«Oner.kz» portaly jáne «Ónertaný» fakýltetine qarasty «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń uıymdastyrýymen júzege asqan bul sharaǵa elimizdiń qolyna qalam alyp, óndire jazyp júrgen teatr synshylary qatysty. Dóńgelek ústel jumysyn «Ónertaný» fakýltetiniń dekany, ónertaný doktory, professor Baqyt Nurpeıis júrgizip otyrdy. Alǵashqy sóz T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń Ǵylymı ister jónindegi prorektory Qabyl Halyqovqa berildi.

Q.Halyqov: Qurmetti qatysýshylar! Kesheli beri bizdiń akademııamyzda «Ǵylym aptalyǵy» ótip jatyr. Aptalyqtyń bir kúnin biz Qazaqstandaǵy teatr syny máselesine arnap otyrmyz. Búgingi jıynymyzǵa Almaty teatrlarynan qonaqtar arnaıy keldi. Atap aıtsaq, M.Áýezov atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynan Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty, synshy Álııa Bópejanova, al Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik Balalar men jasóspirimder teatrynan Gúlnaz Temenova, Memlekettik qýyrshaq teatrynan Jazıra Ahmetova, M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń «Teatr jáne kıno» bóliminen bir top ǵalymdar, ónertaný kandıdaty, doent Amangeldi Muqan, ónertaný kandıdaty, doent Anar Erkebaı, ónertaný magıstri, jas dramatýrg Aıdana Alaman, akademııamyzdyń «Akterlik sheberlik jáne rejıssýra» kafedrasynyń meńgerýshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Orazáli Aqjarqyn-Sársenbek, «Oner.kz» portalynyń bas redaktory, dramatýrg Ánnás Baǵdat, t.b. qatysyp otyr. Bul basqosýdyń negizgi maqsaty teatrdyń ózekti máselelerin kóterýmen qatar, sahna ónerine ǵylym retinde qarap, osy sala tájirıbesinde kezdesip otyrǵan olqylyqtardyń teorııalyq negizderin anyqtap, olardy sheshýdiń joldaryn qarastyrý dep bilemiz. Dóńgelek ústel jumysyna sáttilik tileımin!

B.Nurpeıis: Búgingi jıynymyz teatr syny máselelerine arnalǵandyqtan, men osy salanyń basty máseleleri jónin de toqtalyp ótkendi jón sanaımyn. Teatr syny teatr úrdisimen qatar damıdy, keıde odan ozyp ketedi, keıde keshigip jatady. Teatrdyń damýyna baılanysty onyń kórkemdik júıesiniń koordınattary da ózgeriske ushyraıdy. Spektakldi kórip, ony jandy túrde qabyldaý arqyly synshynyń kórkem shyǵarmasy jazylady. Teatrtanýshylyq apparat bul sátte negizgi baza bolyp sanalady. Sondyqtan da arnaıy teatr ónerinen bilimi bar teatrtanýshy bolmasa, teatr alǵa jyljyǵan saıyn onyń kórkem týyndysy spektakldi taldaý jýrnalısterge salmaq túsire bastaıdy. Teatrdaǵy qubylys teatr úrdisi kontekstinde jalpy mádenı máselelermen, búgingi ýaqytpen baılanystyryla qarastyrylady. Sóıtip spektaklge qarap otyryp teatr synshysynyń ózindik ishki dıalogy qurylady. Ol spektakldegi shynaıylyqty zertteıdi, sol arqyly qalasa da, qalamasa da óz zamanynyń spektaklin kózimen kórgen kýágerge aınalyp pikirin qaldyrady. Kez-kelgen teatr synshysy spektakldi kórip bolǵannan keıin ony óziniń esinde myqty saqtap qaıtadan qorytady. Rejısser dramatýrgııalyq shyǵarmanyń ózindik nusqasyn jasasa, teatr synshysy sahnalyq mátinniń tarıhyn jasap shyǵady. Spektakl týraly jazylǵan maqalanyń mazmunyna qarap teatr synshysynyń kásibı deńgeıin de baıqaýǵa bolady. Teatr synshysy spektakldi «oqyp jáne taldaý» kezinde teatr óneriniń barlyq kórkemdik quraldaryn jetik biletinin tanytady. Jýrnalıstik maqalalarda kóbinese oqyrmandarǵa spektakl men teatrdaǵy eleýli oqıǵalar týraly aqparattyq málimetter beriledi. Al, synı maqalada spektakldiń rejıssýrasy, akterlik óneri, mızansenalary, senografııasy, jaryq partıtýralary t.b. tutasymen qamtylady. Sahnalyq beıneler, maǵynalar, metaforalar, sımvoldar teatrlyq synı maqalada óziniń ádebı negizin tabady.

Qazaq teatr synyn kóterý úshin eń áýeli óz topyraǵymyzda mamandar daıarlaý qajettigin B.Qundaqbaıuly men Á.Syǵaı birlese qolǵa alyp 1990 jyly T.Júrgenov atyndaǵy Teatr jáne kórkemsýret ınstıtýtynda alǵashqy teatrtaýshylar tobyn qabyldady. Sol jyldary atalmysh oqý ornynyń rektory bolyp turǵan Á.Syǵaı B.Qundaqbaıulyna úlken qoldaý kórsetti. Akademııa qabyrǵasynan túlep ushqan teatrtanýshylardyń birnesheýi ǵylymı dıssertaııalaryn sátti qorǵap, teatrtaný salasynyń kúsheıýine óz úlesterin qosyp jatyr. Atap aıtatyn bolsaq: A.Muqan, A.Erkebaı, Z.Islambaeva, M.Jaqsylyqova syndy ǵalymdarymyzdyń esimi kópshilikke jaqsy tanys. Sol sııaqty B.Qundaqbaıulynyń jetekshiligimen teatr óneriniń qyr-syryn jetik biletin G.Jumaseıitova, T.Jamanqulov, E.Jýasbek, Q.Súleımenova, K.Seıtmetov, Q.Súleeva, A.Qulbaev, A.Jumash; bı óneriniń mamandary Á.Shánkibaeva, T.Izim, G.Saıtova, Q.Aıtqalıeva jumystary teatrtanýǵa qatysty eńbekterdiń qataryn tolyqtyryp qana qoımaı, tájirıbe men teorııanyń ózara sabaqtastyǵynyń jarqyn úlgisine aınaldy.

Qazirgi kezde qazaq teatrlarynyń búgingi hal-kúıi jaıly jazatyn mamandarǵa zárý emespiz. Eger táýelsizdikten keıingi jyldardan bergi teatrtanýshylar tarapynan jazylǵan ǵylymı zertteý eńbekterge kóz salsaq, úlken jumystardyń tyndyrylǵanyna kýá bolamyz. Joǵaryda esimderi atalǵan teatrtanýshy ǵalymdardyń qalamynan jıyrmadan astam kitap jaryq kóripti.

Keńestik kezeńde ulttyq teatr ónerimizdiń dál osylaı zerttelmegenin eskersek, bul nátıje táýelsizdigimizdiń jemisi dep baǵalaýǵa laıyq. Osyndaı jetistiktermen birge olqy túsip turǵan tustarymyz da bar. Eń bastysy dál qazir qoıylyp jatqan spektaklder týraly synı maqalalar jazylmaı jatyr. Munyń sebebin izdegen kezde teatrtanýshylar men teatrlardyń arasyndaǵy baılanystardyń múlde úzilgenin baıqadyq. Oblystaǵy teatrlardyń biren-sarany bolmasa, atap aıtqanda, N.Bekejanov atyndaǵy Qyzylorda oblystyq qazaq mýzykalyq drama teatry, Qaraǵandy oblystyq S.Seıfýllın atyndaǵy qazaq drama teatry, N.Jantórın atyndaǵy oblystyq mýzykalyq drama teatry, Shyǵys Qazaqstan oblystyq qazaq drama teatry (Óskemen), Shyǵys Qazaqstan oblystyq Semeıdiń «Darıǵa-aı» jastar teatry, basqalary teatrtanýshylarmen baılanys túzýge qulyqsyz.

Teatrlar premera aldyndaǵy spektakldiń qabyldaýyna teatr synshylaryn arnaıy shaqyrmaıdy. Al spektakl premerasynan keıin syn aıtyla qalsa, onymen sanasyp jatqan eshkim joq. Rejısserden bastap, rolderde oınaǵan akterlerdiń kópshiligi maqtaǵandy qalap turady. Jasyratyny joq, bıylǵy maýsymda Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademııalyq jastar men balalar teatry eki premerasynyń aldynda teatr synshylaryn shaqyrdy. Qyzyq pikir almasýlar boldy. Endi osy bastamany basqa teatr basshylary qolǵa alsa sapaly spektaklderdiń qatary kóbeıe túser edi. Kelesi bir másele Halyqaralyq, respýblıkalyq, aımaqtyq teatr festıvalderiniń qazylar alqasy bolýǵa teatrtanýshylar tartylmaıdy. Kileń basqa mamandyq ıelerinen quralǵan qazylar músheleriniń «Men myna spektakldi onsha uqpadym. Bylaı, jaman emes» - dep bastalatyn sózderin tyńdap, tek qana kúrsinesiń. Bul da teatr synyn damytýǵa úlken kedergi. Teatr synshysy spektakl kórmese, neni jazady?

Aılyǵy shaılyǵyna jetpeıtin teatr synshylaryna qalamaqy tóleý de eshbir jerde belgilenbegen. Bolashaqta zeınetinen beıneti kóp bul mamandyqpen aınalysatyn jastardyń bolmaı qalý qaýpi de joq emes. Bizdiń pikirimizshe, teatr synshylaryna da úlken qamqorlyqtar qajet. Joǵary oqý ornyn támamdaǵannan keıin olardy jumysqa ornalastyrý isine Mádenıet jáne Sport mınıstrliginen bastap, barlyq teatr basshylary at salysqandary jón. Jasyratyny joq, oblystardaǵy teatrlardyń ádebıet bóliminiń meńgerýshileriniń basym bóligi teatrtanýshylar emes. Teatr synshylary teatrdyń bir bólshegi. Onyń qoǵamdaǵy róli akterlerden, rejısserlerden, dramatýrgterden kem emes.

Búgingi tańda álemdik teatr ónerinde teatr synshylary teatrdyń tarıhyn jasap shyǵatyn shejireshi-ǵalym ǵana emes, teatrdyń jumysyn nasıhattaıtyn jarnamashyǵa da aınalyp ketti. Olar eń úzdik spektaklderdi basqa memleketterge kórsetýge belsene aralasady. Al, bizdiń elimizdegi teatr synshylarynyń bilimderi olardan kem emes. Sondyqtan da, qazaqstandyq teatrlar teatr synshylarymen jumystaryn kúsheıtse, jaqsy nátıjelerge qol jetkizýge bolatynyna senimimiz mol. Al, endi, kelesi sózdi «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń meńgerýshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, ónertaný kandıdaty, professor, belgili teatrtanýshy Sánııa Qabdıevaǵa bersek.

S.Qabdıeva: Qazirgi qazaq teatry ónerinde býyn almasý máselesi asa mańyzdy bolyp tur. Biraq teatrtaný salasynda bul másele óz sheshimin tapqan desek, artyq aıtqandyq emes. Men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń meńgerýshisimin. Bizdiń kafedramyzdaǵy oqytýshylardyń 80 paıyzy – ózimizdiń «Teatrtaný» bóliminiń túlekteri. Olardyń ónertaný doktory, ónertaný kandıdaty, PhD, ónertaný magıstri syndy ǵylymı dárejeleri bar. Kafedranyń oqytýshylyq - professorlyq quramy tek dáris oqýmen ǵana shuǵyldanbaıdy, sonymen birge, joǵary bilikti teatrlyq-synshylyq qaıratkerlikti de qatar alyp júr. Biz spektaklderdi taldaý, reenzııalaý, gastroldik saparlar týraly, búgingi teatrlyq úderisti baǵalap, teatrdyń ózekti máseleleri jaıynda maqalalar jazamyz. Ártúrli deńgeıdegi, halyqaralyq, respýblıkalyq, aımaqtyq teatr festıvalderine qazylar alqasynyń múshesi retinde qatysamyz. Bizdiń kafedra ustazdary halyqaralyq, respýblıkalyq teatr festıvalderine, teatr forýmdaryna qatysyp júr. Atap aıtsaq, Máskeýde, Bakýde, Tbılısıde, Kıshınevte, Bıshkekte, Tashkentte, Qazanda, Iakýtsk, t.b. qalalarda ótken is-sharalarǵa qatysyp, óz maqalalaryn shyǵarǵan. Bizdiń shákirtterimiz elimizdiń mańdaı aldy teatrlarynda da, Astana men Almaty qalalaryndaǵy óner ujymdarynda, shyǵarmashylyq joǵary oqý oryndarynda ǵylymı jáne teatrtanýshylyq qyzmet atqaryp júr. Biz osyǵan qýanamyz.

Biraq dramatýrgııaǵa, rejıssýraǵa jáne akterlik ónerdegi býyn almasý máselesi asa aýyr túrde ótip jatyr. Barlyq ýaqytta da teatr óz kezeńiniń asqaq rýhyn kórsetýi tıis. Al sahnadan ózekti taqyryptardy arqaý etken eleýli dúnıe qoıý úshin zamanaýı dramatýrgııalyq materıal qajet. Biraq jas rejısserler pesa jazyp júrgen avtorlar arasynan ózderimen múddeles, ári kásibı deńgeıde jumys jasaıtyn dramatýrgterdi tappaıdy.

Búginde pesa jazýmen shuǵyldanyp júrgenderdi dramatýrg dep aıtýǵa da kelmeıdi, sebebi olardyń jazǵandary kásibı ólshemderge saı emes. Avtorlar kórermendi tolǵandyratyn kúrdeli máselelerdi aıtyp, ózderiniń shyǵarmashylyq kelbetin tabýdyń ornyna jaǵymdy jáne jaǵymsyz bolyp bólingen, bir boıaýmen árlengen keıipkerleri bar, qarabaıyr ashyq tartysqa qurylǵan shyndyqqa janaspaıtyn oqıǵalardy oıdan shyǵaryp júr. Olar ózderi beınelegen keıipkerleriniń taǵdyryna, minez ereksheligine, tipti kóńil de bólmeıdi. Sonyń saldarynan osyndaı úzik-úzik kórinisterdi beıbereket biriktire salǵan sapasyz dramatýrgııalyq shyǵarmalarda óner kórsetken jas akterler óz qaharmandarynyń ishki tebirenisteri men tolǵanystaryn ashyp kórsete almaıdy. Bul kúnde spektaklderden astarly maǵyna, ekinshi plan degen uǵymdar kózden bulbul ushty.

Ortadan tómen qoıylymdardyń kóbeıip ketýi akterlik jáne rejısserlik kásibıliktiń ǵana emes, jalpy sahnalyq mádenıettiń deńgeıin tómendetip otyr. Rejısserler jańa jazylǵan sapaly pesa tappaǵandyqtan prozalyq shyǵarmalardy sahnaǵa laıyqtap nemese klassıkalyq dúnıelerdi ınterpretaııalaýmen aınalysyp júr.

Qazaqstan teatrlarynyń eń úlken máselesi – álemdik teatr úrdisterine ilese almaı jatqandyǵymyzda. Sahna óneriniń qaıratkerleri basqa memelketterdiń úzdik spektaklderin kórýge múmkindikteri joq. Elimizge ozyq teatrlar gastrolge kelmeıdi, sebebi jer shalǵaı jáne asa qymbat. Birqatar oblystyq teatrlardaǵy akterler men rejısserler qazirgi zamandaǵy álemdik teatrdyń damý tendenııalarynan beıhabar. Sondyqtan olar áli de sahnada 20-30 jyl buryn oınaǵandaı óner kórsetip keledi. Osyǵan oraı, Qazaqstandaǵy teatrdyń damýúderisi úshin mańyzdy faktor shaqyrtylǵan rejısserlermen jumys bolyp tabylady. Bul birinshiden, kásibı tájirıbe almasý bolsa, ekinshiden, teatrlyq mádenıetter baılanysyn nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Osyndaı shyǵarmashylyq birlestikten kútpegen rejısserlik sheshimder, jarqyn akterlik jumystar, jańa formalar (pishinder) týyndaıdy. I.Vaıtkýs (Lıtva), B.Abdýrazzakov (Tájikstan), S.Potapov (Reseı), N.Asanbekov (Qyrǵyzstan) spektaklderi ótken maýsymnyń úzdik qoıylymdary qatarynda tur. Olar Halyqaralyq teatr festıvalderinde kózge tústi. Al akterler úshin mundaı joǵary bilikti rejısserlermen jumys jasaý sheberlik shyńdaıtyn mektep ispetti boldy.

Qazirgi qazaq rejıssýrasynyń jas býyn ókilderiniń qataryna Dına Qunanbaı men Bolat Abdrahmanovty jatqyzýǵa bolady. Baıypty ári bilýge qumar bul rejısserler, eń aldymen, ózderiniń kórkem oıyn, kásibılikterin tanytty. D.Qunanbaı alǵashqy qoıylymdarynan-aq óziniń shyǵaramashylyq batyldyǵyn baıqatyp, kóreremenderdi ulttyq jáne álemdik klassıkany sahnalaýda ádetten tys rejısserlik sheshimderimen nazarǵa ilindi. Ol Qazaqstannyń túpkir-túkpirinde spektaklder qoıyp úlgerdi. Únemi izdenis ústinde júretin D.Qunanbaıdyń sheberlik deńgeıi jyldan jylǵa artyp kele jatqanyn atap ótýimiz kerek.

B.Abdrahmanovtyń Petropavl jáne Kókshetaý teatrlaryndaǵy spektaklderi dramatýrgııalyq shyǵarmanyń qyzǵylyqty oqylýymen, akterlermen qoıan - qoltyq jumys jasaı bilýimen, jarqyn akterlik ansamblimen, spektakldiń beınelik sheshimin sheber oılastyra alýymen, jańa sahnalyq erekshe formalardy izdeýimen este qalady.

2016 jyly Aqtóbe qalasynda ótken HHIV Respýblıkalyq drama teatrlarynyń festıvali oblystyq teatrlarda da: Petropavl men Atyraýda, Almaty men Aqtaýda, Astana men Aqtóbede jańalyqqa jany qumar, jańa ıdeıalar men formalardy júzege asyrýǵa talpynǵan jas akterlerdiń bar ekenin kórsetti. Máselen, S.Muqanov atyndaǵy Soltústik Qazaqstan oblystyq mýzykalyq - drama teatry qazaq óner ujymdary arasynda alǵashqylardyń biri bolyp «jańa dramanyń» zamanaýı sahnalyq - beınelik tilin meńgerýge tyrysyp, qazaqstandyq teatrlar úshin O.Janaıdarovtyń dramatýrgııasyn «ashyp» berdi. Dál osy teatrdyń trýppasy akterlik sheberlikti jetildirýge kóńil bólip, birqatar jaqsy nátıjelerge qol jetkizýde.

Petropavl jáne Atyraý teatrlary spektaklderiniń ártúrliligine qaramastan olarda ortaq uqsastyqtar: akterlerdiń jastyq qýaty, shyǵarmashylyq albyrttyq, senografııanyń kásibı deńgeıi, mýzykalyq partıtýranyń sapalyǵy kózge túsedi. Soǵan qaramastan, eki teatrdyń da osal tusy rejısser men akter jumysynda ekenin baıqadyq. Bul kóptegen qazaq óner ujymdaryna tán. Degenmen, teatrlarda akterlik qabiletti mol jáne jańa spektaklderdi dúnıege ákelýge degen múmkindigi jeterlik rejısserlerdiń baryn anyqtadyq.

Ótkenge salaýat ete otyryp, zamanaýı teatr estetıkasynda jumys isteıtin jańa býyn sahnagerler ózderiniń talǵam-túsinikterin jetkizýge tyrysyp jatyr. Qazaqtyń jas rejısserleri teatr sahnasynda ulttyq biregeılikti tanýdaǵy izdenisterin jalǵastyryp, mádenı mura dástúrlerin álemdik teatrdaǵy ózekti ıdeıalar men formalarmen úndestirýdiń joldaryn izdeý ústinde. Sahnalyq dástúrler men ınnovaııanyń osylaısha biteqaınasýy qazirgi tańda asa tıimdi dep oılaımyz.

B.Nurpeıis: Kelesi sózdi M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń «Teatr jáne kıno» bóliminiń meńgerýshisi, ónertaný kandıdaty, doent Amangeldi Muqanǵa bersek.

A.Muqan: Qazaq teatry jáne qazaq teatr synyna baılanysty kópten beri oıda júrgen bul taqyrypqa qulshyna kelýimiz qordalanǵan máselelerdiń bar ekendigin kórsetedi. Bul másele búgingi jıynda, dóńgelek ústelge jınalǵan barshany tolǵandyrǵan, ózekti máselelerdiń biri. Qazaq dramatýrgteri ýaqyt talap etken ótkir taqyryptarǵa batyl nazar aýdarady. Teatr kórermenderi tarapynan bolatyn suranystyń aldynda bolýǵa tyrysyp baqty. Dramatýrgterdi qamshylaı otyryp teatrlar kórermen qajet etken taqyrypty taýyp qoıýǵa bet burady. Taza dramatýrgııa janry kesheýildep jatqanda prozalyq, poezııalyq shyǵarmalar negizinde jasalǵan sahnalyq túzilim – ısenırovkalar qajetke jarap sahnada suranysqa ıe taqyryptar jıi kórinis beredi. Bul spektaklderi qoǵam ómiriniń qany sorǵalaǵan ózekti taqyryptaryn, áleýmettik-turmystyq máselelerin ótkir kótergen, kórermenge erekshe oı salǵan spektaklder bolǵanyn atap ótemiz.

Kezinde birneshe márte keńestik jazalaý mashınasynyń qurbanyna aınalǵan Alash qaıratkerleri aqtalyp, olardyń shyǵarmalary sahnadan kórsetile bastady. Elimizdiń táýelsizdik alýy bizge óz tarıhymyzdy ózgeler emes, ózimiz aıtýǵa, ózimiz jazýǵa múmkindik berdi. Bul úlken jetistigimiz. Teatr sahnasyna qoıylǵan tarıhı taqyryptaǵy spektakl, qalam terbegen dramatýrgterimizdiń basym bóligi erlik pen jeńiske toly ótken tarıhymyzdy saralady. Otan súıgishtik, eldiń tutastyǵyn saqtaý, birlikke dáneker bolý turǵysynan jyrlady. Sózsiz, bul týyndylardyń ár qaısysy tarıhymyzǵa jańa kózqaras qalyptastyrǵan mańyzdy shyǵarmalar. Bul baǵytta otandyq teatrlarymyz ben dramatýrgııanyń áli qaýzaıtyn, kóteretin tolyq ashylmaǵan qyzyqty taqyryptary jeterlik.

Biraq, osynshama pesalar jazylyp qoıylǵanyna qaramastan teatr men dramatýrg arasyndaǵy tandeminiń ylǵı bultsyz ashyq bolǵandyǵy jaıly derekti kúni búginge deıin kezdestire almaıdy ekenbiz. Bul qarym-qatynasta eki jaqtyń da aıtar ýájderi, ózara qoıar shekter men sharttary bar.

Al endi jazylǵan, biraq qoıylmaǵan pesalar jaıynda oılanatyn tustar bar. Júlde alǵandar talaı pesalarymyz teatr sahnasyna qoıylmaı shań basyp jatyr. Ony sahnaǵa qoıýǵa mindetteıtin mınıstrliktiń joǵarydan jiberetin nusqaýlyǵy, tetigi bolmaǵasyn árkim óz bilgenin, qalaǵanyn qoıýda. Memlekettik deńgeıde atalynyp ótetin mereıtoı nemese tarıhı dataǵa baılanysty is-sharalar, pesa jazý isi aldyn-ala qarastyrylyp, teatrlarǵa jyl, jyl jarym buryn josparlanyp usynylýy kerek. Onysyz der kezinde jazylǵan, biraq qoıylmaıtyn pesalar sanyn kóbeıtýden ári qadam baspaımyz.

Dramatýrgterimiz týyndylaryn jazýda, júlde alǵan pesalardan kende emespiz. Desekte, teatrlarymyz ben rejısserler qaýymy «pesa joq» deýden tanbaı keledi. Búgingi tańda elimizdiń teatrlaryn biriktirip, baǵyty aıqyn, kózdegen maqsaty bar júıeli jumys jasaý kemdik etip keledi. Respýblıkanyń 60-qa jýyq teatrlary ár túrli mekemelerge baǵynyp, ár túrli kózderden qarjylandyrylatyndyqtan «áttegen - aılarymyz» jetip artylady. Aldymen teatrlarymyzdy bir ortalyqtan basqaryp, respýblıka keńistigindegi teatrlarǵa bir izdi saıasat ustanýdyń joqtyǵyn kóremiz. Teatrlardyń resmı mártebesi memlekettik qazynalyq kásiporyn, al jumys isteý tásili – jekemenshik seriktestik sııaqty erkindikte. Táýelsizdik bul teatrlardyń adymyn ashtyrmaı keledi. Tipti, teatrlardyń shyǵarmashylyǵynda teris kózqarastaǵy úderis paıda boldy. Teatrlar pesany ózderi jazyp, ózderi qabyldap, qalamaqysyn da ózderi alyp, sahnaǵa da ózderi qoıady. Jańa qoıylymdy da ózderi qabyldap, synshy retindegi baǵasyn da ózderi beredi. Osynyń saldarynan teatr kásibı deńgeıi aqsap, aıaǵy taptaýyryndyqqa urynýǵa ákelip soqty. Syrt kóz pikir, syn aıtylmaıdy, aıylsa da qabyldanbaıdy, teatr eshkimge táýeldi emes, tolyqtaı táýelsizdik.

Táýelsizdik kezeńindegi ulttyq dramatýrgııada kórinis bergen qubylys bul teatr rejısserleri, akterleri jáne dırektorlarynyń pesa jazýǵa belsendi aralasýy. Bul joǵaryda keltirgen «pesa joq» degen opponentterdiń ýáji. Dramatýrgııany kásip etken qalamgerlerdiń ornyn jaza alatyny bar, shala jazatyny bar teatrdyń praktıkteri: rejısserler men akterler, ádebıet bóliminiń meńgerýshileri basty. Kóbinese rejısserlerimiz dramatýrgterdiń jazǵan pesalaryna kóńilderi tolmaı ózderi pesa jazýmen aınalysyp ketse, endi bireýeleri osy salada berile bastaǵan qalamaqynyń sońyna túsip ózderi jazǵan pesalaryn ózderi sahnaǵa qoıa bastady. Bul taza básekelestik pen shyǵarmashylyq erkindikti shektegen teris qubylystarǵa alyp keldi. Búgingi tańda respýblıka teatry sahnalarynda jıi qoıylyp júrgen rejısser-dramatýrgter dep: Áýbákir Rahımov, Ersaıyn Tóleýbaı, Talǵat Temenov, Bolat Uzaqov, Murat Ahmanov, Álimbek Orazbekov t.b. ataımyz. Á.Rahımov sekildi rejısserdiń jazǵan «Shákárim» pesasy Respýblıkalyq «Táýelsizdik tolǵaýy» báıgesine túsip júldeli birinshi oryndy ıelense, nemese Á.Orazbekovtyń «Bir túp alma aǵashy» pesasy sekildi barlyq teatrlarda suranys taýyp jatsa daýymyz joq. Másele, jaza sala óz teatrynyń sahnasyna arnaıy saraptaýdan ótkizbeı qoıatyndarda. Teatrdyń repertýarlyq saıasatyna ózi bı, ózi qoja bolǵan bul teatrdyń repertýarynyń kórkemdik sapasy syn kótermeıdi.

Bul az bolǵandaı, sońǵy kezde bul erekshe top – «teatr qaıratkerleriniń» qataryn jazýshy-depýtat, jazýshy-qoǵam qaıratkerleri tolyqtyryp jatyr. Dramatýrgııaǵa bul aǵalardyń bel sheshe kiriskeninen qazaq dramatýrgııasy alǵa ozdy deý artyq aıtqandyq. Laýazymdy aǵalarymyzdyń ataǵy men atynan úrikken teatrlar, óner ujymdary demin ishine tartyp, qan tamyrlary bileýlenip joǵarydan kelgen nusqaýlyqty oryndaýǵa májbúr. Ishinara talantty shyǵarmalar da kórinip qalady. Desekte, bul el aǵalarynyń depýtattyq belgi taǵyp kresloda otyrǵan kezde teatrǵa dramatýrg bolyp kele qalýy kóptiń kekesindi kúlkisin keltiredi, qazaq kásibı dramatýrgııasynyń sharasyzdyǵyn kórsetedi. Ókinishti. Ishki mádenıetten aıyrylyp, syrttyń aıtaryn syryqqa ilip qoıǵan táýelsizdik ákelgen demokratııanyń bul bir kórinisi demeske shara joq. Talaı teatr festıvalinde osy másele tóńireginde teatr synshylary tarapynan synı pikirler aıtyldy.

Dramatýrg pesa jazady, rejısser pesany qoıady, akter oryndaıdy, synshy baǵalaıdy. Árkim ózi mamandanǵan kásibı isimen aınalysady. Basty baǵa berýshi qalyń kórermen desekte, teatr synshysynyń kásibı taldaýynsyz spektakldiń kórkemdik sapasyn ajyratý, tuymdy baǵalaý qıyndyq týdyrady. Endi kelip kásibiı teatr óneriniń tórt taǵany bolýǵa tıis teatr synyn búgingi qazaq teatr proesinen shettetilýi, kóp jaǵdaıda túsinbestikpen keıde ádeıi qatystyrylmaýy ult teatrynyń alǵa qaraı damý úderisine yqpal etpeı qoımaıtyny anyq. Teatrdy, dramatýrgııany, oryndaýshylyq óner men ozyq rejıssýrany dóp basyp kóre bilý, onyń artyq-kem tustary jaıly aıtyp, jaza alatyn mamandardyń qyzmetiniń qazaq teatry úshin artyq bolýy oılantady. Órkenıetti elderiniń bárinde teatrdyń shyǵarmashylyq deńgeıin, ondaǵy árbir jańa qoıylymnyń kórkemdik sapasyn eń aldymen teatr synshylary anyqtap, naqty baǵasyn solar beredi. Keńestik dáýirde kez kelgen jumys ornynda jarnama retinde ilinip turatyn «Mamandar bárin sheshedi» degen uran búgingi tańda da kún tártibinen túspegen sekildi edi. Al qazir bizdiń teatrlar synshylardy múldem kerek etpeýge aınalǵan. Tipti, sońǵy ýaqytta teatr synshylary teatr festıvalderine sırek shaqyrylady. Teatrdyń festıvalde kórsetken spektakli jaıly túbegeıli pikirdi mádenıet departamentiniń sheneýnigi, jýrnalıst, qoǵam qaıratkeri, jazýshy, aqyn, mádenıettanýshy, rejısser, dramatýrg, sońynda 1 teatr synshysy aıtady. Qazylar alqasyn shamamen osyndaı quramda bekitý búginde respýblıkalyq, aımaqtyq teatr festıvalderiniń turaqty kórinisine aınaldy. Qyzǵanysh joq otyrsyn, qazylyq etsin teatrlar jumysyn saraptasyn. Tek, «taýyq soıylsa da qassapqa soıdyrý» degendi esten shyǵarmaǵanymyz jón. Mundaı keleńsiz jaılar, kásibı teatrdy quraıtyn barlyq komponentterdi, dramatýrgııany da qosa shaıqalaqtatyp tamyryna balta shabady. Kásibı teatrdyń shyǵarmashylyq jumysyn baǵalaýǵa kásibı teatrtanýshy mamandar tartylyp, olardyń aıtqan eskertpeleri óner ujymynyń keleshek damý traektorııasynyń syzylýyna kómektesý kerek. Onysyz kásibı teatr sapasy kórkemónerpazdar deńgeıine túsip, onyń jumystaryn, shyǵarmashylyq jetistikterin taldaý úrdisi ekrannan juldyz tańdaǵan tok-shoýǵa aınalady.

Oıymyzdy qorytyndylaı kelgende, qalamgerler dúnıege alyp keletin qazaq dramatýrgııasy keń qoldanysqa enýi, suranysqa ıe bolýy, olarǵa jan-jaqtan arnaıy tapsyrystardyń kóbeıýi úshin aýqymdy, keń oılastyrylǵan arnaıy jospar qajet. Teatrǵa, onyń oń baǵytta damýy, sapaly repertýary, zamanýı bolýyna jazýshy dramatýrgter, teatr ujymy, synshylar qaýymy tikeleı jaýapty. Tómendegi usynystar osy bir máselelerdi sheshýde

1. Búgingi zamanǵa saı jańa formattaǵy dramatýrgter qalyptastyrý úshin arnaıy maman teatr synshylar, dramatýrgter, rejısserlerdiń qatysýymen semınarlar, sheberlik synyptary, jazdyq lagerler uıymdastyrýdy qolǵa alý kerek;
2. Teatrlardyń memlekettik saıasatty júrgizýdegi mańyzy men qajettiligi bul aıtylǵan salalardyń eshqaıyssynan da kem emes. Sondyqtan da dramalyq mańyzdy shyǵarmalarǵa memlekettik satyp alý jóninde arnaıy konkýrs ótkizilip, grant berilip turýǵa tıis. «Táýelsizdik tolǵaýy» konkýrsy boıynsha jyl saıyn úsh-tórt pesaǵa báıge berýmen ǵana shektelý elimizdegi alpysqa jýyq teatrlar úshin múldem az ekendigi anyq.
3. Pesa jazýdyń, sahnaǵa arnalǵan týyndyny ómirge ákelýdiń basqasha, jańa mehanızmderin iske qosý kerek. Bul jumysty jergilikti qoǵamdyq uıymdar men teatrlardyń ádebıet bólimi belsendi aralasýymen jasaý, olardyń kómeginsiz jergilikti belsendi avtorlardy pesa jazýshylar qataryna endirýi arqaly teatr proesiniń barysyna qyzý aralastyrý kerek.
4. Respýblıkalyq deńgeıdegi quziretti mekemeler elimizdegi barlyq teatrlar jumysyna qajetti yqpalyn kúsheıtýdiń zańdyq-quqyqtyq ereje-tártipterin jasap, bekitý kerek. Bul elimizdegi memleket qaraýyndaǵy barlyq teatrlardaǵy shyǵarmashylyqqa qatysty kadr máselesin sheshýge, repertýarlyq saıasatty túzýge, jańa qoıylymdardyń kórkemdik sapasyna arnaıy teatrtanýshy mamandardan qurylǵan eksperttik keńes jumysy aqyly baǵa berip otyrýǵa quqyly bolǵany jón. Bul másele «Mádenıet týraly» zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý barysynda da nazarda bolǵany abzal.
5. Qazir jańa pesalardy qabyldaýdy teatr júzege asyrady. Bul - teatr ónerin de, dramatýrgııany da alǵa bastyrmaıtyn, bolashaǵy kúmándy másele. Óıtkeni, mundaı jaǵdaıda teatrlarǵa sapasyz shyǵarmalardyń qaptap kelýi eshqashan toqtamaıdy jáne sybaılas jemqorlyqqa jol ashyla beredi. Sondyqtan da kez-kelgen jańa pesa eń aldymen beıtarap synshylardyń taldap-talqylaýynan ótip, kemshin tustary jóndelip, sahnaǵa sodan keıin ǵana shyǵýǵa tıis. Osyǵan oraı, Mınıstrliktiń Repertýarlyq saıasat jónindegi basqarmasynyń jumysy barynsha kúsheıtilile otyryp, teatrlardyń erkin shyǵarmashylyq jumys jasaýyna da kedergi keltirmeıtinde tetiktermen qamtamasyz etip uıymdastyrylýy qajet.
6. Teatrlardyń shyǵarmashyq betalysyn, jetistik-kemshiligin der kezinde anyqtap, saraptama jasap, baǵyt-baǵdar berip otyrýdy da júıeli túrde qolǵa alý qajet. Teatrlar qandaı qoıylymdar qoıyp júr, olardyń sapasy qaı dárejede, kórermenderdiń ynta-yqlasy qandaı, oǵan jumsalǵan shyǵyn qanshalyqty aqtaldy degen sııaqty zertteýler jasalyp, monıtorıng júrgizýdiń de ereje-sharttary jasalynsa deımiz. Buǵan birinshi kezekte M.Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýy men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń, Astanadaǵy Óner ýnıversıtetiniń teatr mamandary belsendi tartylýy kerek.

B.Nurpeıis: Endi M.Áýezov atyndaǵy Qazaq Memlekettik akademııalyq drama teatrynan Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty, synshy Álııa Bópejanovaǵa sóz berýdi jón kórip otyrmyn. Óz pikirińizdi bildirseńiz.

Á.Bópejanova: Qurmetti bas qosýǵa jınalǵan qaýym, búgingi kóterilip otyrǵan máselelerdiń barlyǵy da óte ózekti. Sondyqtan da mundaı jıyndar jıi ótkizilip tursa oryndy. Bas qosýymyz «dóńgelek ústel» bolǵandyqtan búgingi teatr proesindegi synnyń orny týraly jáne osynda aıtylǵan keıbir oılarǵa baılanysty birer pikirimdi ortaǵa salsam deımin. Teatr degen kúrdeli organızm, onyń quramdas bólikteri birnesheý, olardyń ishinde teatrtaný ǵylymynyń orny erekshe desek, kúndelikti teatrlyq úderisterde synnyń orny asa mańyzdy. Táýelsizdik alǵanǵa deıin teatrtaný salasyndaǵy mamandar saýsaqpen sanarlyq boldy, negizinen Máskeýden, Tashkentten bitirgen, orys tilinde jazatyn edi. «Qazaq ádebıeti» gazetinde qyzmette bolǵan kezderi olardy avtorlyqqa tartyp, materıaldaryn orys tilinen aýdaryp jarııalaıtynbyz. Al, táýelsizdigimizben birge bul salanyń tól maman kadrlary daıarlana bastady, búginde teatrtanýshylardyń úlken armııasy bar dep aıtýǵa bolady. Baǵybek Qundaqbaıuly, Áshirbek Syǵaı, Ahmetjan Qadyrov syndy qadaý-qadaý aǵa býyn synshylardyń sara jolyn jalǵastyryp kele jatqan shákirtteriniń aldy, osy qazir ortamyzda otyrǵan Sánııa, Baqyt, Amangeldi, Anar, Merýertter búginde esimderi elimizge belgili teatrtanýshy ǵalymdar. Talantty jastar shoǵyry da barshylyq. Sahnalyq úderisterdiń laıyqty quramdas bóligi bolyp otyrǵan búgingi qazaq teatrtanýy táýelsizdigimizdiń jeńisi dep te aıta alamyz.

Endi osynda aıtylǵan pikirlerdiń keıbirine baılanysty oı-tilekter bildirsem. Spektaklderdi aldyn ala talqylaý qajettigi týraly kóp aıtylady. Dramatýrgtar tarapynan «...buryndary spektakldi qoǵamdyq komıssııa taldar edi, úlken jazýshylar kelip, pikir aıtatyn edi, qazir teatrlar ózderi qabyldaı beredi» degenge saıatyn renishter bolsa, teatrtanýshylardyń oıynsha, spektaklder aldyn ala talqylansa bári jaqsaryp ketetin sııaqty. Buǵan kelisýge de, kelispeýge de bolady, óıtkeni, bul – ár teatrdyń óz tájirıbesine baılanysty másele. Buryndary, múmkin, mundaı ádis-tájirıbeler ózin aqtaǵan da bolýy kerek, biraq, «ujymdyq Belınskııdiń» zardabyn sol kezderdiń ózinde-aq rejısserler az tartqan joq. (Tipti kórnekti rejısser Á.Mámbetovtiń ózi kezinde osyndaı talqylaýlardyń zardabyn kórgenine mysaldar jetkilikti.) Al, shyntýaıtyna kelgende mundaı tájirıbe rejısser, akter, sýretshiniń kórkemdik álemine, sýretkerlik quqyna qol suǵýshylyq emes pe. Jáne de kópshilik kelip pikir aıtqannan nemese teatr synshysy syn aıtqannan rejısser spektaklin qaıta ózgerte qoıady deý qıyn. Al, jalpy teatr synshysy teatrmen, rejıssermen, akterlermen premeralar ne festıvaldar kezinde ǵana emes, kúndelikti tyǵyz baılanysta jumys jasasa paıdasy áldeqaıda kóp bolar edi...

Festıval demekshi, M.Áýezov teatry dástúrli «Teatr kóktemi» festıvalin jıyrma ekinshi jyl qatarynan ótkizip keledi. Bıyl Qazylar jáne Synshylar alqasynda túgeldeı derlik teatrtanýshylar boldy. Teatr basshylyǵy Grýzııa men Ázirbaıjannan arnaıy eki maman shaqyrdy. Talqylaýlar ótkir júrdi, teatr ujymy úshin paıdaly bolǵany, aldaǵy shyǵarmashylyq jumystaryna oı salatyny anyq. Aıtylǵan pikirlerge kelisken de, kelispegen de jaǵdaılar bar, ásirese, rejısserler qaýymy. Jandy shyǵarmashylyq bolǵan soń bul da zańdylyq. Oıdan oı týady – jalpy festıvaldardaǵy Qazylar alqalarynda teatrtanýshylar kóbirek bolǵany durys, sonymen qatar ózge de kásibı teatr mamandaryn aralastyrý artyq emes. Sonda ártúrli qyzǵylyqty tanymdar, kózqarastarǵa jol ashylady...

Dramatýrgııadaǵy jańa esimder týraly. Búginde jańa esimder bar. M.Omar, Á.Baǵdat, Q.Murat, M.Qosyn, Á.Aıtýar, taǵy basqalar. Olardyń kópshiligi osy Akademııanyń túlekteri, bul - Akademııa jumysynyń jemisi. Madına men Ánnastyń pesalary M.Áýezov teatrynda qoıylǵanyn jaqsy bilesizder. M.Áýezov teatry osydan úsh jyl buryn «Jańa kózqaras» degen ataýmen jas dramatýrgtar men jas rejısserlerdiń baıqaýyn ótkizgen. Sonda jeńimpaz atanǵan Q.Murattyń pesasy teatr sahnasyna shyqty, ózi jýyrda teatrǵa qyzmetke shaqyryldy. Sol baıqaý qorytyndysynda kóńil aýdarýǵa, respýblıka teatrlary jumys jasap kórýge turarlyq dep taǵy bes jas avtordyń esimderin - M.Otarbaev, E.Turǵynov, Á.Baıbol, A.Alaman, M.Násiphanuly - ataǵanbyz. Solardyń biri, belgili aýdarmashy Málik Otarbaevtyń «Baıandy mahabbat» pesasy jýyrda ǵana Atyraý oblystyq drama teatrynda qoıyldy. Al, Aıdana Alamannyń bizdiń konkýrsqa «Senim. Kúdik. Úmit» degen ataýmen qatysqan, respýblıkalyq konkýrsqa«Bir kúndik ǵumyr» ataýymen usynylyp, júldeli oryndardyń birine ıe bolǵan pesasyn Kishi sahnaǵa qoıý jospary bar.

Osy bas qosýǵa jastar, bolashaq teatr zertteýshileri de qatysyp otyr. Jastardyń tanymy ushqyr bolady, jastyq maksımalızm taǵy bar, rýhanı tájirıbe de birtindep keledi. Degenmen de tutastaı alǵanda synshy bolý úlken mártebe, sonymen qatar úlken jaýapkershilik - siz pikir aıtyp ne jazyp, taldaýlar jasaǵanda ózińizdiń bilim-bilik, oı óris, tanymyńyz da syn tarazysyna túsetini qashanda esten shyqpasa ıgi. Synshyda, eń aldymen, óner adamynyń, ujymnyń eńbegine qurmet bolýy kerek. Spektakldiń ómirge kelýi kúrdeli proess, onyń sońynda shúmektegen mańdaı ter, kózge birden urmaıtyn qanshama ıdeıalar jatyr. Kez kelgen spektakldiń bir-birimen astasyp jatatyn úsh qabaty bolady. Olar - jeke (psıhologııalyq), tarıhı (qoǵamdyq-áleýmettik) jáne máńgilik (fılosofııalyq) qabattary. Jas synshy osy plasttardy tanýǵa umtylsa...Nemese teatr belgili bir shyǵarmany repertýaryna nege aldy? Rejısser ony qalaı qoıdy? Nege solaı qoıdy? Ne aıtqysy keldi?Spektakldiń kórkemdik sheshimi nege osylaısha boldy, taǵysyn taǵy saýaldarǵa jaýap izdep kórse. Sonda synshy – teatrǵa tórelik aıtýshy emes, teatrmen suhbattasqa aınalady. Jalpy alǵanda syn degenimiz - ınterpretaııa, óner de sheksiz ınterpretaııalar. Al, synshynyń qatardaǵy kórermennen, tipti teatrdyń ózge mamandarynan ereksheligi nede? Menińshe, kórkem týyndynyń, spektakldiń dánin, perspektıvasyn kóre bilýinde, sahnalyq úderisterdi zerdeleı jáne sodan maǵynalar týdyra alýynda. Sizderge bolashaqta osyny tileımin. Teatrǵa kóbirek kelińizder, sahna ónerimen tynystańyzdar.

B.Nurpeıis: M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, ónertaný kandıdaty, doent Erkebaı Anarǵa áńgime tizginin bersek.

A.Erkebaı: Búgingi tańda otandyq zamanaýı art‑naryq qalyptasý úderisin basynan ótkizýde. Biraq qazaq teatrynyń álemdik mádenı keńistikte básekelestik deńgeıine jetý úshin áli talaı jumys isteý kerektigin elimizde ótip jatqan teatr festıvalderi dáleldep otyr. Ulttyq teatrlarymyzdyń óz ónimin shetelge usyný mehanızmderi joq. Óz elimizdegi respýblıkalyq, halyqaryq teatr festıvaldaryn uıymdastyrý problemasy óte ózekti másele. Táýelsizdigimizdi alǵannan bergi shırek ǵasyr aralyǵynda elimizde 20-ǵa jýyq teatr festıvali ótipti. Bir festıvaldiń jańadan ashylyp, ekinshisiniń jalǵasyn tappaı jabylyp jatýy zańdy qubylys. Olardyń ishinen qoıylymdarynyń kórkemdik deńgeıimen, uıymdastyrý sharalarynyń kásibıligimen álemdik deńgeıge kóterilip, jer jahanǵa máshhúr bolǵan festıvalder iriktelip shyǵap ǵumyrly bolyp qalýyn kórip júrmiz. Alysqa barmaı-aq qoıaıyq. Máselen, búgingi tańda Reseıdiń ózinde 250-ge jýyq teatr festıvali jumys isteıdi. Biraq, solardyń ishindegi kásibıligimen erekshelenip, negizgi ustanǵan baǵyt-baǵdary aıqyn, zamanmen úndesetin sergek kózqarastaǵy, búgingi teatr úderisin jiti qadaǵalap jańashyl úzdik spektaklderdi kórsetetin úsheýi oqshaý tur. Olar: búkilreseılik festıval-premııa «Zolotaıa maska», halyqaralyq Chehov festıvali men orystildi teatrlardyń «Baltııskıı dom». Sońǵysy álemdegi orys tildi teatr álemin qoldaýǵa baǵyttalǵan. Aldyńǵy ekeýiniń deńgeıindegi festıvalge qatysý úshin teatrlarymyzǵa úlken jumys jasaý kerek. Bul jáne osy deńgeıles festıvalderdiń jarnamasynan qazaq teatrynyń spektaklin kórý ázirge arman. Attary dúrkiregen osy deńgeıdegi festıvaldi qalaı uıymdastyryp, kórkemdik sapasyn qalaı ustap tur? - degen máselede aldyńǵy shepke kásibılik, júıeli tańdaý jasaý koıssııasynyń jyl on eki aı tynymsyz jumysy jatyr. Basqa da dúnıejúzine tanymal teatr festıvalderine qatysýshylar quramyn, úzdik degen spektaklderdi mindetti túrde teatrtanýshylar men teatr synshylarynan turatyn eksperttik quram anyqtaıdy. Onysyz joǵary sapaly festıval ótkizem deý bos áýreshilik. Sońǵy 3 jylda QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tarapynan ótkizilip otyrǵan dástúrli respýblıkalyq teatr festıvali teatrtanýshylardan quralǵan eksperttik keńes kómegine bet burýy, qoıylymdardy festıvalge qatystyrmas buryn kásibı irikteýden ótkize bastaýy qýantarlyq jaǵdaı. Osy sońǵy festıvalderge qatysqan qoıylymdardan dramatýrgııasy men rejıssýrasy, akterlik óneri men senografııasynda jańalyq bar dúnıelerdi kórdik. Bul tájirıbeni qalǵan festıvalder de óz qolyna alsa degen nıettemiz.

Bizdiń oıymyzsha, álem teatr festıvalderin uıymdastyrý tájirıbelerine súıenip, respýblıka teatr festıvalderine qazylar alqasy quramyna, eksperttik keńeske teatr synshylaryn kóptep tartý ýaqyt talaby. Sonymen qatar, teatr synshylary festıval uıymdastyrý komıtetterine de engizý abzal. Óıtkeni:

1. Bir festıvaldiń ekinshi festıvalden aıyrmashylyǵyn kórsetetin basty faktor – konepııasy. Teatrtanýshylar festıvaldiń kreatıvti konepııasyn jasaýda bilikti maman bolyp tabylady. Olar dúnıejúzilik teatr úderisinen, sony jańa aǵymdar men ózekti taqyryptardan birden-bir habardar adamdar. Qazirgi teatr úderisinde bolyp jatqan qubylystardy bilip, kórkemdik sapasy bıik, ozyq oıly rejısserlardyń jumysyn usyna alady.

2. Teatrtanýshylar festıvaldiń deńgeıin kóterý úshin kelip túsken ótinishterdi saralap festıval repertýaryn kásibı turǵydan irikteıdi.

3. Teatr festıvalderimizdiń ımıdjin kóterý, tanymal etý úshin teatrtanýshy festıvaldiń pıaryn jasaýda birden bir bilikti maman retinde belsendi qatystyrylýy kerek.

4. Festıvaldiń uıymdastyrýshylyq-menedjerlik negizi kóp nárseni ańǵartady: festıvaldińbıýdjetin, uıymdastyrýshylardyń avtorıtetin, jáne oǵan qatysýshylardyń deńgeıin. Búgingi tańda ár teatrtanýshy menedjerlik qabileti de bar uıymdastyrýshy retinde de jan-jaqty qabiletimen kórsete alady degen oıdamyn.

5. Akademııa qabyrǵasynda bolashaq teatrtanýshylardy 1 kýrstan bastap festıvalderge volonter retinde belsendi qatystyrý kerek. Teatrdyń ishki álemine úńilip, art-menedjmentpen tanysýǵa múmkindik beretin, mamandyǵyna degen qyzyǵýshylyǵyn oıatatyn baǵyttarǵa basa nazar aýdarý kerek.

B.Nurpeıis: Kelesi sózdi Memlekettik Qýyrshaq teatrynan arnaıy kelip otyrǵan teatr synshysy Jazıra Ahmetovaǵa bergim keledi.

J.Ahmetova: Búgingi basqosý der kezinde ótip otyrǵan is-shara dep bilemin. Men qyzmet etetin Qýyrshaq teatrynyń da ózine tán máseleleri bar. Qazirgi tańda osy túıitkilderdiń sheshimderin tabýǵa teatr bar kúshin salýda. Teatr repertýarynda 26 spektakl bar. Biraq teatr qorjynyn jańa spektakldermen tolyqtyrýda kóp máselelerge jolyǵýdamyz. Sebebi qýyrshaq teatryna arnalǵan dramatýrgııalyq shyǵarma, pesalar joqtyń qasy. Taǵy bir ózekti máselemiz – qýyrshaq tilin biletin rejısser mamanyń joqtyǵy. Degenmen, jerge qarap otyrǵan joqpyz. Teatr artısterine ózindik jumystar tapsyryp, birneshe qoıylym jaryqqa shyqty. «Men dep oıla...» spektakli teatrdyń aktrısasy Taýekelova Maraldyń sahnalaýymen jaryqqa shyqty. Endi osy jıyndy paıdalanyp, qýyrshaq teatrynyń tarıhy máselesine toqtalyp ótsem. Osy kúnge deıin óner ujymynyń shejiresine arnalǵan kitap shyqpapty. Biz sony qolǵa alyp jatyrmyz. Ónertaný kandıdaty, teatr zertteýshisi Erkin Jýasbektiń qoljazbasy qolymyzǵa tústi. Biraq onda teatr tarıhy 2000 jyldarǵa deıin ǵana jazylǵan eken. Meniń bilýimshe «Teatr óneriniń tarıhy men teorııasy» kafedrasynyń magıstranttary men stýdentteri óz zertteý jumystaryn osy bizdiń ujymnyń tarıhyn zerdeleýge arnaǵan edi. Endi sizderden sol jazbalardy alyp, jarııalaýǵa ruqsattaryńyzdy berseńizder eken degen ótinishimiz bar. Tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet.

B.Nurpeıis: Jazıra, kelgenińizge raqmet. Sizdiń ótinishińizdi qanaǵattandyrýǵa kafedranyń múmkindigi bar. Birlese jumys jasaımyz dep oılaımyn. Endigi sózdi T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń doenti, ónertaný kandıdaty Merýert Jaqsylyqovaǵa bersek.
M.Jaqsylyqova: Búgin, mine teatr synshylary bas qosyp, teatr óneri tóńireginde qordalanyp qalǵan birshama máselelerdi qozǵap, óz pikirimizdi bildirip jatyrmyz. Bul asa mańyzdy. Meniń aldymdaǵy sóz alýshylar búgingi dramatýrgııa, rejıssýra, teatr syny túıitkilderin jaqsy tarqatty. Al sizderdiń nazarlaryńyzdy qazirgi qazaq akterlik óneriniń máselelerine qaraı burǵym kelip otyr.

HHI ǵasyrda ómir súrip jatsaq ta «Akter – teatrdyń dińgegi» degen sóz óz mánin joımaǵany ras. Álemdik teatr postmodernıstik baǵytqa oıysyp, sahnalyq-beınelik til ınnovaııalyq tehnologııalardyń arqasynda jańa sapalyq deńgeıge aýysýda.

Dál osyndaı ózgerister qarsańynda qazaq akterlik óneriniń eń basty kóńil aýdararlyq máselesi – sahnagerlerdiń ıntellektýaldyq (paıym-parasattyq, bilimdilik) óresiniń tómendigi deýge bolady. Qazirgi tańda akterlik oıyndardan ekinshi plan, sóz astary, sóz áreketi degen uǵymdardy sahnadan kórý qıyndap barady. Sebebi ónerpazdarymyzdyń dúnıetanymy tar, ómirlik tájirıbeleri ǵana emes, bilim deńgeıi de kóńil kónshiterlik emes. Ózderi oınaıtyn pesanyń zamany, sol kezeńniń tynys-tirshiligi, ereksheligi, kıim kıisi, salty degenderden beıhabar. Bul birinshiden, akterlerdiń óz betinshe izdenbeıtindiginiń kórinisi. Ekinshiden, akterler sheteldik mamandarmen ótkiziletin sheberlik synyptaryna qatyspaıdy, ózderiniń kásibı biliktilikterin kóterýge mán bermeıdi. Festıvalderge kelgen sheteldik nemese otandyq áriptesteriniń spektaklderin kórýge, ony taldap-talqylaýǵa, sheberlikterin shyńdaýǵa qulyqsyz. Sondyqtan sahnadan biz áli de emoııaǵa salý, pafospen sóıleý sııaqty oıyn mánerin kórip júrmiz. Zaman ózgerdi, jańa formadaǵy spektaklder qoıylyp jatyr. Biraq jasandy oıyn, jattandy sózden (ıllıýstratıvti oınaý mánerinen) qazaq akterleri aryla qoımady. Absýrdtyq shyǵarmanyń ózin psıhologııalyq teatrdyń beıneleý quraldarymen oınap júrgender de joq emes. Bir sózben aıtqanda, ıntellektýaldyq-saraptamalyq oıyn deńgeıin kóre almaı júrmiz, akterler óz rolderiniń avtory dárejesine kóterilgender qarasy az.

Ekinshi úlken másele – qazaq sahnasynan arýlar beınesin jasaıtyn aktrısalardyń azaıyp ketkendigi der edik. Sonyń ishinde, Ofelııa, Gertrýda, Djýletta, Mırandolına, Medeıa, Karmen, Tomırıs, Qaragóz, Ulpan, Baıan syndy kúrdeli tulǵalardy, ıntellektýaldyq daıarlyqty, faktýrany talap etetin iri rolderdi oryndaıtyn aktrısalar saýsaqpen sanarlyqtaı az.

Úshinshi másele – oblystyq teatrlardaǵy jergilikti kolledjderde bilim alǵan akterlerdiń kásibı biliktiligi jetkilikti deńgeıde emes. Oblystyq óner ujymdarynyń basshylyǵy óz sahnagerleriniń biliktiligin arttyrýǵa arnaıy mamandardy shaqyrtyp nemese T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy syndy oqý oryndarynan bilim jetildirý kýrstarynan ótýdi oılastyrǵandary durys bolar edi.

Tórtinshi úlken másele – akterlerdiń bar múmkindigin ashatyn, olarmen qoıan-qoltyq, etene jumys jasaıtyn, rolderin jiliktep túsindirip, shyǵarmashylyq qabiletin tolyqtaı paıdalanatyn rejısser tym az. Olar akterlermen jumys jasaýda asyǵystyq tanytyp júrgeni de jasyryn emes. Sonymen qatar, rejısserlerdiń qoıylym janryn qoıyrtpaqqa aınaldyryp, stılıstıkasyn anyqtaı almaýynan akterlik oıyn mánerinde de ala-qulalyq boı kórsetip otyr. Óz eliniń synshysy pikir bildire ony elep-eskere bermeıdi, al sheteldik mamandary sol qazaq synshysy aıtqan pikirdi aıtyp jatsa, ony qaǵıdadaı tyńdaıdy. Basqasha aıtsaq, otandyq synshyny moıyndamaýǵa tyrysyp turady.

Taǵy bir este ustar másele – teatrtanýshy óner ujymynyń shejiresin jazatyn tulǵa. Keıbir teatrlarda spektakldiń tólqujaty degen uǵymdy da bilmeıdi. Jasap jatqan eńbekterine degen salǵyrttyq bar. Sondyqtan árbir teatrda bir teatrtanýshy qyzmet atqarsa, odan ujymnyń shyǵarmashylyǵy jaıly barlyq málimetti saqtap, nasıhattaýdy talap etýge bolar edi.

Oıymdy qoryta aıtsam, teatr synshylary – ónerdiń naǵyz janashyrlary, nasıhattaýshylary. Olar syn aıtsa, óner óssin, órkendesin dep pikir bildiredi.

B.Nurpeıis: Sońǵy túıeniń júgi aýyr degendeı, aramyzdaǵy jas teatr synshysy, ónertaný magıstri, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń aǵa oqytýshysy Aıjan Ahmetke sóz bersek.

A.Ahmet: Mádenı ómirimizde teatr óneriniń alatyn orny erekshe. Osy kıeli de, qasıetti óner salasynyń ósip-órkendeýi dramatýrg, rejısser, akter, sýretshi, kompozıtordyń birlese eńbek etýimen tikeleı baılanysty. Atalmysh óner maıtalmandarynyń tyńǵylyqty izdenisteriniń qorytyndysy ispettes spektakl dúnıege kelip, kórermen nazaryna usynylǵan soń ol halyqtyń ortaq dúnıesine aınalady.

Mine, osy tusta teatrda úlken suranysqa ıe bolǵanymen óziniń baǵalaýyn tappaǵan teatr syny óz qyzmetine kirisedi.

Daıyn dúnıege syn aıtý bir qaraǵanda jeńil kórinýi múmkin. Dramatýrgtiń, rejısserdiń túpki oıy men maqsatyn anyqtap, ár akterdiń rol somdaýdaǵy ózindik erekshiligin baıqap, sýretshi dekoraııasynyń oınaqylyǵyn kórip, saralap, saraptap qorytyndy shyǵarý úlken jumys. Ol úshin, teatr synshysy kóptegen ádebı, teorııalyq eńbekterdi oqyp jiti daıyndalady. Qandaıda bir rejısser «repıtıııa bastapty» degendi estigen synshy ishteı daıyndyq ústinde bolady.

Qazirgi kezde «teatrsynshylary joq, olar jumys istemeıdi» degen jansaq pikirler aıtylyp júr. Teatr ujymdary kásibı taldaýǵa qaraǵanda jýrnalıstiń negizsiz qurylǵan maqlasyn oqýǵa tyńdaýǵa beıimdelip ketken. BAQ betterinde jarııalanǵan maqalardy oqyp otyrsańyz «jaqsy oınady», «keremet alyp shyqty», «asqan sheberlikpen sátti oınady» degen jalpylama jattandy sózderdi jıi kezdestiresiz. Biz osy dóńgelek ústelge ázirlik barysynda 2015-2017 jyldar aralaǵynda «Qazaq ádebıeti» men «Egemen Qazaqstan» gazetterinde jarııalanǵan maqalalarmen arnaıy tanysyp shyqtyq. Atalmysh maqalalardyń avtorlary ádebı nusqadaǵy keıipkerlerge taldaý jasaýda dóp túsip jatqanyn baıqadyq. Olardyń kásibı bilimi bolmaǵandyqtan naqty rejısserlik sheshim men akterlik oıynǵa taldaý jasaı almaıdy. Dálelsiz aıtylǵan sózde negiz bolmaıdy. Teatr festıvalderine arnalǵan maqalalarda bir pesanyń birneshe ret kórsetilgenin tilge tıek etkenimen, olardyń shorqaqtyq tanytyp, kásibı áńgimege bara almaıdy.

«Qazaq ádebıetinde» «Jastar teatrynyń jańalyǵy» degen maqalada avtor teatr rejısserleri men akterleriniń pikirin jınaqtap maqala daıyndapty. Al kelesi «Balalarǵa arnalǵan tuńǵysh festıval» maqalasynda habarlamalyq saryn basym. Aıgúl Kemelbaevanyń «Teatr tildi tiriltedi» maqalasynda shyǵarmanyń ádebı nusqasyna kóp taldaý jasaı kele spektaklge aýysady. Sahnadan ádebı tildiń únin izdeıdi. Sh.Aıtmatovtyń eki shyǵarmasy negizinde qoıylǵan spektaklde óner ujymy ne utty, álde utyldy ma,ol jaǵy aıtylmaıdy. Sahnadaǵy akterdiń oıynyna pikir aıtyp otyrmyz dep keıipkerdiń ereksheligine kóbirek toqtalyp ketedi.

Teatr synshylaryna redakııa tarapynan da tapsyrys, suranys joq. Sebebi, ol búgin kórgen spektaklge erteń pikir jazyp bere almaıdy. Teatrtanýshy tolyq qandy spektaklge taldaý jasap, oı túııýi túshin spektakldi birneshe ret kórip, ekinshi, úshinshi quramnyń jumysyn salystyryp baryp oı qozǵaýy qajet maqalany gazetter eskirgen materıal dep qabyldamaıdy.

Jýrnalıster maqalalaryn aqparat berý úshin ǵana jazady degen oı jıi aıtylyp jatady. Degenmen de, olar kásibı turǵyda spektakldi taldap, dramatýrgtyń oıy, rejısserdiń sheshimi, akterdiń oıynyna baǵa bere almaıdy dep túıip aıtamyz. Teatr salasynda eńbek etip júrgen shyǵarmashylyq ujymnyń tabysy men jetistikteri, izdenisteri men irkilisteri búkil álemde tek teatr synshysynyń baǵalaýymen ólshenedi. Biraq bizdiń elimizde olaı emes. Bul árıne oılanatyn jaıt. Búgingi tańda teatrtanýshylar joq emes, bar. Sonyń ishinde qalamy qarymdy, pikiri kásibı jastar da joq emes. Bir spektakl týraly jazý úshin tórt-bes ret baryp kórý degen úlken eńbek. Al, eńbekke aqy tólenýi kerek. Bul sheshimin tabýy tıis másele.

Á.Bópejanova: Bul tusta bir aýyz pikir qospasam bolmas. Talantty jas teatrtanýshy Aıjannyń synshy roli týraly pikirleri durys. Degenmen de jýrnalıster qaýymyna baılanysty oılary jáne de taldaý obektisine jýrnalıster men jazýshynyń materıaldaryn alyp, olardy syn sadaǵyna ilý qanshalyqty oryndy degen saýal týady. Óıtkeni spektakldi kásibı taldaý jýrnalıstiń mindeti emes qoı. Onyń mindeti - teatr týraly, spektakl nemese sahnagerler týraly qoǵamǵa aqparat jetkizý, premeradan alǵan alǵashqy áserlerimen bólisý, qysqasy teatr men qoǵamnyń arasyn jalǵaý, teatr nasıhatshysy bolý. Al, kásibı taldaý - teatrtanýshy men teatr synshysynyń mindeti. Jýrnalıster qaýymynyń sahna óneri úshin jasap júrgen eńbegi az emes. Olardyń materıaldary teatrtanýshylyq eńbekterge tipti derek, aqparat turǵysynan bolsyn, meıli óte paıdaly bolmaq. Sol úshin olarǵa rahmet aıtý kerek jáne olardy múmkindiginshe jekelegen akterler, rejısserler, tipti teatrtanýshylar týraly derektik-ómirbaıandyq materıaldar, shaǵyn kitapshalar jazýǵa tartsa durys. Al, jas teatr synshylaryna redakııalar talabynan shyǵa bilý, qajet jaǵdaılarda múmkin jedel, qysqa da nusqa jazýǵa beıimdelýdi oılaný kerek bolar.

B.Nurpeıis: Búgingi pikir almasýlar, oı bólisýlerimiz mándi de mazmundy boldy dep oılaımyz. Osy pikirler negizinde ókiletti organdarǵa hat jazyp, sahna óneri salasyndaǵy teatr synshylarynyń alar orny men mártebesi jaıynda sheshimder qabyldaý týraly óz usynysymyzdy joldaımyz. Ýaqyt bólip kelgenderińizge raqmet.