«Naǵyz Qazaq Qyzy» degen komplıment qandaı jaǵdaıda qoldanylatynyn túsindirip qajet emes bolar, biraq qyz balanyń is-áreketi bizdiń «naǵyz qazaq qyzy» degen jeke túsinigimizge sáıkes bolmasa, biz A. S. Makarenko ádisine kóshetinimiz ras: ony jurt aldynda jer-jebirine jete sógemiz de, bul mádenıetsizdikti «Qyzǵa qyryq úıden tyıý»degen mátelmen aqtap alamyz. Osy bir tusta Paradoks kóp: jasóspirim balany bulaı tárbıeleýshi me edi? Bul jerde jeke tulǵa qalyptastyrý máselesi turǵan joq pa? Syı-qurmet kórmegen urpaq jeke tulǵa bola ma?

Áleýmettik psıhologııa salasyndaǵy jetekshi mamandardyń biri, Kanada ǵalymy Penelopa Lokvýd «Sýperjuldyzdar jáne men: rol-model úlgisiniń jeke tulǵa qalyptastyrýdaǵy róli» (1999) atty maqalasyn qyzdar tárbıesine arnady. Zertteýshi: «Qyz balalar úıdegi eriniń dórekiligine tótep beretin qaısar ana, eńbekqor ana nemese óziniń ataǵyn shyǵarý úshin seksýaldy tartymdylyǵyn qoldanýǵa áýes sýperjuldyzdar sııaqty jaǵymdy jáne jaǵymsyz úlgilerdiń ekeýin de kúndelikti kórip ósedi. Bul adamdardyń barlyǵy qyz balanyń óziniń potenıaldy múmkindikterin baǵalaýyna áser etedi jáne qyz bala olarǵa elikteıdi»,- dep jazady. Psıhologtyń pikirinshe, tańdap alynǵan rol-modeldiń jetistikteri qol jetkizýge bolatyn, ıaǵnı, balanyń armanyna jaqyn bolsa, ol balaǵa shabyt berýi múmkin, al olaı bolmasa, onda rol-model keri áser etýi de múmkin eken.

Jasóspirim qazaq qyzdary kimnen úlgi alady? Olar kimge elikteıdi? Keńes Odaǵy kezinde úsh urpaq ókilderine jalǵan ıdealdar tańylyp, olar jalǵan úlgilerge eliktep ósti. Bizder sol jalǵan ıdealdardy áli kúnge deıin jas urpaqqa tańyp otyrǵan ispettimiz. Qazaq qoǵamyna bul ıdealdardy ózgertetin ýaqyt týǵan joq pa? Bul maqalada osy suraqtarǵa jaýap berip kórmekpin.

Paradoks

Keıbir jurttyń aqquba óńdi, bota kóz qazaq qyzdaryna: «Krasıvaıa takaıa, voobe na kazashký ne pohoja!»- degen oǵash komplıment aıtatyn ádeti esińizde me?  Meniń esimde, sebebi men qysyq kóz, qara tory qazaqpyn. Bundaı tıpaj sulýlyq jáne ásemdik talaptaryna jaýap bermeıtini bylaı tursyn, «ıntellıgentnoe lıo» talaptaryna da jaýap bermeıtin. Kóptegen adamdardyń sanasynda «ıntellıgentnoe lıo» degen sıpattama áli kúnge deıin aqquba jáne úlken kózdi degendi bildiredi. Kózi kókshil ne jasyl bolsa, tipten jaqsy. Onyń ústine, ondaı qyz qalada týyp, orys tilinde minsiz sóılese, onda ol naǵyz eýropalyq sııaqty kúshti qyz dep senedi keıbir jurt. 20-30 buryn qazaq qyzynyń syrtqy beınesine osyndaı talaptar qoıylatyn. Qazaq qyzy bolý ol kezde ońaı emes edi.

Biraq azııalyq bet álpet – bul áńgimeniń bergi jaǵy ǵana. Qazaq mádenıetiniń ishinde qazaqsha sóıleıtin aýyl qyzdarynyń minez-qulqy oryssha sóıleıtin qala qyzdarynyń minez-qulqyna qarama-qaıshy degen stereotıp taǵy bar: aýyl qyzdaryn «tıhýshnıa», «v tıhom bolote chertı vodıatsıa» dep ataıdy da, qala qyzdaryn «minezi tik» dep tuǵyrǵa qoıady. «Orys sııaqty, týra aıta salady» - dep maqtanyp jatady qala qazaqtary.

Paradoks sonda jatyr, dástúrli qazaqtar qylymsýdy qyz balanyń ne jas áıeldiń boıyndaǵy eń jaman qasıet dep biledi.  Bul bizdiń tilimizden aıqyn kórinis tapqan. Mysaly, «qylymsý» etistigin sózdikterde «zaıgryvat», «koketnıchat» jáne «flırtovat» dep aýdarady, biraq kúndelikti ómirde bul sóz «prıtvorıatsıa» maǵynasynda kóp qoldanylady. «Qylymsymashy!» ne «Qaıtedi ótirik qylmıyp!» deıdi qazaqtar qyz balanyń jasandylyǵyn tyıý úshin.

Qarasaq, aýyl jáne qala qazaqtarynyń ekeýi de qyzdardyń ór minezdi, ótkir bolǵanyn qalaıdy eken. Al «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» máteliniń «40 tyıymyn» sholyp shyqsaq, Qazaq Qyzy – jansyz, tánsiz, sezim men emoııasyz, eldiń bárine jaǵý úshin ǵana kún keshetin, eles sııaqty tirshilik ıesi eken de, oǵan kim kóringen aqyl aıtýǵa quqyly eken.  Ókinishke oraı, osy mátel qazirgi qazaq qoǵamyna Qazaq Qyzynyń «moraldyq beınesin», ıaǵnı, onyń júris-turysyn, kıim kıisin, tipti jeke ómirin jiti qadaǵalaýǵa ruqsat berip otyr. Ol azdaı, bul maqala qoǵamǵa álemeýttik jelilerde, BAQ betterinde qyz balanyń namysyn taptatyp, til tıgizýge ruqsat berip otyrǵany da shyndyq.  Ásirese bul maqalanyń qazirgi tárjimesimen kelispeý óte qıyn, sebebi sanamyzǵa ábden sińip qalǵan.  Soǵan qaramastan kózqarasymdy dáleldeýge bel býdym.

Qazaqtardyń mádenı kodtaryna súıenip paıymdasaq, «40 úı» dep qyz balanyń jaqyn týystaryn, óz jurty men naǵashy jurtyn ǵana aıtady, onyń ishinde qyz balanyń tárbıesimen áıelder ǵana aınalysady: ata men áke qyz balaǵa ne kelinge qatty sóılemeıdi. Qazaq otbasynda ondaı dórekilikke tyıym salynǵan. Sonymen qatar, qyz balaǵa ursý qajet bolsa, ájesi, anasy, ápkeleri men jeńgeleri jurt aldynda emes, úıde, bóten jurt joq jerde ursady. «Uıat bolady» dep qazaq árqashan qarapaıym etıkaǵa qatysty aıtsa kerek.  Barlyǵymyz álem aýyz ádebıetinen jaqsy biletindeı, qyz balany jurttyń kózinshe ógeı sheshe ǵana jábirleıdi, sebebi ógeı sheshe – ógeı qyzynyń ishki dúnıesinde sharýasy joq, onyń bolashaǵyn oılamaıtyn, jany ashymaıtyn BÓTEN adam.

Óz basym bet álpetime qaraı alalaý, bolmasa «qazaq qyzyna jaraspaıdy», «qazaq qyzyna búıtýge bolmaıdy, súıtýge bolmaıdy» degen jalpyhalyqtyq «qamqorlyq» obektisine aınalǵan saıyn, osy paradoks meni oılandyratyn. Qazir de, áleýmeýttik jelilerdegi qyz-jigitter, keıde tipti ataqty jazýshy aǵa-apalarymyz BAQ betterinen qazaq qyzdary jaıly oǵash pikir aıtyp, dóreki sóılegende, osy jaıly oılanyp qalamyn.

Oqyrmandardyń esine jas qyzdy «ádepsizdigi» úshin jurt aldynda sógý, til tıgizý qazaq dástúri emes ekenin salǵym keledi. Bul – sovet pedagogıkasynyń áıgili ujymdyq tárbıeleý ádisi emes pe edi? Óte oryndy, tamasha qazaq maqalynyń maǵynasy osy sovet pedagogıkasy kontekstinde múldem ózgerip, jalǵan patrıottar men ekijúzdilerdiń qarýyna aınalyp ketkeninine esh kúmánim joq. Sondaı-aq, A.S. Makarenkonyń «ujymdyq tárbıeleý» ádisi jasóspirimderge arnalǵan kolonııada paıda bolǵan edi jáne «mektepti, mektep arqyly eldi kolonııa erejelerine jaqyndatatyn bul ádiske kóptegen pedagogtar qarsy bolǵan» («Pedagogıka», Ivan Podvlasyı).

Sondyqtan bul maqaldy búkil ulttyq deńgeıde qoldaný qazaqtardyń ózderiniń dástúrli jáne qazirgi zamanǵy dúnıetanymyna múldem qaıshy keledi: dástúrli qazaq otbasynda qyz balany qonaq deıdi, al kóshpendi úshin qonaq – qasıetti. Maqalanyń kelesi bóliminde Sovet kezeńinde bizdiń sanamyzdan ádeıi óshirilgen apa-ájelerimizdiń ójet beınesin eske túsirip kóreıik.

Qyr qyzy

Qazaq tarıhshysy Radık Temırgalıev óziniń «Mır stepnıachkı» (2017) dep atalatyn shaǵyn maqalasynda «Qazaq áıelderi shyǵys áıelderi jaıly stereotıptik tanymnan nege ózgeshe?» - degen suraqqa jaýap berdi. Tarıhshy ár alýan kóne derekkózderden túrki áıelderiniń ózimizge belgili ór minezdilik, erjúrektik, tabandylyq sııaqty qasıetterin jáne olardyń barlyq jaǵynan erlermen teń bolǵanyn rastaıtyn kóptegen mysaldar beripti. Sol mysaldardyń biri – arab saıahatshysy Ál-Idrısıdiń túrki áıelderi jaıly myna pikiri: «Áıelderi sulý bolady. Erlerine qaraǵanda tózimdi jáne tabıǵı shıraqtyǵyna qaraı, erlerine qaraǵanda isker bolady jáne ór minezdi».

Ál-Idrısıdiń 12 ǵasyrda jazǵan pikiri jaqyndaǵy derekkózderden de rastalyp jatyr. Amerıkanyń belgili tarıhshysy Adrıenne Meıer «Amazondar: Kóne zamandaǵy sarbaz áıelderdiń ómiri jáne olar jaıly ańyzdar» (2014) atty belgili eńbeginiń bir taraýyn Ortalyq Azııanyń epostaryna arnady. «Manas» eposyndaǵy Saıqal jáne basqa da epostardaǵy áıel keıipkerlerdiń beınesin taldaı kele, zertteýshi ejelgi grek mádenıetindegi amazondar jaıly mıftiń paıda bolýyna Eýrazııa dalasynyń áıelderi shabyt bolǵan degen qorytyndyǵa keledi. «Amazondar degen kimder? Olar mıfologııalyq beıneler emes, erleri men aǵalaryna teń seriktes bola bilgen kóshpeli áıelder. Amazondar – absolıýttik genderlik teńdik bolǵan qoǵam ókilderi bolýy múmkin» - dep jazady túrki áıelderiniń erkindigine tamsanǵan tarıhshy.

National Geographic jýrnalynyń 1954 jylǵy qarasha nómirinde jarııalanǵan maqalasynda amerıkandyq jýrnalıst Mılton Klark Qytaı komýnısterinen qashyp, 3000 mılden asa qashyqtyqty 2 jylda eńserip, Kashmır mańaıyna jaıǵasqan qazaqtardyń ómir-salty men tarıhyn sıpattaıdy. Klark maqalasynda rý basy Qalıbektiń kishi áıeli Mılıániń: «Erim, sender shaıqasta júrgende aýylǵa jaý shapqany esińde me?» - dep, erlerdiń sózine aralasa kılikkenin esine alady. Jaýdyń kele jatqanyn alystan kórgen áıelder balalardy alyp, atqa minedi. Mılıá taýǵa qaraı shaýyp bara jatyp, kıiz úı aldynda jylap turǵan balany kórip, attyń basyn keri burady. Sol arada sarbazdar aýylǵa kirip úlgeredi. Mılıá qolǵa túsip qalýy múmkin ekenin kóre tura, balany alyp ketedi. «Atym júırik bolǵasyn, sońyma túsken qýǵynǵa jetkizbeı kettim» - dep aıaqtaǵan Mılıániń qaýipti sátte de sabyrlyq men erjúrektik tanytqanyna tilshi tań qalady.

Ár qazaq otbasynda estelikter bar ǵoı. Ájemiz ótkendi jıi eske alatyn. Sol kisiniń áńgimelerindegi qazaq áıelderi epos keıipkerleri men Mılıáǵa uqsaıdy. Ájemizdiń jıi aıtatyn áńgimesinen túıgen bir shyndyq, qazaqtar «tekti» dep dáýletti adamnyń tuqymyn emes, qıyndyqqa tózimdi, kez kelgen jaǵdaıda adamgershilik qasıetin joǵaltpaıtyn, rýhy myqty adamdy aıtady. Óz taǵdyryna ıe bola almaıtyn adamdardy qazaqtar «ez» deıdi. Osy derekterdiń barlyǵy kóshpendi túrkilerdiń áıel zatyn kóńildestik úshin qoldanbaǵanyna, Shyǵysta belgili «olja áıel» dástúrine asa qushtar bolmaǵanyna meńzeıdi,  kerisinshe, áıelder erleriniń teń seriktesi bolǵan, tabysty birge taýyp, jaýǵa qatar shapqan ispetti. Adrıenne Meıer buǵan kóshpeli ómir-saltynyń aýyr bolǵany jáne klımat sharttarynyń barlyq deńgeıdegi aýyzbirlikti talap etkeni sebep bolýy múmkin dep túsindiredi.

Qazaq Qyzynyń osy ómirsheń jáne ójet beınesi nege 20 ǵasyrda zym-zııa joǵalyp, onyń ornyna jansyz qýyrshaq tárizdi jasandy beınesi paıda boldy?

Radık Temirǵalıev otbasyndaǵy qarym-qatynas tek qana 19 ǵasyrda ǵana túbeıgeıli ózgeriske  ushyrady dep sanaıdy. «Árıne, 20 ǵasyrdyń basynda otbasyn ne búkil rýdy bir ýysynda ustaǵan óktem qazaq áıelderi boldy, biraq jalpy kórinis ózgerdi. Bul zańdylyq. Soǵysty qoıǵan erler kúsh-qýatyn syrtqy álemnen ishki álemge burdy. Endi otbasynyń aktıvteri tolyǵymen erlerdiń qolyna kóshti jáne barlyq máseleler boıynsha sheshimdi tek qana ózderi qabyldady», - dep aıaqtaıdy sholýyn tarıhshy.

Al men bul beıne QSRO-nyń «denomadızaııa» baǵdarlamasynyń aıasynda ádeıi qurtylǵan dep esepteımin. Radık Temirǵalıevtiń qorytyndysymen kelisýge bolar edi, biraq Mılton Klarktyń maqalasynan Qytaı jáne Monǵol qazaqtarynyń arasynda amazondar 1960 jyldarǵa deıin bolǵanyn kórdik. Qazaqtar Stalınniń genoıd áreketinen keıin dástúrli ómir-saltynan ońaılyqpen bas tarta qoıdy deıtin emes, kerisinshe, qazaqtardyń kóbi aýylda turdy jáne jalǵan soıalızm sharttarynda mal sharýashylyǵyn jalǵastyrdy. Sondyqtan zańdy suraq týyndaıdy: QSRO ıdeologtary qazaqtardyń amazondyǵyn olardyń jadynan qalaı óshirdi?

Sovet áıelderi kimdi úlgi tutty?

Kirispede aıtylǵan rol-model jaıly oıǵa oralyp, aldymen Eýropa áleýmettik mádenıetine qysqasha sholý jasaıyq. Bizdiń analarymyzdyń kontınentaldy Eýropa jáne AQSh-taǵy qurby-qurdastaryna franýz pálsapashysy Sımona de Bovýardyń yqpaly erekshe boldy. Soǵystan keıingi kezeńde bul aımaqtaǵy áıelder túgel onyń maǵynasy jaǵynan Prometeı erligine teń dep sanalatyn «Ekinshi jynys» týyndysyn bas almaı oqydy. Oıshyl óziniń 750 bettik eńbeginde áıel zatynyń myńdaǵan jyldar boıy erlerdiń «oljasy men zatyna» qalaı aınalǵany jaıly áńgimelep,  áıelder jaıly mıfter men stereotıpterdi muqııat taldaı otyryp, qyz balaǵa týa salysymen mıyna quıylatyn «sońǵylyq/ekinshilik» ıdeologııasynyń manıpýlıatıvtik tabıǵatyn aıqyndady. Bul kitaptyń yqpaldy bolǵany sonsha, zamandasynyń teorııasymen qarýlanǵan «beıbı bým» býynyń ókilderi qoǵamdaǵy áıel rólin, bala tárbıeleý qaǵıdalaryn túbegeıli ózgertip, Batys mádenıetine tóńkeris jasady. Bul kitap orys tiline tolyǵymen aýdarylyp, 2017 jyly jaryq kórdi jáne femınızm jaıly tolyǵyraq bilgisi keletin ár adam osy kitapty oqýy tıis dep sanaımyn.

Kórkem ádebıettiń áserin de aıta ketý jón bolar. Mysaly, aǵylshyn jazýshysy Djeın Ostınniń Elızabet Benneti ádebıettegi proto-femınıstik keıipker bolyp tabylady jáne ol 20 ǵasyrda mıllıondaǵan oqyrmandarǵa úlgi bolǵan keıipkerlerdiń biri. Oqyrmandarǵa shabyt bergen tusy –  Elızabet Benettiń qoǵamnan óz taǵdyryn tańdaý quqyǵyn talap etýi. «Men baqyt jaıly tek qana óz kózqarasyma saı áreket etýge bel býdym jáne oǵan qatysty Siz ne maǵan qatysy joq basqa adamdarmen sanasýdy qajet dep oılamaımyn... Bul jaǵdaıǵa borysh, abyroı, bireýge qaryzdar bolý sııaqty túsinikterdiń eshbir qatysy joq. Meniń Darsı myrzamen nekem bulardyń eshbirine nuqsan keltirmeıdi», - dep málimdegen Elızabet Benetti avtordyń ózi «kitap betinde paıda bolǵan eń bir súıkimdi keıipker»- dep ataǵan edi.

Parasatty Elızabet Bennettiń beınesi 2004 jyly «Brıdjıt Djons kúndeligi» arqyly qaıta oralyp, búkil álem boıynsha erekshe tanymal bolyp ketkeni zańdylyq. Qoǵamnan ózine qajetsiz talaptardy qoımaýyn ótinetin Brıdjıt Djons karera men jeke ómirin bir mámilege keltire almaı basy qatqan jáne áıel týraly stereotıpterden, qazirgi zaman áıelderine tańylǵan erejeler men normalardan ábden sharshaǵan «30-dan asqandardyń» súıikti keıipkerine aınalǵanyn mamandar mádenı qubylys dep atady.

Sovet mektebi rol-model retinde Natasha Rostovany tańdady. Onyń alǵashqy balǵa kıgen dekolte-kóılegi men romannyń aıaǵyndaǵy baqytty turmysy KSRO áıelderiniń kóbi úshin «psıhologııalyq baǵdarlamaǵa» aınaldy. Buǵan moda sııaqty kóptegen buqaralyq mádenıet mehanızmderi de járdemdesti. Sondyqtan bolar, eki urpaq ókilderiniń kóbi Natashanyń balyna baryp, aýqatty bireýge turmysqa shyǵý jaıly qııalmen kún keship jatyr. (Bul jerde aıta ketsek artyq bolmas, Lev Tolstoıdyń aqyldy da shıraq Natashasyn romannyń aıaǵynda úı sharýasyndaǵy zerikken áıelge aınaldyryp jibergenin femınıster áli kúnge deıin synaıdy.)

Kásipker jáne táýelsiz Vassa Jeleznovanyń kúshti beınesi «býrjýa» dep sıpattaldy, al onyń otbasyndaǵy jeke máselelerdi sovet mektebi «tap kúıreýi» dep tárjimeledi.  «Máskeý kóz jasyna senbeıdi» (1980) fılmi paıda bolǵanǵa deıin QSRO-da táýelsiz áıel beınesi dáriptelmedi jáne jetistikke jetken Katerına Tıhomırovanyń beınesin rol-model dep sanaýǵa bola ma – ol da túsiniksiz. Sebebi onyń beınesi áıeldiń jetistigi otbasyndaǵy er adamnyń abyroıyn túsiredi, al áıel baqyty mansaptan artyq degen qaǵıdaǵa saıady.

Shyńǵys Aıtmatovtyń qyrǵyz qoǵamynyń dástúrlerine qaramaı, óz júregine sengen Jámılási (1958) qyrǵyz áıelderiniń ómirinde mańyzdy ról atqardy. Soǵystan keıingi kezeńdegi ıdeologııa kontekstine qaramastan Jámılá kóptegen qyrǵyz áıelderi úshin úlgi boldy. Basty keıipkerdi sovet sarbazynyń senimin aqtamaǵan satqyn retinde kórsetý áreketi múldem keri áser berdi: Jámılá erkindik sımvolyna aınaldy jáne 60 jyl boıy qyrǵyz áıelderiniń tórt býyny onyń batyldyǵyna bas ıip keledi.

Buǵan franýz rejısseri Amınatý Eshardyń 2018 jyly shyqqan «Jámılá» atty derekti fılmi de dálel. Bul fılmde kórermender ártúrli jastaǵy (jasóspirimderden egde jastaǵy apalarǵa deıin) qyrǵyz áıelderimen kezdesip, olardyń ómiri jaıly jáne erkindik jaıly pikirlerin estıdi. Ár keıipkerdiń bes mınýttyq suhbatynan Jámılániń bul áıelder úshin tek qana mahabbat haqynda ǵana emes, sonymen qatar kásibı ómirinde de úlgi bolyp otyrǵanyn bilemiz.

Ózimiz oqyǵan qazaq mektebinde Gúlbarshyn (Alpamys), Qurtqa, Qarlyǵash (Qobylandy) sııaqty epos keıipkerleri tamasha jar jáne qamqor qaryndas retinde ǵana tanystyrylsa da, bul qyzdardyń eń aldymen kúshti tulǵa ekenin biz mátinnen oqyp bildik. Mysaly, Qyz Jibek – ol epostyń basty keıipkeri ǵana emes, ol sonymen qatar rýynyń saıası ómirine belsene qatysqan, óz taǵdyryn ózi tańdap alǵan kúshti tulǵa. Epostyń bir nusqasynda Tólegen mert bolǵanda, Qyz Jibek te ómirden bas tartady. Biraq qazaq epostarynyń keıipkerleriniń oqýlyqtar men buqaralyq mádenıettegi vızýaldyq beınesi mátindegi sıpattamaǵa sáıkes emes. Bul jaıly tipti dıssertaııa jazsa da artyq emes.

Maqalanyń kelesi bóliminde qazaq epostarynyń keıipkerleri buqaralyq mádenıet jáne oqýlyqtarda qalaı beınelengenine nazar aýdaramyz. Bul bólimin tereń zertteýler dep málimdeýden aýlaqpyn, bul tek qana orys jáne qazaq tilindegi buqaralyq mádenıetke jalpy sholý jasap, soǵan qatysty týyndaǵan oılarmen bólisý áreketi dep bilersizder.

Qyr qyzynyń vızýaldyq beınesi

Nıkolaı Hlýdov Vernyı qalasyna 1877 jyly topograf retinde kelip, eldi kóp sharlady. Onyń týyndylarynan zerdeli sýretkerdiń erekshe kózqarasy baıqalady jáne Hlýdov kóshpeli qazaqtardyń ómirindegi sırek kórinisterdi de qalt jibermegen. Olar qazir qundy tarıhı-etnografııalyq materıaldar bolyp otyr. Qyzyq bolǵanda, Hlýdovtyń týyndylary 21 ǵasyr qazaqtaryn talaı abdyratty. Mysaly, «Júlde úshin báseke» sýretinde Hlýdov saıysqa qatysyp jatqan jartylaı jalańash áıelderdi beınelegen. Mádenıettanýshy Zıra Naýrzbaeva osy taqyrypqa maqala arnap, bul erekshe saıystyń birneshe túsiniktemesin berse de, kóptegen qazaqtar bundaı oıyndar bolǵanyn joqqa shyǵarady.

Bul realıstik týyndy ma álde sýretshiniń qııaly ma, ol jaǵyn basyp aıtý qıyn, biraq Hlýdovtyń qazaq áıelderi jaıly pikiri anyq: erkin, shıraq jáne áleýmettik orny erlerden tómen emes. Biraq bul daryndy sýretshiniń eńbekteri QSRO vızýaldyq mádenıetinen oryn almady, murajaı qoımasynda «saqtaldy» . Iýrıı Dombrovskııdiń romanynda sol kezdegi ónertanýshylardyń myna pikiri berilgen: «Chto za hýdojnık? – skazalı ıskýsstvovedy. – Nı stılıa, nı veta, nı nastroenııa. Prosto brodıl chelovek po stepı, da ı zanosıl v svoı albom vse, chto emý popadalos na glaza, – kazaha, kazashký, kazachat s lýkom, ee vsıakoe». Sovet ónertanýshylarynyń bul kesimine qosymsha túsinikteme qajet emes, biraq bul pikir KPSS úshin kóshpeli beınesin óshirý qanshalyqty mańyzdy bolǵanyn rastaı túsedi.

Alǵashqy qazaq sýretshisi Ábilhan Qasteev ózimiz biletindeı Hlýdovtyń oqýshysy bolǵan. Ol kisi ustazynyń taqyrybyn jalǵastyryp, ózi ishteı biletin qazaq turmysyn kóp beıneledi. Qasteevtiń shyǵarmashylyǵy sol zamandaǵy art qozǵalysynyń bir bóligi bolyp tabylady. Mysaly, onyń «Qyzdy eriksiz áketý» (1934) sýretinde 20 ǵasyrdyń basynda qazaq jazýshylary somdaǵan Aqbilek, Qamar sulý jáne Shuǵa sııaqty keıipkerlerdiń taǵdyryn ǵana emes, olardyń moıynsunbaı qarsylyq kórsetkenin de kóremiz.

Amazondar beınesi sol kezeńdegi fılmderden de kórinis alǵan. «Amangeldi» (Shara Jıenqulova) fılmindegi Balym, «Qyz-jigit» fılmindegi Ǵalııa Erdenova (Lıdııa Ashrapova) osy ózimizge tanys qyr qyzdary. 1960 jyldardyń basynda bul beıne vızýaldy ónerden joǵalyp ketti.

Jańa qazaq qyzynyń beınesi

Totalıtarlyq júıe vızýaldyq ónerdiń buqara sanasyna qalaı áser etetinin jaqsy túsindi. Lenınniń kıno jaıly ne degenin eske salsaq ta jetkilikti bolar. Sondyqtan sovet kezeńindegi ótkenimiz jaıly sóz bolǵanda, sol elden mıras qylǵan ár nársege kúmánmen qaraýymyz qajet.

Sondyqtan bolar, QSRO taraǵaly, genderlik máselelerdi zertteý salasynyń ǵalymdary sovet áıeliniń vızýaldy beınesin zertteýge erekshe mán berdi. Sonyń biri – óz jerlesimiz Janar Jarmýhambetova «Ideologııa v obrazah: vızýalnaıa reprezentaııa jenıny v sovetskıh jenskıh jýrnalah 50-60-h godov» (2007) atty maqalasynda sovet áıeliniń eki beınesin anyqtapty: jumysshy jáne ana. «Bular – ózindik qasıetteri joq, jalpylama beıneler» , - dep kórsetedi zertteýshi. «Bul ıdeologııalyq beıneler qoǵamdy tıisti bir jolmen oılaýǵa jáne sezýge beıimdep, soǵan saı minez-qulyq úlgisin qalyptastyrý arqyly qoǵam sanasynyń eń tereń deńgeılerine áser ete alatyn kúshti quraldar jáne sovet áıeliniń emansıpaııasy jaıly mıftiń ıdeologııalyq negizi bolǵan da osyndaı beıneler. Sovet kezeńinde qurylǵan osy genderlik konstrýkt post-sovettik keńistiktegi áıelderdiń ózindik tanymyna áli kúnge deıin áser etip otyr» , - dep jazady Reseı áleýmettanýshysy N. Zaharova. Teorııa boıynsha, bul somdaý úrdisiniń sońǵy nátıjesi – sýbekt ózin osy ıdeologııalyq jáne ıdealdyq nusqasyna uqsata bastaıdy.

Gúlfaırýz Ismaılovanyń týyndylary 1950 jyldary paıda boldy. Gúlfaırýz oqýdy támamdaǵan soń, opera jáne balet teatrynda sýretshi-dekorator bolyp jumys istedi jáne onyń áıel beınelerinen kerbez nımfalardyń áseriniń basymdylyǵy kórinip turady. Keıinirek osyndaı áıel beınelerin «Er Tarǵyn» jáne «Qamar sulý» qoıylymdary úshin somdady. Gúlfaırýzdyń sýretterinen bııazy qazaq qyzynyń stıldengen jáne basyn bir jaǵyna qısaıta tómen salǵan (Marııa?) keskinin alǵash ret kórdik.

Eger azdaǵan hronologııalyq sholý jasasaq, buqaralyq mádenıet jáne qazaq ádebıeti oqýlyqtarynda dál osy beıne usynyla bastady. 1970-1980 jyldardaǵy qazaq sýretshileriniń eńbekterinen myna shablon baıqalady: eger qazaq áıelin stanoktan ne kolhoz fermasynan tys beıneleý kerek bolsa, onda ol mindetti túrde ulttyq kıimmen, kıiz úı janynda basyn bir jaǵyna qısaıta, besik terbetip otyrady. Bul beıne 70 jyldary kınematografııa salasyna da jetti.

Talantty aktrısamyz Janna Qýanyshevanyń «Gaýhartas» (1975) fılmindegi keıipkeri – Qazaq Qyzynyń osy jasandy beınesiniń bir mysaly, biraq bul beıneniń bótendigi, shyndyqqa janaspaıtyn ıdealdyǵy sonshama, ony kınosynshylar da túsinbedi. Kınosynshy Romıl Sobolev «Spýtnık kınozrıtelıa» (1977) atty jýrnalda shyqqan reenzııaynda bul jaıly ábden oryndy suraq qoıypty: «Bul qazirgi zamannyń qyzy patrıarhaldy otbasynyń eskirgen dástúrine nege jep-jeńil moıynsuna saldy? Álde bul suraqqa jaýap berý úshin jergilikti turmys jaıly erekshe bilim qajet pe?» Joq, jergilikti turmystyń oǵan qatysy joq: bul beıne shynaıy emes.

80 jyldardaǵy kınolarda qazaq áıeli ózindik kelbetin jáne ózindik qasıetterin múldem joǵaltty. Bunyń álsiz kastıng nemese sol kezde keń qoldanylǵan kınoǵa «blatpen» túsirý dástúri, ádebıette kúshti áıel beıneleriniń bolmaýy sııaqty kóptegen sebepteri bar. Taǵy bir úlken sebebi – óner túrleri arasynda baılanys úzilip qaldy. 80 jyldary qazaq ádebıeti qazaq tilinde jazyldy, al vızýaldy óner orystildi bolyp ketti. Qalaı degenmen, eń basty sebebi – QSRO-nyń genderlik saıasaty bolǵan ispetti. Sebebi Ǵabıt Músirepovtiń «Ulpan» romany orys tiline aýdaryldy jáne qazaqtar arasynda óte tanymal boldy, biraq bul roman boıynsha fılm túsirilgen joq.

1980-1990 jyldary qazaq kınosynyń «jańa tolqyn» ókilderiniń eksperımentaldyq fılmderinde áıel beıneleri joqtyń qasy, bolsa da, tek qana epızodtyq rólder. 2000 jyldardaǵy rejısserler aǵaıyndy Dardenn fılmderiniń halyqaralyq jetistiginen shabyt alyp, áıelderdi negizgi keıipker qyldy, biraq olardyń keıipkerleri kóbine qoǵamnyń qorǵansyz bóligi.

Satybaldy Narymbetovtiń «Qyzjylaǵan» (2002) fılminiń basty keıipkeri – polıgon qurbany, qorǵansyz jetim, jábirleýge op-ońaı jáne kózge shyqqan súıeldeı árkimniń yzasyna tıetin qazaqtyń Mýsheti (Robre Bresson). Janna Isabaevanyń keıipkerleri – qoǵamnyń álsiz jáne úmitsiz toby. «Nagıma» (2013) fılminiń basty keıipkeri ápkesindeı bolyp ketken qurbysynyń jańa týǵan nárestesiniń ómirin óz qolymen alýdy jón kóredi, sebebi jetimder úıinde ósken balanyń bolashaǵy joq dep sanaıdy.

Atalǵan sýretkerler qoǵam nazaryn álemeýttik jaǵdaıy tómen toptarǵa aýdarý úshin qolynan kelgenin jasaýda. Degenmen, jas qyzdardy bilim qýýǵa, jetistikterge jetýge yntalandyryp, olarǵa tamasha úlgi bolatyn, olardyń aınalasyndaǵy shynaıy adamdarǵa uqsas keıipkerler bizdiń fılmderimizden áli kórinis tapqan joq.

1990 jyldardyń basyna qaraı ójet qyr qyzynyń beınesi jadymyzdan múldem óshirildi, al rejımniń jasandy beınesi qabyldanbady. Qaısar ana, táýelsiz ıntellektýal jáne óz isine berik professıonaldar beınesi jarnamany atamaǵanda, Qazaqstannyń vızýaldy medıa quraldarynan, ıaǵnı, qazaq kınosynan, teledıdar baǵdarlamalarynan, kórkem sýret ónerinen, Qazaqstannyń vızýaldyq medıasynan múldem kórsetilmeıdi. 2000 jyldary áleýmettik jeliler men basqa medıa quraldary paıda bolǵanda, bul bos oryndy jartylaı jalańash sýper juldyzdar men Instagram juldyzdary sııaqty jaǵymsyz rol-model úlgileri toltyra qoıǵany zańdylyq. Nátıjesinde, kúshti jáne táýelsiz tulǵalar úlgisi barlyq jastarǵa birdeı qoljetimdi emes, al biz álsiz jáne jansyz qazaq qyzynyń beınesin jastarǵa áli tańyp kelemiz.

Jańǵyrý

Oıǵa eriksiz brıtan oıshyly Benedıkt Andersonnyń (1983) «oıdan shyǵarylǵan qaýymdastyq» formýlasy túsedi: «Ult jadyn bireý qajettilikpen qaıta alyp shyqpasa, jasandy qaýymdastyq amnezııaǵa batady».

1990-shy jyldary qazaq ádebıeti toqyrap qaldy dedik, biraq bul úzilis qajet bolǵan eken. 2000-shy jyldardyń basynda shyǵarmashylyǵy «surapyl 90-shy jyldar» usynǵan baı materıalǵa toly bir qatar jazýshylar men aqyndar paıda boldy. Bulardyń kóbi – qyzdar men áıelder bolyp shyqty. Bir jaǵynan kóriksiz 90-shy jyldardyń bul sýretkerlerdiń shyǵarmashylyǵyna osynshama jaǵymdy áser etkenine tań qalsam, ekinshi jaǵynan áıelder beınesiniń jańarǵanyna tańdaı qaqtym. Osy jańa zaman ádebıetin oqyp júrip, bizge jalǵan ıdeal, jasandy úlgilerdiń tańylǵanyn tereńirek túsine bastaǵan sııaqtymyn.

Jumagúl Soltynyń shyǵarmashylyǵy jaıly orys tildi qaýym múldem bilmeıdi, sebebi shyǵarmalary aýdarylǵan joq. Jazýshy «Yńǵaısyz áńgime» (Qazaq Ádebıeti, 1991) atty shyǵarmasynda qazirgi qoǵamdaǵy eń bir úlken máselelerdiń biri – otbasyndaǵy opasyzdyq jáne toqaldyq máselesin kóteripti. Áńgimeniń basty keıipkeri anasynyń uzaq jyldar boıy otbasy úshin, on balanyń bolashaǵy úshin jáne balalarynyń ákesin qurmettegendikten, jarynyń ashyq opasyzdyǵyna kózin tars jumyp, shydap baqqany qanshalyqty taqsiret, qorlyq, onyń namysyn jerge taptaý ekenin jáne oǵan degen óziniń masqaralyq meıirimsizdigin, selqostyǵyn bir sátte túsinedi. Ákesi tipti ómirden óterinde de balalarynyń anasyn jurt aldynda masqaralaýdan taıynbapty: ózin súıgeniniń janyna jerleýge ony aldap kóndirgenin múldem bóten bireýden estip kúıingen anasyn aıaǵan keıipker óziniń de jar, ana ekenin, qoǵamnyń áıelge degen kózqarasynyń qanshalyqty teris ekenin jańa ǵana túsingendeı. Bul ádemi áńgime opasyzdyqty ártúrli ýájben aqtap alyp, ózin kinálaǵan qoǵamnyń ekijúzdiliginen joǵary bola bilgen qarapaıym aýyl áıeliniń ishki dúnıesiniń ásemdigin, erligin madaqtaıdy.

Aıgúl Kemelbaevanyń «Munara» romany 2003 jyly jaryq kórdi. Ádebıet ınstıtýtynyń tórtinshi kýrs stýdenti Aıjan bir kúnde ǵaıyp bolǵan alyp eldiń burynǵy astanasynda kafka jaǵdaıyna dýshar bolyp, Máskeýdiń jańa baılarynyń biriniń úıine bala kútýshi bolyp jaldanady. «As úı quldyǵyna» túsken armany taýdaı Aıjan úshin bul synaq rýhanı katarsıske teń edi: kúdikshil de tákappar úı ıesiniń zábirinen góri onyń kitap pen bilimge umtylǵan erkin rýhy kóbirek zardap shekkendeı. Jazýshynyń bul romany synshylar tarapynan der kezinde baǵalanbady, biraq qazaq ádebıetindegi ıntellektýal qazaq qyzynyń beınesi kóptegen qazaq qyzdaryna úlgi bolǵany daýsyz.

Úmit Tájikenniń «Os sýestvovanııa» (2009) romanyndaǵy Ajar beınesin 90-shy jyldardyń aýyrtpalyǵyn asqan tózimdilikpen kótergen asyl analarymyzǵa degen qurmet dep bilemin. Ákelerimiz «shoktyq terapııa» áserinen unjyrǵasy túsip, abdyrap qalǵanda «otbasyn asyraý» mindetin únsiz óz moınyna alyp, jurtqa jary men uldarynyń arqasy dep kórsetken de osy erjúrek analarymyz emes pe edi! «Ajar staralas ne zaıskıvat nı pered kem. «Kak v zone, - vspomınalos prochıtannoe gde-to, - ne ver, ne boısıa, ne prosı». Ózinshe «ádil de bekzat» reketırlerge («blagorodstvom prokýratora» ) tótep bergen Ajar kishi bıznesti «qorǵaý» jergilikti ákimderdiń qolyna kóshkende on jyl boıy ter tógip, aıaǵyna tik turǵyzǵan isinen bas tartýǵa májbúr bolady. Daǵdarys alqymynan alǵan Ajardyń ekzıstenıaldyq dılemmasyn «Men jazýshymyn ǵoı!» - degen qapyl oı bir sátte sheshedi.

Zıra Naýrzbaeva ózin proza jazýshy dep sanamaıdy, degenmen, pálsapashy qalamger «Beskempir» (2010) atty jartylaı kórkem, jartylaı derekti shyǵarmasynda bizdiń ájelerimizdiń  myqty portrettik galereıasyn somdady. Almatyǵa bala-shaǵasy úshin eriksiz kóship kelgen qyr qyzdarynyń arasynda – súıiktileri repressııa qurbany bolyp, jastyq shaǵy Aljır gýlagynda ótken zııaly qaýymnyń áıelderiniń beınesi erekshe. Bular – óz ýaqytynyń naǵyz batyrlary, biraq olar soıalıstik eńbek erleri men soǵys ardagerleriniń jáne soılıstik realızmniń jalǵan keıipkerleriniń kóleńkesinde ómir súrýge májbúr boldy, bizder úshin olar oryssha akentpen sóıleıtin «apashkı» jáne «ájekı» ǵana, al shyndyǵynda bul ájelerdiń basynan ne ótpedi? Asharshylyq, gýlag, soǵys, repressııa olardyń jaqyn týystaryn jalmap, súıgen jarynan aıyrdy, odan keıin olar eriksiz qalaǵa kóshýge májbúr boldy, tipti bótensip ketken balalarymen shıelenis tragedııasy da osy ájelerdiń úlesine tıdi.

Rena Jumanova men Áıgerim Tájiniń lırıkalyq keıipkerleri – 21 ǵasyr ókilderiniń daýysy. Olardyń poezııasy ǵashyq nemese tastandy jannyń jylańqy muńy emes, bul aqyndar jahandyq kataklızmalar kontekstinde bolmys jaıly tolǵanady. Al júz jyldan keıin Shoqanǵa sezimin bildirgen qazaq qyzy bııazy Tatıana Larınadan góri batyl Tomırıske uqsaıdy:

Hamýt nakınýla sebe, vlıýbıvshıs v taıný
Ablaıa otpryska. My bylı tet-a-tet.
No tolko zdes, na etoı chastnoı pashne,
On – ryar moı, ıa – dama serda v bashne.
Vene soıtıa nashıh pomyslov – sonet.

Jańa ádebıettegi qazaq qyzdarynyń beınesin – Naǵyz Qazaq Qyzynyń qaıta jańǵyrýy der edim. Rejım ájelerimiz ben analarymyzdyń tiri úlgisine kózimizdi tars jumǵyzyp, olardyń ornyna qan-sólsiz bir jasandy qýyrshaqtyń jansyz beınesin dáriptep, qyr qyzynyń shynaıy beınesin jadymyzdan óshirgen edi. Bul beıne qaıta oraldy. Eger bul beıneler fılmderden, kórkem sýret pen jarnamalardan qaıta kórinis tapsa, bálkim, ósip kele jatqan urpaqtyń aınalasyndaǵy jaǵymdy úlgiler aıqyndala túser me edi, sonda jas qyzdar mán-maǵynasyz jalańash sýper juldyzdarǵa elikteýdiń ornyna jetistikke bilimi men talanty arqyly jetken analar men ápkelerdiń jolyn qýý áldeqaıda paıdaly ekeni jaıly oılanar edi ǵoı. Onda qoǵam da ashyq ádepsizdikti «batyl áreket» dep sanaýǵa uıalar ma edi.

Mysaly, Ańsaǵan Mustafa – óz zamandastaryn ásirelemeı sol qalpynda beınelegen alǵashqy qazaq sýretshisi. Onyń keıipkerleriniń kóbi – qyzdar jáne olar áste jansyz qýyrshaq emes, olardyń arasynda aryǵy da, tolyǵy da, adasyp ketkeni de, jol izdegeni de bar, biri meıirimdi bolsa, biri ashýly. Ańsaǵannyń keıipkerleri ózderin basqa bireý qylyp kórsetkisi kelmeıdi jáne mańaıyndaǵy adamdar da olardy qazaq Mýsheti sııaqty emes, eń aldymen Jeke Tulǵa retinde qabyldasa degen tilegi bar. Árkimniń óz taǵdyry bar, ıaǵnı, onyń da qatelikke, izdeniske, tipti adasýǵa quqyǵy bar. Mysaly, sýretshiniń «Mamam meni óltiretin shyǵar» týyndysy bizdiń qoǵamymyzdaǵy osy mádenı dıssonans pen jalǵan etnoentrızmniń tamasha kórinisi.

Ókinishke oraı, sýretshiniń keıbir áriptesteri Ańsaǵannyń óz zamandastarymen bul suhbatyn «dıletanttyq» dep baǵa berdi, biraq ekijúzdilik pen arsyzdyqqa basymdylyq berilip, rýhanııat qundylyqtaryn álsizdik jáne «lýzerlik» retinde tanytqysy keletin qoǵamda ósip kele jatqan bozbalalar men qyzdarǵa dál osy suhbat aýadaı qajet. Mine, sondyqtan vızýaldy art qandaı formada bolmasyn shynaıy, ıaǵnı, ómirmen tyǵyz baılanysty bolýy tıis. Jasandy, ómirde joq ıdealdardan qutylý qajet.