligimen sharýasy joq, óz jaıyna
baqytqa kenelip, máńgilik sulýlyq beınesin somdaǵan músinshi Týtmostyń
sheberligi!

Stýkkomen óńdelgen kádimgi ákten
somdalǵan bul músin tabylǵanda, onyń qaı jaǵynan bolsyn sapasynyń
kúshtiligi sonshama, kóptegen mamandar bunyń tarıhı artefakt ekenine kúmán
keltirgen. Mamandardy ásirese stýkkoǵa jaǵylǵan boıaýdyń sol qalpynda saqtalǵany
jáne adam kelbetiniń proporııalyq durystyǵy men áıel beınesiniń shynaıylyǵy tań
qaldyrǵan. 20 ǵasyrydyń ortasynda arnaýly rentgenniń kómegimen músinniń shynymen
úsh myńjyldan asa ýaqyt buryn jasalǵany dáleldengen.

Músinniń bir kóziniń qarashyǵy krıstalmen
bezendirilgen de, bir kóziniń qarashyǵy joq. Bul zertteýshilerdiń oıyn ár saqqa
júgirtti. Olar basynda krıstall túsip qalǵan degen boljamǵa kelgen. Keıin
Nefertıtı patshaıymnyń esimi Ehnaton faraondyq etken 17 jyldyń sońǵy bes jylynda
derekterde múldem atalmaǵany anyqtalǵanda, patshaıym syrqatqa ushyrap, bir
kózinen aırylyp, dúnıeden ótti me degen de boljamdar bolǵan. Artynan bir
kózine krıstal eshqashan salynbaǵany jáne bul músinniń sheberdiń shákirtterine
arnap jasaǵan úlgisi, dáris quraly ekeni anyqtalǵan. Lıýdvıg Borhardt
estelikterinde músin tabylǵanda, birneshe sóreli aǵash shkaptyń aldynda jatqanyn
jazǵan. Sórelerden patshaıym sýrettelgen basqa da týyndylar tabylǵan.
Ehnaton men Nefertıtıdiń bir-birine degen qushtarlyǵynyń shynaıylyǵy jáne
olardyń balaly-shaǵaly bolyp, baqytty ómir súrgeni jaıly derekter de osy
sýretterden tabylǵan.

Sýret avtordyń jeke jınaǵynan

Týtmost Ehnaton men Nefertıtı Horemhebdiń
qaharyna ushyrap, ashýly perǵaýyn olar salǵan
astananyń kúl-talqanyn shyǵarǵanda, músinshi Nefertıtıdiń
beınesinen basqa músinderdi alyp, sheberhanasyn óz úıine kóshirgenge
uqsaıdy. Nefertıtıdiń músinderin sheberhanaǵa tastap ketkeni – onyń saıası
qýǵynnan qoryqqanyn kórsetedi deıdi kóptegen egıptolog mamandar. Al keıbir
mamandar sheberdiń patsha men onyń toqaldaryn somdaǵanda erekshe sheberlik
tanytpaı, barlyq yntasyn Nefertıtıdiń beınesine salǵanyna qaraǵanda, sheber
arýǵa ǵashyq bolǵan jáne onyń músinderin arýdy umytý úshin tastap ketken degen
pikirge kelgen. Olar patshaıym men sheber arasynda bir túsinistiktiń
bolǵanyna birneshe balany dúnıege ákelip, eki qyzyn jerlep, qartaıa bastaǵan
Nefertıtıdiń músini dálel deıdi. Perǵaýyndar halyqqa ózderin qudiret
retinde kórsetýge múddeli bolǵandyqtan, sheberlerinen ózderin árqashan
"jas qudiret" retinde somdaýdy talap etken. Al Nefertıtı patshaıymnyń
Týtmosqa ózin pende retinde sýretteýge ruqsat bergeni – ekeýiniń arasyndaǵy
jaqyn qarym-qatynastyń  belgisi.

Sýret Neues mýzeıiniń onlaın muraǵatynan

Iá, Amarna aımaǵynan tabylǵan
artefaktiler bılik qumar toptardyń qarapaıym halyqty ıdeologııa
quryǵynan shyǵarmaý saıasatynyń myńjyldyqtarda esh ózgermegenin, adamzattyń
dańǵoılyǵy men bılikke ıe bolý úshin ne nárseni óz jeke paıdasyna asyra bilý
qabiletiniń artpasa kemimegenin aıǵaqtaı túsedi. Sonymen qatar, daryndy sheber
ómirdiń qaıǵysy men qýanyshyn qatar kórip, qıly-qıly zamanda óz ornyn taba
bilgen, aqyly kórkine saı Nefertıtı patshaıymnyń adamzat
tarıhynan alar orny erekshe tulǵa ekenin bizge kórkem tilimen
jetkizip ketken.

Berlın qalasyna jolyńyz tússe, bul
músindi kórmeı ketpeńiz. Birinshiden, Berlın qalasyndaǵy bes mýzeıden turatyn
«Mýzeıler aralynyń» ózi IýNESKO «álem mırasy» dep tanyǵan sırek nysandardyń biri
bolyp tabylady. 19 ǵasyrdyń ortasynda jańa klassıka stılinde salynǵan sáýlet
óneriniń osy shoqjuldyzy óz aldyna bir ǵalamat. Sonyń ishinde 1997-2009 jyldar
aralyǵynda tolyq restavraııadan ótken Neues mýzeıine kóp ózgerister jasaldy.

Restavraııany iske asyrǵan brıtandyq
sáýletshi Devıd Chıpperfıld mýzeıdiń ıntererin ejelgi Mysyr ǵıbadathanalarynyń
úlgisine salyp ózgertti jáne ǵımarattyń eki qanaty toǵysqan aımaqtyń tóbesin
ashyp, tabıǵı jaryqtyń tógilýine múmkindik jasady. Burynda mýzeı mamandary
eksponattarǵa tabıǵı jaryq zalalyn tıgizedi degen qaǵıdany berik ustanǵan. Jańa
tehnologııalardyń kómegimen jaryqty qajetti deńgeıde fıltrden ótkizip, óner
úlgilerin neon emes, tabıǵı jaryqpen tamashalaý qazirgi zamanda qaıta qolǵa
alynýda. Devıd Chıpperfıld bombylaýdan qatty zardap shekken mýzeıdiń óziniń
tarıhı erekshelikterin kórsetý jaǵyn da tamasha oılastyrǵan. Bul maqsatta
sáýletshi ǵımarattyń óziniń «eskiligin» saqtap, qabyrǵalardyń búlingen jerlerin
qaıta boıamaı, sol qalpynda qaldyrǵan.

Sýret avtordyń jeke jınaǵynan

Taǵy bir aıta keter jáıt, bul bekzat
týyndyǵa qatysty daý-damaı áli kúnge deıin tolastar emes. 2007 jáne 2009
jyldary Mysyr ótinishin qaıta jańǵyrtty. Saıyp kelgende, Mysyr ókimetiniń 100
jyldan asa ýaqyt boıy túzete almaı jatqany – tipti nemis
arheologynyń moraldyq jáne zań turǵysynan burys is-áreketi emes, bir aqshaqumar
sheneýniktiń aqymaqtyǵy.

Qoldanylǵan materıaldar:

  1. "Нефертити", Джошуа Марк,
    Ежелгі Заман Тарихының энциклопедиясы, 2014
  2. "Тутмустың ерекше мүсіндері немесе
    шебердің музасына деген құпия сезімі", Наталия Климзак, Ancient
    Origins вебсайты, 2016
  3. "Нефертити: Мысырдың Күн
    патшайымы", Джойс Тилдисли, Penguin Books баспасы, 2000