Vırtýaldy kórmeniń ashylýy 2020 jyldyń 17 shildesinde, saǵat 12.00-de bolady. Ekspozıııada Halfınniń 1980-2008 jyldardaǵy shyǵarmashylyq ómirbaıanynyń ár túrli kezeńderi usynylady. Shyǵarmalardyń kópshiligi sýretshi ómiriniń sońǵy jyldarynda belsendi jumys istegen «Tengrı-Ýmaı» galereıasymen usynylǵan.
Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıi Vladımır Fılatovqa Halfınniń týyndylaryn saqtaǵany úshin jáne osy kórmeni ótkizý bastamasy úshin alǵys bildiredi.
Rýstam Halfınniń (1949-2008) Qazaqstandaǵy contemporary art-tyń qalyptasýy men damýyna yqpaly zor. HH ǵasyrdyń aıaǵyndaǵy Qazaqstannyń kórkemdik jaǵdaıynyń qarqyndy ózgerýi kóbine onyń yqpaly men kúsh-jigeriniń nátıjesi bolyp tabylady. Kóshbasshy bola otyryp, ol óziniń aınalasynda alǵyr zııatkerlik orta qurdy, óziniń shákirtteri men izbasarlaryn basqardy. Halfın jańa beıneleý tilderi men tásilderin meńgerýde alǵashqylardyń biri boldy. Ol 1980 jyldardyń ortasynda jubaıy, sýretshi Lıdııa Blınovamen birge páterlik kórmeler uıymdastyrady. Máskeý sáýlet ınstıtýtyn bitirgennen keıin, HH ǵasyrdyń kórnekti fılosoftarynyń shyǵarmalaryn zertteýmen áýestenedi, onymen birge óziniń kórkemdik pikiri aıasynda pikirtalasqa túsedi. Atap aıtqanda, franýz postmodernızm fılosoftarynyń eńbekteri men Valerıı Podoroganyń zertteýleri ony óz denesin zertteýge ıtermeledi.
Ekspozıııany orys avangardynyń sońǵy ókilderiniń biri – Vladımır Sterlıgovtyń áserimen qurylǵan «Sterlıgov kezeńi» týyndylary ashady, 1971 jyly onymen tanystyǵy Halfınge úlken áser qaldyrdy. Malevıchtiń shákirti Sterlıgov, keskindemede sopaq-kúmbezdi ózindik júıesin jasap shyǵardy, onyń negizinde «eki álemniń tiri janasýyn» qosatyn qısyq arqyly kenep keńistigin uıymdastyrýdyń ádisi bolyp tabylady. Munda tús pen fon, abstrakııa men beınelilik arasyndaǵy shekara joıylady. Sterlıgovpen, keıinirek onyń izbasarlarymen baılanys Halfınniń shyǵarmashylyq dúnıetanymynyń kókjıegin ashty, ol aldymen keskindemeniń paıdasy úshin sáýlet ónerinen (1983), al keıin ózin kókeıkesti ónerdiń ókili retinde jarııalady (1995).
Sopaq-kúmbezdi júıeniń áserinen jasalǵan keskindeme – taza eksperıment, onda peızaj keńistigi nysan-ortany, keńistik pen tústi baqylaýǵa arnalǵan óriske aýysady. Munda ústińgi jáne astyńǵy bólikter aýysady, zattar óz tyǵyzdyǵyn joǵaltady, salmaqsyzdyqqa ıe bolady. Halfın munda qalyptasqan jolmen júrýdi jetkiliksiz dep sanaǵan sheber keskindemeshi retinde kórinedi, ol Malevıch pen Sterlıgovtyń ıdeıalaryn damytady.
Keskindemedegi zertteý jumysy Halfındi aldyńǵy dáýirlerdegi keskindeme salasyndaǵy úlken jetistikterdi túsinýge ıtermeledi – onyń eńbekterinde Matıss, Sezann, Malevıch, Velaskestiń shyǵarmalaryna siltemeler bar. Velaskestiń «Menınyna» qatysty eki qaqpa sóz sopaq-kúmbezdi júıeniń qısyq syzyqty qurylymymen ózgertilgen tanymal sıýjet bolyp tabylady – keskindemedegi keńistiktik eksperıment.
Belgilengen maqsatqa tabandy túrde jyljı otyryp, Hal fınniń keskindemesi – kóbine abstraktyly, aldymen tutas jáne úılesimdi, kenetten «jaryqshaqtarǵa» ydyraı bastady, al sodan keıin sýretshi óz denesiniń bólikteri men izderin zertteýge bet buryp, maıdy tolyǵymen tastady. Nátıjesinde ınstallıaııalar men ınvaıronmentterdiń úlken toptamasy paıda boldy, ony ol «Nóldik deńgeı. Sazdy joba» (1999-2001) dep atady, ol sýretshiniń joǵary jetistigi men jeke tragedııasyna aınaldy – eki qabatty ǵımaratta ornalasqan 18 metrlik adam músini sýretshiniń qolymen jasalyp, joıyldy. Saz plastıkanyń kvıntessenııasy bolyp tabylady jáne ol ónerdiń nóldik deńgeıin bildiredi.
Kórmede «Sýretshiniń terisi» (1997) jobasynyń birneshe ınstallıaııasy usynylǵan – Halfın men onyń seriktesteri túrli materıaldardan jasaǵan artefaktiler toptamasy – «jyl saıyn ońyp ketedi», bul sýretshiniń osaldyǵyn bildiredi. Kórkem emes materıaldar qoldanylǵan beıneli týyndylardyń avtorlyq ınterpretaııasy shynaıy vızýaldy pikirler týdyrady.
Birneshe týyndylar «Aınasyz avtoportret» toptamasyna biriktirilgen (1993) – kórinistik adam músini, onda syzyqtardyń keskini qol men jambastyń ıilisin, aınaladaǵy álemniń erigish formalarymen «kóz keskinin» bildiredi. Zattar men qubylystardyń jasyryn mánin túsinýge umtylý, bolmys zańdylyqtaryn ıntýıtıvti bilý, sýretshiniń ózi onyń bir bóligi bolyp tabylatyn ǵalamnyń kórkem modelin izdeý.
Kórme kýratory – Ekaterına Reznıkova,
ónertaný kandıdaty
