Ǵalym Ospanov – natıýrmort sheberi kóbinese alma, almurt, qumyra jáne t.b. zattarmen jumys isteıdi. Týyndylaryndaǵy zattardyń ornalasýy qurylymdyq tártipte, keńistiktiń barlyq qaǵıdalaryn ustanady. Zattardyń pishinderine jete toqtalyp keıde, jeke pishinge nazar aýdarylady. Bir qaraǵanda qarapaıym natıýrmort bolyp kóringenimen, maǵynasy men sıýjettik máni bólek. Shyǵarmashylyǵyndaǵy negizgi ról atqaratyn tústik-túzilimi. Túster kartınadaǵy kóńil-kúıdi kórsetýge jáne sımvol retinde qoldanylady. Pishindi zattar metaforalyq maǵynadaǵy úlken fılosofııalyq mánge ıe.
«Eıkos +» shyǵarmashylyq kórmesi sońǵy eki jyldaǵy týyndalaryna arnalǵan. Eıkos sóziniń maǵynasy ekologııa uǵymynyń ejelgi grektik balamasy (lat. oikos – úı, baspana; logos – ilim). Kórmege 30-dan asa keskindemelik natıýrmort janryndaǵy jumystar qoıyldy. Týyndylar álemdegi jáne elimizdegi ózekti jaǵdaılarǵa baǵyttalǵan. Olar ekologııa, pandemııa jáne t.b máseleler. Sýretshiniń «Natıýrmort» atty jumysy kosmos taqyrybynda fony qara-kók sýyq túspen, sol jaǵynda sary usaq jaǵyndylarmen tolyǵyp jalpy ǵalamnyń sımvolyna uqsaıdy. Joǵarǵy plandaǵy sary tústi úlken alma kúnniń beınesi, al janyndaǵy jemister kún júıesindegi ǵalamsharlar. Natıýrmorttaǵy negizgi oı ol aldyńǵy plandaǵy úlken qyzyl alma – jer ǵalamshary. Baıqasańyzdar jerdiń qazirgi jaǵdaıyn dál kórsetken. Onyń oıqysh ta, qurt túsken beınesi planetamyzdyń qazirgi kúıiniń kelbeti. Osy tusta nege qyzyl tústi alma? - degen suraq týyndaýy múmkin. Jerdiń túsine uqsaıtyn jasyl jáne kókshil tústegi jemisterde jeterlik. Sebebi adam balasy paıda bolǵaly beri zulmat soǵystar, zilzalalar, juttar jáne tabıǵatqa degen adamnyń qııanaty toqtamaýda. Adam qolynan jasalǵan genoıdter ǵalamsharymyzdy qanǵa bóleýde. Jemister ornalasqan mata sýyq aqshyl túste. Bundaı sýyq tústiń tańdalýy adamzattyń bolashaǵy men nıetiniń metaforasy bolsa kerek.
Ǵalym Ospanovtyń ekologııa taqyrybyndaǵy jumystarynyń ishindegi erekshesi kórmede ornalasqan. Onyń «Natıýrmort 1» týyndysynda qara-kók fondaǵy sary tústes úlken jemister bıik taýlar men tabıǵattyń beınesi, al mata búktemelerinen teńiz tolqyndarynyń legi seziledi. Keneptegi árbir zatqa tereńirek úńiletin bolsa úlken maǵynaǵa ıe. Týyndydan barokko stıline tán qarama-qaıshylyqty, jemisterden tabıǵat sulýlyǵyn, al matadaǵy býyrqanǵan teńiz bolsa qazirgi klımattyq ózgeristen paıda bolǵan apattardy baıandaıdy. Tústik túzilimi kereǵar jyly sary jáne sýyq qara-kók tústermen oryndalǵan. Sýretshiniń ekologııa taqyrybyn ózindik keskindemelik tilde jetkizgen.
Sýretshi jas kezinen ózindik stılde, arnaýly janrlarda izdenip keledi. Ol eshqashanda óz qoltańbasyn joǵaltpaǵan. Fılosofııalyq dúnıe tanymy men shyǵarmashylyq izdenisteri ýaqyt legimen birge jalǵasýda. Ǵalym Ospanovtyń týyndylaryn túısiný úshin metaforalyq kiltin taýyp, tústik sımvolıkasyn seziný kerek. Natıýrmort janrynda ózekti máseleler qozǵalatyn biregeı kórme bolashaqta jańa oılarmen tolyǵyp otyratyny anyq.
Kórme jetekshisi: Aqjigit Núsip
