Maqala
Ǵıbratty ǵumyr ıesi
Qazaq teatr ónerin nasıhattaýda qulashyn keńge siltep, parasat, bilimimen el-jurtynyń ystyq yqylasyna bólengen Á.Syǵaıdyń shyǵarmashylyq jolyna úńiletin bolsaq, onyń júrip ótken joly – bir sydyrǵy ómir joly emes, ustazdyq, synshylyq-jazýshylyq, býyrqana qaınaǵan shyǵarmashylyq eńbek joly, qosarlana atqarǵan qyzmetter mansap tuǵyry ǵana emes, azamattyq kisilik bolmys bıigin tanytady.
Bólim: Teatr
Datasy: 26.10.2017
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Maqala
Ǵıbratty ǵumyr ıesi
Qazaq teatr ónerin nasıhattaýda qulashyn keńge siltep, parasat, bilimimen el-jurtynyń ystyq yqylasyna bólengen Á.Syǵaıdyń shyǵarmashylyq jolyna úńiletin bolsaq, onyń júrip ótken joly – bir sydyrǵy ómir joly emes, ustazdyq, synshylyq-jazýshylyq, býyrqana qaınaǵan shyǵarmashylyq eńbek joly, qosarlana atqarǵan qyzmetter mansap tuǵyry ǵana emes, azamattyq kisilik bolmys bıigin tanytady.
Bólim: Teatr
Datasy: 26.10.2017
Avtory: Бақыт Нұрпейіс
Ǵıbratty ǵumyr ıesi

Baqyt Nurpeıis

T.Júrgenov
atyndaǵy 
QazUÓA, «Ónertaný» fakýltetiniń dekany,

ónertaný doktory, professor


Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, QR Memlekettik
syılyǵyń laýreaty, maıtalman teatr synshysy, daryndy da qarymdy qalamger, sóz
óneriniń has sheberi, professor Áshirbek Syǵaıdyń esimi týǵan eline ǵana emes,
alys-jaqyn shetelderge de keńinen tanylǵan. Táýelsiz elimizdiń rýhanııatyna,
teatry men mádenıetiniń damýyna ólsheýsiz úles qosqan Áshirbek Tórebaıulynyń
dúnıeden ozýy – qazaq halqy úshin orny tolmas aýyr qaza boldy.

Qazaq teatr ónerin nasıhattaýda qulashyn keńge
siltep, parasat, bilimimen el-jurtynyń ystyq yqylasyna bólengen Á.Syǵaıdyń
shyǵarmashylyq jolyna úńiletin bolsaq, onyń júrip ótken joly – bir sydyrǵy ómir
joly emes, ustazdyq, synshylyq-jazýshylyq, býyrqana qaınaǵan shyǵarmashylyq eńbek
joly, qosarlana atqarǵan qyzmetter mansap tuǵyry ǵana emes, azamattyq kisilik
bolmys bıigin tanytady.

Sonaý 1965 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy
konservatorııanyń akterlik bólimine túsip, 1969 jyly sol ujymda ustazdyq
qyzmetke qaldyrylǵan Áshirbek Tórebaıulynyń alǵashqy synı maqalalary alpysynshy
jyldardyń sońynda jaryq kóre bastady. Júreginiń qalaýymen tańdaǵan akterlik
mamandyqty daý-damaıy kóp, beıneti belsheden, rahmet-alǵysy az teatr synyna
arnaǵan Á.Syǵaıdyń sodan beri jazǵan jotaly eńbekteriniń teatrtaný ǵylymy úshin
bereri mol. Zertteýshi qalamynan «Ińkár shaq» (1978) «Syr sandyq» (1981) «Sahnaǵa
sapar» (1991), «Jarnama aldyndaǵy oı» (1993), «Sahna sańlaqtary» (1998), «Teatr
taǵlymy» (2003), «Tolǵam» (2004), «Taldyqorǵan teatry» (2006), «Oı tórinde
teatr» (2008), «Akter álemi» (2008), «Tańǵajaıyp teatr» (2014) atty súbeli kitaptarymen
qosa myńǵa tarta maqalalar týypty. Bul bir ǵumyr úshin kól-kósir dúnıe. Eger
atalmysh kitaptardy saralap tabıǵatyna qaraı toptap, oı túıer bolsaq uzaq
áńgimege keterimiz daýsyz. Eń bastysy synshynyń qaı kitabyn oqysańyz da, ár
jyldarda qazaq teatrlarynyń sahnasynda qoıylǵan spektaklderdi qaz-qalpynda
kórgendeı áserge bólenesiz. Qas-qaǵym sátte óte shyǵatyn, qudiretti ónerdiń
kúrdeli pernesin dóp basyp, keler urpaqqa móldiretip jetkizý, tolǵanys pen
saryla zertteýdi talap etetini jaqsy málim. Atalmysh eńbekterde qazaq teatry men
dramatýrgııasynyń ózekti máseleleri, ujymnyń aldynda turǵan keleli mindetteri
ýaqyt talabyna saı asqan talǵampazdyqpen, janashyr júrekpen jan-jaqty
saralanǵan. Sonymen qosa ulttyq teatrlarymyzdyń damý baǵyty, olardyń
repertýarlyq saıasaty, rejısserlik sheshimder men akterlerdiń beıne jasaýdaǵy
erekshelikterine tereń úńilip, pikirler túıindegen.

Teatr ónerinde bolyp jatqan proesterdi qalt
jibermeı sergek zerdemen baqylap baryp, oı qorytatyn sarabdal synshynyń
gastroldik saparmen kelgen oblystyq teatrlardyń spektaklderine qatysty aıtqan
tushymdy oılary da tym salmaqty. Sol teatrlardyń qol jetkizgen tabystarymen
birge, oısyrap aqsap jatqan tustaryn ay da bolsa, ashyp aıtqan. Óner dodasynyń
bıik máresi sanalatyn respýblıkalyq jáne halyqaralyq teatr festıvalderinde oza
shaýyp kózge túsken óner ujymdarynyń búgingi sahna ónerine ákelgen jańalyqtary
men izdenisteri zertteýshi nazarynan qaǵys qalmaı kásibı deńgeıde saralanǵan.

Áshirbek Tórebaıuly óner adamdarynyń shyǵarmashylyq
keskindemelerin jazýǵa orasan zor ter tókken synshy. Onyń «Sahna sańlaqtary»
kitabynda qazaq teatr óneriniń maıtalman sheberleriniń ómirleri men ónerleri
asqan eptilikpen órilgen.

«Akter álemi» dep atalatyn eki tomdyq kitap sol
eńbektiń zańdy jalǵasy ispettes. Munda ár dáýirde ómir súrgen, pendelik
taǵdyrlary ártúrli sabaqtalǵan, dúnıetanymy bir-birimen qabysa bermeıtin úlken
tulǵalardyń qaı-qaısyn da barynsha zerttep, obektıvti paıymdaýlar jasaǵan.
Teatr tarlandarynyń kelbetin ashýda buryn-sońdy jınaqtaǵan derekterin san márte
elekten ótkizip, tolyqtyryp naqty baılamdar jasaýǵa kúsh salǵan. Alpysqa jýyq
sahna sheberleriniń, dálirek aıtqanda, qazaq teatr óneriniń kóshbasshysy, rejısser
Jumat Shanınnen bastap, Q.Qýanyshbaev, S.Qojamqulov, Q.Jandarbekov, Q.Badyrov
taǵy basqa ulttyq ónerimizdiń alyp báıterekteriniń shyǵarmashylyq taǵdyrynan syr
shertip, árqaısynyń ózine tán daralyǵy men sahna tórinde jasaǵan san-alýan
beınelerin baıyppen tarazylaǵan tanymdyq eńbek. Munda rejısser men akter
óneriniń qoǵamdyq mańyzy, áleýmettik-estetıkalyq qundylyǵy, qazaq teatrynyń
damý úrdisi týraly tolǵaqty oılar belgili sahna sańlaqtarynyń ómiri men
shyǵarmashylyq joldarymen sabaqtastyryla baıandalǵan.

Óner salasynda oqıtyn joǵary oqý oryndaryna «Qazaq
teatrynyń tarıhy» páni boıynsha arnaıy oqýlyqtar jazylǵan joq. Soǵan baılanysty
ulttyq teatr óneriniń búgingi júrek soǵysynan habardar beretin kez-kelgen
eńbekti jurtshylyqtyń asyǵa kútetini ras. Al sahna óneriniń tynys-tirshiligin
jiti qadaǵalap, erinbeı jalyqpaı kitapqa aınaldyryp otyrǵan Áshirbek Tórebaıuly
sońǵy jyldary 5-6 kitap jazyp úlgiripti. Bul aıtýǵa jeńil bolǵanymen de, kóz
maıyńdy taýsatyn beınetti jumys ekenin jaqsy bilemiz. Osy tusta respýblıkamyzdaǵy
óner ordalarynyń kópshiligi synshynyń kitaptaryn enıklopedııadaı paıdalanyp kele
jatqandyǵyn da aıta ketken oryndy.

Synshy qalamynnan týǵan kez-kelgen eńbek belgili bir
teorııalyq daıyndyǵy bar ǵylymı ortaǵa ǵana emes, teatr ónerinen maǵlumat alýǵa
qushtar kópshilik oqyrmandarǵa arnalǵan. Oıy alǵyr, qalamy júrdek synshy ǵylymı
stılden góri, oqyǵanda kóz ala almaıtyndaı kórikti tilmen kómkerip, asa
dınamıkaly, poetıkalyq rýhta jazady. Sodan bolar onyń kitaptary oqyrmanyn
birden baýrap, teatr óneriniń sıqyrly álemine qyzyqtyryp áketedi.

Á.Syǵaı pesalardy tárjimalaýǵa da at salysqan
qalamger. Onyń jatyq ta, kórkem tilmen aýdarǵan J.B.Molerdiń «Eriksiz úılený»,
K.Goldonıdiń «Kúlkili oqıǵa», O.Ioselıanıdiń «Arbanyń izimen», Sh.Rokvıdiń
«Mazasyz ájeı», V.Ejovtyń «Bulbuldar túni», A.Shaıkevıchtiń «Álem alaqanymyzda»,
B.Jákıevtiń «Júreıik júrek aýyrtpaı» pesalary respýblıka teatrlarynyń
repertýarynan berik oryn alǵan.

Áshirbek Tórebaıulynyń ózine tán bir ereksheligi
spektaklderdiń alǵashqy premerasynan keıin-aq birden baspasóz, radıo men
teledıdar arqyly suhbattar berip pikirin ashyq bildiretindigi edi. Bul ekiniń
biriniń qolynan kele qalatyn ońaı sharýa emes. Buǵan synshyǵa tán suńǵylalyq pen
ótkirlik, analıtıkalyq aqyl-oı ǵana emes, jaqsy men jamandy saralap ádil
baǵasyn bere biletin týrashyldyq kerek. Bul barlyq synshyǵa qajetti birden – bir
qasıet. Jylt etken talant ushqynyn dál tanyp, teatrdyń tamyr soǵysyn týra basyp
ashyq ta, boıamasyz jazý myqty ustanymdy talap etedi. Teatr synyna alǵash
aralasqan kezinen bastap osyny ustanǵan Á.Syǵaıdy kezinde bireý unatqan shyǵar,
bireý unatpaǵan shyǵar, biraq synshynyń alǵan betinen taıǵan sátin kórgen
emespiz. Kórkemdik sapasy tómen, kórermenderdiń estetıkalyq talǵamyna jaýap
bere almaıtyn talaı spektaklderdiń sahnaǵa qoıylýyna úzildi-kesildi qarsy
shyǵyp, toqtatyp tastaǵan kezderi de bolǵan. Munyń bári aınalyp kelgende
Á.Syǵaıdyń ónerge, teatr synyna degen adaldyǵyn tanytady.

«Ot aýyzdy, oraq tildi» synshy tek teatr tóńiregimen
shektelip qalmaı el ómirindegi mádenı is-sharalarǵa da belsene aralasyp úlken
jumystar tyndyrdy. Ol jetpiske jýyq «Sahna», «Sahna sańlaqtary» atty
telehabarlardyń, sol sııaqty sońǵy jyldary «Habar» telearnasyndaǵy «Jansaraı»
atty habardyń avtory ári júrgizýshisi boldy. Respýblıkalyq aqyndar aıtystarynda,
teatr festıvalderinde sarapshylar alqasynyń tóraǵasy, múshesi retinde birqatar
mindetter atqardy. Sonymen qatar ádebıet pen óner jolynda júrgen azamattardyń
mereıtoıynda jasaǵan mazmundy baıandamalary, olardyń shyǵarmashylyq esep berý
keshterin júrgizip, halyqqa keńinen dáripteýi sol óner ıeleriniń shabytyn ushtap,
odan da bıik shyńdarǵa sharyqtaýlaryna yqpalyn tıgizdi. Óner men mádenıet,
ádebıet máselelerine arnalǵan halyqaralyq, respýblıkalyq ǵylymı-teorııalyq
konferenııalarda, Qazaqstan Teatr qaıratkerleri odaǵynyń sezderi men
plenýmdarynda Á.Syǵaıdyń daýysy jıi estilip, kesek oılarymen tánti etetin.

Áshirbek Tórebaıuly qyzmetiniń úlken bir tarmaqty
salasy – onyń ustazdyq eńbegi. Ol T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner
akademııasynda shákirtter tárbıeleý isine kóp jyldaryn arnady. Al 2011 jyldan
beri Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti «Ónertaný» kafedrasynyń professory bolyp,
jańa oqý ornynyń órkendeýine qyzý kirisken bolatyn.

Onyń dárisin tamsana tyńdaǵan bir kezdegi stýdent
akterler, rejısserler, sýretshiler qazir respýblıkamyzdyń túpkir-túpkirinde
eńbek etýde. Sondaı-aq, teatrtaný mamandyǵy boıynsha da birneshe dúrkin shákirtter
tobyn daıarlady. Á.Syǵaı qashan da, stýdentteriniń jan-jaqty bilimdi bolýyn
qadaǵalap, olardyń erkin oılaýyna, óz pikirlerin durys bolsa da, burys bolsa
da, týra aıtýǵa tárbıelýden tanǵan emes. Ásirese, «Teatrtaný» ınemen qudyq
qazǵandaı eńbekti talap etetin kúrdeli mamandyq. Bul bólimge túsken jastardyń
deni ınstıtýt bitirgenshe seleýdeı seldirep, adasqanyn túsinip, shyǵyp ketetinder
kóp. Óıtkeni teatr sıntezdik óner bolǵandyqtan onyń tabıǵatyn durys uǵyp,
spektakldiń kórkemdik-ıdeıalyq ereksheligin túsinip, sóz aıtý bilimdilikti,
ıaǵnı, ónerdiń barlyq túrinen habardar bolýdy talap etedi. Kórgenińdi,
oqyǵan-túıgenińdi aq qaǵazǵa sýretteı salyp jazý tek eńbekpen júzege asady.
Sondyqtan da, Á.Syǵaı úkili úmitpen ımene basyp, atalǵan mamandyqty tańdaǵysy
kelgen talapkerlerge altyn ýaqytyn sarp etip, uzaq áńgimelesetin. Ýaqyty
kóptiginen emes, osy mamandyqtyń kóshin túzeıtin jastardy izdeýshi edi. Solardyń
arasynan oılaýǵa-jazýǵa ıkemi bar qyz-jigitterdi qatelespeı tańdap, qusbegideı
baptady. Tipti bitirip ketkennen keıin de, olardy jumysqa ornalastyryp,
aıaqtaryn nyq basyp ketkenshe qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı
qamqorlyǵyna alyp júrdi. Spektaklderdiń talqylaýlaryna qatystyryp, sóılep
úırenýlerine dem beretin.

Ulaǵatty ustaz Áshirbek Tórebaıulynyń sheberhanasynan
joǵary bilim alǵan teatrtanýshylar ónertaný kandıdaty Merýert Jaqsylyqova, PhD
doktory Nartaı Eskendirov, ónertaný magıstrleri Aızat Qadyralıeva, Symbat
Genııarova, Tımýr Ahmetov jáne t.b. jas ǵalymdar ǵylym salasynda izdenister
ústinde.

Teatr synymen úzdiksiz aınalysqan Á.Syǵaı
memlekettik jumystardyń tizginin de qatar ustaǵan dara tulǵa. Ol 1974 – 1994
jyldar aralyǵynda Mádenıet mınıstrligi teatr bóliminiń, óner basqarmasynyń
bastyǵy, mınıstrdiń orynbasary, T.Júrgenov atyndaǵy Teatr jáne kórkemsýret
ınstıtýtynyń rektory, mınıstrdiń birinshi orynbasary, 1979 –1993 jyldar
aralyǵynda Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti mádenıet bóliminiń jaýapty
qyzmetkeri bolyp jemisti ister tyndyrdy. 1992 – 1994 jyldar aralyǵyda
Memlekettik nagradalar jáne syılyqtar jónindegi komıtettiń, 1993 jyly
Respýblıka Prezıdentiniń Memlekettik ult saıasaty jónindegi keńestiń múshesi
bolyp bekitildi. 2003 jyly Mádenıet, týrızm jáne sport mınıstrliginiń Almaty
qalasyndaǵy ókili bolyp qyzmet etti. Sol jyldary ol qoǵamdyq, memlekettik,
mádenı ómirde qyrýar ister tyndyryp, respýblıkanyń san-salaly mádenıetiniń
ósip, órkendeýine qomaqty úles qosty.

T.Júrgenov atyndaǵy Teatr jáne kórkemsýret
ınstıtýtynyń rektory bolǵan tusta (1989 – 1991) ulttyq óner mamandaryn
daıarlaýǵa mol kúsh jigerin sarp etti. Shyǵarmashylyq oqý ornynyń basty kredosy
únemi shyǵarmashylyq jumystar jasaý ekenin talap etti. Árbir oqytýshy men
stýdenttiń baǵasyn isine qarap salmaqtady. Qazaqstannyń óner ordalary asa zárý
bolyp otyrǵan mamandyqtardyń ashylýyna tikeleı muryndyq boldy. Atap aıtqanda,
1990 jyly «Teatrtaný» mamandandyrýyn belgili ǵalym, professor B.Qundaqbaıuly
ekeýi birlesip ashqan edi. Rasyn aıtý kerek buryn Reseı men Ózbekstannyń óner
ınstıtýttarynda osy mamandyq boıynsha bir-eki adam ǵana daıyndalatyn. Al,
qazirgi tańda «teatrtaný», «kınotaný», «kınoteledramatýrg», «ónertaný»
mamandandyrýlary boıynsha daıyndalǵan mamandar ónerimizdiń zerttelýine súbeli
úlesterin qosyp keledi.

Áshirbek Tórebaıuly alys-jaqyn sheteldermen tyǵyz
shyǵarmashylyq baılanystar ornatyp, oqytýshylar men stýdentterdiń tanym kókjıegin
arttyrýǵa mán bergen. Germanııa, Qytaı tárizdi úlken memleketterdiń oqý
oryndarymen kelisim sharttar jasasyp, ózi basqaryp otyrǵan ınstıtýttan sol
elderden kelgen talantty stýdentterdi oqytatyn arnaıy kýrstar ashty. Bul
Qazaqstandaǵy óner mamandaryn daıarlaıtyn qasıetti qara shańyraqtyń ózge
elderdegi mártebesin kóterip, abyroıyn asqaqtata tústi.

Ustazdar men stýdentterdiń turmystyq hal-jaǵdaılaryn
da jiti qadaǵalady. Ol rektorlyq etken jyldary árkimniń bosaǵasyn saǵalap,
páter jaldap tozyp júrgen jıyrma tórt oqytýshy baspanaǵa qol jetkizdi. Mundaı
ıgi istiń júzege asýyna Á.Syǵaıdyń ózi tikeleı uıytqy boldy. Bilikti mamandar
daıarlaý úshin, bar ómirleri stýdenttermen birge ınstıtýtta ótetin ustazdardyń
múshkil halin der kezinde qozǵap, ákimderdiń esigin qaǵyp, bastaǵan jumysyn
sońyna jetkizýge jeke basynyń bedeli tikeleı kómektesti. Osyndaı qomaqty isti,
naǵyz jurtqa jany ashıtyn adamgershiligi mol, úlken júrekti adam ǵana jasaı
alatyny beseneden belgili. Sony áriptesteri bildi, jaqsy adamnyń jaqsylyǵyn
aıtyp, búgingi jastarǵa úlgi tutyp aıtyp ta júr.

Synshylyq, ustazdyq, qoǵamdyq qyzmetterde halqynyń
kókeıindegi kóp oılardy qozǵap, olardy sheshý jolynda bar qabileti men eńbegin
jumsaǵan ardaqty azamatyna eliniń yqylasy da aıyryqsha boldy. Á.Syǵaıdyń qazaq
ónerine, mádenıetine sińirgen eńbegi memleket tarapynan joǵary baǵalanyp, 1989
jyly Qazaqstanyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri ataǵy berildi. 2000 jyly
Memlekettik syılyqty ıelendi. Kentaý, Túrkistan qalalarynyń «Qurmetti azamaty»,
2004 jyly «Qurmet» ordenimen, 2005 jyly táýelsiz «Platınaly Tarlan» syılyǵymen
marapattaldy.

Á.Syǵaı ónerde, qoǵamdyq ómirde aıtýly ister
tyndyrsa da asyp, taspaǵan, irgesin órkókirektikten aýlaq ustaǵan qarapaıym jan
boldy. Únemi júzinen jylylyq esip, ázil-qaljyńy men kóptiń kóńilin jadyratyp,
úlken-kishiniń tilin taýyp qolynan keler kómegin aıamady. Shyǵarmashylyq ónegesimen
ǵana emes, osyndaı minez-qulyǵymen kópshilikti mańaıyna úıirip ózine tarta
bildi.

«Jarq etti de, joq boldy, kórgen tústeı, saǵymdaı»
degendeı, Ásh aǵań bizben uzaq júre almaı, kóz aldymyzdan ǵaıyp boldy da ketti.
Ardaqty aǵamyzdyń ózi ómirden ótse de, rýhanı qundy qazynasy urpaqtan-urpaqqa
jalǵasyp, máńgi jasaı beretini sózsiz. Keıingi tolqyn jastarǵa synshynyń
azamattyq tulǵasy, kisilik kelbeti ultjandy bolmysy, úlgi-ónege bolary aqıqat.