«Men ákemniń oryndalǵan armanymyn» deıdi akterdiń ózi bir suhbatynda[1]. Taǵdyr buralańymen ónerden qol úzip qalǵan asqar taýynyń jastyq armanyn ıemdengen bozbala Maqsat elimizde eń alǵashqy ashylǵan bedeldi óner ordasy, ótken ǵasyrdan beri Asqar Toqpanovtyń bastaýymen nebir dúldúlderdi «eksporttaǵan» teatr fabrıkasy – T.Q.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyna 2002 jyly oqýǵa túsedi. Ult teatr óneri men ǵylymynyń gúldenýine mol úles qosqan tulǵa Maman Baıserkeulynyń sheberhanasynan dáris alǵan akterdiń birge oqyǵan zamandastary búginde elimizdegi birqatar teatrlardyń beldi akterleri. Bul – dáriger emes, ınjener emes, Tuńǵyshbaı Jamanqulovsha aıtsaq, «aq ter, kók ter» bolatyn akter mamandyǵynyń jemisti bolýyna ustazdyń tikeleı yqpal etetindiginiń aıǵaǵy bolsa kerek.

Teatr salasynda ustazdyq etetin kez kelgen sheber kezekti býyn shákirtterin qabyldaǵanda, olardyń dıplomdyq spektakli men ondaǵy basty roldi somdaýshyny abıtýrıent kezinen nazarynda ustap júredi desedi. Sol nazarǵa ilikkenderdiń biri – óner báıgesinde óz kýrstastaryn shań qaqtyrǵan Maqsat Sábıtov. Dıplomdyq spektaklde Otellony oınaǵan stýdenttiń sahnadaǵy sol kezdegi Ǵ.Músirepov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń rejısseri Murat Ahmanovtyń nazaryna iligip, birden akademııalyq teatrǵa shaqyrtý alýy tegin emes. Bolashaq akter 2010 jyly 17 tamyzdan bastap balalar men jasóspirimder teatryna 3 aılyq synaqtan ótýge kelgen. Debıýttik roli – «Kelinder kóterilisi» komedııasyndaǵy Mekemtas. Jas, áli pise qoımaǵan akter bul kezde áriptesi Beıbit Qamaranovqa «jol berip», ekinshi quramǵa bekitilgen bolatyn. Osylaısha, akademııalyq teatrdaǵy debıýti sátti shyǵyp, shyǵarmashylyq qorjynyn jańa beınelermen toltyrýǵa bilek sybana kirisken akterdiń óner jolyna kýá bolamyz.

Al, teatrdaǵy alǵashqy basty roli – 2012 jyldyń aqpanynda premerasy ótken Prosper Merımeniń «Karmen» novellasynyń jelisi boıynsha rejısser Talǵat Temenov sahnalaǵan «Karmensıta» spektaklindegi Hose beınesi. Akterdiń Karmen rolindegi aktrısa Janar Maqashevamen partnerlik baılanysy men úılesimdiligi kóptiń kóńilinen oryn alyp, keleshektegi teatr tarıhyna jazylar umytylmas basty rolderine aıqara jol ashyp bergendeı.

Mine, onyń teatrǵa resmı túrde qyzmet etip kele jatqanyna, bıyl – toǵyzynshy maýsym. Shyǵarmashylyq shyńdalý úshin bul merzim – kóp te, az da emes. Kelesi jyly 30-dy alqymdaıtyn akterdi búgingi kúnde balalar men jasóspirimder teatrynyń betke ustar «kelbeti» retinde tanımyz. 10-nan asa ertegilerde kishkentaı kórermenderdiń qýanyshyna aınalyp, qııaldaryna shabyt syılap júrse, 20-dan astam dramalyq spektaklderde basty jəne qosalqy rolderdi oryndaýdaǵy basqalarǵa uqsaı bermeıtin akterlik sheberligin teatrsúıer qaýym jaqsy biledi. Olardyń ishindegi munar shyńy – sahnaǵa shyqqanyna 4 jylǵa taıap qalǵanymen, əli de bolsa repertýardan túspegen jáne ár qoıylǵan saıyn anshlagpen ótetin spektakl – «Qara shekpen» áfsanasyndaǵy Tuzar.

Qoǵamdyq shyndyqty alǵa tartyp, adamı qasıetterdi janýar keıpinde beıneleıtin pesadaǵy basty keıipker Tuzar – «dostan da adal, týystan da adal, kóńilińdi oqyp, kózińnen alar» aqyldy, ańǵal tóbet. Ony somdaýda tek etıýdtik daıyndyqtyń azdyq eteri belgili. Roldiń dáni (zerno rolı) – tek tóbettiń kózqarasy, qımyldary men qarym-qatynasynda jatqan joq, sondaı-aq, bul beıne akterden ishki monolog pen jan tebirenisterin jetkizýde psıhologııalyq tirshilikti talap eteri sózsiz. Al, osy talaptardy oryndap, kórermenniń jáne óziniń ishki egosyn qanaǵattandyrýǵa tyrysqan M.Sábıtov ekinshi quramda bolǵanymen, sahnada óz rolin keıipkerjandylyq qasıetimen joǵary deńgeıde alyp shyqty.

Premeradan keıin: «Qoıylymdy sahnalaýda bir top jas mamandardyń eńbektengenderin múmkindiginshe eskerý kerek. Ekinshi quramdaǵy Maqsat Sábıtov (Tuzar) pen Baqyt Týshaevtyń (Qarǵa), Áset Imanǵalıev (kári kókjal) pen Sánııa Erzattyń (Qosúreı qoıan) rolderi kásibı ári nanymdy shyqty» [2], - deıdi gazet betterindegi pikirlerdiń biri. Rasynda da, bul spektaklge basy quralǵan akterler quramynyń bári derlik spektakldiń kókeıkesti maqsatyna jetý jolynda (sverhzadacha) jumyla áreket etken. Sonymen qatar, «Tuzardy somdaǵan Maqsat Sábıtovtyń sahnada sýdaǵy balyqtaı erkin qımyl-qozǵalysy, ym-ısharasy, sózdi kórermenine jetkize bilýi, akterlik sheberligi tánti etti. Spektakldiń basyndaǵy ortekedeı orǵyp júrgen tóbettiń eń sońynda ábden qaljyrap, boıyn tik ustaı almaıtyn kúıge jetken hali óte nanymdy shyqty» [3], - degen mazmundy maqalalar sózimizge dálel bola almaq.

M.Sábıtovtyń Tuzary birinshi quramdaǵy akter Danııar Bazarqulov jasaǵan beıneden aıyrmasy jer men kókteı bolmaǵanymen, eki akterdiń eki túrli izdenisi, eki túrli fızıkalyq múmkindikteri, ishki plastıkasynyń rol somdaýdaǵy sheberliginiń birde bireýi basym túsip, endi birde ekinshisi oza shapqan tustaryn aıtyp ótken abzal. Daıyndyq proesinde rejısser Ashat Maemırov akterlerge barynsha erkindik berý arqyly eki quramdy birdeı báıgege qosyp, sheberlikteri men múmkindikteriniń synalar sátinde osy rolge laıyq ekenin dáleldeýge, akterlik «menin» kórsetýge tolyq múmkindik bergen.

Lyq toly kórermenniń ortasymen sahnaǵa qaraı zýlaı júgirip shyǵyp, tóbettiń kózderimen qojaıynyna əri erkeleı, əri quzyryna quldyq ete ıshara jasaǵan Tuzardyń energııasy, zaldy qamtyǵan ər adamnyń júregine jylý syılamaı qoımasy belgili. Asylynda, spektaklge ekinshi ne odan da kóp kelgen kórermenniń asyǵa kútetin áreketi de – osy. Sahnadan akterdiń emes, Tuzardyń júrisin, minezin, sezimin kórgender onyń spektakl alańynda emin-erkin aýnap-qýnap, qansha bıiktik bolsa da, qańbaqsha jeńil sekirip, jeldeı júgirip, jasyndaı jarqyraǵanyna qaıran qalady. Bul rette akterdiń, «sahna qozǵalysy», «sahna shaıqasy» boıynsha syrtqy fızıkalyq-plastıkalyq qasıetteriniń, spektakl temporıtmin qalypta ustaýdyń tehnıkalyq ádisin jaqsy meńgergendigin erekshe atap ótken jón. Á.Syǵaıdyń: «Naǵyz professıonal artıster árdaıym akterlik tehnıkaǵa kóp kóńil bóledi. Al ony keıipkersyndylyq nemese obraz tulǵasyna tereń boılaı almaǵandyq dep bilý teris uǵym. Másele qaı obrazǵa qanshama «qyzý» berip, qansha boıaý jaǵýdy akterdiń boljaı bilýinde» [4], - degen tujyrymy eriksiz oıǵa oralady. Sol sııaqty, tehnıkalyq ádisti oryndy paıdalanatyn ártistiń Tuzar bolyp rejısser belgilegen mızansenany eshkimniń nusqaýynsyz jasap jatqandaı nanymdy etip óz janynan týdyrýy – sátti shyqqan roldiń jemisi dep bilemiz.

Akterdiń akter ekenin sóz etken tusta, onyń sahnadaǵy demeýshisi – partnerimen qarym-qatynasyn qosa aıtqan jón. Akterlik ónerdegi mańyzdy shyǵarmashylyq akt – ózara qarym-qatynastyń qaıtarý men qabyldaý proesteri. Bul jaǵynan kelgende, Tuzardyń Kókshýlanǵa kózqarasy, úlken-kishi zeıin sheńberindegi bir-birine degen «baǵasy» sózsiz ədemi órnek qura bilgen. Kókshýlandy qansha jerden súıip-qushyp turǵan sahnalarynda da, qanyna sińgen adaldyqtan asa almaǵan bolmysyn plastıkalyq bıimen de, sharasyz kózderimen de kórsete bildi. Al, qojaıynymen tipti tilsiz tildesýi, alaqanyn usynyp, odan jaýtańdaǵan janarymen jaýap kútken sahnasy da – obrazdy shynaıy kórkemdeýge kómektesken, kórermenge emoııalyq áser qaldyratyn elementter. Qý shekpendi jamylyp jalpaq dúnıede jalǵyz qalǵan shaǵynda da ózi shóldep júrgen meırimge Qosúreıdi bóleıtin, ózi ólimniń qarsy aldynda tura ózgeni oılap, baryn beretin áreketterin shynaıy jetkizgen. O basta kózi oınaqshyp, jalyny tasyp turǵan tóbettiń basynan ótken oqıǵany akterdiń jan-tánimen ótkizip, sonyń nátıjesinde spektakl sońynda táni qaljyrap, jany kúıregen aıanyshty kúıge túsetinin kórgende, oqıǵaǵa da, ondaǵy keıipkerge de – shynynda, ılanasyń. Bir sózben aıtqanda, «Sen kimge qyzmet etkensiń, Tuzar?!.», - degen spektakl qorytyndysyndaǵy sońǵy sózdiń aıtylýyn aqtaı bildi.

Jalpy, spektakl materıalynyń kóterip otyrǵan taqyrybynyń ózektiliginen be, keıipkerleriniń san qılylyǵynan ba, janrlyq ereksheliginen be, áıteýir, Tuzar beınesi – qazaq teatr aýdıtorııasy úshin jańa tolqynǵa ilesetin úlken betburys bolǵandaı. Sáıkesinshe, ony keıiptegen artıst M.Sábıtovtiń de spektakl ǵumyrynyń uzaq bolýyna qosqan úlesi zor dep bilemiz.

Symbat músin, faktýra – akter tulǵasyna qyzmet etýshi kúshti faktor. Onyń minsiz bolýy spektakldiń plastıkalyq sheshimderin jetkizýde asa qajet. Biz portretin jasap otyrǵan akterdiń de bul turǵydan kelgende aıanyp qalar jaıy joq. Stanıslavskııdiń ózi akter qaýymyna əlippe ispettes bop ketken júıesinde kórsetilgen zańdylyqtarynda, naqtyraq aıtsaq, «Adam janynyń tirshiligi men adam táni tirshiliginiń birligi» dep atalatyn ekinshi tezısinde bylaı deıdi: «Sahna sanatkerleriniń «ahılles ókshesi», ıaǵnı eń osal jeri «adam tániniń tirshiligin somdaıtyn syrtqy symbat órnegi – plastıka ónerin jetik bilmeýinde jatyr. Al keıipkermándilik problemasyn sheshýdiń negizgi joldarynyń biri – ásemdik qımyl (plastıka) zańdylyǵyna baılanysty»[5]. Uly teoretık bulaı deý arqyly akter dınamıkasynyń túp qazyǵy etip symbattylyq pen bekzattyqty kórsetýden aýlaq, tek akter psıhofızıkasynyń úndestigin alǵa tartýda. Ol sahnadaǵy fızıkalyq jáne psıhologııalyq ómirdi bir-birinen bólip qaraýǵa bolmaıtyndyǵyn barlyq akter tereń túsingenin qalady[6]. Al jan men tənniń bir arnaǵa toǵysyp, quıylys jasaýy – akter múmkinshiligin keńeıtip, trýppa men teatr aldyndaǵy bedelin arttyryp, basty rolderdi tizgindeýine əkeleri anyq. Iə, osy rette, «Kishkentaı rol bolmaıdy, kishkentaı akter ǵana bolady», - degen jattandy naqyl sóz eriksiz tilge tıek bolary haq.

Hordan alǵa sýyrylyp, korıfeılikke umtylýdy kózdemeıtin, dəl osy pikirdi tý etip ap, juldyzyn jaǵatyn rejısserdi kútip júrgen akter qarasy elimizde az emes. Oblystyq teatr akterlerin bylaı qoıa bergende, memlekettik akademııalyq teatrlarda qyzmet etetin júzden astam akterdiń biri bop júrgender qanshama?!. «Óz kezeńinde qaýyrt qımyldap qalsań – utqanyń, sál shaban tartsań – ózińe ókpelegeniń abzal. Ol – jastyq qyzýyn, tabıǵı shabyt kúshin, tereńnen tartylar qııal qýatyn, taby báseńsimes lapyldaǵan kisi sezimin talap eter ózgeshe mamandyq» [7], - dep Á.Syǵaı kórsetkendeı, bul – belin bekem býyp kelgen adam úshin daýyly men aýyryna sanaly túrde bas suǵatyn sala. Áıtpese, Edıp pen Iasondy, Gamlet pen Otellony, Romeo men Petrýchıony, Arlekın men Brıgella, Tólegen men Syrymdy, Birjan men Abaıdy oınaýdy arman etpese de, Gamlettegi Laertti, Otellonyń Iagosyn, Romeonyń Merkýıosyn, Petrýchıo emes, Lıýchenıony, Abaıdy emes, Shəkərimdi, Syrymnyń emes, Narshanyń beınesin týdyrǵysy keletuǵyn akter kóp. Sol sebepti de, Maqsat Sabıtovtyń jetekshi akterlerdiń biri ekeni – onyń sahna ónerindegi tuǵyryn anyqtap, zamandas áriptesterinen daralanyp turatyndyǵynyń nyshany bolsa kerek.

Molerdiń tek komedııa akteri bolǵany sııaqty ár akterdiń jambasyna jatatyn, bolmysyna jarasar belgili bir janr bolady degen túsinikke toqtalýymyz múmkin. Alaıda, áste de olaı emes. Óıtkeni teatr teatr bolǵaly beri Gamletti de, Arlekındi de oınaǵan birqatar akter bolǵany jáne áli de bar ekeni barshamyzǵa álimsaqtan aıan. Sol sekildi nysanaǵa alyp otyrǵan akterimizdiń de múmkindigi zor, amplýasy keń. Ol adal, ańǵal Tuzardy, shapaǵaty tógilgen (harızma) Merkýıony, mahabbat úshin bárine qolyn bir-aq siltegen Hoseni, Tobyqty aldynda «kúnáhar» Qodardy da, maǵynasyz ánshi Kókek bolsyn, kemeline jetken Baraqty, aýzynan súti keppegen Qanatty da naqyshyna keltirip somdaı aldy. Osy tusta Stanıslavskııdiń taptaýryndylyq (shtamp) jáne onyń akterdiń ósýine kedergisi men zııany jónindegi tujyrymdary oıǵa oralmaq. «Teatr óneri salasynda akterdiń qas jaýy – taptaýryndylyq. Ol – akter dúnıesine baıqatpaı enip, bara-bara tamyrlanyp, qozdap, qujynap, qaýlap kóbeıe beretin qaterli qubylys»[8].

Akter shyǵarmashylyǵy týrasynda áńgime qozǵaǵanda, onyń tek basty rolderin alǵa tartý mindet emes. Óıtkeni, qosalqy rol – basty qaharmanǵa belgili bir dárejede áser etip, obrazynyń nanymdy shyǵýyna yqpal etetin qozǵaýshy kúshtiń ıesi. Sondaı rolderdiń biri – «Romeo men Djýletta» tragedııasyn ózgeshe ataýmen sahnalaǵan rejısser Juldyzbek Jumanbaıdyń «Bir sen úshin týdym» spektaklindegi Merkýıo roli. Merkýıo – Romeonyń qyljaqbas, qyzqumar, symbatty əri qymbatty joldasy. Jarqyn keıipkerdi somdaýda sahnadaǵy aǵash dekoraııany qyzǵa teńep, aımalaı súıetin is-áreketinen-aq tusaýy joq Merkýıo beınesiniń qyzqumar tusyn, serigi Benvolıoǵa ábden erkelep, arqasyna asylǵanynan – sotqarlyǵyn, tek dostarynyń arasynda emes, basqa keıipkerlermen de ol meıli, Pirádar bolsyn, erkin qaljyńdasa bilýimen – qyljaqbastyǵyn sheber kórsetken.

Kúlli spektakldiń kýlmınaııasy bolyp tabylatyn sahna – onyń Tıbaltpen bolatyn eregisi. Sharyqtaý sheginiń núktesine aparatyn oqıǵany iske asyrýshylardyń biri bolǵan bul beıne akterdiń ózge rolderine múlde uqsamaıdy. «Sahnada da dál ómirdegideı áreket erkindigi – ishki jan dúnıe erkindiginiń kórinisi»[9], - dep jazady B.E.Zahava. Sol sııaqty, Merkýıonyń Romeo men Benvolıoǵa degen aınymas dostyǵyn jetkizýde, Tıbalt ekeýiniń namysy synǵa túsken saǵatta da eki saǵattyq klassıkalyq tragedııadaǵy ǵumyryn erkin qulashtaı, rahattana keshkenin kóremiz.

Bı kórinisteri - «Bir sen úshin týdym spektaklindegi» kórermenniń súıikti sahnasy. «Dýdar-aı, dýdar-aı» deıtin áýenmen qulaqqa eriksiz jattalyp qalatyn áýenge bılegen bir top saýyq saıran qurýshy jastardyń aldyn bastap júrgen de osy – Merkýıo. Onyń bı alańyndaǵy otty qımyldary, bılep júrgen massalyq keıipkerlerdiń ishinde maskamen júrgen kúnniń ózinde daralanyp, shıraqtyǵymen kózge túsetin, tán men rýhynyń erkindikke umtylǵandyǵyn bı qımyldary arqyly jetkizýdegi qabileti de jaqsydan joǵary. Sonymen birge, bir qaraǵanda jeńil oıly bop kóriner Merkýıonyń Tıbaltpen jekpe-jekke shyǵatyn sahnasynda qarsylasyn kózimen bir, sózimen bir taıaqtaıtynyn, ádemi sahnalyq shaıqas qoıylymynyń tehnıkasyn akterlik oıynyna kiristire bilgen. Buǵan deıin kóbinde ishki tolǵanysta júretin dramalyq keıipkerlerdi somdaǵan akterdiń bul beınesi kórermen aldynda basqa qyrynan tanytty. Osynyń aldynda atap ótken Tuzar keıipkeri de spektakl fınalyn ólimmen bitiredi. Biraq, mundaǵy ólim basqasha. Erke, qyńyr, seri minezimen bir emes, birneshe ret zaldy kúlkige qaryq qylǵan Merkýıonyń naǵyz jigittik namysqa kelgen kezde eshteńeden aıaq tartpaıtyn, dosy úshin basyn ólimge oılanbaı tikken áreketi kórermendi selt etkizer qubylys. Osy sebepti de biz osy keıipker bolmysyn pesadaǵy eń qyzyqty beıne retinde qarastyramyz. Merkýıo bolmysynyń san qyrlylyǵynyń, minez ereksheliginiń negizi Shekspır sheberliginen týyp, ony keıiptegen akterdiń talantymen damı túspek.

Byltyr ǵana tusaýy kesilgen jazýshy S. Muratbekovtyń qos shyǵarmasynyń jelisimen J. Jumanbaıdyń ınsenırovkasy jáne rejıssýrasymen qoıylǵan «Jýsan ıisi» spektaklinde Maqsat Sábıtovtyń akterlik qorjyny taǵy bir basty rolmen tolyqty. Ol – bárine súıikti de súıkimdi Qanat beınesi.

Shyǵarma maıdan jyldaryndaǵy əleýmettik problemalardy, halyq ahýalyn beıneleıtin oqıǵalardyń jıyntyǵynan turǵandyqtan, ondaǵy basym keıipkerler – tıptik beıneler. Qandybalaq soǵysqa laǵynet aıtqan aýyldaǵy barsha shaıquıarlar, aq jaýlyqtylar men aqsaqaldar qatigez zamannyń tartqyzǵan qasiretin arqalap júrgen shaqta, ananyń júdeý janyna medeý bolǵan, əjeniń jyrtyq kóńiline jamaý bolǵan jandar – Qanat pen onyń dostary sııaqty aýyl balalary edi. Kókeleriniń maıdandaǵy erligin ańyz ǵyp aıtyp, saǵynǵanda shekpenderin qushyrlana ıiskep, saýaty jetkenshe hat jazýy – bəri-bəri júrekti eljireter sahnalardyń eń aıaýlysy. Osy oqıǵanyń bərinde de aldyńǵy planda júrgen akter Səbıtov bir sət bolsyn balalyqtyń tańǵy shyqtaı balǵyndyǵynan arylmaǵan.

Bala Qanat bop júrip, eki shyǵarmanyń júgeninen berik ustaǵan aýqymdy spektakldiń sıýjettik syzyǵyn jasap júrgen akter ondaǵy barsha keıipkerdi kórermenge jete tanystyryp aradaǵy kópir bolyp turǵandaı. Oıyn balasynyń psıhologııasyn jiti meńgerip, rolge kúlli fızıologııasymen engen M.Səbıtov spektakl boıy Qanattyń mımıkasy men qımyl-qozǵalysy arqyly birde kúlkige qaryq qylsa, birde muńly kúıge bóleıdi. Ásirese, ekeýi Yrysbek pen Zıbashtyń ústinen túsetin sahnasynda Ájibektiń: «Ne qaraısyń? Seni de solardyń ústine laqtyryp jibereıin be?», – dep ashýlana aıtqan sózine Qanattyń mop-momaqan ári ábden uıalǵan keıippen: «Qoı-eı, uıat emes pe?», - dep jaýap bergendegi túr álpeti eriksiz kóz adyńda qalary sózsiz. Sondaı-aq, «Ájókaaaı, jylamashy endi...», – degen replıkalarynda bala Qanattyń keń júreginen shyqqqan sózderge ishiń jylyp qalady.

Spektakldiń prologynda aıtylatyn: «Alysta qalǵan balalyq shaǵym oıymnan bir ketpeıdi...» degen sózderi osy «Jýsan ıisinen» kórermen esinde qalatyn birden-bir úzindi. Egde jastaǵy Qanattyń bala keziniń tətti həm kermek dámdi estelikterine sapar shegýimen baıandalatyn spektaklde jas aıyrmashylyqtary eki bóten Qanattardy bir adamnyń oryndaýy – onyń akterlik sheberligin maqtaýǵa turarlyq dep bilemiz. Stanıslavskıı kórsetken keıipkerjandylyq (ıskýsstvo perejıvanııa) mektebiniń kórkem ədisin ón boıynan ótkizgeni kórinip tur.

Osy tusta erekshe eskere ketetin bir dúnıe bar. Ol – búgingi kúnde barlyq derlik teatrdyń problemasy dep aıtýǵa bolatyn – sahna tili máselesi. Qaısy bir spektakldiń talqylaýyn tyńdasaq ta, bárinde aıqyn atalatyn olqylyq, akterlerdiń basym kópshiligine taǵylatyn min – osy. Sahnadaǵy keıipker sóziniń balkondaǵy kórermenniń qulaǵyna jetýi – sahna tiliniń basty talaby. Áıtkenmen, sózim jetý kerek eken dep, qur aıqaıǵa salǵan da jaramaıdy. Sybyrlap turyp, kúlli zaldy tyńdatýǵa boldy. Saıyn kelgende, munyń bári kópjyldyq tájirıbe men tereń talant ıelerine tán qabilet. «Sahnada sóz sóıleýdiń ózi – úlken óner. Bireýdiń oıyn, jan sezimi men júrek tolǵanysyn óz sózindeı etip, sóıleý  erejelerin buzbaı, dramatýrg oı tebirenisin aına qatesiz kórermenge qulaǵynyń quryshyn qandyrardaı etip jetkizý qıynnyń qıyny ekenin tyńdaýshy keı-keıde elestete almaıdy. Akter ónerindegi sóz mádenıeti, sóıleý tehnıkasyna baılanysty máseleler aýqymy keń ári san alýan bolyp keledi»[10], – deıdi Darıǵa Turanqulova. Ádette, ınsenırovka jumystarynyń bári derlik avtor sózderinen quralǵandyqtan baıandaý tásilderi negizinde sahnalanady. Rasynda da onyń kórermenge anyq, kedergisiz jetýi, estigen qulaqqa jaǵymdy daýyspen aıtylýy zor mańyzǵa ıe. Bul turǵydan kelgende, rejısser J.Jumanbaıdyń tańdaýy jumsaq ta keń daýysty Maqsat Sábıtovke túskeni – durys sheshim dep bilemiz. Ulttyq teatr ónerinde sahna tiliniń teorııalyq negizin jasaǵan Darıǵa Turanqulovadan dáris alǵan akter tek akterlik sheberlik pen qımyl-is áreketin ǵana birinshi kezekke qoımaı, sahna óneriniń eń basty quraly – sóz ekenin de tikeleı nazarda ustasa kerek-ti.

Atalǵan rolderinen bólek obrazdarda akterdi televızııa aýdıtorııasy Aqan Sataevtyń «Baýyrjan Momyshuly», J.Qusaıynovtyń «Sergeldeń», J.Jetirýovtyń «Shyńyraý», T.Temenovtyń «Sýdaǵy iz» fılmderinde sondaı-aq, «Bolashaq», «Áke serti» jáne t.b. telehıkaıalardaǵy rolderi arqyly jaqsy tanıdy. Eki kemeniń basyn ustaǵan sýǵa ketedi degendi jete túsingen ol otandyq arnalarda jalt-jult etken kommerııalyq jobaǵa aınalǵan arzan sıýjetti telehıkaıalarda oınaýdan boıyn ári ustaýǵa tyrysady. Túsken fılmderindegi somdaǵan rolderiniń ishindegi aýyz toltyryp aıtýǵa laıyǵy dep «Baýyrjan Momyshuly» fılmindegi leıtenant Rahımovtyń rolin bólek qoıýy da sondyqtan. Sondaı-aq, akter BAQ-qa bergen suhbattarynda tarıhı tulǵalardy somdaǵysy keletinin aıtqan.

Otandyq teatr ónerine qyzmet etip júrgen akterde tek «kórermen súıiktisi» degen halyq bergen jalpy ataq qana emes, Qazaqstan Respýblıkasynyń Teatrlar Assambleıasy marapattaǵan júldeler men nomınaııalar bar. Aldyńǵy rolderiniń birqatarynyń úzdik shyqqanyn rastaıtyn qaǵaz júzindegi ataqtary, atap aıtsaq, Merkýıo, Qodar rolderi úshin 2017 jyly «Altyn saqa» festıvalinde «Eń úzdik akter», Qanat beınesi úshin 2018 jyly «Jyl akteri», sondaı-aq «Úmit» nomınaııasymen 2018 jyldyń «Sahnager» ulttyq teatr júldesin qanjyǵasyna baılaǵan akterdi óne boıymen rolge qulap túsip, súńgip ketip, tutana, órtene júrip, jalyndaı jana oınaǵan sahna sańlaqtary Q.Qýanyshbaev, E.Ómirzaqov, S.Qojamqulovtardyń jalǵasy desek, artyq aıtpaǵanymyz bolar.