Vıacheslav Iýrevıch Lıýı-ko 1963 jyly dúnıege kelgen. 1985 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq Pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kórkemsýret-grafıka fakýltetin bitirgen. 1987 jyldan kóptegen qalalyq, respýblıkalyq, halyqaralyq jáne jıyrmadan astam jeke kórmelerdiń qatysýshysy.
Vıacheslavtyń shyǵarmalary árdaıym klassıka men qazirgi zamannyń, fılosofııa men mıstıkanyń, ıronııa men jumbaqtyń, ortaǵasyrlyq fars pen allegorııalardyń, búgingi jáne ótken shejirelerdiń kórnekti qospasy bolyp tabylady. Kenepter - oıtolǵamdar, kenepter - támsilder.
Avtor óziniń Keshe, búgin, erteń kórmesi týraly bylaı jazady:
Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt ómir súrgen álem týraly qalaı aıtýǵa bolady? Jer planetasyna saıahattan alǵan áserlerińmen bólisý. Álem alýan túrli jáne, paradoksaldy bolsa da, onyń sol qaıtalanatyn bóliginde adam, qoǵam, memleket bar. Ol jerde dástúr, din jáne tarıh jasalady. Ańyzdar men mıfter týady. Súıispenshilik pen jekkórýshilik týraly, sheksiz qurý jáne joıý týraly, uly josparlar týraly, ǵıbadathana qurylysy jáne álemdi jaýlap alý týraly qalaı aıtýǵa bolady? Bul týraly tomdar jazyldy, al jańalary jazylýda, biraq ony kenepte qalaı beıneleýge bolady? Baqylaý kúndeligin qandaı alfavıtte, qandaı kórneki tilde jazý kerek? Aınalańyzǵa qarap, bolmystyń nyshandary men belgilerin baıqasańyz jetkilikti. Ýaqyttyń adam oqıǵalary men taǵdyrlarynyń oıý-órnekterin kestelep, qalalardyń beınelerin, shól dalada kezip júrgen kerýenderdi, aspanda ushyp bara jatqan ushaqtar men qustardy, áýe sharlary men perishteler, muhıtty eńserýge umtylǵan kemeler men ár túrli dáýirdegi jaýyngerler, erler men áıelder, olardyń joǵalǵan jumaq týraly jáne qaıta oralǵysy keletin tarıhyn kórý.
Bizdiń ata-babalarymyz tańbalar, belgiler men oıý-órnekterdi qoldanyp aqparat berýdi tolyq meńgergen. Bul aqparatty jetkizýshi adamdy kúndelikti ómirde qorshap turǵan barlyq nárse boldy: úı kerek-jaraqtary - as úı ydystary, kilemder, kıim, qarý-jaraq, saýyt-saımandar, eńbek quraldary men qatynas kólikteri - sáýletke deıin. Burynǵy adam ótken jáne qazirgi oqıǵalar týraly, adamnyń áleýmettik jaǵdaıy, onyń otbasy men taıpasy týraly baıandaıtyn pishinderdiń syzyqtary men sulbalarynyń toǵysýyndaǵy aqparatty ońaı oqydy. Bul maǵynaly, yqsham til praktıkalyq maqsattarǵa qyzmet etti - qorshaǵan ortada ómir súrýge kómektesti. Búgin basqasha. Sheksiz daýyl aǵynyndaı jańalyqtardy, bilim men aqparattardy shyǵarady, olarda qııaldy shyndyqtan, shyndyqty jalǵannan ajyratý qıyn.
Men kórermenmen ata-babalarymyz qoldanǵan tilde - beıneler, tańbalar, olardyń alfavıtiniń belgileri tilinde sóılesýge, neniń máńgilik ekenin jáne neniń iz-túzsiz joǵalyp ketetinin aıtýǵa tyrystym.
Kórme jetekshisi: A. Akılbekova
