Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, QR Memlekettik syılyǵyń laýreaty, maıtalman teatr synshysy, daryndy da qarymdy qalamger, sóz óneriniń has sheberi, professor Áshirbek Syǵaıdyń esimi týǵan eline ǵana emes, alys-jaqyn shetelderge de keńinen tanylǵan. Táýelsiz elimizdiń rýhanııatyna, teatry men mádenıetiniń damýyna ólsheýsiz úles qosqan Áshirbek Tórebaıulynyń dúnıeden ozýy – qazaq halqy úshin orny tolmas aýyr qaza boldy.
Qazaq teatr ónerin nasıhattaýda qulashyn keńge siltep, parasat, bilimimen el-jurtynyń ystyq yqylasyna bólengen Á.Syǵaıdyń shyǵarmashylyq jolyna úńiletin bolsaq, onyń júrip ótken joly – bir sydyrǵy ómir joly emes, ustazdyq, synshylyq-jazýshylyq, býyrqana qaınaǵan shyǵarmashylyq eńbek joly, qosarlana atqarǵan qyzmetter mansap tuǵyry ǵana emes, azamattyq kisilik bolmys bıigin tanytady.
Sonaý 1965 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııanyń akterlik bólimine túsip, 1969 jyly sol ujymda ustazdyq qyzmetke qaldyrylǵan Áshirbek Tórebaıulynyń alǵashqy synı maqalalary alpysynshy jyldardyń sońynda jaryq kóre bastady. Júreginiń qalaýymen tańdaǵan akterlik mamandyqty daý-damaıy kóp, beıneti belsheden, rahmet-alǵysy az teatr synyna arnaǵan Á.Syǵaıdyń sodan beri jazǵan jotaly eńbekteriniń teatrtaný ǵylymy úshin bereri mol. Zertteýshi qalamynan «Ińkár shaq» (1978) «Syr sandyq» (1981) «Sahnaǵa sapar» (1991), «Jarnama aldyndaǵy oı» (1993), «Sahna sańlaqtary» (1998), «Teatr taǵlymy» (2003), «Tolǵam» (2004), «Taldyqorǵan teatry» (2006), «Oı tórinde teatr» (2008), «Akter álemi» (2008), «Tańǵajaıyp teatr» (2014) atty súbeli kitaptarymen qosa myńǵa tarta maqalalar týypty. Bul bir ǵumyr úshin kól-kósir dúnıe. Eger atalmysh kitaptardy saralap tabıǵatyna qaraı toptap, oı túıer bolsaq uzaq áńgimege keterimiz daýsyz. Eń bastysy synshynyń qaı kitabyn oqysańyz da, ár jyldarda qazaq teatrlarynyń sahnasynda qoıylǵan spektaklderdi qaz-qalpynda kórgendeı áserge bólenesiz. Qas-qaǵym sátte óte shyǵatyn, qudiretti ónerdiń kúrdeli pernesin dóp basyp, keler urpaqqa móldiretip jetkizý, tolǵanys pen saryla zertteýdi talap etetini jaqsy málim. Atalmysh eńbekterde qazaq teatry men dramatýrgııasynyń ózekti máseleleri, ujymnyń aldynda turǵan keleli mindetteri ýaqyt talabyna saı asqan talǵampazdyqpen, janashyr júrekpen jan-jaqty saralanǵan. Sonymen qosa ulttyq teatrlarymyzdyń damý baǵyty, olardyń repertýarlyq saıasaty, rejısserlik sheshimder men akterlerdiń beıne jasaýdaǵy erekshelikterine tereń úńilip, pikirler túıindegen.
Teatr ónerinde bolyp jatqan proesterdi qalt jibermeı sergek zerdemen baqylap baryp, oı qorytatyn sarabdal synshynyń gastroldik saparmen kelgen oblystyq teatrlardyń spektaklderine qatysty aıtqan tushymdy oılary da tym salmaqty. Sol teatrlardyń qol jetkizgen tabystarymen birge, oısyrap aqsap jatqan tustaryn ay da bolsa, ashyp aıtqan. Óner dodasynyń bıik máresi sanalatyn respýblıkalyq jáne halyqaralyq teatr festıvalderinde oza shaýyp kózge túsken óner ujymdarynyń búgingi sahna ónerine ákelgen jańalyqtary men izdenisteri zertteýshi nazarynan qaǵys qalmaı kásibı deńgeıde saralanǵan.
Áshirbek Tórebaıuly óner adamdarynyń shyǵarmashylyq keskindemelerin jazýǵa orasan zor ter tókken synshy. Onyń «Sahna sańlaqtary» kitabynda qazaq teatr óneriniń maıtalman sheberleriniń ómirleri men ónerleri asqan eptilikpen órilgen.
«Akter álemi» dep atalatyn eki tomdyq kitap sol eńbektiń zańdy jalǵasy ispettes. Munda ár dáýirde ómir súrgen, pendelik taǵdyrlary ártúrli sabaqtalǵan, dúnıetanymy bir-birimen qabysa bermeıtin úlken tulǵalardyń qaı-qaısyn da barynsha zerttep, obektıvti paıymdaýlar jasaǵan. Teatr tarlandarynyń kelbetin ashýda buryn-sońdy jınaqtaǵan derekterin san márte elekten ótkizip, tolyqtyryp naqty baılamdar jasaýǵa kúsh salǵan. Alpysqa jýyq sahna sheberleriniń, dálirek aıtqanda, qazaq teatr óneriniń kóshbasshysy, rejısser Jumat Shanınnen bastap, Q.Qýanyshbaev, S.Qojamqulov, Q.Jandarbekov, Q.Badyrov taǵy basqa ulttyq ónerimizdiń alyp báıterekteriniń shyǵarmashylyq taǵdyrynan syr shertip, árqaısynyń ózine tán daralyǵy men sahna tórinde jasaǵan san-alýan beınelerin baıyppen tarazylaǵan tanymdyq eńbek. Munda rejısser men akter óneriniń qoǵamdyq mańyzy, áleýmettik-estetıkalyq qundylyǵy, qazaq teatrynyń damý úrdisi týraly tolǵaqty oılar belgili sahna sańlaqtarynyń ómiri men shyǵarmashylyq joldarymen sabaqtastyryla baıandalǵan.
Óner salasynda oqıtyn joǵary oqý oryndaryna «Qazaq teatrynyń tarıhy» páni boıynsha arnaıy oqýlyqtar jazylǵan joq. Soǵan baılanysty ulttyq teatr óneriniń búgingi júrek soǵysynan habardar beretin kez-kelgen eńbekti jurtshylyqtyń asyǵa kútetini ras. Al sahna óneriniń tynys-tirshiligin jiti qadaǵalap, erinbeı jalyqpaı kitapqa aınaldyryp otyrǵan Áshirbek Tórebaıuly sońǵy jyldary 5-6 kitap jazyp úlgiripti. Bul aıtýǵa jeńil bolǵanymen de, kóz maıyńdy taýsatyn beınetti jumys ekenin jaqsy bilemiz. Osy tusta respýblıkamyzdaǵy óner ordalarynyń kópshiligi synshynyń kitaptaryn enıklopedııadaı paıdalanyp kele jatqandyǵyn da aıta ketken oryndy.
Synshy qalamynnan týǵan kez-kelgen eńbek belgili bir teorııalyq daıyndyǵy bar ǵylymı ortaǵa ǵana emes, teatr ónerinen maǵlumat alýǵa qushtar kópshilik oqyrmandarǵa arnalǵan. Oıy alǵyr, qalamy júrdek synshy ǵylymı stılden góri, oqyǵanda kóz ala almaıtyndaı kórikti tilmen kómkerip, asa dınamıkaly, poetıkalyq rýhta jazady. Sodan bolar onyń kitaptary oqyrmanyn birden baýrap, teatr óneriniń sıqyrly álemine qyzyqtyryp áketedi.
Á.Syǵaı pesalardy tárjimalaýǵa da at salysqan qalamger. Onyń jatyq ta, kórkem tilmen aýdarǵan J.B.Molerdiń «Eriksiz úılený», K.Goldonıdiń «Kúlkili oqıǵa», O.Ioselıanıdiń «Arbanyń izimen», Sh.Rokvıdiń «Mazasyz ájeı», V.Ejovtyń «Bulbuldar túni», A.Shaıkevıchtiń «Álem alaqanymyzda», B.Jákıevtiń «Júreıik júrek aýyrtpaı» pesalary respýblıka teatrlarynyń repertýarynan berik oryn alǵan.
Áshirbek Tórebaıulynyń ózine tán bir ereksheligi spektaklderdiń alǵashqy premerasynan keıin-aq birden baspasóz, radıo men teledıdar arqyly suhbattar berip pikirin ashyq bildiretindigi edi. Bul ekiniń biriniń qolynan kele qalatyn ońaı sharýa emes. Buǵan synshyǵa tán suńǵylalyq pen ótkirlik, analıtıkalyq aqyl-oı ǵana emes, jaqsy men jamandy saralap ádil baǵasyn bere biletin týrashyldyq kerek. Bul barlyq synshyǵa qajetti birden – bir qasıet. Jylt etken talant ushqynyn dál tanyp, teatrdyń tamyr soǵysyn týra basyp ashyq ta, boıamasyz jazý myqty ustanymdy talap etedi. Teatr synyna alǵash aralasqan kezinen bastap osyny ustanǵan Á.Syǵaıdy kezinde bireý unatqan shyǵar, bireý unatpaǵan shyǵar, biraq synshynyń alǵan betinen taıǵan sátin kórgen emespiz. Kórkemdik sapasy tómen, kórermenderdiń estetıkalyq talǵamyna jaýap bere almaıtyn talaı spektaklderdiń sahnaǵa qoıylýyna úzildi-kesildi qarsy shyǵyp, toqtatyp tastaǵan kezderi de bolǵan. Munyń bári aınalyp kelgende Á.Syǵaıdyń ónerge, teatr synyna degen adaldyǵyn tanytady.
«Ot aýyzdy, oraq tildi» synshy tek teatr tóńiregimen shektelip qalmaı el ómirindegi mádenı is-sharalarǵa da belsene aralasyp úlken jumystar tyndyrdy. Ol jetpiske jýyq «Sahna», «Sahna sańlaqtary» atty telehabarlardyń, sol sııaqty sońǵy jyldary «Habar» telearnasyndaǵy «Jansaraı» atty habardyń avtory ári júrgizýshisi boldy. Respýblıkalyq aqyndar aıtystarynda, teatr festıvalderinde sarapshylar alqasynyń tóraǵasy, múshesi retinde birqatar mindetter atqardy. Sonymen qatar ádebıet pen óner jolynda júrgen azamattardyń mereıtoıynda jasaǵan mazmundy baıandamalary, olardyń shyǵarmashylyq esep berý keshterin júrgizip, halyqqa keńinen dáripteýi sol óner ıeleriniń shabytyn ushtap, odan da bıik shyńdarǵa sharyqtaýlaryna yqpalyn tıgizdi. Óner men mádenıet, ádebıet máselelerine arnalǵan halyqaralyq, respýblıkalyq ǵylymı-teorııalyq konferenııalarda, Qazaqstan Teatr qaıratkerleri odaǵynyń sezderi men plenýmdarynda Á.Syǵaıdyń daýysy jıi estilip, kesek oılarymen tánti etetin.
Áshirbek Tórebaıuly qyzmetiniń úlken bir tarmaqty salasy – onyń ustazdyq eńbegi. Ol T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda shákirtter tárbıeleý isine kóp jyldaryn arnady. Al 2011 jyldan beri Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti «Ónertaný» kafedrasynyń professory bolyp, jańa oqý ornynyń órkendeýine qyzý kirisken bolatyn.
Onyń dárisin tamsana tyńdaǵan bir kezdegi stýdent akterler, rejısserler, sýretshiler qazir respýblıkamyzdyń túpkir-túpkirinde eńbek etýde. Sondaı-aq, teatrtaný mamandyǵy boıynsha da birneshe dúrkin shákirtter tobyn daıarlady. Á.Syǵaı qashan da, stýdentteriniń jan-jaqty bilimdi bolýyn qadaǵalap, olardyń erkin oılaýyna, óz pikirlerin durys bolsa da, burys bolsa da, týra aıtýǵa tárbıelýden tanǵan emes. Ásirese, «Teatrtaný» ınemen qudyq qazǵandaı eńbekti talap etetin kúrdeli mamandyq. Bul bólimge túsken jastardyń deni ınstıtýt bitirgenshe seleýdeı seldirep, adasqanyn túsinip, shyǵyp ketetinder kóp. Óıtkeni teatr sıntezdik óner bolǵandyqtan onyń tabıǵatyn durys uǵyp, spektakldiń kórkemdik-ıdeıalyq ereksheligin túsinip, sóz aıtý bilimdilikti, ıaǵnı, ónerdiń barlyq túrinen habardar bolýdy talap etedi. Kórgenińdi, oqyǵan-túıgenińdi aq qaǵazǵa sýretteı salyp jazý tek eńbekpen júzege asady. Sondyqtan da, Á.Syǵaı úkili úmitpen ımene basyp, atalǵan mamandyqty tańdaǵysy kelgen talapkerlerge altyn ýaqytyn sarp etip, uzaq áńgimelesetin. Ýaqyty kóptiginen emes, osy mamandyqtyń kóshin túzeıtin jastardy izdeýshi edi. Solardyń arasynan oılaýǵa-jazýǵa ıkemi bar qyz-jigitterdi qatelespeı tańdap, qusbegideı baptady. Tipti bitirip ketkennen keıin de, olardy jumysqa ornalastyryp, aıaqtaryn nyq basyp ketkenshe qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı qamqorlyǵyna alyp júrdi. Spektaklderdiń talqylaýlaryna qatystyryp, sóılep úırenýlerine dem beretin.
Ulaǵatty ustaz Áshirbek Tórebaıulynyń sheberhanasynan joǵary bilim alǵan teatrtanýshylar ónertaný kandıdaty Merýert Jaqsylyqova, PhD doktory Nartaı Eskendirov, ónertaný magıstrleri Aızat Qadyralıeva, Symbat Genııarova, Tımýr Ahmetov jáne t.b. jas ǵalymdar ǵylym salasynda izdenister ústinde.
Teatr synymen úzdiksiz aınalysqan Á.Syǵaı memlekettik jumystardyń tizginin de qatar ustaǵan dara tulǵa. Ol 1974 – 1994 jyldar aralyǵynda Mádenıet mınıstrligi teatr bóliminiń, óner basqarmasynyń bastyǵy, mınıstrdiń orynbasary, T.Júrgenov atyndaǵy Teatr jáne kórkemsýret ınstıtýtynyń rektory, mınıstrdiń birinshi orynbasary, 1979 –1993 jyldar aralyǵynda Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti mádenıet bóliminiń jaýapty qyzmetkeri bolyp jemisti ister tyndyrdy. 1992 – 1994 jyldar aralyǵyda Memlekettik nagradalar jáne syılyqtar jónindegi komıtettiń, 1993 jyly Respýblıka Prezıdentiniń Memlekettik ult saıasaty jónindegi keńestiń múshesi bolyp bekitildi. 2003 jyly Mádenıet, týrızm jáne sport mınıstrliginiń Almaty qalasyndaǵy ókili bolyp qyzmet etti. Sol jyldary ol qoǵamdyq, memlekettik, mádenı ómirde qyrýar ister tyndyryp, respýblıkanyń san-salaly mádenıetiniń ósip, órkendeýine qomaqty úles qosty.
T.Júrgenov atyndaǵy Teatr jáne kórkemsýret ınstıtýtynyń rektory bolǵan tusta (1989 – 1991) ulttyq óner mamandaryn daıarlaýǵa mol kúsh jigerin sarp etti. Shyǵarmashylyq oqý ornynyń basty kredosy únemi shyǵarmashylyq jumystar jasaý ekenin talap etti. Árbir oqytýshy men stýdenttiń baǵasyn isine qarap salmaqtady. Qazaqstannyń óner ordalary asa zárý bolyp otyrǵan mamandyqtardyń ashylýyna tikeleı muryndyq boldy. Atap aıtqanda, 1990 jyly «Teatrtaný» mamandandyrýyn belgili ǵalym, professor B.Qundaqbaıuly ekeýi birlesip ashqan edi. Rasyn aıtý kerek buryn Reseı men Ózbekstannyń óner ınstıtýttarynda osy mamandyq boıynsha bir-eki adam ǵana daıyndalatyn. Al, qazirgi tańda «teatrtaný», «kınotaný», «kınoteledramatýrg», «ónertaný» mamandandyrýlary boıynsha daıyndalǵan mamandar ónerimizdiń zerttelýine súbeli úlesterin qosyp keledi.
Áshirbek Tórebaıuly alys-jaqyn sheteldermen tyǵyz shyǵarmashylyq baılanystar ornatyp, oqytýshylar men stýdentterdiń tanym kókjıegin arttyrýǵa mán bergen. Germanııa, Qytaı tárizdi úlken memleketterdiń oqý oryndarymen kelisim sharttar jasasyp, ózi basqaryp otyrǵan ınstıtýttan sol elderden kelgen talantty stýdentterdi oqytatyn arnaıy kýrstar ashty. Bul Qazaqstandaǵy óner mamandaryn daıarlaıtyn qasıetti qara shańyraqtyń ózge elderdegi mártebesin kóterip, abyroıyn asqaqtata tústi.
Ustazdar men stýdentterdiń turmystyq hal-jaǵdaılaryn da jiti qadaǵalady. Ol rektorlyq etken jyldary árkimniń bosaǵasyn saǵalap, páter jaldap tozyp júrgen jıyrma tórt oqytýshy baspanaǵa qol jetkizdi. Mundaı ıgi istiń júzege asýyna Á.Syǵaıdyń ózi tikeleı uıytqy boldy. Bilikti mamandar daıarlaý úshin, bar ómirleri stýdenttermen birge ınstıtýtta ótetin ustazdardyń múshkil halin der kezinde qozǵap, ákimderdiń esigin qaǵyp, bastaǵan jumysyn sońyna jetkizýge jeke basynyń bedeli tikeleı kómektesti. Osyndaı qomaqty isti, naǵyz jurtqa jany ashıtyn adamgershiligi mol, úlken júrekti adam ǵana jasaı alatyny beseneden belgili. Sony áriptesteri bildi, jaqsy adamnyń jaqsylyǵyn aıtyp, búgingi jastarǵa úlgi tutyp aıtyp ta júr.
Synshylyq, ustazdyq, qoǵamdyq qyzmetterde halqynyń kókeıindegi kóp oılardy qozǵap, olardy sheshý jolynda bar qabileti men eńbegin jumsaǵan ardaqty azamatyna eliniń yqylasy da aıyryqsha boldy. Á.Syǵaıdyń qazaq ónerine, mádenıetine sińirgen eńbegi memleket tarapynan joǵary baǵalanyp, 1989 jyly Qazaqstanyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri ataǵy berildi. 2000 jyly Memlekettik syılyqty ıelendi. Kentaý, Túrkistan qalalarynyń «Qurmetti azamaty», 2004 jyly «Qurmet» ordenimen, 2005 jyly táýelsiz «Platınaly Tarlan» syılyǵymen marapattaldy.
Á.Syǵaı ónerde, qoǵamdyq ómirde aıtýly ister tyndyrsa da asyp, taspaǵan, irgesin órkókirektikten aýlaq ustaǵan qarapaıym jan boldy. Únemi júzinen jylylyq esip, ázil-qaljyńy men kóptiń kóńilin jadyratyp, úlken-kishiniń tilin taýyp qolynan keler kómegin aıamady. Shyǵarmashylyq ónegesimen ǵana emes, osyndaı minez-qulyǵymen kópshilikti mańaıyna úıirip ózine tarta bildi.
«Jarq etti de, joq boldy, kórgen tústeı, saǵymdaı» degendeı, Ásh aǵań bizben uzaq júre almaı, kóz aldymyzdan ǵaıyp boldy da ketti. Ardaqty aǵamyzdyń ózi ómirden ótse de, rýhanı qundy qazynasy urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp, máńgi jasaı beretini sózsiz. Keıingi tolqyn jastarǵa synshynyń azamattyq tulǵasy, kisilik kelbeti ultjandy bolmysy, úlgi-ónege bolary aqıqat.
