Qolónerdiń ishindegi metall óńdeýmen ustalyq óner óz zamanynda sharyqtaý shegine jetip damyǵany belgili. Qazaq qarý-jaraq óneriniń búgingi kúndegi jaǵdaıy asa máz emes jáne onyń sebepteri bárimizge aıan. Ótken zamandardaǵy qazaq jaýyngeriniń beınesi men qarý-jaraq jıyntyǵyn búginde biletin adamdar sırep bara jatyr. Kompıýterlik oıyndar men kógildir ekrandar arqyly jas býyn elimizdiń etnografııalyq qundylyqtarynan kóri, batystyń qundylyqtaryn jaqsy biletini kóńilge qaıaý salatyny ras. Buljumys mádenı muramyzdy jańǵyrtý maqsatynda kenje qalyp jatqan dástúrli qarý-jaraq ónerimizdiń búgingi kelbetin ashyp kórsetýge baǵyttalǵan.

Búginde elimizdiń kóptegen aýdandarynda dástúrli qolónerge arnalǵan oqý-oryndar jetkilikti. Qoldanbaly sándik ónerdiń ishinde qarý-jaraq jasaý sheberhanasy degendi estimeımiz. Dástúrli qarý-jaraqty kóbinese zergerler men kórkem metall óńdeýshiler aınalysatyny belgili. HHI ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde dástúrli sándik qarý-jaraq ónerimen aınalysyp, elimizde jáne alys-jaqyn shetelderde tanylyp júrgen sheberlerimiz bar. Olar dástúrli qarý-jaraq jasaý ónerimizdi búginde jańǵyrtyp júrgen sheberler: Nadyrbek Jeerenchınev, Begzat Jaqypov, Estaı Daýbaev, Serikqalı Kókenov jáne aǵaıyndy Qulmenovtar t.b. bolyp tabylady.

Qazaq ustalyq óneri ejelden qanatyn jaıǵan ulyqty óner. Tarıhı qozǵalystar men zamanaýı úderister áserinen HH ǵasyrda qarý-jaraq jasaıtyn sheberler azaıyp ketti. Tek aýyl-aımaqtarda ustalyq ónermen aınalysatyn birli-jarym kisiler temirshiliktiń negizgi degen tehnologııasyn ustap otyrǵan bolatyn. Progresstik ǵasyr tusynda qazaq qolónerine tarıhı faktorlar áser etti. Olarǵa máselen 1932 jylǵy asharshylyq, Uly otan soǵysy, otarshyl kommýnızm t.b. jaǵdaılar jatqyzylady. 1950-60 jyldarda qazaq beıneleý óneriniń ishinde keskindeme, músin óneriniń aıaq alysy órkendep, qolónerdiń ishindegi qarý-jaraq óneri kesheýildep qalady. Ónertanýshy R.Sh.Kýkashev 1950 jyldary qazaqy pyshaq jasaıtyn, esimderi elge tanymal «pyshaqshylar» áli de bar bolǵanyn, olardyń óneri ásirese, mal sharýashylyǵymen aınalysatyn adamdardyń arasynda joǵary baǵalanǵan jaıly aıtady [24, 257b].

1980 jyldary ata-baba dástúrin jańǵyrtý úshin úlken úles qosqan, el arasynda «Aǵaıyndy úsh usta» degen atpen áıgili bolǵan aǵaıyndy Tursynjan, Mahmut, Aıtbergen Qulmenovter boldy. Bul temirshi-ustalar kóshpeli túrkiler men Qazaq handyǵy tusyndaǵy qarý-jaraq úlgilerin qaıta qalpyna keltirip jańǵyrtyp júrgen óner ıeleri. Búginde, sheberler ustalyq ónermen qosa qazaq qolóneriniń ishindegi saz aspaptar, turmystyq buıymdar jasaıdy.

Sheber Qulmenovterdiń jasaǵan qarýlarynyń biri «Qaıqy qylysh» qynymen. Qaıqylyǵy ortasha, ıran tıptes bolyp keledi. Saby múıizden, baldaǵy krest tárizdi, túbegi ıilip temirden jasalǵan. Qaıqynyń alqymy túzý kelip orta tusynan qaıqylanyp ketedi, bir júzdi beren temirden soǵylǵan. Qylyshtyń ózi órnektelmegen, al qynabyna kelsek, negizi aǵashtan jasalyp, syrty kókshil túske boıalǵan jarǵaq terimen qaptalǵan. Qynaptyń syrty órnektelgen metall qaptamalarmen qaptalyp, «qoshqar múıiz», «syńar múıiz» syndy oıýlarmen órnektelgen. Qylyshbaýy qyzyl túske boıalǵan kóń terimen tolyqtyrylǵan.

Aǵaıyndy úsh ustanyń kesý qarýlarynyń ishinde qaıqydan bólek «Semserdi» kezdestiremiz . Semserdiń saby men baldaǵyna qarap saq kezeńi men kóne túrki dáýirindegi semserler qatarynan kóre alamyz. Pishini jaǵynan saq semserine uqsas bolǵanymen, qazaqı órnektermen árlengen. Túzý eki júzdi qysqa semserdiń saby súıekten, baldaǵy men túbegi zoomorfty oıý-órnektermen árlenip, túbegi múıizshe tárizdes bolyp keledi. Qynaby aǵash, jarǵaq teriden jáne metall qaptamalarymen qaptalǵan. Sheber ustalar oryndaǵan qynaptardyń qaptamalary tórt bólikten turady. Moınaǵy men túbeginde jáne qynaptyń orta tusyndaǵy qylyshbaý qursaýlary ekiden bekitilgen. Semserdegi bul tórt qaptamada «omyrtqa» jáne «kúmbez» tárizdi órnektermen bederlengen.

Bul temirshilerdiń kesý qarýlarynan qaıqy qylyshtardyń eki túrin (qaıqylyǵy ortasha, óte qaıqy), karta syndy semserler, sapy tárizdi jataǵan jáne qanjarlardy kezdestiremiz. Osy atalǵan kesý qarýlary materıaly jaǵynan beren temir, aq temir, kók temir, jarǵaq teri, kóń teri, aǵash, súıek, múıiz jáne qańyltyr qaptamalar qoldanylsa, órnekteri jaǵynan qazaqı zoomorfty órnektermen kórkemdelgen. Al, jasalý tehnologııasy jaǵynan soǵý, sýarý ádisteri jáne baspa, qarala júrgizý tásilderimen kórkemdegen.

Temirshilerdiń kesý qarýlarynan basqada jaraq túrleri jeterlik. Sonyń biri «Qalqan men kúrzi» jumysy. Qalqan dóńes kelgen materıaly teriden jasalǵany jıekterindegi tigisten ańǵarýǵa bolady. Qolóner sheberleriniń teri óńdeýde joǵary deńgeıge jetkenin eshbir oıý-órnektersiz qalqannyń móldirligi men tunyqtyǵy kórsetedi. Týyndynyń pishini sheńberli dóńes kelip, dál ortasynda temir kúmbezshe ornalasqan. Kúmbezsheden tórt jaqqa jalǵasqan qaqtalǵan teri jabystyrylyp pishini jaǵynan «T» árpine uqsaıdy. Osy qaptamalardyń orta tustarynda temir áshekeıler bekitilgen. Ishki teriniń betterinde de jalpaq temir bekitpeler kórinis tapqan. Jalpy qalqandy jyltyratý úshin arnaıy lak paıdalanǵanǵa uqsaıdy. Sol sebepti, jaýyngerlik sharaınalarǵa uqsap, móldirligi aıqyn seziledi.

Atalǵan týyndynyń janynda ornalasqan kúmis tústi soǵý qarýyna jatatyn eki kúrziniń saby temirden jasalǵan. Basynyń negizgi materıaly aǵash bezinen jasalyp, syrtynda búrtiksheleri bar qaqtalǵan temir plastınalarmen qaptalǵan. Basynyń pishini shar tárizdi, arnaıy búrtikteri urys kezinde jaraqattyń kúshin arttyrady. Saptarynyń ushtarynda arnaıy qaıysbaýlarmen tolyqtyrylǵan.

Qalqan men kúrzilerdiń pishimimen qosa tústerinde de ortaq úılesim bar. Qalqannyń kúmbezshe bekitpelerimen kúrziniń búrtikteri uqsastyq tapsa, al tústeriniń jyltyrańqy móldirligi birin-biri tolyqtyryp turǵandaı. Eki jumystyń birigýi de osyǵan baılanysty bolsa kerek. Týyndy eshbir órneksiz. Kishigirim jotalary toptasqan qazaq dalasynyń kelbetin elestetedi.

Aǵaıyndy Qulmenovterdyń kesý qarýlary sándik elementterdi az bolsa da, jasalý tehnologııasy joǵary, qarapaıym naqyshtylyǵymen erekshelenedi.

Qarý-jaraq jasaýda orny bólek sheberlerdiń biri Jeerenchınev Nadyrbek. Negizgi mamandyǵy zerger bola tura dástúrli sándik qarý jasaý ónerin jetik meńgergen. Jeerenchınevtyń jumystarynyń arasynda «Qynapty qylysh» týyndysy.

Atalǵan qylyshty jasaý úshin sheber qarý jasaýdyń ádis-tásilderdiń barlyǵyn qoldanǵan sekildi. Soǵý ádisi arqyly qylyshtyń negizin bolattan jasaǵan, baldaǵy krest tárizdi bolyp kelip betinde tórt buryshyna qaraı sozylǵan ósimdik tektes órnekterdi aramen keskindeý arqyly salǵan. Saby qapapaıym sapynyń saby tárizdi, qolǵa ustaıtyn jeri usaq sur tústi haledondardy dánekerleý arqyly kórkemdegen. Bul qylyshtyń qaıqylyǵy ortasha, barlyq ádis-tásilder qynapta kórinis tapqan. Qynap órnekteri sabynyń órnekterimen kompozıııalyq úılesim quraǵan. Saby altyn jalatý arqyly sary túske enip, qynaby da sary túste ortańǵy jaǵynda eki qyzyl tústi tastyń aılasyna sheńber qurǵan usaq sur tústi haledondarmen kórkemdelgen. Qynaptyń basy, ortasy men ushynda sıýjettik kórinister beınelengen. Joǵarǵy jaǵynda eki saltatatty jaýyngerdiń alparysa shaıqasyp jatqan sáti, ortasynda sadaq tartqan saq jaýyngeriniń beınesi jáne tómengi jaǵynda shaýyp bara jatqan jaýyngerdiń beınesi bederlengen. Shıratpa tásili arqyly sıýjetterdiń aınalasy ósimdik tektes órnekter kómkerilgen. Qylyshbaý qynaptyń basy men ortasyna bekitilip qynaptaǵy elementterge uqsas qylyp, sándik bekitpeler ornatylǵan. Qynap jáne qylyshbaýdyń negizi jumsaq teriden daıarlanǵan. Qynapty qylyshtyń jalpy sıpatyna qarap túrki qaıqy qylyshynan bastaý alyp, ındo-ırandyq mánerde kórkemdelip, qazaqy órnekter qoldanylǵan. Sheberdik bir ereksheligi qynaptyń basynan ushyna deıin ár-túrli ádis-tásildermen kórkemdegen. Osy tektes keıbir qaıqy qylyshtarda, qynaptyń úsh nemese tórt jerinen kishileý qapsyrmalarmen bekitip ornatady.

Jeerenchınevtiń kelesi týyndysy «Aqınaq» qysqa semseri. Saq kezeńiniń negizgi motıvteri men ádis-tásilderi osy jumysta tolyq kórinis tapqan. Ań stılinde qoldanylǵan zoomorfty elementter de kezdesedi. Bul qysqa semserdiń júzi bolattan soǵylyp, sabynyń baldaǵy búırek tárizdi jáne joǵary bóliginiń bastary qarama-qarsy qaraǵan barystyń beınesin qoladan quıý arqyly erekshelengen. Bul saq kezindegi aqınaqtarda jıi kezdesetin kórinis. Sabynyń baldaǵy men basynyń arasynda shıratpa ádisi arqyly kúmis symdardy aınaldyra oraǵanyn kóremiz.

Sheber usta Nadyrbektiń bul týyndysyna qarap ár kezeńdik erekshelikterdi jete meńgerip jáne sol kezeńge saı elementterdi de durys qoldana biletindigin baıqaımyz. Bul sheberdiń jumystarynyń estetetıkalyq árlenýi kezeńge saı jasalyp, qarý jasaýdaǵy ár etapty baıyppen oryndaıtynyn kóremiz. Qysqasha aıtqanda óz isiniń sheberi desek artyq emes.

Dástúrli sándik sýyq qarý jasaýda ózindik stılimen erekshelengen zergerlik ónerimen kózge túsip júrgen sheberdiń biri Kókenov Serikqalı.

«Saq stıli» dep atalatyn aqınaq qysqa semseri kádesı úshin jasalǵanǵa uqsaıdy. Aqınaq taqyrybyna saı saq kezeńindegi elementerdiń kópshiligi kezdesedi. Sabynyń basy men baldaǵy kóbelek tárizdi kelip, basy baldaǵynan eki ese kishkentaı. Baldaǵyna ósimdiktektes órnekter keskindelgen eki kishkene plastınka bekitilgen. Esterińizge sala ketsek, saq kezindegi qysqa semserlerdiń saby kóbelek jáne búırek tárizdi bolǵan. Kókenov sonyń birinshisin tańdaǵan. Sabynyń qolǵa ustaıtyn jeri kúmis symdarmen orala bekitilgen. Jumysta sándik elementterdiń basym kóbi qynapta kórinis taýyp, kylyshbaýdyń ornyna zoomorfty kompozıııalyq sheshim quraǵan tuǵyr ornatylǵan.

Tuǵyrdyń ortasynda eki basty ıaǵnı bastary eki jaqqa qaraǵan jylqy nobaıyn kóremiz. Nobaıdyń ortasynynda shaıqasyp jatqan eki jaýyngerdi tas dáýirindegi petroglıftik kanondardaǵy beınelerge uqsatyn beınelegen. Jalpy tuǵyr ishindegi kompozıııanyń ózi petroglıfterge uqsaıdy. Mundaı kosymshalar sándik qarý jaraqtarda sırek kezdesedi. Kóbinde kynap syrtynda sıýjettik beıneler qossada dál osyndaı qosymsha tuǵyrlar az.

Qynaptyń negizgi materıaly múıizden jasalyp kúmis sándik qaptamalar baldaqtyń astynda, orta tusynda jáne túbinde úsh jerden bekitilgen. Kúmis qaptamalardyń dál orta tusynda ańdyq stıldiń sıpatyn kórsetetin joǵary qarap turatyn múıizdi buǵy beınesin kórsek, aınalasyndaǵy kúmis qaptama aqyq tastarmen kórkemdelgen. Aqınaqtyń orta tusyndaǵy bólikte joǵarydaǵyǵa uqsas, biraq ortasynda buǵy beınesi aldynǵydan bólek múıizi arqasyna qaraı órnektelip jaıylyp turǵan beıneli altyn plastınany kóremiz. Osy bólikte ornalasqan eki qaptamanyń dál ortasynda sopaqsha kelgen ósimdik órnekti kúmis qaptamada kózge túsedi. Al túbi jaǵyndaǵy plastına uzynsha kelip, quıryǵy men artqy aıaqtary joǵary qaraǵan barys beınesin baıqaımyz. Bir aıta ketetini joǵarǵy eki buǵynyń baǵyty tómengi barystyń basynyń baǵytyna qarama-qarsy tur. Saq sheberleri jasaǵan zoomorfty sıýjetterde jyrtqyshtardyń shóp qorektilerge shabýyldary kezeńindegi sátter jıi kezdesedi. Avtor osy erekshelikti baıqaǵanǵa uqsaıdy. Sebebi jyrtqysh pen tuıaqty janýarlardyń qarama-qarsy baǵyttalýy atalǵan jaǵdaıǵa jaqyn keletin sekildi.

Kókenovtyń bul jumysynda úshtik kompozıııalyq uqsas elementter baıqalady. Mysaly zoomorfty altyn plastınalar úshtik juptylyq qurasa, aınalasyndaǵy aqyqpen kórkemdelgen kúmis qaptamalarda osy syndy, al baldaqtaǵy jáne orta tustaǵy sopaqsha kelgen kúmis japsyrmalarda úsheý.

Zergerdiń kompozıııalyqtepe-teńdikti saqtaı otyra, taqyrypty ashýda biliminiń tereńdigin jáne taqyrypqa saı erekshelikterdi aıqyn qoldana biletindigiń baıqaımyz.

Serikqalı Kókenovtyń avtorlyq ataýy bar sándik sýyq qarýǵa arnalǵan erekshe jumystarynyń biri «Kerýen» qanjary.

Pishini jaǵynan ındo-ırandyq talvar qylyshyna keletin, bul qanjardyń júzi qaıqylanyp bolattan quıylyp, saby men qynaby kúmispen qaptalǵan. Sabynyń ortasynda shóldiń, ystyqtyq sımvolyn bild kóremiz. Baldaǵynyń júzi jaǵyndaǵy bóligi saqına tárizdi qylyp, ekinshi bóligi qarapaıym sıpatta bolyp kelgen. Bundaı sap jáne qolǵa nyq ornyǵý úshin orta ǵasyrdan kele jatqan sýyq qarýdyń baldaq túri. Altyndalǵan kesirtke beınesiniń jan-jaǵy aqyq tastarmen baldaǵynyń tómengi sheti jáne basy aınala kómkerilgen.

Qanjardyń qynaby taqyryptyq oıdy nasıhattap altyndalǵan júk túıeleriniń beıneleri joǵarydan tómen qaraı qaıtalama ornalasqan. Beınelengen túıelerdiń jalpy sany qazaq ultynynyń sanasyndaǵy qasıetti sandardyń biri jeti sanyna laıyqtap jasalǵanǵa uqsaıdy. Qazaq salt-dástúrinde jeti sanyna arnalǵan joralǵylar jeterlik. Mysaly: bir jumada jeti kún bolýy, jeti atasyn bilý, jeti qazyna, jetiligin berý t.b. Avtor osy atalǵan uǵymdardy eskere otyryp jeti túıe beınelegen. Kerýenniń ısi keletin túıelerdi jáne shól kesirtkesi birin-biri tolyqtyryp turǵanyn kóremiz. Qynaptyń ushyndaǵy shar tárizdi qosymshany baıqaımyz. Osyndaı qynap ushtary kerýen jolyndaǵy parsy kópesteriniń qanjar-qylyshtarynda bolǵandyǵy belgili.

Kókenovtyń tehnıkalyq sheberliginiń joǵarylyǵynan bólek taqyrypqa saı sıýjettik oıdy kórermenge aıqyn bere bilýi sheberdi erekshelep turatyny ras. Zergerlik ónerde taqyrypqa saı jumys isteý óteqıyn ekendigi belgili. Sheberdińjalpy sándikqarý-jaraqqa arnalǵan jumystary jeterlik jáne qazirgi tańda zergerlik buıymdary Qazaqstannyń biraz aýdandarynda úlkensuranysqa ıe.

Qazirgi tańda sándik qarý-jaraqtan bólek zergerlik ónerimen jıi kózge túsip júrgen sheber Estaı Daýbaev. «Jiger» syılyǵynyń ıegeri kóne dástúrdi jańǵyrtýda úles qosyp, jumystary jarty álemdi aralap elimizge ózgelerdiń zor qyzyǵýshylyń týdyrýda.

Qarýǵa arnalǵan jumysynyń biri «Sultan» qynapty semseri. Túsi jaǵynan susty bolyp keletin júzi bolattan quıylyp shıratpa, dánekerleý syndy tásilderdi qoldanǵan. Taqyryp ataýyna saı sultandar qoldanǵan semserlerge tán saltanattylyǵy basym. Qynaptan bólek sabynyń ózinde eki-úsh órnekter ansamblin quraıdy. Baldaǵynda múıizge uqsas qoladan jasalǵan tiremeni kóremiz. Tiremeniń ushtary qylysh júzine qaraı baǵyttylyp sıyr múıizderiniń beınesin elestetedi. Baldaqtyń dál ortasynda kógildir tynykeden kóz salynyp janjaǵyn sheńber qura aınalǵan júrekshe órnekterdi kóremiz. Baldaqtyń qalǵan jerlerinde dánekerleý arqyly syńar múıiz, tyrna gúl syndy órnektermen sándegen. Sabynyń qolǵa ustaıtyn jerinde shıratpa ádisi arqyly razetka tárizdes jáne tolqyndy órnekter bederlengenin kóremiz. Sabynyń basy (golovka) shar tárizdi ushynda tynykeden kóz ornatyp dál ortasyndy razetkaly órnek aınala bederlenedi de, asty men ústinde qoshqar múıizdi órnekterdi baıqaımyz. Tek sabynyń ózinen órnektik paraleldi úılesimmen tústik úılesimdi kórip, baldaǵyndaǵy avtorlyq element múizshelerdi qosý sheberdiń jan-jaqtylyǵynyń kórinisi. Kesý qarýlarynyń kóbinde baldaqtaǵy tiremeler joǵary baǵyttalyp jasalady. Al, Daýbaevtiń bul jumysynda tómen júzine qaraı baǵyttalyp jasalynǵany, eshkimge uqsamaıdy.

Qylyshtyń qynabynda tek zoomorfty oıý-órnekter baıqalady. Moınaǵynda baldaqtaǵydaı kógildir tynykeden kishkene kóz salynyp aınalasy sopaqsha bolyp keledi. Dál osyndaı kóz kynaptyq túbek jaǵyna taman ornalasqan.Moınaǵynyń joǵarǵy bóliginde kózdiń jan-jaǵynda syńar múıiz, qoshqar múıiz órnekteri jaıyla dánekerlenip beınelengen. Ortańǵy tusyndaaqshyl tynykedenbirneshe órnekter qosyndysynan týǵan aýmaǵy sopaqshalanyp kelgen órnekti kóremiz. Bul qynaptyń ortalyq núktesi sekildi. Qylyshbaýdyń ornyna kúmis shynshyrly baý bekitilgen.

Jalpy «Sultan» qynapty semseri óziniń órnektik úılesimimen jáne jınaqylyǵymen erekshelenedi. Sheberdiń tústik sheshiminiń ózi sustylyqty ańǵarta tura, órnekteri ony joqqa shyǵaratyndaı kórinedi.

Estaı Daýbaevtiń sándik shabý qarýyna arnalǵan jumysy «Aıbalta» jalmany men júzi bolattan soǵylyp, bekitpelermen qosymshalanǵan. Uńǵysynyń tómengi jaǵynda razetka tárizdi órnekpen qosa tyrna gúl oıýy beınelengen. Aıbaltada bes órnektik kompozıııaǵa bólingen. Basy men sabynyń ushynda buryshta ǵana órnekti kóremiz. Al, sabynyń ortańǵy tustarynda ortalaryn tolqyndy jáne rozetkaly órnekter bólip jatqan úsh zoomorfty órnekter bóligin baıqaımyz. Sabynyń boıyna jaıyla keskindelgen órnekterge qarap sheberdiń biraz ter tókenin baıqaımyz. Avtordyń ereksheligi túbin nemese ushyn shar tárizdi qylyp aıaqtap, shynjyr baýdy jıi qoldanady. Materıaldary kóbinde túrli metaldardan quralǵan. Bul jumysynyń saltanatylyǵyn ashyp turǵan sary-qońyr túspen jyltyraǵan kúmistiń úılesimi aıbaltaǵa jan berip turǵandaı elesteıdi.

Sheberdiń 2013 «Sheberlik pen shabyt» atty jeke kórmesiniń ótkenin bilemiz. Sol kórmede qarý-jaraqqa baılanysty biraz dúnıeleri qoıylyp, sonyń biri «qynapty qanjarlar» bolatyn.

Bul sýyq qarýlardyń birinshisi mońgol tıpinde saby túzý múıizden oryndalyp, saýsaq izderin bederleıtin oıyqtary bar, baldaq ornyndaǵy tejeýish pen saptyń túbeginde kúmis qaptalyp betine qońyr jáne aqshyl tústi tastar bekitilgenin kóremiz. Órnekteri ósimdiktektes gúldi órnektermen qarala ádisi arqyly bederlengen. Júzi bolattan soǵylyp, qazaq qanjar júzderiniń ekinshi tıpine jatatyn bir júzdi túzý kelin ushy qus tumsyǵy sekildi bitetin qanjar túri.

Qynaby teri tiliminen búktelip jasalǵanyn, júzi jaǵyndaǵy tigisten baıqaımyz. Túbegine shashaq ornatylǵan, osy shashaqqa uqsaǵan qanjar sabynyń túbinde shynjyr baýdy baıqaımyz. Bul zergerdiń elementterdi teńdestirýdiń sheberi ekendigin ańǵartady. Qynaptyń moınaǵynda saptaǵy saqınalardaǵy elementter qaıtalanǵan, qońyr tústi aqyqty moınaqtyń dál ortasyna bekitip janyndaǵy tórt buryshyna kishkene aq tústi tastar ornatylǵan jáne moınaqtyń oń jaq kóldeneń betinde de qońyr tasty kóremiz. Qynaptyń aýys tusyndaǵy qalyń qaıysbaý beldikke tiginen iliný úshin arnalǵan, bundaı ádisti qarýtanýshylar (skıftik ádis) dep ataıdy.

Bul qanjardyń jalpy kórinisinen Daýbaevtyń kórkemdik elementerdi teńdestirip kelip, jalpy sıpatyn súıkimdi qylyp jáne saby men qynaptyń túsiniń úılesýi kóz tartady.

Qynapty qanjardyń ekinshisi formasy jaǵynan ındo-parsylyq qanjarlarǵa uqsaǵanymen, materıaldarymen órnekteri qazaqylyqqa tartyp áketedi. Saby qaıqy sıyr múıizinen bolsa kerek ushy úshkir bolyp keledi. Baldaǵy kúmisten, suq saýsaqqa arnalǵan tireýish saqınasy bar jáne zoomorftyq múıizdi órnekterdi de kóz shalady. Bir qyzyǵy bul qanjarǵa avtor moınaǵynyń betine emes, kóldeneń mańdaıyna kógildir tas ornatypty. Júzi qaıqy bir júzdi bolyp ushy úshkirlenip bolattan jasalǵan. Qanjardyń qynaby júzine saı qaıqylanyp moınaǵyna dóńgelek kógildir tynyke salǵan, dál osyndaı tynyke túbeginde de bar, biraq sopaqshalaý kelgen. Qynaptyń moınaǵy men túbegi kúmisten qaptalyp zoomorftyq órnektermen bederlengenin kóremiz.

Bulkishigirim qanjardyń formasy óte súıkimdi tańdalǵan. Sabynan ushyna deıin kóz salsańyz tolqyndy nemese ırek syzyqty elestetedi. Múıiz saptyń túbi úshkir solǵa baǵyttalsa júziniń ushy qaıqylanyp baryp ońǵa baǵyttalǵan. Qysqasha aıtqanda – belgige uqsas keledi.

Zerger, usta jáne sheber degen ataqtardy arqalap júrgen Estaı Daýbaevtyń sándik qarý-jaraqtary óziniń san túrliligimen erekshelenip turatyndaı. Sebebi, bir jumystardy altyn tústermen jarqyrap sándik elementterge baı bolsa, bir jumystary susty, biraq kórkemdigi jaǵynan ár kez sándik elementterge kóńil kóp bólinetindigi baıqalady. Estaıdyń aıtýynsha bir jumysty qanaǵattanyp bitirý úshin jyldar ketedi. Qarý-jaraqtan bólek zergerdiń áshekeı buıymdardy, jylqy turmandaryn t.b. zattardy jasaıtynyn bilemiz. Ár jumysyn bastaý aldynda arnaıy zertteýler jasap, ishki syryna úńilip jasaǵan buıymy arqyly syrttqa shyǵarýǵa tyrysady.

Sheberdiń kez kelgen týyndysyna qarap, ótken kezeńderde paıdalanylǵan tehnıkalardy naqyshyna keltirip oryndaýy men kórkemdigi jáne myqtylyǵy Estaı Daýbaevtyń qas sheberliginiń aıǵaǵy.

Qazaq zamanaýı sándik qarý-jaraq jasaýda kózge túsip júrgen zergerdiń biri Begzat Jaqypovty bilemiz. Sheberdiń shyǵarmashylyǵynan tańdalyp alynǵan týyndysy qorǵanys jaraǵy «qalqan» jáne jaýyngerlik bas kıim «dýlyǵa» bolatyn.

Qazaq jaýyngerleri jıi qoldanatyn sheńber tárizdi dóńes jeńil qalqan bolatyn. Qazaq jaýyngerleri jalpy kóshpelilerge tán teriden somdalyp jasalatyn jáne bolat temirden jasalatyn qalqandardy qoldanǵan bolatyn. Jaqypovtyń qalqany birinshi túrine jatady. Birneshe qabat teriden somdalyp jasalǵynyn qalqannyń aınalasyndaǵy qaıysbaýlarmen tigilgen tigisterden baıqaýǵa bolady. Mýzeı qorlaryndaǵy bul jaraqtyń orta tusynda úlken bolat kúmbezshe men aınalasynda birneshe kishigirim kúmbezshelerdi baıqaıtynbyz. Árıne, taldaýymyzdaǵy sándik jaraq bolǵandyqtan, avtor qalqannyń dál ortasyna kúmisten kúmbezshe ornatypty. Osy kúmis kúmbezsheniń syrtyn aınala jezden jasalǵan jalǵasyn kóremiz. Menińshe bul jumysta tústik úılesim jaqsy kórsetilgen. Aqshyl tústi kúmisten kyzǵylt tústi jezge aýysyp baryp, qońyr terige jalǵasýynda kontrastyq oı jatqany belgili. Ádette, teriniń túsi qońyr bolǵandyqtan, jaraqtyń boıalǵany baıqalmaıtyndaı kórinedi. Qalqannyń syrtynda oıý-órnekterdiń tek nobaılary baıqalady. Al, kúmbezshedegi órnekterdiń jóni bir bólek, sheberdiń basqa qarý-jaraqqa arnalǵan jumystaryna qarap basyp órnek salý ádisin joǵary deńgeıde qoldanatynyn baıqaımyz. Ortalyq kúmbezshede «tyrna» nemese «tyrna gúl» oıý-órneginiń nusqalaryn kóremiz. Aınalasyndaǵy jez (latýn) betinde dál osy oıý-órnektiń túrli kombınaııadaǵy nusqalanǵan bederin kóre alamyz. Qalqannyń betinen bir syzyqta sheńberli ornalasqan bekitpe shegelerdi kóremiz. Begzattyń geometrııalyq ólsheý deńgeıiniń joǵarylyǵy baıqalady. Sońǵysy dál ortada ornalasqan qaıysbaýmen baılanǵan jylqy jalyn kóremiz. Bundaı shashaqtar naıza men súńgi bastarynda jıi kezdesetin qosymsha bolatyn. Avtor osy magııalyq qyzmetti atqaratyn jylqy jalyn kýlttik negizde qasqan sekildi.

Qysqasha aıtqanda qalqan kóshpeli tıptegi qazaqy saryndy nasıhattaıtyn, qarapaıymdylyǵy men kórkemdigi úılesken, zamanaýı dástúrli qorǵanys jaraǵynyń kórinisi.

Jaqypovtyń kelesi jumysy «Sarbazdyń bas kıimi» jalpy qoldanysta «dýlyǵa» dep atalady. Bul jumysty taldap bastasamas buryn, tıptik ereksheligin asha ketken jón bolar. Kóshpeliler orta ǵasyrda qoldandanyp bastaǵan kúmbez túrindegi, metaldyń bir kesiginen soǵylatyn dýlyǵa tıpi.

Bul jumys sándik sývıner retinde jasalǵandyqtan avtor birneshe nusqalyq erekshelikter qosqan eken. Qazaqtyń kúmbez tıpti dýlyǵasyn negizinde jezden jasaǵan, tóbeldirigi (tóbesi) eki bólikten turady. Iaǵnı, birinshisi kuty tárizdi tóbesiúshkirlenip baryp onyń ústinde dóńgelek ornalasqan. Osy dóńgelek kúmbezsheniń tóbesinde úsh jaqqa qaraǵan úkini qosypty. Bundaı dýlyǵa basyndaǵy qus qaýyrsyndary qazaqtyń han, patshalary jáne áskerbasylary qoldanǵan. Biraq,qaýyrsynnyń ózin emes, soǵan uqsas kúmisten, altynnan jasalǵan sulbasyn qoldanǵan. Jaqypov osy erekshelikti kórsetkisi kelgendeı. Dýlyǵanyń tómengi jaǵynda arnaıy shegelermen bekitilgen jıegi qosylǵan. Tómengi jıekterdiń bólek jasalyp bekitilýi, tóbesi tórt nemese odan da kóp saıdan turatyn qazaq dýlyǵalarynda jıi kezdesedi. Dýlyǵadaǵy bul qosymsha baspa ádisi arqyly órnektelip, qaıyrma shegelermen bekitilgenin kóremiz. Dál osyndaı órnekter joǵarydaǵy qalqannyń jez bóliginen kórgen bolatynbyz. Tómengi jıegimen jalǵasyp moıyn jáne qulaqty qorǵaıtyn kireýke shyǵyrshyq bekililgen.Dýlyǵaǵa kireýkeniń qosylýy kireýke saýyttyń shyǵýymen baılanysty bolǵan.

Zergerdiń qolynan shyqqan sarbazdyń bas kıiminiń mańdaı tusynan sándi qarýqaǵardy kóremiz. Qalıolla Ahmetjanovtyń aıtýynsha, mundaı «qarýqaǵar» men qasty jaýyp turatyn bólikter manchjýr-monǵol dýlyǵalarynyń áserinen kelgen deıdi [2, 153 b]. Bul qarýqaǵardy erekshe uzyn qylyp tóbeldirik ústindegi kúmbezsheden bıik jasaǵan eken. Tóbesinde qoshqar múıizge uqsas kúmbezshelengen oıý-órnek bederlengen. Eki jaǵynda dýlyǵaǵa dánekerleý ádisi arqyly joǵarydaǵy órnekke uqsastyǵy bar plastınalar bekitken. Kompozıııalyq turǵyda úsheýi uzyn úshburyshty quraıtyndaı.

Jalpy, Jaqypovtyń bul jumysy qazaq dýlyǵalaryndaǵy qosymsha erekshelikterdi eskere otyryp jasaǵan. Sheber ár jumysynda magııalyq qyzmetti atqaratyn elementerdi jaqsy paıdalana biledi. Mysaly, qalqandaǵy jylqy jalynan jasalǵan shashaq pen dýlyǵadaǵy úsh úki qanattary kórkemdigimen qosa belgili bir oıdy aıtqysy keletindeı.

Begzat Jaqypovtyń jumystary qaraıym materıaldardy qoldana otyryp, kórkemdik pen sheberlikti úılestire biletin sheber. Kóshpeli qazaq halqyna tán erekshelikterdi kórsetip, qarý-jaraq jasaýdaǵy ádis-tásilderdi óz naqyshymen oryndaıdy.

Qazaq qolóneriniń birneshe salasynda jumys jasap júrgen ataqty sheberdiń biri Dárkenbaı Shoqparuly. Qazaq qolónerinde ózindik ekperımentter jasap, aǵashtan túıin túıip, teri óńdeý men metaldy kórkemdeı biletin sheberdiń dástúrli qarý-jaraqtardyda joǵary deńgeıde jasaı biledi.

Týyndylarynyń ishinde taldaýǵa alynatyn «Qynapty qanjar» kavkazdyq pishinmen sıpatqa jaqyn keledi. Biraq, usta qazaqy elementterdi de qosa bilgen. Qanjardyń saby aǵashty kúıdirip órnek salý ádisimen gúl tıptes oıýlardy bederlegen. Saptyń júzine qaraı maıysqan túbegine temir órnekti qaptama bekitilgen jáne qarsy qabyrǵasyna qaraı sozylǵan. Bundaı naqysh erturmandardyń maıysqan jıekteri men qamshylardyń bastaryndaǵy bekitpe temirlerde kezdesedi. Qanjardyń baldaǵy krest tárizdi eki janynyń ushy kúmbez tárizdi túımeler bekitilgen. Baldaqtyń betinde zoomorfty oıý-órnekterdiń sıpatyna uqsas gúl tárizdi órnekter bederlengen. Al, dál ortasynda dóńes konýs tárizdi kúmbezshe ornalasqan. Júzi bolattan qaıqylyǵy az qylyshtardyń sıpatynda soǵylǵan.

Qanjardyń qynabymen úılesimin uqsas detaldardan baıqaýǵa bolady. Qynabynyń ortasynda sap betindegideı kúıdirip órnek salý ádisimen oryndylǵan aǵashty kóremiz. Órnekteri anyq bolmasa da, túsi jaǵynan sappen úılesim tapqan. Qynaptyń ushyndaǵy kúmbezshe baldaq shetterindegi kúmbezshege úılestirilip jasalǵan. Atalǵan kúmbezsheniń pishini qynap betindegi qaptamanyń jıegterinde de kórinis tapqanyn kóremiz. Qaptamanyń betinde ósimdik tektes túrli gúl pishindi qazaqsha nusqalanǵan oıý-órnekter bederlengen. Oıý-órnekterdiń ushtarynyń jińishkerip bitýi qanjardyń ushyna uqsastyrylǵandaı kórinedi. Qynaptyń joǵarǵy bóliginde baldaq ushymen túıisip turatyn arnaıy iziniń bederi baıqalady. Qanjar men qynap kórkemdigimen jáne materııalymen de úılesim tapqan týyndy.

Dárkenbaı Shoqparulynyń keı jumystary qarapaıym naqyshtylyǵymen qyzyqtyrsa, keı jumystary saltanatty kórkemdigimen de kózaıym qylyp jatatyny bar. Zertteý jumysyna alynǵan bul týyndysynan bólek qolóner sheberiniń qarý-jaraq ónerine arnalǵan túrli pyshaqtar, shoqparlar, qalqandar jáne t.b. jumystary kóptep kezdesedi. Búginde sheberdiń qolónershilikten bólek uztazdyq etýmen ultyq qundylyqtardy nasıqattaýshylardyń biregeıi bolyp sanalady. Jalpy qazaq qolónerin nasıhattaıtyn jeke albomyda kezdesedi [25].

Qazaq dástúrli qarý-jaraq ónerinde qoldanbaly sándik óneriniń ishindegi kóne qundylyqtarymyzdyń biri teri óńdeýmen aınalysatyn sheberlerlerdiń de týyndylar kezdesedi. Sonyń biri, M. Asanbaev kásibı bilim alyp teriniń qyr-syryn jetik meńgergen sheber.

Dástúrli qarý-jaraqqa arnalǵan týyndysy «Qalqan» pishini sheńberli kóń teriden jasalǵan. Sheber bul týyndysynda terini bederleý jáne qalyptaý ádisteriniń joǵary deńgeıin kórsetken. Oıý-órnektik kompozıııa úsh bólikten turady. Joǵarǵysy aqqý moıyn oıý-órnegi aınala bederlenip ortalarynda jáne qalqan jıegterinde gúldiń basyna uqsaıtyn órnektik elementermen tolyqtyrylyp, kezekti tártippen ornalasqan túrli sıpattaǵy kúmis túımeshelermen bekitilgen. Ortańǵy bóliginde tyrna nemese tyrna gúl oıý-órnegi aınala bederlenip tórt buryshy bar kishkene kúmis túımesheler órnek bastarynda bekitilse, eki bóliktiń ortasynda kúmis áshekeıler tizilgen sheńber ornalasqan. Qalqannyń dál ortasynda kún pishinine keletin úlkendeý kúmis áshekeı ornalasqan. Áshekeıdiń jan-jaǵyn aınala bekitpe shegeler men tóbe tusynda túrli pishindi kishikirim áshekeılermen kómkerilgen. Aınalasy men aralyqtarynda úshburyshty bederler qalqannyń sánin artyryp turǵanyn kóremiz.

Týyndy kóne sheberler men zamanaýı sheberlerdiń sabaqtastyǵyn aıqyndaıdy. Zamanaýı tehnologııalyq múmkindikterdi qoldana otyryp, qalyptalǵan (shtampovonnyı) qazaqy oıý-órnekterdi bederlep, osy ádispen jasalǵan áshekeılermen toltyra otyryp kórkemdigin artyrǵan bul jumys qundy buryshtardy toltyrýǵa laıyqty.

Túıindeı kele qazaq dástúrli qarý-jaraq jasaý óneriniń ólmeıtini belgili. Kóne dástúrlerdi jańǵyrtý ult pen urpaq rýhyna qýat berip mádenıetimizdi alǵa súıreıtini anyq. Dástúrli qarý-jaraqtyń kórkemdik eresheligin ashyp kóne dástúrdi qaıta jańǵyrtý úshin ónegeli úles qosý jaýapkershiligi mol is bolyp sanalady. Atalǵan óner ıeleri osy isti arqalap júrgeni ulttyq ónerdiń ólmeıtinine kepildik beredi.

Qolóner sheberleriniń árbiriniń ózderine laıyq saryny sezilip turady. Qulmenovterdyń qarý-jaraqtarynyń materııaldaryna jete mán berip alǵashqy satydan sońǵy satyǵa deıin óz qoldarynan shyǵaryp jatady. Bulaı deıtinimiz, zergerler kóbinde týyndylarynyń negizgi bólekterin satyp alyp nemese tapsyryspen jasatyp kórkemdeý ádisterin ózderi jasap jatady. Aǵaıyndy úsh ustanyń myqtylyǵyda osynda. El ishin aralap júrip kóne kóz qart-qarııalarymyzdan ustalyq ónerdiń qyr-syryn zertteı kele tól ónerimizdi jalǵastyrýǵa bel sheshken ustalar.

Jeerenchınev Nadyrbektiń negizgi mamandyǵy zerger bolǵandyqtan bolar týyndylaryna kórkemdik ádisterdi aıamaı qoldanady. Jumystaryn kórip qarý emes quddy bir úlken áshekeıdi kórgendeı bolamyz. Túrli asyl tastarmen qosa qarý betterine sıýjettik kórinister bederleý osy óner ıesiniń enshisinde ekeni ras. Zamanaýı dástúrli qarý-jaraq degen atqa tolyq saı keletin týyndylardyń avtory Kókenov Serikqalı. Zergerdiń áshekeı buıymdary Qazaqstannyń biraz aýdandaryndaǵy zergerlik dúken sórelerinde kezdesedi. Áshekeıleriniń qaısysy bolmasyn taqyryptyń ataýlar qoıylǵan. Qarý-jaraqtarynda da qoıylǵan taqyrypqa saı shyǵarmashylyq jáne kompozıııalyq elementterdi qoldana biletin óner ıesiniń týyndylary búginde qundylyqqa ıe.

Zergerlerdiń qatarynda týyndylary túrliligimen kózge túsip júrgen óner ıeleri Estaı Daýbaev pen Begzat Jaqypov. Daýbaevtyń qarý-jaraqqa ónerine arnalǵan týyndylary usaq kórkemdik elementterdi paıdalana otyryp kompozıııalyq oıdy tolyq jetkize biledi. Árbir jumysynda ózine tán belgili órnekterdi qoldanyp qoltańbasyn qaldyryp otyratyn sheberdiń biri. Oıý-órnekterdi retti qoldana biletin Begzattyń qarý-jaraqqa arnalǵan jumystary tolyq jıyntyqa ıe. Qarý bir túrin emes, jaraqtarmen qosa oryndaıtynyn aıta ketý kerek. Qalqandy, saýytty, dýlyǵany jáne qylyshty bir jıyntyqqa jıyp kórkemdikterin úılestire bilý kez-kelgenniń qolynan kele bermeıdi.

Qoldanbaly ónerdiń basqa salasynda júrip shyǵarmashylyǵynyń bir bóligin qarý-jaraqqa arnap qolónerdiń basqa túriniń tásilderin qoldanyp júrgen qolóner sheberleri Dárkenbaı Shoqparuly men teri óńdeý sheberi Asanbaev M. qazaq qolóneriniń janashyrlarynyń biregeıi. Týyndylaryna qarasaq qazaqı kórkemdik erekshelikterdiń eshqaısysyn aınalyp ótpegenge uqsaıdy. Túrli eksperımentter jasap dástúrli qolónerdiń qundylyǵyn arttyrýda. Teri óńdeý salasynda júrgen Asanbaev relefti pishinderdiń plastıkasyn sezinip bederlengen órnekteri qalyptylyǵymen jáne náziktigimen kóz tartatyn óner ıesi. Joǵaryda aıtylǵan barlyq usta-zergerlerdiń qaı-qaısysyn alsaqta shyǵarmashylyqtary kemeldengen, jasaǵan ár qarý-jaraqtarynda óz erekshelikterin sińire biletin qas sheberler. Ulttyq tarıhı qundylyqqa dástúrli qarý-jaraq ónerin umyttyrmaı halyqqa tanytyp negizin sińire bilse, rýhty kóterýge jáne mádenıetimizdi tereńirek tanýǵa kómektesedi. Baılyǵymen emes mádenıetimen baǵalanatyn bul ǵasyrda elimizdiń mereıin ústem etip týyndylary halyqaralyq kórmelerde oryn teýip júrgende osy óner ıeleri.