Eger álem teatrynyń tarıhyna kóz júgirtetin bolsaq ómirlerin ónermen órnektep, qaıtalanbas beıneler qaldyrǵan, sonymen qatar qoǵamda ańyzǵa aınalǵan Elenora Dýze, Vıven Lı, Vera Fedorovna Komıssarjevskaıa, otandyq Sábıra Maıqanova, Bıken Rımova, Ámına Ómirzaqova, Hadısha Bókeeva, Farıda Sháripova syndy taǵy da basqa óner sheberleriniń ómir men ónerdegi taǵlymdy isteri tarıhta máńgige qaldy. Qazirgi tańda atalmysh tarlandardyń izin jalǵastyryp qazaq sahnasynyń anasyna aınalǵan aktrısalardyń esimderin asa qurmetpen aıta alamyz. Olardyń qaısysyn alsańyz da teatr tarıhynan taýsylmas syr shertetin enıklopedııamen para – par. Qasymyzda júrgen sondaı iri tulǵalardyń biri de biregeıi Qazaqstan Respýblıkasynyń Halyq artısi Roza Áshirbekova.

R.Áshirbekova 1938 jyldyń 15 sáýirinde Kókshetaý oblysy, Eńbekshilder aýdany, «Kazgoradok» selosynda (qazirgi «Úlgi» aýyly) dúnıege keldi. Onyń balǵyn balalyq shaǵy áıgili Jumbaqtas pen Oqjetpes, Sáken aqyn jyrlaǵan seksen kóldiń saıasynda sóz jetpes sulýlyqtyń sımvolyna aınalǵan Kóksheniń baýyrynda ótti. Ol úsh aǵasynyń ortasynda erke ósti. Kesh bolsa aýyldyń qyz – jigitteri ánge salyp altybaqan tepse, endi biri aqsúıek oınap aıly túndi dýmanǵa aınaldyratyn. Osyndaı oıyn – saýyqtar Rozanyń balań júregine ádemi áser qaldyrdy. Ol mektepte ozat oqýshy atandy. Bos ýaqytta kitap oqýǵa asyǵatyn alǵyr boıjetkenniń alǵash paraqtaǵany «Abaı joly», «Adasqandar», «Sulýshash» edi. Soǵystan oralmaǵan ákesin joqtatpaı jetkizgen anasy mektep bitirgennen keıin qyzynyń Almatydan bilim alýyna aq batasyn beredi. Sóıtip, ol Qazaqtyń pedagogıkalyq ınstıtýtynyń fızıka – matematıka fakýltetine oqýǵa túsedi. Instıtýt qabyrǵasynda kórkemónerpazdar úıirmesine qatysyp bir perdeli pesalarda oınady. Osy sátterde jan dúnıesiniń ónerge etene jaqyndyǵyn anyq seze bastaıdy. Sahnamen rýhanı baılanysyn baıqaǵan kóńilde teatrǵa degen qushtarlyǵy birtindep arta beredi.

Jas boıjetken alǵashqy kýrsty oıdaǵydaı támamdap aýylǵa oralady. Birde aýyl kitaphanasynda gazet – jýrnal jańalyqtarymen tanysyp otyryp «M.Áýezov teatry janynan akterlik stýdııa ashylady» degen jarnamany kózi shalyp qalady. Arman qanatynda qalyqtaǵan ýyzdaı jas qyz teatr maıtalmandary Q.Qýanyshbaev, H.Bókeeva, Á.Mámbetovtyń aldynan biraq shyǵady. Qabyldaý merzimi aıaqtalyp ketkendikten de, Á.Mámbetov qosymsha sabaqqa qatysýyna ruqsat beredi. Ýaqyt óte kele R.Áshirbekova oılanbastan akterlik mamandyqty tańdap, óner teńizinde júzýge jol tartady. Ekinshi kýrstan soń tolyǵymen qujattaryn stýdııaǵa aýystyrady. Q.Qýanyshbaev, N.Jantórındeı sahna sheberlerinen bilim alǵan sol ýaqyttaǵy áriptesteriniń barlyǵy qazaq óneriniń mańdaıyna bitken birtýar juldyzdaryna aınaldy. 1958 – 1960 jyldary Á.Mámbetov ashqan stýdııada oqyǵan Ánýar Moldabekov, Jaqyp Omarov, Baıan Imashaeva, Salıha Qojaqova, Esbolǵan Jaısańbaev, Oraz Dúısenov, Zakısha Ysqaqova, Amanjol Sálimbaev, Aıymtory Taıǵarınova, Shámil Júnisov syndy alǵashqy túlekterdiń qatarynda R.Áshirbekova da boldy. Bular stýdııany bitirgennen keıin kóbisi oblystyq teatrlarǵa, bir–ekeýi M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatryna jiberildi. Ónerde de ómirde de ákelik janashyrlyq tanytqan qos ustazy Á.Mámbetov pen N.Jantórın sońǵy kýrsta tálim alyp júrgen R.Áshirbekovany qaladaǵy jastar teatryna rejısserdiń qaramaǵyna tapsyryp jumysqa kirgizedi.

Sóıtip, stýdııadan keıin aktrısa kámlettik jasqa tolyp úlgirmegen Balalar men jasóspirimder teatryna jumysqa alynady. Bul merzim teatr tarıhy úshin kóp ýaqyt emes. Áıtse de, sol az ǵana jyldyń ishinde jastardyń súıikti mádenıet oshaǵyna aınalyp úlgirgen atalmysh óner ordasynyń sol tustaǵy akterlik quramy óte myqty boldy. Onyń tez arada órkendep, úlken óriske shyǵýyna ujymnyń irgetasyn óz qoldarymen qalasyp, shańyraǵyn kóterisken A.Mámbetova, Q.Jákibaev, J.Bektasova, K.Ómirzaqov, M.Qulanbaev, Á.Ómirzaqova, S.Sháripovteı akterler legine keıinirek kelip qosylǵan B.Qaltaev, S.Sattarova, K.Qojabekov syndy taǵy basqa da ónerpazdardyń jarqyn talantynyń, qajymas qaıraty men azamattyq jaýapkershiliginiń ólsheýsiz zor qyzmet atqarýynan edi. Osyndaı shashasyna shań juqtyrmaıtyn kileń dúldúl toptyń ortasyna kelip túsken R.Áshirbekova óziniń eńbekqorlyǵynyń arqasynda teatr ujymyna tez arada sińip ketti. Aldyńǵy býyn óner sheberleriniń aıaly alaqanyn sezine otyryp, olardyń úlken mektebinen tálim aldy. Árbir rólin asqan súıispenshilikpen oınaıtyn arqaly akterlermen seriktes bola júrip, sahna óneriniń qyr-syryna tereń boılaı tústi. Olarmen birge talaı shyǵarmashylyq asýlardy birge asyp teatr tarıhyn jasaýshylardyń aldyńǵy sapynda boldy. Ózimen qatar teatrǵa kelgen Kúláı Hamzına, Matan Muratalıev, Márııash Jaqsymbetova, Shapaı Zulqashev, Seıithan Esenqulov, Altynbek Kenjekovtaı talantty akterlermen teatr áleminiń qupııa syryn birge izdedi. Joǵaryda esimderi atalǵan jas áriptesterimen birge teatrdyń dańqyn asqaqtatýǵa qajyrly úles qosty. Balalar men jastar teatrynyń sol jyldardaǵy akterlik trýppasy týraly professor Á.Syǵaı R.Áshirbekova týraly jazǵan maqalasynda erekshe tebirenispen bylaısha eske alǵan: «Kóbinshe Men Dok Ýk qoıylymdarynda jarysa shabyt tolǵaıtyn úrkerdeı talantty top: Altynbek, Shapaı, Márııash, Roza birlikteri kez-kelgen sahnalyq týyndynyń baǵytyn belgilep, kórermender sanasyna ózgeshe estetıka, ózgeshe psıhologııalyq áser etýimen bederlenip jatty. Bular qoıylym taǵdyryna, atalmysh teatrdyń damý, ilgerileý, bıikteý deńgeıine naqtyly yqpal jasady» [1, 288 b.]. Synshynyń bul pikiri teatrdyń rýhanı órleýine jas tolqyn akterlerdiń mol úles qosqanyn dáleleldeı túsedi.

Jalpy, kez-kelgen halyqtyń teatr tarıhynda sahnaǵa shyǵysymen-aq eshkimge uqsamaıtyn daralyǵymen birden ereksheletetinder óte az. Osyndaı sırek akterlerdiń biri–R.Áshirbekova. Ol óziniń alǵashqy tusaý keser róli J.Jumaqanov pen B.Tájibaevtyń «Qarakóz qaryndasym» pesasyndaǵy Annamen kópshiliktiń nazaryn birden aýdaryp áketti. Teatr synshysy Q.Qýandyqov spektaklge jazǵan syn maqalasynda R.Áshirbekovanyń oıyny týraly: «Sahna –jarastyq orny. Jalt etken talant ushqyny onyń tórinde kózge shalynbaı qalmaıdy. Anna-R.Áshirbekovany kórgen sátinde-aq qarakóz qaryndasym osy ǵoı deısiń. Jastyqtyń qaıtalanbas sulý kórki bar. Bul qoldan jasalmaıtyn ásemdik tabıǵat syıy. Roza boıyndaǵy osy qasıet tildespeı jatyp ózińdi baýrap áketedi, bala minez súıkimdilik bar kórkinde. Tolqyndy qara shashy, sezimtaldyq pen aqyldylyqty ańǵartatyn shyraıly keskini, jaýdyraǵan qaraqat kózi, symbatty bitimi ony ózgelerden erekshelendirip tur. Aktrısa oıynyn aıtpaǵannyń ózinde Anna tulǵasy osyndaı mol boıaýlarmen tolyqsı túsken. Jas aktrısa kóńil kúıin qas pen qabaqtan ańǵartady, júrek syzdatqan onyń saǵynysh sheri bir sát júıe-júıeńdi bosatpaı qoımaıdy [2, 130 b.] - deýinen aktrısanyń ishki sezim dúnıesiniń baı ekenin jáne keıipkerdiń bolmys bitimi men minez qulqyna, psıhologııasyna úńile alatyn alǵyrlyǵy baıqalady.

R.Áshirbekovanyń budan keıin sahnada beınelegen san alýan tulǵalarynyń bári derlik teatr shyǵarmashylyǵynyń beldi-beldi asýlarynyń belgisindeı kózge túsedi. Aqquba júzi alaýlaǵan, suńǵaq boıly, taldyrmash aktrısa aqylyna kórki saı arýlardyń rólderin oınaýǵa bilek sybana kiristi. Ol M.Kárimniń «Aı tutylǵan túninde» Shafaqty, M.Áýezovtyń «Jas Abaıynda» Toǵjandy, S.Muqanovtyń «Botakózinde» Botakózdi, «Móldir mahabbatynda» Bátesti, B.Maılınniń «Shuǵasynda» Shuǵany, T.Ahtanovtyń «Mahabbat muńyndaǵy» Lázzatty, «Áke men balasynda» Aspırant qyzdy, T.Ábdikovtyń «Biz úsheý edik» pesasynda Darıǵadaı bir-birine múlde uqsamaıtyn ár dáýirdiń, ár ulttyń qyz-kelinshekterin oınap, olardyń jan dúnıesin tereń ashyp, óziniń tabıǵı tunba talantynyń arqasynda sahnalyq umytylmas kesek beıneler somdady. Názik sezim men ar tazalyǵyna bólengen kirshiksiz mahabbat ıeleriniń lırıkalyq jan-kúıin tańǵy shyqtaı móldirete jetkizdi. Tal shybyqtaı buralǵan jas arýlardyń ómirinen romantıkalyq syr taýyp, olardyń boıynda laýlaǵan órshil sezimnen ómirge qushtar jańa kúshterdi kórsete bildi. Sodan bolar R.Áshirbekovanyń keıipkerleri kórermenderdi alǵa jetelep, olardyń keýdesinde optımıstik ottyń shoǵyn qozdyryp, mazdatyp jiberetin. Sondaı rólderiniń biri rejısser Men Don Ýk sahnalaǵan Sh.Aıtmatovtyń «Armanym Áselimdegi» - Hadısha. Onyń Hadıshasy bar júregimen súıe biletin názik sezimniń ıesi. Ómirde endi ǵana baqytyma jolyqtym ba degen kezde, Ilııastyń ózin súımeıtinin túsingen áıel onyń aldynda eńsesin tik ustap, tákappar kúıinde shyn kóńilmen baqyt tilep shyǵaryp salady. Biraq qaıta oralmas mahabbatymen máńgilikke qoshtasý oǵan qanshalyqty aýyr soqqanyn aktrısa sheber jetkize aldy. Qos janary muńǵa tolyp, qaıǵy teńizine batqan áıeldiń tilmen aıtýǵa kelmeıtin jan qasiretin nanymdy bederledi.

Teatr ujymy 1967 jyly Máskeýge 10 kúndik is saparmen baryp, búkil Odaqtyń 15 respýblıkasynan jınalǵan 43 balalar men jasóspirimder teatrynyń ishinde óner kórsetip, balalar spektaklderiniń baıqaýyna qatysyp, eń úzdik degen aldyńǵy bestiktiń qatarynan kórindi. KSRO-nyń azýly teatr synshylary elimizdiń sheberleri sahnalaǵan Sh.Aıtmatovtyń «Armanym, Áselim!» spektakline joǵary baǵa berdi. Ásirese, aqylyna kórki saı R.Áshirbekova somdaǵan Hadıshany da erekshe atap ótti. Qazaqtyń jasóspirimder men balalar teatrynyń ashylýyna eren eńbek sińirgen rejısser, teatrtanýshy N.I.Sa «Óner adamy únemi izdeniste bolýy shart. Osylaı jumys isteseń erteń úlken aktrısa bolasyń» - dep aktrısanyń arqasynan qaǵyp aıtqan sózi onyń ár róldiń tegi men tórkinin tereń uǵynyp, shynaıy áreket jasaıtynyna súısingendikten aıtylsa kerek.

1968 jyly Qazaqtyń balalar men jasóspirimder teatrynyń repertýarynan «Aı tutylǵan tún» rejısser E.Obaevtyń sahnalaýymen oryn aldy. Spektakl pesadaǵy negizgi tartys ıesi Tańqabıkeniń sahnada birneshe qyrynan synalýyna ákep tireýi arqyly erekshelendi. Rejısser báıbishe basyndaǵy shytyrman ómirdi shıryqtyryp, irilendirip kórsete aldy. Ol tragedııa tabıǵatyn asha túsetindeı rejısserlik tartymdy sheshimder taba bildi.

Tragedııanyń keıipkerleri Aqjigit, Zúbárjat, Shafaq, Dıýana ózgeshe baǵyt taýyp ózinshe uıqasyn tapty. Barlyǵy da basynda qaıǵy tunǵan baqytsyz jandar. Aqjigit pen Zúbarjat nekelesý úshin ananyń aq batasyna zar, Shafaq jastaıynan jar tóseginde jalǵyz qalyp, ózegin qaıǵy órtegen jesirliktiń azabyn shekse, taǵdyr jumbaǵy ózine qupııa bolyp, týǵan anasynyń qasynda tiri jetimge aınalǵan aýrý Dıýana.

Baqytsyz áýletke baqsyz túsken kelin Shafaqty R.Áshirbekova oınady. Bul aktrısanyń rejısser E.Obaevpen alǵashqy shyǵarmashylyq jumysy boldy. Buǵan deıin birqatar kúrdeli beınelerdi jaryqqa ákelgen aktrısa tájirıbesinde Ǵ.Haırýllına, T.Sıdorov, Q.Jetpisbaev, Men Don Ýk syndy talantty rejısserlermen jemisti jetistikterge qol jetkizgen edi. Rejısser oıy men maqsatyn tez uǵynatyn aktrısamen bir jerden oı týdyrý qıyn bolmady. R.Áshirbekova tragedııa talabyna oraı keıipker tap bolǵan oqıǵaǵa baılanysty sahnadan Shafaqtyń kórkem beınesin dál tabýǵa bar múmkindigin saldy. Ádet-ǵuryptyń qurbanyna aınalǵan keıipkerin óz-ózimen psıhologııalyq kúresý ústinde jasaǵan sahnalyq áreketteri shynaıy kelisimin tapty. R.Áshirbekovanyń ishki tolǵanysy men tabıǵı talantqa toly bolmysy Shafaqty barynsha sypaıy, adal etip kórsetti. Tańqabıkeniń ozbyr isin qoldamasa da enesi bolǵandyqtan kishireıip, ımene sóıleýi kelinniń ıbalyǵyn tanytyp turdy. Aktrısa somdaǵan Shafaq jalǵyzdyqtan japa shekken, oralmas jarynan kúder úzbeıtin taǵdyryna moıynsunǵan áıel bolyp beınelendi. Ár minezdegi keıipkerlerdi somdaýda erekshe sahnalyq sheshim izdeıtin sahna sańlaǵyna Shafaq fızıkalyq emes, psıhologııalyq túıin jasaýdy talap etetinin ańǵaryp ishki álemin aqtara sıpattaıtyn joldardy qarastyrdy. Rejısser qoıǵan talaptardy oryndaı júrip, aktrısa retinde keıipkerge jasaǵan óz kózqarasyn da utymdy qoldana aldy. Shafaqtyń erkin, jańadan ómir bastaýyna ruqsat etpeıtin ata - baba saltyna áıel retinde, jalpy adam retinde narazylyǵyn, ishteı qarsylyǵyn tanyta aldy. Jańa kózqarastaǵy jas kórermenderge túsinikti ári zaman qasiretin uǵynyqty sýrettep berdi. Rejısser E.Obaevpen alǵashqy shyǵaramshylyq izdenisteri oń nátıjesin taýyp aktrısa óz múmkindigi men talantynyń bıik dárejede ekenin kórsete aldy. Atalmysh tragedııany sahnalaǵan rejısser E.Obaev aktrısanyń ereksheligin tanı túsip: «Birinshiden, bul kiside aktrısaǵa tán barlyq tabıǵı qasıet boıynda bar. Eń aldymen jaqsy artıst bolý úshin jaqsy adam bolýy kerek. Bul kisi byqsyqtan, kúıki tirshilikten ada adam. Roza-dramalyq aktrısa. Onyń dramalyǵy basym» [3, 72 b.] - degen bolatyn. Keıinnen atalmysh teatrda S.Muqanovtyń «Botagózin», B.Maılınniń «Shuǵasyn» sahnalaǵan E.Obaev eki basty keıipkerdi de (Botagóz, Shuǵa) R.Áshirbekovaǵa senip tapsyrdy.

R.Áshirbekova kóp qyrly, tereń syrly drama aktrısasy. Ol qashan da izdenýden jalyqpaı ónerin ushtap, sheberligin shyńdaýdy ádetke aınaldyrǵan. Teorııalyq bilimin tájirıbemen ushtastyryp, sahnadan alýan qyrly adamdardyń tolyqqandy beınesin jasaýdyń has sheberi. Onyń ónerindegi basty erekshelik – keıipkerdiń psıhologııalyq tebirenistegi jan kúıin aınytpaı bere biletindiginde. Aktrısa óziniń qııal kókjıeginiń tereńdigimen dramalyq, komedııalyq, tragedııalyq keıipkerlerdiń keskin kelbetin bir-birine uqsastyrmaı daralaı oınaıdy. Olardyń árqaısysynyń ishki sezim dúnıesine syrtqy áreketti oraıymen jymdastyryp, sózdiń yrǵaǵy men ekpinin qubylta ózgertýi aktrısa sheberliginiń aıǵaǵy bolyp tabylady. R.Áshirbekova úniniń tazalyǵy, dıkııasynyń anyqtyǵy, ár sózdiń astaryna muqııat úńilip maǵynasyn týra jetkize biletin sheberligi bólek áńgimege arqaý bolatyndaı dúnıe.

Sahna mádenıetine jetik zerdeli aktrısa bir spektaklde birneshe jyldar boıy úzdiksiz oınasa da, taptaýryndy mashyqqa salynbaı, jańa bir serpin men tyń boıaýlar taýyp, ýaqyttyń talabyna saı jańǵyrtyp kórermenderdiń estetıkalyq talap – tilegine laıyq ún qata biletindiginde. Elý jyldan astam ýaqyttyń ishinde kóptegen úlkendi-kishili rólderde oınap, ulttyq teatr ónerine orny bólek ólsheýsiz úles qosqan R.Áshirbekovanyń repertýary tól dramatýrgııamen shektelip qalǵan joq. Dúnıejúzi ádebıetiniń alyptary J.B.Molerdiń «Skapenniń aılasyndaǵy» Glıınta, B.Brehttiń «Áıdik apaıyndaǵy» Ivetta, A.Brýnshteınniń «Tom aǵaıdyń lashyǵyndaǵy» Bala, Ý.Shekspırdiń «Gamletindegi» Gertrýda hanshaıym sol tárizdi, orystyń birtýar dramatýrgteri A.N.Ostrovskııdiń «Adam alasy ishindegi» Mamaeva men A.P.Chehovtyń «Shaǵalasyndaǵy» Arkadına aktrısa oıynynda ózindik erekshelikterimen beınelendi. Árbir akterdiń sheberligine kórkemdik ólshem bolatyn Gertrýda, Mamaeva, Arkadına sııaqty kúrdeli sahnalyq tulǵalar jasaýda, olardyń tolǵanystary men ishki qaıshylyqtaryn ashýda qımyl-qozǵalys, júris-turys, daýys máneri, bet álpetindegi ózgerister, ısharat órnekteriniń sahnalyq zańdylyqpen qatar ulttyq ózgeshelikterden órken jaıatynyn anyq tanytty. Aktrısa árqaısysynyń qaıtalanbas beınesin jarqyrata somdap, zor masshtabtaǵy sahna sýretkeri ekenin tanyta aldy. Onyń bul rólderin keıipkerjandylyq mekteptiń úlgisi dep qaraýǵa da bolady. Sebebi sahnada erkin kósilgen aktrısa ár qaharmannyń ózine tán maqamy men mashyǵyn, sahnalyq syr-symbatyn sátimen taýyp olardyń myń qubylǵan kóńil-kúılerin, jan tebirenisterin esh boıamasyz shynaıy kórsetti. Belgili teatrtanýshy ónertaný doktory, professor B.Qundaqbaıuly R.Áshirbekovanyń Arkadına rólin somdaýdaǵy ereksheligin bylaı dep baǵalady: «Arkadınany Roza shyn maǵynasynda jan-jaqty meńgerdi. Arkadına týmysynda kópshiliktiń aldynda ózin jaqsy ustaı alatyn, óziniń baǵasyn biletin, anaý-mynaýdy mensine bermeıtin tákáppar jan. Roza Arkadınanyń ózindik menmendigin, onyń sol qoǵamdaǵy izetti jan ekendigin jaqsy kórsete aldy. Sondyqtan Arkadına Rozanyń myqty meńgergen rólderiniń biri. Jalpy Chehovtyń dramatýrgııasyn meńgerý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi. R.Áshirbekovanyń Arkadınasy tájirıbeli aktrısanyń jemisti eńbeginiń nátıjesi. Almas júzindeı aınymaly, ózinen basqany oılamaıtyn tákappar Arkadına-R.Áshirbekovanyń árbir qozǵalysyna selsoq qarap qalý múmkin emes. Aktrısa Arkadınanyń ishki sezim dúnıesin, arpalys sátterin asa nanymdy sheber berdi»[4,74 b.]. Synshy qalamynan týǵan osy bir joldar R.Áshirbekovanyń ról shyǵarýdaǵy izdenisteri men kásibı sheberligin anyq tanytyp ótedi.

Budan ári aktrısa teatr sahnasynda parasat-paıymy mol, názik jandy, júregi adal analardy oınaýdy jalǵastyra berdi. Atap aıtqanda: B.Muqaıdyń «Ómirzaıasynda» Emma (rej. R.Seıtmetov), T.Nurmaǵanbetovtyń «Biz túrikterimizinde» Mehrıban (rej. R.Seıtmetov), M.Aqynjanovtyń «Altyn saqasynda» Mystan kempir (rej. T.Ómirzaqov), A.Kırııdiń «Zona nemese shı bórilerinde» Ana (rej. O.Sársenbek, aýd. D.Áshimhanov), Sh.Aıtmatovtyń «Mıǵula terisi ústindegi sotynda» Aıdaı (rej. N.Jaqypbaı), O.Dastanovtyń «Áziret Sultanynda» Ana (rej. Á.Mámbetov 1988), Q.Muhametjanovtyń «Bóltirik bórik astynda» komedııasynda Jupar (rej. A.Áshimov) t.b. rólderdi kelisti somdady.

Solardyń ishinen erekshe oryn alatyn rólderiniń biri O.Bókeıdiń «Ataý kere» povesi (sahnalyq júıesin jasaǵan Muhamedııa Ahmet-Tóre, rejısseri N.Jaqypbaı) boıynsha qoıylǵan spektakldegi Núrke ana. Óziniń shyǵarmashylyq ómir jolynda talaı analardyń sahnalyq beınesin jasaǵan R.Áshirbekova Núrke róline asa zor daıyndyqpen keldi. Ol óz keıipkeriniń ómir bolmysyn tereń zerttep onyń ereksheligin dál tapty. Núrke-Nıýra ulty orys bolǵanyna qaramastan qazaq eline kelin bolyp túsken kúnnen bastap, sol eldiń dini men tilin, salt-dástúrin qabyldap, ómiriniń sońyna deıin qadirlep ótken analardyń biri.

Shymyldyq ashylǵan sátten bastap appaq tósek ústinde duǵasyn oqyp, Allaǵa jalbarynyp otyrǵan ana kórermenderdiń nazaryn ózine birden aýdaryp áketedi. Aıaǵyn basa almaı tósekke tańylyp otyrǵanyna qaramastan, odan taraǵan analyq mahabbattyń jylýy búkil spektakl keıipkerlerine nár berip, olardyń ómirge degen kózqarastarynyń ózgerýine yqpalyn tıgizedi. Bir ornynan jyljymaı spektakl oqıǵasyna belsene aralasatyn Núrkeniń monologtary tereń maǵynaǵa toly. Júzinen jylylyq esken darhan kóńildi ana sóılep ketken kezde qazaqtyń ótken tarıhy tirilgendeı áser qaldyryp otyrady. Onyń áńgimesinen halyq basyna túsken talaı taýqymetti qara nardaı birge kóterisken qazaq analarynyń ór rýhy seziledi. Núrke-R.Áshirbekovanyń oıly kózqarasy, adamshylyq bolmysy, rýhanı tereńdigi kórermenderdiń basqa jaqqa burylýyna mursat bermeı baýrap alǵan. Urpaq bolashyǵyn oılap, solardyń tileýin tilep otyrǵan anany sergek te, sezimtal etip beınelegen oryndaýshy osyndaı analar bar kezde ómirdiń máńgilikke jalǵasa beretindigin ózgelerge uqtyra aldy.

Sahna tórinde jasyndaı jarqyraǵan R.Áshirbekovanyń tabıǵı talantynyń ushtalyp, qaıtalanbas beıneler jasaýyna teatrda ár jyldary rejısserlik etken Men Don Ýktyń, E.Obaevtyń, V.Pusyrmanovtyń, M.Baıserkenovtyń, J.Hadjıevtiń, R.Seıtmetovtyń, N.Jaqypbaıdyń, M.Ahmanovtyń eleýli úlesteri bar. Olardyń barlyǵy da aktrısa múmkindigin durys tanyp talantynyń halyqqa tanylýyna sebepker boldy.

Ónerdegi ulaǵatty ómirimen halqynyń qoshametine bólengen Roza Áshirbekova óziniń súıikti teatrynyń jańa belesterden kórinýine áli kúnge deıin aıanbaı eńbek etip kele jatyr.

Bıylǵy jyly sahnalyq ǵumyryna 60 jyl tolyp otyrǵan Roza apamyzdyń 80 jyldyq mereıtoıyna dramatýrg S.Balǵabaev «Eneler men kelinder» degen komedııasyn arnaıy jazdy. Bul spektaklde R.Áshirbekova jas býyn akterlermen ádemi ansabl túzip, óz sheberligimen tánti etti. Sahnada sergek qımyldap, tez oılanatyn óreli ónerpazdyń oıynyna kórermender úlken rızashylyqpen qol soqty. Shynynda da, seksenniń seńgirine shyǵyp jastarmen qatar óner kórsetý R.Áshirbekovadaı qajyrly adamnyń qolynan keletin is. Teatr ónerin pir tutqan aktrısa óziniń is-áreketimen ónerdi qalaı qasterleýdiń ozyq úlgisin kórsetip berdi. Biz, mereıtoı ıesine zor densaýlyq, uzaq ǵumyr, baıandy baq, tolaǵaı tabystar tileımiz!