«Inemen jazylǵan keskindeme» – Gúlmıra Sadyqovanyń birinshi kórmesiniń ataýy ǵana emes, onyń shyǵarmashylyǵynyń konepııasynyń máni. Eger de keskindemeshiler ózderiniń týyndylaryna kompozıııa qurarda, sýret josparlap, kenepke qylqalamyn jaqyndatyp, tústik akentterin qoıatyn bolsa, ismer-kesteshiniń qolyndaǵy ıne – qylqalamnyń, al mata – keneptiń rolin atqarady. Ol sýretti ınemen ǵajap etip salady, sýretshi úshin árbir jip aralyǵy keskindemeniń jaǵyndysyna teń.
Gúlmıra Sadyqova aıqas kestege sheberdiń shyǵarmashylyq áleýetin anaǵurlym asha túsetin baspa keste tehnıkasyn táýir sanaıdy. Bul tehnıka sheberdiń temperamentimen jáne ómirlik yrǵaǵymen sáıkese úılesedi. Ineni sheber ıgergen Gúlmıra Tursynqyzy qylqalammen jazatyn asqan sheber tárizdi jumys isteıdi. Keıde jipteri kenep betinde erkin jatqan boıaý jaǵyndylary sııaqty destelene qalady. Keıde, shoqtalyp jınalyp, kilem tehnıkasyna yńǵaılanyp, pastozdyq keskindemege de uqsap ketedi. Basqasha jaǵdaıda – túrli tústi jipterdiń órnegi óte názik lessırovkany eske túsiredi. Túıme, paıetka, teńge, monshaq, maıda monsha, toqyma, tabıǵı elementter sııaqty dekoratıvtik elementterdi paıdalanyp, avtorlyq keste kólemdi keskindemeniń belgilerine ıe bolady.
Kitap – sýretshi shabytynyń basty qaınarkózi, onyń oqyp shyqqan qazirgi súıikti zamanaýı jazýshylardyń da, álemdik ádebıet klassıkteriniń de shyǵarmalarynyń ishinen ol avtorlyq keste sıýjetterine kórinis-beıne tabady. Gúlmıra Tursynqyzynyń árbir kartınasynyń sıýjetten bólinbeıtindeı jeke shyǵý tarıhy bar, osy hıkaıamen jańa tanysqan kórermen sheberdiń ıdıasynyń mánine barynsha tolyqtaı ene alady.
Sýretshiniń ınteraktıvti dep ataýǵa bolatyn tolyqtaı jaýapkershiligi bar mundaı jumystary kórermenniń júreginen erekshe oryn aldy. Mysalǵa, «Mahabbat jaı-kúıleri» týyndysyn tamashalaý kezinde, kórermennen erekshe psıhologııalyq testen ótýin jáne qoıylǵan ár tústi tórt raýshan gúliniń ishnen ózine kóbirek unaǵanyn tańdap alýyn usynady. Jaýap uzaq ýaqyt kúttirmeıdi. Baıqap kórińiz. Al «Alqyzyl gúl» atty kartınasy tipti eń baǵa jetpes tilegińizdi oryndaıdy. Bul ómirde synnan ótken.
«Eskertkish», «Marıonetkalar», «Tentek tyshqandar», «Bala mysyq Kıtı», «Parıj kórinisteri» – áýelde garderob buıymy bolyp, sodan keıin ınterer buıymy retinde «ekinshi ret ómir súrip jatqandar». Olardyń árqaısysy eskirgen soń óz qojaıynynyń garderobynan shyǵyp qalǵan nemese kesteshige erekshe tartymdy kórinip, toqyma prıntinde oryndalǵan Sadyqovtardyń jeke zattary. Gúlmıra Sadyqova jumysqa kiriserde alǵashqy sýretpen salystyrǵanda avtor tanymastaı jıi ózgertetin tústik palıtrany ábden oılastyrady, sodan keıin baryp fonyn jasaıdy, kompozıııanyń qosymsha bólshekterin anyqtaıdy, áńgimeniń jelisin keńeıtip, týyndynyń aıaqtalǵanyn bildirip, naqty kórnekilik beretin kartınany mindetti túrde jaqtaýdyń ishine salady.
Eń aldymen kartınanyń fony paıda bolatyny sııaqty, Gúlmıra Sadyqovanyń búkil jumysynyń kúrdeli tústik úılesimdi paıdalanyp, muqııat jasalǵan fony bar. Sonan soń sýrettiń negizgi jelisimen jumysyn jalǵastyra beredi. Gúlmıra Sadyqovanyń saýsaǵymen jumys isteıtinin aıtqan jón, ıaǵnı keste kergishti eshqashan paıdalanbaıdy. Keste de bet jaǵynan ǵana óziniń keremet ádemi jatyqtyǵymen jaıyla qalǵan, jumystarynyń árqaısysy tipti teris jaǵynan da minsiz.
Gúlmıra Sadyqovanyń shyǵarmashylyǵynda keıdeısoqtyq nemese qalaı bolǵan da basy artyq nárse kezdespeıdi. Avtor engizgen kez kelgen sımvol, tańba, zat, ıshara, allegorııa – sanaly ári nanymdy túrde qosylady. «Ár nárse ózinshe mańyzdy» degen ıdıomadaǵydaı, «Gúlmıra Tursynqyzynyń «Inemen jazylǵan keskindemesinde» de sheberdiń ómirlik fılosofııasynyń máni jatyr.
