Qazaq teatr ónerinde ózine ǵana tán oryndaýshylyq ereksheligimen, kórkem-estetıkalyq talǵamymen daralanyp esimi qazaq teatr tarıhyna altyn árippen jazylǵan uly tulǵalarymyzdyń biri - Ánýar Moldabekov. Daryndy sýretker qazaq akterlik ónerin ozyq órege, álemdik tuǵyrǵa kóterip, akterlik baqytty basynan keshken, óz eńbeginiń zeınetin kórgen, halqyna tynbaı qyzmet etken, urpaqtar zerdesine ulaǵat sáýlesin sepken dara tulǵa bolyp qaldy.

Ol Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynyń stýdııasyn qazaq óneriniń qos sańlaǵy Á.Mámbetov pen N.Jantórınniń jetekshiligimen bitirdi. Eki birdeı óner maıtalmanynyń kýrsqa jetekshilik etýi stýdentterdiń tııanaqty kásibı bilim alyp, talanttarynyń ashylýyna erekshe yqpalyn tıgizdi. Stýdııany oıdaǵydaı támamdaǵan Á.Moldabekov 1960-1964 jyldary S.Seıfýllın atyndaǵy Qaraǵandy oblystyq qazaq drama teatrynan akterlik eńbek jolyn bastady. Bul teatrdyń sahnasynda M.Áýezovtyń «Qobylandysynda» Qobylandy, «Túngi sarynynda» Jantas, S.Muqanovtyń «Móldir mahabbatynda» Erkin, Shekspırdiń «Romeo men Djýlettasynda» Tıbalt taǵy da basqa rolderdi erkin ıgerip, akterlik daralyǵy men derbestigi bar daryn ıesi ekenin tanytqan edi.

1962 jyldyń kókteminde Qaraǵandy teatry óziniń 30 jyldyq merekesin Almatyǵa kelip toılady. Sol kezde «Qobylandy» spektakli joǵary teatr súıer qaýymnyń zor súıispenshiligine bólendi. Ásirese, jas akter Á.Moldabekovtyń sahnadaǵy oıyny birden kózge tústi. Bul týraly teatr synshysy Q.Qýandyqov bylaı degen: «Qobylandy rólinde oınaıtyn Á.Moldabekov bitimi kesek, sulý keskindi, batyr tulǵaly artıst. Kúńgirlegen zor daýsy da qulaqqa jaǵymdy. Úlken qara kózderinen shoqty, oıly qaras, ańǵarǵyshtyq baıqalady. Jalyndaǵan jastyq, albyrt, qyzýy da bapty kúıinde. Á.Moldabekov óziniń symbatty bitimi, sezim dúnıesimen de Qobylandy rólinde erkin oınaı alatyn ónerpaz» [1,191 b.], - dep baǵalaǵan edi. Osy rólinen keıin onyń bolashaǵy zor ekenin kózqaraqty rejısserler birden baıqap, jalyndaǵan jas akterdi Á.Mámbetov «Án qanatynda» fılmine shaqyrǵan bolatyn.

Al 1964 jyldan ómiriniń sońyna deıin Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda akter bolyp qyzmet etti. Úlken qara shańyraqta talanty marqaıyp, oı-órisi keńeıip, rýhanı tolysqan saıyn sheberligi arta tústi.

Akter qanshama qabiletti bolǵanymen de, rejısserdiń qyzmetine táýeldi ekeni álimsaqtan aıan. Bul jaǵynan kelgende Ánýar Moldabekov juldyzy jarqyrap, joly bolǵandardyń qatarynda. Onyń kúrdeli beınelerdiń gallereıasyn jasaýyna sol tusta teatrdyń kórkemdik jetekshisi bolyp turǵan óziniń ustazy Á.Mámbetovtan basqa, Abram Madıevskıı, Vıktor Pusyrmanov, Esmuqan Obaev, Raıymbek Seıtmetov, Qadyr Jetpisbaev mol yqpal etti. Dál sol kezde kileń maıtalman sheberlerden quralǵan teatr ujymynyń ár jumysy tarıhqa aınalyp jatty. Eger sol dáýirdi ulttyq teatrdyń ósý jolyndaǵy altyn ǵasyr desek, ol tikeleı Á.Mámbetovtyń talantty da, qýatty rejıssýrasymen tuspa-tus keldi.

Á.Moldabekov óziniń sahnalyq izdenis joldarynda akterlermen ortaq til taýyp, kelisti de, kórkem beınelerdi dúnıege ákeldi. Onyń sahnada shynyǵyp, shyǵarmashylyq kelbetiniń qalyptasýyna ulttyq teatrdyń shańyraǵyn kótergen óner tarlandarymen birge, ózimen ıyqtas áriptesteri A.Áshimov, S.Orazbaev, N.Jantórın, Y.Noǵaıbaev, F.Sháripova, N.Myshbaeva, t.b. óner sheberlerimen ortaq til tabysyp, ádemi akterlik ansamblde óner kórsetýi mol yqpal etti.

Á.Moldabekovtyń teatr sahnasynda somdaǵan kórkemdik álemi tutas bir zertteý ınstıtýtynyń nysany bolardaı kesek te kelbetti, syrly da symbatty dúnıe. Akterdiń rolmen jumys jasaýdaǵy ereksheligin qarastyrǵan kezde akterlik sheberlikke qatysty teorııalyq biliminiń tereńdigi birden ańǵarylady. Pesanyń ádebı negizin, sahnalyq ereksheligin, roldiń dánin taýyp alýdy akter óz jumysynyń basty sharty dep sanap, soǵan qaraı qımyl-qozǵalys, júris-turys, daýys yrǵaǵy, úni, bet álpetindegi ózgerister, ádet, kıim t.b. keıipkerlerdiń erekshelikterin ashatyn bólshekterdi óz boıyna shaqtap, jumys úrdisinde de, bos ýaqytynda da ishteı qarastyryp júrýi Mıhaıl Chehovtyń akterlik trenıngterin jaqsy biletinin kórsetedi. Akterdiń sheksiz qııaly, rolmen ózbetinshe jumys jasaýy onyń sahnadaǵy keıipkerlerin bir-birine múlde uqsastyrmaı, tasqyndaǵan shabytynyń moldyǵyn tanytatyn.

Ulttyq dramatýrgııaǵa kelgende, Á.Moldabekov shyǵarmashylyǵynyń bıik shyrqaýy bolyp tabylatyn M.Áýezovtyń «Qaraqypshaq Qoblandysyndaǵy» Qobylandy, «Eńlik-Kebektegi» Kebek, Ǵ.Músirepovtyń «Qozy Kórpesh-Baıan sulýyndaǵy» Jantyq, M.Áýezov pen L.Sobolevtiń «Abaıyndaǵy» Kerim, Sh.Husaıynovtyń «Aldarkóse» komedııasyndaǵy Aldarkóse, Q.Amanjolovtyń «Dosymnyń úılenýindegi» Dosym, Sh.Aıtmatov pen Q.Muhametjanovtyń «Kóktóbedegi kezdesýinde» Mámbet, Á.Nurpeıisovtiń «Qan men terinde» Táńirbergen, O.Bókeevtiń «Qulynym menińinde» Boztaılaq t.b. keıipkerlerdiń qaıtalanbas beınelerin somdady.

M.Áýezovtyń «Qaraqypshaq Qoblandysyndaǵy» Qobylandy Á.Moldabekovtyń oıynynda qyzýqandy, halyq batyry deńgeıine kóterildi. Akterdiń kúmbirlegen ashyq daýysy, oıly da, ótkir kózqarasy, shıraq qımyly, elin, jerin qorǵaýdaǵy tabandylyǵy nanymdy shyqty. Ishki dramatızmge qurylǵan Qoblandynyń monologtary áserli sezimge bólep otyrdy.

Akter shyǵarmashylyǵynyń san qyrlylyǵy, kóp boıaýlyǵy «Qan men terdegi» Táńirbergen beınesinen de anyq baıqaldy. Sulý keskindi, balýan tulǵaly akterdiń Táńirbergeni kesek minezimen, ishine syr búkken oılylyǵymen este qaldy. Keıipkerdiń oı-órisi, talǵam tarazysy, tirshilik tynysy akter oıynynda esh boıamasyz sýrettelip, Táńirbergen janynyń qaıǵyly jaqtaryn da asqan sheberlikpen, sýretkerlik sanalyqpen aıshyqty nusqalady. Ishki dramaǵa mol, jan dúnıesi shıyrshyq atqan, qarama-qaıshylyq qasıeti qalyń da qoıý kúrdeli keıipker taǵdyry eshkimdi de beı-jaı qaldyrmady.

Á.Moldabekov ózge ulttyń shyǵarmalarynda oınaýdy sheberlik shyńdaýdyń taptyrmaımaıtyn mektebi dep uqty. Kóp nárseni oqýǵa, saralaýǵa, qııaldaýǵa, qysqasy izdeniske amalsyz aparatyn mundaı rolderdi oınaýǵa ol jan-tánimen kirisetin. Ózge ult ókiliniń psıhologııalyq tolǵanysyn, ishki qaıshylyǵyn, áleýmettik sıpatyn, ózgeniń adamdyq bolmysyn sýretteý sheberlik aıasyn keńeıtetinin jaqsy uqty.

Shekspırdiń «Rıchard III-inde» Rıchard, «Asaýǵa tusaýynda» Petrýchıo, A.Abdýllınniń «Umytpa meni, kúniminde» S.Chekmarev, V.Delmardyń «Ókinishti ómirinde» Djordj, A.P.Chehovtyń «Vanıa aǵaıyndaǵy» Ivan Voınıkıı rolderi akterdiń baǵyn ashqan syrly beıneler. Atalǵan keıipkerlerdi somdaýda Á.Moldabekov psıhofızıkalyq árekettiń tutastyǵyna, roldiń psıhologııalyq sheshimi men plastıkalyq úlgisin sheber jymdastyryp kórkemdik birlikke qol jetkize aldy. Sahnalyq beıneniń syrtqy úlgisin ǵana emes, ishki áleminiń tutas shyǵýyna kúsh jumsady. Keıipkerdiń ishki qaıshylyǵy, aınalasyndaǵylarmen qarym-qatynasy, ózindik oı-túsinigi, oqıǵanyń damýynan týatyn psıhologııalyq tolǵanystar Á.Moldabekov oıynynda deneni shymyrlatyp, oıdy qozǵaıtyn sıqyrly kúshke aınaldy.

Onyń Vanıa aǵaıǵa bergen oı-túsinigi, sahnalyq sýreti, ishki áreketti anyqtaýy, boıaý bederin tabýdaǵy jeńisi búkil Odaqqa tanyldy. 1982 jyly Máskeýde kórsetilgen «Vanıa aǵaı» spektakli búkil qazaq teatrynyń úlken jeńisi bolyp tabyldy. Máskeýlik teatr synshylary G.Holodova, I.Shostak, N.Tolchenova Á.Moldabekovtyń Vanıa aǵaıyna joǵary baǵa berip, tutas shyqqan sahnalyq beıne retinde kásibı baǵalady. Otandyq teatr synshylary B.Qundaqbaıuly, Á.Syǵaı, L.Bogatenkova Vanıa aǵaı róline tereń taldaýlar jasady.

Máskeýlik synshy N.Tolchenova: « Ánýar Moldabekov oryndaǵan Ivan Petrovıch Voınıkıı – Vanıa aǵaı obrazy rejısserlik sheshimniń nátıjesinde tereń mańyzǵa ıe bolyp, Chehovtyń ózi joǵary baǵalaǵan jan sulýlyǵy men qajyr-qaıraty, adamgershilik qasıetteri barlyq erekshelikterimen jarqyrap kóringen. Vanıa aǵaı – ómiriniń bekerge ótkenin kesh túsinip, qatal taǵdyrynyń ay azabyn arqalaǵan, kókiregi ókinishke toly, biraq, júregi taza, jany adal, keler kúnge úlken úmitpen qaraıtyn qarapaıym adam. Boıyndaǵy sarqylmas kúsh-jiger men tózimdilik, eńbekqorlyq qasıetteri úmitsiz tarlyǵyn ishteı seze tura, onyń ómirden qol úzbeıtin kúresker rýhyn baıqatady» [2,28 b.], - dep spektaklden keıin tebirene jazdy.

Akter úshin shyǵarmashylyq belestiń bir asýy ispettes bolǵan bul rol, onyń ishki tasqyn men qyzýlyqty kórkemdik ólshemmen qoldana alatyn sheberligin tanytty. Sol kezdegi KSRO Mádenıet mınıstri Demıchev Á.Moldabekovke «Keńes Odaǵynda Voınıkıı rolin eń úzdik oryndaǵany úshin» degen syılyqpen marapattady. Ustazy Á.Mámbetov: «Óz zamanynda týǵan uly akter» degen baǵasyn berdi.

Á.Moldabekov shyǵarmashylyǵynyń ekinshi arnasy kıno ónerimen tyǵyz baılanysyp jatyr. Ol tek Qazaqstanda ǵana emes, sonymen qatar «Mosfılm», «Qyrǵyzfılm», «Ózbekfılm» kınostýdııalarynda da fılmderge túsip, esten ketpes jarqyn beıneler somdady. Bul salada da akter óziniń sahnadaǵy prınıpterin berik saqtady. Ot bolyp janyp, nóser bolyp tógilip, jasyndaı jarqyldady. Akterdiń qyzý temperamenti, sýyrypsalmalyq tapqyrlyǵy, eren júıriktigi men has sheberligi ekranda almastaı jarqyldady.

Otyzdan astam kórkem fılmge túsken akter árqıly baǵyt-baǵdarlarmen stılderdi ustanǵan, ártúrli kórkemdik mektepterdiń ókilderi bolyp tabylatyn kınorejısserlermen jumys jasady. Bul Á.Moldabekov darynyn odan ary baıytyp, kóp qyrlylyǵyn ashyp, aýqym aıasyn keńitip, masshtabyn asyra tústi.

Sonymen birge Á.Moldabekov kórkem fılmderdi qazaq kórermenine jetkizý isi – dýblıajǵa kóp eńbek sińirdi. Odan basqa radıo men televıdenıe habarlaryna qatysyp, merekelik konertterde óner kórsetýden de shettep qalǵan joq.

Qazaq teatry men kınosyna ólsheýsiz úles qosqan Á.Moldabekov sheberligi onyń kózi tirisinde–aq teatr men kıno synshylarynyń oń baǵasyna ıe boldy. Degenmen de, akterdiń sýretkerlik eresheligin ózek etip jazylǵan birtutas ǵylymı eńbek qazaq teatrtaný ǵylymynda áli joq. Uly sahna jáne kıno akteri jóninde monografııalyq zertteýler, derekti-ádistemelik jáne kórneki oqý-úıretý quraly bolarlyq kınofılmder shyǵarý aldaǵy ýaqyttyń enshisinde qalyp tur.

Halqymyzdyń aıaýly perzenti, teatr men kıno óneriniń sónbes juldyzy, ómirin ónermen uzartqan akterdiń rýhanı murasy máńgi jasaı bermek. Á.Moldabekovtyń ónerdegi ustanǵan tazalyq qaǵıdasy, azamattyq adamgershilik kelbeti, ultjandy bolmysy keıingi tolqyn óskeleń urpaqqa úlgi-ónege bolyp qalary aqıqat.