Kórme qazaq halqynyń uly aqyny, aǵartýshy-fılosofy, kompozıtory, kórkem sózdiń sheberi Abaı Qunanbaıulynyń týǵanyna 175-jyl tolýyna arnalady. Sondaı-aq, kórmenin ashylý saltanatynda «Abaı beınesi – Qazaqstan sýretshileriniń kózimen» atty katalogynyń tusaýkeseri bolady.
Abaı (Ibragım) Qunanbaıuly jańa ulttyq jazba jáne qazaq ádebıetiniń negizin qalady. Oıshyl retinde aqsúıekter urpaǵynan shyqsa da, qarapaıym eldiń taǵdyry men qajettiliginen bas tartpady. Kerisinshe, halqynyń joǵyn joqtap, aýyrtpalyǵyna birge qaıǵyra bildi, halyq ómirin óte jaqsy túsine aldy.
Kórmege mýzeı qorynan 70-ten astam Abaı beınesi men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ár kezeńdegi sýretshilerdiń keskindemelik, grafıkalyq, músindik shyǵarmalary qoıylǵan.
Bul týyndylarda ótken júzjyldyqtaǵy jáne zamanaýı sheberler Abaı obrazyn, onyń ulylyǵyn beıneleıdi. Keskindemede Á. Qasteev, B. Sársenbaev, Á. Ysmaıylov, Q. Qojyqov, A. Ǵalymbaeva, L. Leontev syndy sýretshiler óz kózqarastarmen Abaıdy keıde otyrǵyzyp, qolyna kitap ustatyp, keıde shabyt ústindegi keıipin beınelep, oıshyldyń ulylyǵyn shynaıy túrde jetkizedi. Abaıdyń portretin jasaǵan – alǵashqy sýretshilerdiń biri Á. Qasteev boldy. Ol 1945 jyly akvareldik tehnıkada «Jas Abaıdyń portretin» beıneleıdi. Munda jas izdenýshi aqynnyń kóńil kúıin beredi. 1971 jyǵy «Jaılaýdaǵy Abaı» shyǵarmasynda qazaq aýylynyń mańynda otyrǵan egde jastaǵy kezi sýretteledi. A. Ǵalymbaeva 1960-1967 jyldary «Abaı ánderi» fılmine «Aıtys», «Ajar men Aıdar», «Bıler soty» t.b. toptamalyq nobaılar jazady. N. Nurmuhammedovtyń 1971 jylǵy «Abaı portretinde» jazýshynyń monýmentaldy denesi shyǵarma shegine syımaı turǵandaı. Ol osy arqyly Abaıdyń rýhanı myqtylyǵy men kúshin jetkizgisi keldi. T.Toǵysbaev óziniń «Oıshyl Abaıyn» (1971) jerdiń jartylaı sharyna ornalastyrýda, aqynnyń tulǵasyn bizdiń planetamyzdyń úlkendigimen teńestiredi. Óıtkeni sýretshi úshin Abaı tulǵasy ǵalamdyq deńgeıde oryn alady. Grafıkada M. Áýezovtyń «Abaı joly» romanyna E. Sıdorkın eki ret toqtalyp, 1960 jyly «Abaı men ájesi», «Toǵjan», «Analar», «Qunanbaı», «Baıge», t.b. paraqtaryn lınogravıýra jáne 1970 jyly avtolıtografııada kitapqa toptamaly ıllıýstraııalar jasaıdy. I. Isabaev 1970 jyldary avtolıtografııa tehnıkasynda «Qalamqas», «Eskendir», sondaı-aq, jyl mezgilderine arnalǵan ólenderiniń jelisi boıynsha ıllıýstraııalaryn kórkem sýretteıdi. Q. Kametov Abaı óleńderindegi 1986 jyly «Altybaqan», «Kósh», «Barymta» atty lıtografııalarynda qýanyshty lırıkalyq óleńderdi erkin túsinedi. Grafıkshi óleń joldaryn ózdiginshe elestetip, ótken tarıhtyń bulyńǵyr esteliligi ispetti jazady. Músinshiler E. Sergebaev, V. Rahmanov jáne t.b. Abaı obrazyn aqyn-fılosof retinde somdaıdy. Sonymen qatar kórmege armıan músinshisi E. Godjabashıannyń mýzeı qoryna syıǵa tartylǵan Abaı bıýsti qoıylǵan.
Á. Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıi qorynan alynǵan bul shyǵarmalarda tek Abaıdyń ómir joly qarastyrylmaı, HIH ǵasyrda ótken halyqtyń ulttyq minezin, taǵdyr-tálkegin, turmys-tirshiligin, keńdigi men sulýlyǵyn, jalpy kóshpeli jáne otyryqshy dala eliniń túgeldeı kórinisin baıandaıdy.
S.K. Myrzabekova
Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıiniń Qazaqstan beıneleý óneri bólimi,
grafıka sektorynyń jetekshisi
