24 jastaǵy akter 2016 jyly T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda teatr salasynyń úzdigi – ataqty akter, úzdik pedagog Tuńǵyshbaı Jamanqulovtyń sheberhanasynan túlep ushty. Aldyńǵy ártisimiz sııaqty Shaǵýan da óziniń akterlik qabiletiniń erek qyryn stýdenttik kezeńinen bastap kórsetip qana qoımaı, teatr óneri bágesiniń shabandozy ekenin dáleldep te úlgergen. 4-kýrs oqyp júrgende ózindik jumys retinde qoıǵan A.P.Chehovtiń «Aqqýdyń arazdasýy» shyǵarmasynyń negizinde qoıǵan monospektaklinde óziniń rejısserlik qabiletin synap, sol qoıylymda ózi oınady da. Respýblıkalyq «Dıdar» festıvalinde áli tolyqtaı «akter» bolyp qalyptasyp úlgermegen jas izdenimpaz «Eń úzdik er adam beınesin» jeńip alýy da tek emes. Aıta keteıik, bul festıvalde stýdenttik jumystarmen birge kásibı sheberlerdiń spektaklderi qatysqan bolatyn.

Qolyna dıplomyn alǵan túlek Ǵ.Músirepov atyndaǵy akademılyq balalar men jasóspirimder teatryna barady. Kózinde shabyt oty, boıynda jastyq jalyny tasyp turǵan jas akterdiń talantyn baǵalaǵan teatr basshylyǵy ony jumysqa qabyldaıdy. Ádette, akademııalyq teatrǵa jumysqa kirgen akterlerdiń deni bir-eki jyl boıy, keıde úsh-tórt jyldap kópshilik sahnada ǵana boı kórsetip júretin jaǵdaılarǵa jıi kýá bolamyz. Al, Shaǵýan Úmbetqalıevtiń jaǵdaıynda múlde basqasha.

O basta teatrdyń bir kirpishi bop qalanamyn degen úlken maqsatpen kelgen akter bir-aq jyldyń ishinde birqatar rólderdiń somdaýshysy boldy. Sonymen qatar, barlyq rólderi sátti shyǵyp, aǵa býyn áriptester tarapynan da, teatr súıer kórermen úshin de joǵary baǵalanyp jatty. Sol úzdik dep tanylǵan beıneleriniń biri – osynyń aldynda atalyp ótken «Jýsan ıisi» spektaklindegi Ájibek.

Komedııalyq keıipker retinde kórermenniń jadynda «jybyr-jybyr» atalyp qalǵan Ájibek – dramalyq spektakldi ózgeshe túspen árlep, kórermenge jarqyn kóńil kúı syılaıtyn beıne. Ájibek sııaqtylar qazaq ádebıetiniń ekranızaııasy arqyly oqyrman men kórermenge etene tanys. Ózinen jasy kishi balalardy jınap alyp, sotqarlyq jasaýǵa úgitteıtin, temeki tartqyzyp, óz túsinigindegi «úlken ómirge» úıretetin B.Soqpaqbaevtyń povestiniń negizinde túsirilgen «Meniń atym Qoja» fılmindegi Sultan da solardyń biri.

Eki jarym saǵattyq spektakldiń bir tolqynda ótip, bir demmen qaralýyna yqpal jasaıtyn akter Sh. Úmbetqalıevtiń óz keıipkeriniń beınesin jasaýda eren eńbek atqarǵanyn onyń ár qımylynyń nanymdy shyqqanynan ańǵarý qıyn emes. Keıipker jan-dúnıesiniń qat-qabat qyrtystaryn tegis qoparyp, keýdeden ár sózin alǵashqy ret aqtarǵandaı etpese, akter aıyzy qanbasy belgili. Ájibekti týdyrýda onyń qımyl erkindigin kórip, ár sózine jan bitetinin kóremiz. Sahnaǵa shyǵarda ózine ǵana tán mýzykamen kelýi – ol keıipkerdi rejısserdiń de bir tóbe qarastyrýynda, mıssııasy bar beıne ekenin ashyp kórsetkisi keletindiginde jatyr. Attyń tuıaǵy qosylǵan oınaqy mýzykada Ájibektiń asaý taıdaı oınaqtap, týlap júrgeni súıkimdilik beredi.

Ájibek qasyndaǵy balalarmen salystyrǵanda – jasy olardan álde qaıda úlken bolǵanymen, kóńili bala, isi shala. Qoryqqanynan «bastyǵynyń» aıtqanyn eki etpeıtin bir top kishkentaı balalardyń ózi osy batyrdyń jylaıtyn sahnasynda ony «Ájýkaı» dep erkeletýi de keıipker beınesin asha túskendeı. Bir qyzyǵy, sol kishkentaı búldirshindi oınap júrgen akterlerdiń bári derlik onyń ónerdegi aǵalary. Sóıte tura, onyń balalardy jınap alyp álimjettik kórsetetin sahnalary shynaıy hám nanymdy.

Joǵaryda Ájibek pen Sultannyń («Meniń atym Qoja») tıptik uqsastyqtary týrasynda sóz etkenbiz. Sotqar Sultannyń aýyldaǵy Jumaǵul shaldyń atyn minip ketetini sııaqty, áýmeser Ájibek te Baıdaly shaldyń atyn ruqsatsyz minip alatyn kórinisteri bar. Sol kórinisterde Ájibektiń astyndaǵy jylqy tek elestetilgen kúıde ǵana (voobrajaemo) jetkizilse de, akterlik naqty tehnıkasynyń kómegimen kórermen úshin at ústindegideı sezildi. Mingen aty «kórinbeıtin» bolsa da, akter eki aıaǵyn jerge kezek-kezek sekirip almastyryp, bir orynda typyrshyp turǵan kúıde kórsete bildi.

Balalar men Ájibektiń ortasynda ádemi úılesimdilik oryn alyp, kópshilik sahnalardyń bári bir demde saýatty sahnalanǵan. Balalardy jınap alyp, óziniń erekshe ataý qoıyp alǵan qotyryn qasytý «proesi» tipten qyzyq. Nuǵyman brıgadır kirip kelgen sátte: «Ne istep jatsyńdar?» degenine: «Jybyr-jybyr» jasatyp jatyrmyn», - degen Ájibektiń jaýaby kórermen zalyn taǵy da dý kúlkige qaldyrady. Aralaryndaǵy ataman Ájibekke jaǵyp, sonyń qasynda júrý , sol bergen buıryqty buljytpaı oryndaý, odan maqtaý sózderin estý – balalardyń bárine bıik bedel, asqaq abyroımen parapar. Tipti, balalarǵa aldap shylym shekkizetin sahnalarynda Esikbaı, Sadyq, Qosym, Sámet, Bátender jarysa, bir-birinen asyp shylyp tartyp kórgen sátte: «Óskende senen tamasha shylymshy shyǵady», - degen Ájibektiń sózin estigende de qýanyshynda shek bolmaıdy. Sol «jarysqa» túsetinderdiń basynda Qanat júredi. Osy kezde Shaǵýan Úmbetqalıev pen joǵaryda biz akterlik portretin jasaǵan akter Maqsat Sábıtov arasyndaǵy sahnadaǵy seriktestik te minsiz oryndaldy desek, qateleskenimiz emes. Ásirese, Yrysbektiń hatyn Zıbashqa aparyp beretin kezde olardyń ońasha seriktestik sahnalaryndaǵy túrli akterlik tapqyrlyq pen qabiletterine kýá bolamyz. Naǵyz balanyń, aýyl basynyń, soǵys kezindegi naǵyz aýyl balasynyń beınesin jasaýda olardyń eki túrli jáne qarama-qaıshy minezdegi keıipkerler bolǵanymen, jarasymdy oıyn órnegin qura bilgenin aıtyp ótken jón. Onyń birer dáleline M.Sábıtov somdaǵan Qanat beınesin taldaǵan tusta toqtalyp ketken bolatynbyz.

Maıdannan kelgen Yrysbekti aýyl balalary men aqsaqaldary tóbesine kóterip, tipti ony barlyq nemisti qyryp kelgen batyrdaı kóretinin baıqaý qıyn emes. Olardyń ishinde Ájibek te bar. Istep júrgeni buzaqylyq bolsa da, soǵystan aman qaıtqan batyrdyń tósbelgisin alýdy úlken olja kórgen Ájibek áskerı adamnyń tulǵasy men ısharasyna tamsana qarap, úlgi tutyp, qaıtalaıtyn sahnalarynda kóptegen kúlkili elementter bar. «Volno, smırno» degen sózderdiń maǵynasyn aýystyryp, onymen qoımaı «nalevo, napravony» da shatastyryp, biraq sol qımyldardy qate istese de, óziniń durys istep jatqanyna shyn senetin Ájibekti somdaǵan akterdiń is-áreketi ábden kúlki shaqyrady. Dramalyq spektaklde Ájibek syndy keıipkerdiń boı kórsetýi, onyń keıipkerler arasynda baılanys jasaýyna qyzmet etýi, eń bastysy – ony avtor sıpattaǵandaı, rejısserdiń qalaýyndaı etip týdyrýy – úlken jemisin berer jeńis.

2017 jyly 15 maýsymda premerasy ótken M.Gorkııdiń shyǵarmashylyǵy Danııar Bazarqulovtyń sahnalaýymen kórermenge jol tartty. Ol – áli de bolsa eksperımentaldy-laboratorııalyq jumystarǵa kózi úırene qoımaǵan Almaty kórermenderin eleń etkizer spektaklderdiń biri bolǵan «Shyńyraý». Bul spektaklde Shaǵýan Úmbetqalıevke buıyrǵan rol – Vaska Pepel. «Ury. Urydan týǵan ury deıdi meni jurt» dep óz keıipkerin tanystyratyn akterdi basqa spektaklderge somdaǵan beınelerinen aıyrmashylyǵy kóp. «Ar men uıat neme qajet. Ar-uıatty etik qyp aıaǵyńa kıe almaısyń... Ar-uıat degeniń, kimniń qolynda bılik pen kúsh bolsa, solarǵa ǵana kerek...»[2], - dep ashyna sóıleıtin namysqoı keıipker Pepeldi sahnaǵa shyǵarý ońaıǵa túsken joq.

Vaska Pepel — óte salmaqty beıne. Onyń ómirden kórgeni, túıgeni, alǵan sabaǵy bar, taǵdyry qataldaý keıipker. Akter óz qaharmanynyń sanalylyǵyn asqan zerektik, sezimtaldylyqpen ushtastyryp, emoııalyq turǵydan asa temperamentti, ótkir de kúresker, týra minezdi jigerli beıne retinde músindeıdi. Ondaı minezdi somdaýda qaı-qaı akterge bolmasyn ońaıǵa soqpasy belgili. Bul roldi pisirýde akterdiń óziniń tanym-túsiniginiń keńdigi, dúnıe týrasyndaǵy fılosofııalyq oılarynyń qalyptasýy, tirshiliktegi shyndyqty izdeýdegi psıhologııalyq kúızelisin kórsetýdegi akterlik talantty talap etetini taǵy bar. Tabıǵatynan ómirge qushtar, ózine taǵylǵan orynsyz minnen arylý úshin taza aqıqattyń sońynan ergisi keletin Vaska aınalasyndaǵylarǵa kóp nárseni dáleldemek bolady. Asylynda, árkimniń óz shyndyǵy bar emes pe?.. Ǵashyǵy Natashaǵa óziniń kóńiliniń aqtyǵyn, jarqyn ómirge umtylatyndyǵyn kórsetkisi keledi.

Natashany somdaǵan aktrısa Tolqyn Nurbekova ekeýiniń arasyndaǵy mahabbat kórermenge tolyqtaı jetpegeni ókinishti. Iá, shyǵarma mátininde bar ǵashyqtyq sózderin akterler óz replıkalarynda aıtady. Biraq kózqaras, baılanys, sezimniń erikti týmaǵandyǵy baıqalyp turady.

Alǵashqy basty psıhologııalyq rolderiniń biri bolǵandyqtan bolar, oǵan qosa akterlik tájirıbesiniń azdyǵy da áser etse kerek, ózge de tehnıkalyq qabilet pen syrtqy vızýaldy ómirine akent kóbirek jasaǵan jas akter Vaska keıipkerin kemeline jetkize alǵan joq. Gorkıı keıipkerin aınymas etip týdyrýǵa keıdi tipti egde jastaǵy akterlerdiń qaýqary jetpeı jatatynyna kez bolyp qalamyz. Al, bizdiń jas akterdiń jaǵdaıynda ol keshirimdirek dep qaraýǵa ábden bolady.

Qazirgi kezde qazaq teatrynda jasalyp jatqan jańa betburys – pektakldi plastıkalyq sheshimdermen árleý. Jas rejısserlerdiń álemdik teatr tendenııasynan qalys qalmaı, jan ushyryp jatqandyǵy, álbette qýantady. Osy oraıda akterler tarapynan da plastıkalyq, fızıkalyq múmkinshilikterdiń keń bolǵany onyń shyǵarmashylyǵynda meılinshe kóbirek múmkindik týǵyzatyny daýsyz. «Sahna mamandaryn daıyndaýda syrtqy qımyl, is-áreketiniń ishki psıhologııalyq tebirenisimen bite qaınaǵan symbattylyq pen sulýlyq áreketiniń bir arnada toǵysýy tereń tamrly óner talabynan týyndasa kerek. Ásem qımyl qozǵalys – akter sheberliginiń symbattylyq sıpaty. Ol sahnadan akter rýhynyń tirshiligin ásem úlgide somdaý úshin qajet» [3], – deıdi búginde T.Júrgenov at. QazUÓA-da «Teatr óneri» fakýltetiniń dekany Aman Qulbaev óziniń «Sahnadaǵy symbattylyq» eńbeginde. Iaǵnı, akter degen kezde kóz aldymyzǵa minsiz qalyp, symbatty tulǵa, sulý dıdar elestetýimiz kerek. Óıtkeni teatr – estetıkalyq kórkem óner. Teatrǵa jumysqa turmas buryn artyq salmaǵy bolǵan Sh.Úmbetqalıev jańa rolderine daıyndyq kezinde olardan tez aryldy. Sondaı-aq, ózin osy turǵyda shynyqtyryp, damyta túskendigi de maqtaýǵa turarlyq. Osy spektaklde de bı qımyldary arqyly oqıǵany kórsetý ádisi oryn aldy. Vaskanyń Vasılısamen qarym-qatynastyń bı arqyly sheshken rejısser D.Bazarqulov utymdy qadam jasaǵanyn kóremiz. Vaskanyń aıaǵyna súıretilip, qansha márte tárk etse de, qaıtpaıtyn Vasılısanyń qushtarlyǵy, keıde ekijaqty qumarlyq osy bı sahnasynda aıqyn kórinis tabady. Bir biriniń ústine op-ońaı shyǵyp, sekirip, aýnap-qýnap, birin-biri jep-jeńil laqtyryp jatqandyǵy formasyn joǵaltpaǵan akterlerdiń syrtqy qabiletiniń jaqsy ekendiginen habar beredi.

Spektaklde Vaskanyń kóńildesi – Vasılısany somdaıtyn aktrısa Gúlbahram Baıbosynovamen seriktestik qarym-qatynasy áldeqaıda sátti shyqty. Munyń bir sebebi, aktrısanyń tájirıbeliligi men talantynda jatyr. Buǵan deıin «Qara shekpende» Sylań beınesin naqyshyna keltirip jasaı bilgen, ár qımylyn, kózqarasyn dál jasap, sonysymen kórermenniń nazaryna iligip, súıiktisine aınalǵan aktrısa G.Baıbosynova Vasılısany da esh qıyndyqsyz somdady. «Qutqarshy meni kúıeýimnen!», - dep Vaskanyń ıyǵyna asyla ketkende, tuzaqqa túskenin bilmeı qalǵan «urynyń balasy» endi qanisherge aınalatyndyǵyn bilmedi. Kóńildesin týǵan sińlisi Natashadan ólerdeı qyzǵanatyn Vasılısa rolindegi aktrısanyń kózinde yza men kektiń naızaǵaıy jarq-jurq etedi. Osy jaǵdaılardyń bári, sahnadaǵy azdy-kópti tájirıbesi bar akterlerdiń qolǵabysymen Vaska beınesin jasaýǵa tyrysty.

Teatrda izdenimpazdyǵymen, eńbekqorlyǵymen, akterlik ónerge degen jiger-yntasy úshin rejısserlerdiń kózine túsip júrgen akterdiń taǵy bir basty roli bar. Ótken ǵasyrda dúnıege kelgen qazaq dramatýrgııasynyń biri – Tahaýı Ahtanovtyń «Kúshik kúıeý» pesasyndaǵy Qabanbaı beınesi. Buǵan deıin rolge degen jaýapkershiligimen senimdi aqtaǵan jas akter taǵy bir qaharmandy ashýǵa bilek sybana kiristi. Teatr sahnasyna 80-jyldary Janat Hadjıevtiń rejısserligimen qoıylyp, 2017 jyly jańa qurammen qaıta sahnalanǵan «Kúshik kúıeý» komedııasy Sh.Úmbetqalıevtiń juldyzyn jaǵýǵa kómektesti desek bolady. Buǵan deıin teatrdyń azýly akterleri – Erjan Jarylqasyn, Edil Ramazanov, Beıbit Qamaranovtar somdaǵan keıipker tulǵasyn akter Sh.Úmbetqalıev qaıta jańǵyrtty.

«Ol ózi jaqsy jigit. Bar mini sóleket. Osy oqıǵa da sonyń sólekettiginen bastaldy»[4], - dep bastaıdy birinshi kórinisti Qabanbaıdyń dosy Bekbolat. Iaǵnı, komedııa sol bir «mini» bolmasa, jigittiń tóresine laıyq Qabanbaıdyń qyzyqty oqıǵasyna quralǵan.

Týra óz jasyndaǵy keıipkerdi (stýdent) somdaý akter jambasyna jatqan sekildi. Buıralanǵan qara shashtaryn, ıyqty denesin, qara tory júzin – jalpy dene bitiminiń erekshelikterin akter Qabanbaı beınesin jasaýda yńǵaıly paıdalanǵan. Bul keıipker de – sátti shyqqan komedııalyq keıipker. Ańqaý, aqkóńil jigit Qabanbaıdyń basyna túsken oqıǵasyn baıandaıtyn pesa – moral, etıka, úlkendi syılaý ıaǵnı urpaq tárbıesi, tipti ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý syndy ózekti máselelerdi qamtıdy. Búgingi tańda, ókinishke oraı, aramyzda Batys Eýropanyń dańǵaza, dabyra ómirine syrttaı eligip, elirip júrgen jeńiltek, tereń oılanýdy – ómirdi qıyndatý dep túsinetin jastardyń kóptep kezdesip jatatynyn ótirik emes. Ata-anasyna ýaıym bolǵan – kesheniń de, búginniń de sol Kýbık, Tıýranchık, Botkalary. Bekbolattyń qaqpalaýymen jataqhanadan kezdeısoq shyǵyp qalyp, Gúljamal apaıdyń senimimne kirip alǵan Qabanbaı stýdenttiń joǵarydaǵy «jeńil oıly adamdarmen» júrgizetin shyrǵalań kúresin avtor T.Ahtanov komedııaǵa tán shymyr da utqyr dıalogtarmen áserli beınelese, rejısser J.Hadjıev olardy dekoraııa, mýzyka, jaryq arqyly aıqyn kórsete bilgen. Al, akterler aldynda túrli jarqyn keıipkerlerdi naqyshyna keltirip keıipteý maqsaty turdy.

Roldi týdyrýda ol keıipkerdiń shyǵý teginen bastap, qandaı tamaqty talǵap jeıtinine deıin zerttep, zerdelegen jón. Aýyldan shyqqan, namysty, jigerli, qarapaıym qazaq jigitiniń bolmysyn jasaýda Shaǵýan óz keıipkeriniń minez erekshelikterin eskerek otyryp, ony replıkalarynda baıqata bildi. Ol o bastan qoıylǵan mızansena bolsyn, ne tosynnan jasalatyn ımprovızaııa bolsyn, bárin de nanymdy (opravdannaıa mızansena) oryndaıdy. Úmbetqalıev oıynyna qarap otyryp, kúlli spektakldiń dınamıkalyq serpininen úlken demeý, qýat alǵandaı bolasyz.

Jataqhanadan qýylǵannan keıin óziniń jańa qonysynda burynǵy komendantty kezdestirgendegi háli, tyǵyryqqa tirelgendigi jaı-kúıin bir kózqarasymen-aq sheber jetkizdi. Sharasyzdyqtan da jol taýyp ketetin keıipkeri Qabanbaıdyń tapqyrlyǵy men óziniń sahnadaǵy sol jaǵdaıǵa dál keletin ym-ısharasy tamasha órnek qura bilgen. Teatr sahnasynda komedııalyq beınelerdi somdaımyn dep, artyq qylam dep tyrtyq qylyp jatatyndar qanshama! Al, jas akter akterlik ónerin kórsetýde asyra silteý ádisin qoldanbaı-aq shynaıy oıyn kórinisin jasaı bilgenin kóremiz.

Kórermenge erekshe áser men serpilis syılaıtyn bir sahna – eki jaqty pikirli jastardyń ekige bólinip, zamanaýı aıtys uıymdastyrýy. Arqannyń bir ushynda – Bekbolat pen Qabanbaı, ekinshisinde – Tıýranchık pen Kýba. Dombyra men gıtaranyń jarysynda akter dombyramen án aıtyp, daýsynyń jaǵymdylyǵymen, dombyranyń qulaǵynda oınaı alatyndyǵymen kózge túsedi. Sondaı-aq, bı jarysynda da «Qara jorǵany» barlyq býynyn qosyp bılegende de súısinip qaraı alasyń. Jigitke jeti óner de az. Shaǵýan Úmbetqalıev te sol sózdi nazarǵa ustap, teatr sahnasynda ózin jan-jaqty kórsetip keletini kóńilge qonymdy qubylys.

Bul spektakelge kóbine mektep oqýshylary men joǵary oqý ornynda oqıtyn stýdentter keletindikten, ondaǵy oınaıtyn jas akterler de (Rahat Halyq, Nurjamal Ábilqaıys, Araılym Myrzahan, Dıas Myrzahmet) kóp jaǵdaıda erkindikti sezinip, ımprovızaııalyq replıkalar men mızansenalar týdyryp otyrady. Spektakl óziniń janrlyq sıpatyna qaraı qarapaıym da oınaqy sheshilgen. Sahnalyq seriktestikke keler bolsaq, ómirde qurby-qurdas bop aralasatyn bir top jas akterler sahnada da bir-biriniń tilin ońaı tapqan deýge tolyqtaı negiz bar. Óıtkeni, olardyń akterlik oryndaýlarynda biriniń sózin biri ilip áketip, shalys basqan jeri men kem tustary bolsa, bildirtpeýge tyrysyp jatatyn ansambldik jumysyna kýá bolamyz. Jalpy, spektakldegi akterlik tabystarǵa qýanbaý múmkin emes. Jastardyń sheberlikteri tartymdy-aq. Jas akterler ózderi somdap júrgen zamandas-keıipkerleriniń psıhologııasyna tolyqtaı dendeı alǵan.

Qandaı rejısser bolmasyn, ózimen shyǵarmashylyq tolqyn jasaıtyn akterdiń ár túrli rolderdi somdaý úshin ishteı ermeksaz (plastılın) sııaqty ıilgish, rejısser-reformatordyń barlyq talaptaryna kónetin kishipeıil bolǵanyn qalaıtyny belgili. Osy turǵydan alsaq, Shaǵýan da kez kelgen rejıssermen ortaq til tabysa alatynyn, rol dánin izdep, ony ósirip shyǵarýda birigip eńbektene biletinin jáne aıtyp ketken jón. Qazaq teatrynyń búgini men erteńi úshin tyrashtanyp, tyrmysyp júretin ol sııaqty eńbekqor óner ıeleriniń kóp bolǵany – qýanysh.