Qolǵanat Murat – T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń «Kınoteledramatýrgııa» bóliminde Qazaqstannyń Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, kórnekti jazýshy-dramatýrg Dýlat Isabekovtyń sheberhanasynan bilim alǵan. Qazirgi tańda onyń pesalary Arqalyq Jastar jáne Aqmola oblystyq qazaq mýzykaly-drama teatrlarynyń sahnasynda qoıylyp úlgergen. Sondyqtan jas dramatýrgtyń kezekti týyndysyn tamashalaýǵa úlken qyzyǵýshylyqpen kelgenimiz ras.
«Baqyt kilti» pesasy búgingi tańda elimizde kóp aıtyla bermeıtin ken baıytý óndirisi taqyrybyn arqaý etip, osy aýqymdy salada júrgen jumysshylardyń san qıly taǵdyryn, áleýmettik shyndyǵyn drama tilinde jetkizýge tyrysqan.
Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda adal eńbegimen el ıgiligine ter tógip, qarabastarynyń qamy úshin ǵana emes, buqara jurttyń da áleýetin oılaǵan azamattar barshylyq. Biraq halyq túsiniginde «bıznesmen» degen keıipker tek bir jaqty jaǵymsyz túrde qarastyrý dástúri bar. Bul keńestik kezeńnen qalǵan stereotıp. Dramatýrg qalyptasqan osy uǵymǵa qarsy shyǵyp, bas qaharman Baýyrjan arqyly zııaly kásipker beınesin jasaýdy qup kórgen.
Búgingi rýhanı qundylyqtardyń quldyraǵan kezeńinde Baýyrjandaı isker jigitti sahnadan kórsetý zaman talaby. Qoǵamda paraqorlar men jegishter kóbeıgen sátte jeń ushynan jalǵasqan jemqorlyqpen kúresýdiń bir quraly – teatr ekeni sózsiz. Osy oıdy myqtap ustanǵan Q.Murat «Baqyt kilti» dramasynda qazirgi qoǵamymyzdyń paraqorlyq, sybaılas jemqorlyq, ekijúzdilik, t.b. keseldi máselelerin ashyq kórsetip, zamandastarymyzdyń (Bılik adamy, Polıııa bastyǵy, t.b.) jınaqtyq beınesin jasaǵan. Pesadaǵy negizgi tartys Baýyrjannyń qasyndaǵy etjaqyndarymen onyń kásibinen nápaqasyn alǵysy keletin qandy qol qaraqshylar arasynda órbıdi. Tartystyń kórigin qyzdyra túsý úshin áleýmettik ortadaǵy dimkás bala, aýyl adamy, shahterler syndy qosalqy keıipkerlerdi engizgen. Degenmen, basy artyq keıipkerler de bar, máselen, Qara kıimdi adam (Eles) beınesiniń dramada atqarar kórkemdik fýnkııasy shamaly. Bul beıne arqyly dramatýrgtiń eki álemniń baılanysyn kórsetýge degen talpynysy sezilgenimen, ol oıy tolyqtaı júzege aspaı qalǵan. Sonymen qatar Baýyrjannyń keı sátterde bas aýrýynyń ustap qalatyn kórinisi logıkalyq jaǵynan kúmán týdyrady.
Shymyldyq ashylǵan sátte sahna keńistiginiń vızýaldy túrde birneshe bólikke bólingenin ańǵaramyz. Sahnanyń orta tusynda altyn qazatyn shahtadaǵy jumysshylardyń is áreketi ótse, al aldyńǵy jaǵy shahta basshylyǵynyń ofıstegi ómirin kórsetedi. Al sahna kókjıeginde ornalasqan vıdeoproekııa kómegimen jol apatynyń beıne (vıdeo) kórinisi beriledi. Spektakl «Búgin belgili bıznesmen Baýyrjan Asaýbaev jol apatynan qaıtys boldy» degen aqparattan bastalady, biraq bul spektakldiń sońy, al naǵyz oqıǵa kórermenniń kóz aldynda qaıta jandanady. Rejısser spektakldi dástúrli sheshimge qurǵan. Senografııalyq bezendirýdi júzege asyrǵan sýretshi Murat Saparov usynǵan spektakldiń keńistiktik sheshimi ondaǵy oqıǵalardyń jiti aýysýyna ábden laıyq. Birde kabınet, birde shahta retinde kórinetin sahna alańyn rejısser de sátimen qoldanǵan. Degenmen biryńǵaı qara-surqaı tústerdiń qoıylym sońyna qaraı jalyqtyryp jibergeni ras. Spektakldi jaryqtandyrý partıtýrasy taǵy bir jiti qadaǵalansa, týyndynyń utary kóp. Qoıylym barysynda jańa tehnologııalardyń jetistikterin qoldaný sátimen júzege asqany baıqalady. Tehnıkalyq qurylǵylardyń kómegi qoıylymnyń kórkem ıdeıasynyń ashylýyna septigin tıgizgen.
Rejısser jumysynyń jemisi qashanda akterler oıyny arqyly baıqalatyny belgili. Osy rette, spektakldegi akterlik ansambldiń bir demmen óner kórsetýi rejısserdiń túpki maqsatyna jetkeninen habar beredi. Sózimizdiń dáleldi bolý úshin qoıylymdaǵy birqatar akterlerdiń oıynyna jekeleı toqtalýdy jón kórdik.
Bas keıipkerdiń beınesin nanymdy somdaý qashanda kúrdeli másele ekeni álimsaqtan aıan. Ásirese, pesada minsiz jasalǵan qaharman mineziniń sahnalyq músindelýinde pafosqa uryný qaýpi bary eki bastan túsinikti. Baýyrjan rolindegi artıst E.Daıyrov ta osy qıyndyqqa jolyqqanyn beıneni jasaý proesinen baıqaý qıyn emes. Akter pesa mátinine qashanda táýeldi. Al «Baqyt kilti» dramasynda Baýyrjannyń is-áreketi men aıtar sózderi beıneni pafosqa baǵyttaıtyn alǵysharttardan ada emes. Sondyqtan akter oınynda da keı sátteri saltanatty mánerlilik, kóterińki leppen sóıleý basymdylyq tanytady. Soǵan qaramastan, E.Daıyrov siz ben biz tanıtyn shynaıy adamdy kórsetýge tyrysty. Baýyrjan-E.Daıyrovtyń ómirlik jary Janarmen (aktrısa L.Qaldybekova) syr bólisetin sáti men bas geolog Kazakovpen (akter B.Qaptaǵaı) aqyldasyp, bolashaq jaıynda áńgimelesetin kezderinde sahnager keıipkerdiń psıhologııalyq tebirenisterin nanymdylyqpen jetkize aldy. Akterdiń oıly kóz janary, tereń tolǵanyspen aıtylǵan sóz oramdary kórermendi shynaıylyǵymen baýrap, keıipkerdiń ómir-tirshiligine qaltqysyz sendirdi.
Spektaklde oınaǵan akterlik quram arasynda tolyqqandy beıne jasaı bilgen Ermek rolindegi A.Jumabaevtyń esimin erekshe atap ótemiz. Óz roliniń keskin-pishinin dóp basyp tapqan akter oıyny bir kórinisten kelesine ótken saıyn kúrdelenip, roldiń damý evolıýııasyn baıqatty. Janashyr dos dep júrgen Ermektiń túbinde satqyn bolyp shyqqany siz ben biz ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń súreńsiz sýretin eriksiz eske salǵany ras.
Joǵaryda aıtqanymyzdaı, pesadaǵy Eles beınesiniń sahnalyq qalpy da kórýshini ekiushty oıǵa jeteleıdi. Sondyqtan tájirıbeli akter Ú.Seıtimbet roldiń negizgi mánin túsinbegendikten ony kirip-shyǵar qosalqy epızodtyq beıne qatarynda qaldyrǵan. Sol sııaqty, Ákim rolindegi akter Azat Seıtmetov pen Mafııany oınaǵan artıst T.Saǵyntaev beınelerinde bir jaqtylyq basym. Biz olardyń aram pıǵylyn alǵashqy sahnalardan tanımyz. Sonyń saldarynan spektakldiń qalaı aıaqtalaryn aldyn-ala sezinip, keıipkerlerge degen qyzyǵýshylyq báseńsip qaldy. Ekinshi sózben aıtsaq, bul qos beınege tereńdik, izdenis jetispeıdi. Spektakldegi Baýyrjannyń ákesi Qanat (akter T.Aralbaı) pen anasy Marýsıa (aktrısa G.Jakýpova) beıneleri shemalyq qalyptyń aıasynda qalǵan. Al epızodtyq sahnada kórinse de kórermenniń kókireginen oryn tepken aktrısa L.Qaldybekova jasaǵan Janar beınesi lırıkalyq náziktigimen erekshelendi.
Qoryta aıtqanda, arnaıy tapsyrys boıynsha jazylǵan dúnıeniń tigisin jatqyzyp, kórkem, drama tilinde sóıletken dramatýrgtiń tókken teri tekke ketpedi. Pesaǵa jan bitirgen qoıýshy-rejısser E.Obaevtyń da eńbegi eseli. Búgingi kún taqyrybyn arqaý etip, jańa zaman keıipkerin kóreremenge usynǵan shyǵarmashylyq toptyń bul týyndysy kóptiń kóńilinen oryn teberi sózsiz.
