2016 jyly qazaq eli óz Táýelsizdigin alyp, irgeli el bolǵanyna 25 jyl toldy. Ǵasyrlar boıy babalarymyz ańsaǵan táýelsizdigimizdiń beriktigin saqtap, ony odan ári nyǵaıta túsý – rýhanı jáne mádenı salany órkendetýde mańyzdy oryn alary sózsiz. Osy oraıda Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıi uıymdastyrǵan «Babalar ańsaǵan Táýelsizdik» atty respýblıkalyq kórme-konkýrs elimizdiń mádenı ómirindegi aıtýly oqıǵa bolyp, ulttyq qundylyqtardy dáripteıtin bastamaǵa aınaldy.
Konkýrs «Máńgilik el» ulttyq ıdeıasynyń konteksinde elimizdiń birtutas mádenı keńistigin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan ári memlekettik saıasattyń damýyna óner arqyly qosqan zor úles bolmaq. Jobanyń basty maqsaty – qazaq halqynyń tarıhyndaǵy beımálim betterdi kórsetip, kórkem obrazdar týyndatý, el esinde qalǵan tarıhı tulǵalardy somdaý.
Eki atalymdaǵy (keskindeme jáne músin) aýqymdy joba tarıhı taqyrypqa arnalǵan kórkemdik týyndylar shyǵarýdy shart qyldy. Respýblıka kólemin qamtyǵan jobaǵa kóptegen sýretshiler qyzyǵýshylyq tanytyp, elimizdiń Astana, Almaty, Taldyqorǵan, Shymkent, Taraz, Atyraý, Kókshetaý, Óskemen, Qaraǵandy, Túrkistan syndy iri qalalary men aımaqtarynan keskindemeshiler men músinshiler qatysty. Eki kezeńnen turǵan konkýrstyń alǵashqysynda, eskızderdi irikteýge 90-ǵa jýyq sýretshi qatyssa, onyń 67-si ekinshi kezeńge ótti. Baıqaýdyń eki kezeńinde de negizgi sharttarǵa sáıkes jumystardy barlyq talaptar boıynsha usyný kózdeldi.
Sol talaptardyń basty ári mańyzdysy – týyndylardy «realıstik mánerde» oryndaý boldy.
Tól tarıhymyzǵa arnalǵan konkýrsqa usynylǵan jumystar alýan túrli. Olarda halyqtyń ulttyq sana-sezimin tanytatyn taqyryptarǵa degen qyzyǵýshylyǵy arta túsip, tarıhymyzdy jańasha saralaý jalǵasyn tapty. Tarıhqa úńilip, ulttyń taǵdyr-talaıyn, bastan ótken aýyrtpalyqtaryn uǵyp, sol joldaǵy babalarymyzdyń eren erligine súısiný sekildi, asqaq otanshyldyq sezimge baýlý, elin súıý, qasyqtaı qany qalǵansha jerin qorǵaý – barlyq tarıhı shyǵarmalardyń aıtar taǵylymy ekeni aıan. Iaǵnı, kórmedegi týyndylar úlken formattaǵy, kóp fıgýraly, kompozıııalyq qurylymy jaǵynan kúrdeli, taqyryptyq traktovkasy men tústik boıaý sheshimi jaǵynan san alýan. Oǵan jaqsy mysal retinde, D.Qasteevtiń «Aqtaban shubyryndy» trıptıhy, M.Nurǵojınniń «Qasym sultan ustahanaǵa keldi», Á.Jaqypbektiń «Altyn Orda handyǵynyń qurylý qarsańy», A.Dúzelhanovtyń «Orazmuhamed Kasymuly Borıs Godýnov patshanyń qabyldaýynda», Á.Sapýgovtyń «Orys elshisi A.I.Tevkelevtiń Ábilqaıyr hannyń ordasyndaǵy mıssııasy», B. Myrzahmetovtyń «Áz Táýke. Jeti jarǵysy», N.Kılibaevtyń «Elim-aı», T.Tileýjanovtyń «Barlaý», Q.Omarhannyń «Batyr babalar-2», E.Kımniń «Bulanty shaıqasy» jáne taǵy da basqa kóptegen qylqalam sheberleriniń keskindemelik shyǵarmalaryn erekshe atap ótýge bolady. E.Aıtýarov, R.Sadyǵulov, S.Áljan, N.Ashtema, Á.Jantasov, M.Rahymjanov, A.Ǵubashev, jas sýretshiler N.Álibek, D.Úsenbaev, A.Nurǵojaev, E.Bolathan jáne taǵy basqalarynyń tarıhı oqıǵalar men tulǵalardy epıkalyq keńdik pen kórkem beınelerge aınaldyrǵan jumystary kópshilik kóńilinen shyqty. Olardyń shyǵarmalary otandyq beıneleý ónerinde qalyptasqan klassıkalyq-realıstik tásil men dástúrli keskindemeniń óz jalǵasyn tabýdaǵy basty baǵyttardyń biri ekenine aıqyn dálel bola aldy.
Konkýrsqa músinshiler qaýymy da belsene at salysyp M.Ámirhanovtyń «Abylaı han», B.Muhamedjanovtyń «Uly jyraý Ketbuǵa», E.Maqulbaevtyń «Shyńqoja batyr», Q.Dýlatovtyń «Sataı batyr», B.Jýasbaevtyń «Aqan seri», B.Qaıranbaıdyń «Qojbanbet bı» jáne taǵy basqalarynyń músindik týyndylary kelip tústi. Túrli materıalda oryndalǵan músindik kompozıııalarda, avtorlar el esindegi tarıhı tulǵalardyń, batyrlardyń erlikterine sáıkes jıyntyq obrazdaryn somdaýǵa talpynǵan.
Ulttyq tarıhqa úńilýmen birge sýretshiniń shyndyq pen qııaldyń qosyndysynan qaıta jańǵyrǵan tulǵalardyń erligi jas urpaqtyń sanasyna, jadyna beıneli túrde usynylady. Bul bastama otandyq ónerdiń órkendep damýyna óz yqpalyn tıgizeri sózsiz.
Kórmeniń kýratory: Samal Mamytova, Qazaqstan beıneleý óneri ortalyǵynyń jetekshisi.
