Aldyńǵylary – A.Satybaldy, B.Qajynábıeva, B.Aıtjanov, G.Shyńǵysova E.Daıyrov syndy teatrdyń betke ustarlary bolsa, solardyń úzigin jalǵap kele jatqan sońǵy býynnyń ókilderi dep – A.Shaıahmetov, A.Baqytjanova, L.Tileýova, Ǵ.Ospanovtardy aıta alamyz. Júzge tarta akterdiń basyn quraǵan bas teatrda qyzmet etetin jas akterlerdiń ishinde de akterlik sheberligi men ózge de ártistik qasıetterimen daralanyp turatyn óner ıesi – Ǵalymbek Ospanov. Búginde jas akter kıeli ákemteatrynyń S.Orazbaev, T.Jamanqulov, N.Myshbaeva, T.Tasybekovalar bastaǵan alyp ujymynda ózindik ereksheligimen oryn teýip, bas teatrdyń sahnasynda alǵashqy sátti qadamdaryn aıqyn basyp keledi. Juldyzyn jaqqan alǵashqy roli – «Imperııadaǵy kesh» dramasyndaǵy Berikbol. Sondaı-aq, akter búginde teatr repertýaryndaǵy tarıhı qundylyǵymen joǵary bop esepteletin Ǵ.Esimniń «Tańsulý» dramasynda Qalmaq begin (rej. A.Kákisheva), Ý.Shekspırdiń «Romeo-Djýlettasynda» qyzýqandy Tıbaltty (rej. O.Salımov), «Otellosynda» senat qyzmetkeri (rej. N.Ptýshkına), D.Ennerı men F.Dıýmanýardyń «Don Sezar de Bazanynda» Don Sezar de Bazan (aýd. Jáne rej. Á.Rahımov), I.Vovnıankonyń «Qaza men jazasynda» Advokat (rej. A.Áshimov, S.Asqarov), A.Volodınniń «Qoshtasqym kelmeıdisinde»Shýmılov (rej. A.Maemırov), M.Omarovanyń «Kómbe nannyń dáminde» Jaıyq – Aqedildiń aǵasy (rej. A.Kákisheva) t.b.[1] kórkemdik dárejesi san qıly keıipkerlerdiń beınesin naqyshyna keltire somdap júr.

Ǵalymbek Ospanov dese, ıspandyq Don Sezar de Bazan men «Tańsulýdaǵy» Qalmaq begi oıǵa oralady eriksiz. Jas akterdiń tólqujatyna aınalǵan rolderi teatr kórermenderiniń kóńilinen oryn alyp, biraz bóliginiń súıiktisine de aınalyp úlgergen. Don Sezar de Bazan – ázirge akter shyǵarmashylyǵyndaǵy alǵashqy basty rol. Bes jyldyq ǵumyry bar spektakldiń búgingi kúni repertýardan sırek tabylatanyna baılanysty bul komedııa kópshilikke tańsyq kelýi múmkin. Býyny qatpaǵan akterge basty qaharman beınesin júktegen rejısser Á.Rahımov táýekelge baryp, jas talanttyń úlken beleske attanar aldyndaǵy tusaýyn keskendeı.

Búgingi kúni elimizdiń qaı aımaǵynda teatr ujymy bolmasyn, býyn almasý máselesi jóninde qıyndyqtarǵa tap bolýdan aýlaq. Barlyq óner ordalarynda qyzmet etip jatqan ártisterdiń teń jartysy – jastar. Áıtkenmen, olardyń top etip kele sala «daıyn asqa tik qasyq» bola almaıtyny da ras. Trýppa aıasynda ózin sheberlik shyńynda kórsete bilgenderi ǵana «oljaǵa» tap bolady. Ǵalymbek Ospanovtyń aıtýynsha, eńbekpen mejeli maqsatqa jetem degen akter úshin múmkindik ataýlysynyń barlyq esigi aıqara ashyq[2]. Osy oraıda úlken teatrdyń sahnasynda jańadan kelgender arasynda baqtalastyqqa toly rolge talas kezinde «qantalapaı» saltanat qurary daýsyz. Básekelestik ózeninen qalaı qulashtap júzip ótetini tek akter qabiletiniń deńgeıi men ózin tanytý shıraqtyǵyna tikeleı baılanysty bolsa kerek.

Akter shyǵarmashylyǵyndaǵy aıshyqty rolderdiń biri dep – «Tańsulý» spektaklindegi qalmaq begin aıta alamyz. Qazaq jerine qonaqtyqqa jortqan bir top qalmaqqa bas bop kelgen Bektiń rolin somdaýda Ǵalymbek Ospanov ózindik oryndaýshylyq qabiletiniń kórkemdik ádisteri arqyly óz deńgeıinde oıyn órnegin tanytty. Sahnaǵa shyqqan betinen Joıqynnyń kekete aıtqan (akter Q.Mamyt): «Jigitter, bárin atyp júrmeńder, qonaqtardan uıat bolmasyn», - degen qıtyǵyna tıer qısyq sózinen namystanyp, «Ruqsat et!», - dep qarsylasynyń sózin bólip, kórermendi bir silkintip alady qalmaq begi. Sol sátte jınalǵan topqa óziniń mergendik ónerin pash etip, keıin qolyndaǵy oramaldy Tańsulýǵa usyna bergende, bir kórgennen júregin shymyr etkizgen arýǵa ǵashyq bolǵan mezetti kórermenge burylyp, avansenaǵa qaraı júgirip, bir tizesin kóterip sekirip kep toqtaǵan mızansenasymen kórsetedi. «Qazaqtardyń jyrynda aıtylatyndaı naǵyz has sulýdyń ózi eken!», - degen sózinde sezimge berilgen jumyr judyryqtynyń názik tebirenisi emes, «bul qyz mendik bolý kerek!» degen aıbattylyǵy jatyr. Qyz-jigit qosylǵan keshten keıin Tańsulý ekeýiniń ońasha qalatyn kezinde de úlbiregen gúldeı qyzǵa jemtigine qumartqan jyrtqysh ańdaı tónedi kep. Al, Joıqynmen bolatyn semserlesý sahnasynda sahnadaǵy seriktesinmen salystyrǵanda áldeqaıda qımyl erkindigi men shıraqtyǵy basym túsetinin qaı kórermenge bolmasyn, ańǵarý qıyn emes.

Ózge de spektaklderdegi, ásirese tarıhı dramalarda qoıylatyn osyndaı kópshilik sahnalarynyń aldyńǵy shebinen akter Ospanovty jıi baıqaımyz. Osyǵan qarap sahna qozǵalysy sheberligi – Ǵ.Ospanovtyń eń jaqsy jetilgen qabiletteriniń biri dep senimmen aıta alamyz. Osyǵan baılanysty teatr pedagogy, rejısser M.Chehov óziniń «O tehnıke aktera» atty eńbeginde: «Akter mojet prekrasno ı glýboko jıt chývstvamı sozdannogo ım vnýtrennego obraza, no etogo malo, on doljen ee sýmet peredat ıh zrıtelıam, a eto vozmojno tolko togda, kogda vse ego telo, ego golos býdýt nastolko razvıty ı gıbkı, chto vpolne podchınıatsıa emý ı smogýt legko otrazıt ı peredat vse, chem jıvet akter v kajdýıý mınýtý» [3, 26], - dep kórsetedi. Bul degenimiz estetıkalyq sulýlyq pen ishki tebirenis bir arnaǵa toǵysyp, garmonııalyq quıylys jasaıtyn akter óneriniń bir keremeti. Akter Ǵ.Ospanovtyń boıynan muny kóp rette kezdestirip júrmiz.

Betin qanǵa malǵan sulýǵa tizerlep kele jatyp, «Men seni áıel dep qumartqan joqpyn, men saǵan shyn ǵashyq jan edim ǵoı...», - dep basyn jerge urǵan sátinde mahabbat degen ulynyń aldynda jaýyz qalmaqtyń da dármensiz ekenin kórsete bildi. Osy tustaǵy akterdiń ǵashyqtyq sózderi men sezimine kóńiliń eriksiz jibıtini ras. Buǵan deıin arystandaı aqyrǵan qalmaq beginiń sezim sandyǵy ashylǵanyna, onyń ǵashyq jan aldynda aqtaryla sóılegenine kýá bolamyz.

Akter janynan týatyn sahnadaǵy ómirdiń júz paıyz sátti, naqty, nanymdy shyǵýy árkezde árqalaı. Sol sııaqty qalmaq beginiń sahnadaǵy keı sózderi men is-áreketi aqtalmaı jatatyn tustaryn da aıtyp ketken jón. «Men qalmaq begimin» degen «ustanymdy» ustanǵan tulǵasynan keı kórinisterde azdap jasandylyq baıqalady. Ásirese, Tańsulýdy kórip, bir kórgennen yntyq bolatyn sahnasynda «Meniń súıgenim bar!», - degen qyzdyń qarsylyq bildirgen júzi men sózine qaramaı, «Báribir mendik bolasyń!» degen kezderinde keıipker beınesin tek syrttaı ashýǵa talpynǵanǵa uqsaıdy. Áıtkenmen, jas akter ár oınaǵan saıyn ysylyp, keıipkeri qaıta túlep, keleshektegi rolderinde mundaı kemshilikter qaıtalanbaıdy degen zor úmittemiz.

Sahna sanatkerleriniń qaı-qaısysynda da kásibılik turǵysynda aqsaq tustary men ózindik artyqshylyqtary bolatyny sózsiz. Ǵ.Ospanovtyń qoltańbalyq mánerindegi bir erekshelik dep – beıne jasaýdaǵy izdenisin qarastyrýǵa bolady. Qazaq teatrlaryndaǵy kezdesetin bir mańyzdy másele, álemdik ne orys klassıkasyn sahnaǵa ákelsek, týyndyny óz jambasymyzǵa laıyqtap, taza «qazaqshalap» jiberetinimiz bar. Áńgime tárjima jaıynda emes ekeni túsinikti. Biraz akterlerdiń pesa keıipkerlerin sol eldiń azamattary emes, qazaq mentalıtetine buryp, tól ultyna aınaldyryp beıneleýinde kásibıliktiń eń úlken qateligi jatyr. Kez kelgen keıipkerdiń ómir tarıhy men óz shyndyǵy bar. Soǵan jetkilikti dárejede taldaý jasalynbaıtynynyń kesirinen, spektakldiń tolyqqandy jasalýynda birqatar máseleler týyndap jatatyny ótirik emes. Bul týraly: «Akter, ıgraıýıı rol, ploho ım ızýchennýıý, neproanalızırovannýıý, ýpodoblıaetsıa chteý, chıtaıýemý maloznakomomý emý trýdnýıý knıgý»[4, 158], - deıdi ataqty teatr reformatory K.S.Stanıslavskıı. Rasymen de, roldiń týmaýynyń, beıne jasalmaýynyń basty ózegi – akterdiń keıipkerdi jiti zerttep, ár is-áreketiniń túp baıybyna bara almaýynda. Ǵ.Ospanov ıspannyń Don Sezaryn sol ulttyń harızmasymen, qalmaq begin qalmaqtardyń kózsiz batyrlyǵymen, Shýmılovty ómirlik jáne turmystyq dúnıelerge basyn aýyrtqysy kelmeıtin ishýge qumar orystyń pasyq erkegi etip, Tıbaltty Shekspır klassıkasyna tán aǵylshyndyq sarynmen, Qobylandyny – órlik pen tektiliktin nyshany etip beıneleýge tyrysatyndyǵy – barlyq ártiste kezdese bermeıtin sırek úrdis. Bul degenimiz akterdiń boıynda rolderine berile qyzmet etip, oǵan jáne qurmetpen qaraı biletin qasıetiniń tabylǵandyǵy. Sahna óneriniń osyndaı «adal qyzmetkerleriniń» qsıetine kýá bolǵanda, teatrtanýshylar men synshylardyń kóńili aspandap qalatyny bar.

Teatrdaǵy aýqymdy spektaklderdiń kópshilik sahnalarynyń bárinde bir top jas akterler. Solardyń ishinen oq boıy ozyp shyǵatyn jas ónerpaz sahnada almastaı jarqyraǵanyna súısinesiń. Naqty ári sheber jasalǵan bı qımyldaryna kóz toıardaı.

Iá, Ǵalymbek Ospanovtyń akterlik oryndaýshylyq qabiletimen qatar bı ónerine erekshe ıkemdiligin aıtyp ketken jón. Byltyr ǵana tusaýy kesilip, teatr jurtshylyǵynyń arasynda erekshe talqylaýǵa túsken «Júregimniń ıesi» dramasynda basty roldegi Darıǵanyń ómirine esten ketpes sezim syılaǵan jigittiń rolin somdaǵan kezde de jeke óz aldyna aıtarlyqtaı mátini bolmaǵanymen, kórermen jadynda jarqyn keıipker bolyp qalatyn beıne keskindeý sheberligin tanytty. Bı qımyldarynyń minsiz oryndalýynan bólek akter óz keıipkeriniń tarıhy men sahnadaǵy seriktesi arasyndaǵy qarym-qatynas órnegin sózsiz jetkizdi. Jalyndy tango bıi arqyly jas rejısser Árıdash Ospanbaı akterlerdiń syrtqy qımyl-is áreketteri arqyly «ekeý» arasynda bolǵan túgel oqıǵany kórsetken. «Symbattylyqtyń temirqazyǵy syrtqy qımyl-qozǵalys, ym-ıshara, aıshyqty mánerlilik – bári astasa áreket etip kórermendi súısindirer sulýlyqqa jol tartady da, óner jaıly tartymdy talǵam-túsinikpen ushtasady» [5, 18], - deıdi A.Qulbaev óziniń «Sahnadaǵy symbattylyq» atty kitabynda. Professordiń akter tán tirshiligi taqyrybyna arnap eńbek jazýy da sulý óner ıesi – akter tulǵasynyń negizgi qasıetterin durys saralaı bilýinde jatsa kerek. Alaıda, symbattylyq pen sulýlyqty basty nazarǵa alyp, ishki jan tebirenisti ekinshi planǵa qoıýǵa da áste bolmaıdy. Sahnada ádemi qımyl jasaǵanymen, ishi qańyrap tursa, ol – óner emes, ony óner dep qabyldaý da qısynsyz. Ártis Ǵalymbek Ospanov óziniń ondaı «qýys keýde» akterlerdiń qatarynan emes ekenin óz rolderimen dáleldep keledi.

Jan dúnıedegi alasapyran men tynyshtyqty, jalyn men muzdy kórermenge aınadaı jetkizýshi – kóz. Ishtegi tebirenisti ekinshi adamǵa jetkizýge kómekshi de, keýde qııanyndaǵy jasyryn qupııańdy aqtarýshy satqyn da – sol. Aýzynda Gamlettiń sózi, kózińde Klavdııdiń topastyǵy turatyn akterler de bar. Ol olqylyqty tek «múlt ketseń betińe basar» synshylar ǵana emes, parter men balkondaǵy kórermen sózsiz sezip qoıady. Sahna ónerin tiri organızmge teńeıtinimiz de sondyqtan. Bul rette Ǵalymbek Ospanovtyń beıne keskindeýdegi basty quraldarynyń biri – kózqarasynyń nanymdy ári batyl ekenin senimmen aıtýǵa bolady. Men «akterlik kózqaras» týdyra alamyn dep, monolog oryndaǵanda oryndy-orynsyz eki kózin qur baqyraıtyp, kórermen aldynda vızýaldy sulýlyǵyn arttyram dep, ádeıi áser qaldyrǵysy keletin shalalyqtan boıyn aýlaq ustaıdy. Akterdiń bul qasıetin aıshyqtaıtyn «Anna Karenına» tragedııasyndaǵy Aleksandr Vronskıı beınesin jasaýdaǵy sheberligin aıta ketý kerek.

Eki jarym saǵattyq spektakldiń tek bir aktynda ǵana, onda da bar joǵy eki-aq ret boı kórsetetin akterdiń kórermen jadynda saqtalýyna yqpal etken tusy – onyń otty kózqarasy. Betsı hanymnyń: «Oo, Aleksandr Vronskıı!», - dep qarsy alǵanynan bastap ózine nazar aýdartatyn akterdiń júris-turysy men ym-ısharasynan keıipker psıhologııasynan habardar bolasyń. Parter janyndaǵy esikten shyǵyp, sahna túbine betteıtin mızansenasynan-aq rol ıesiniń minezimen tanystyryp úlgeredi. Qolynda sharap. Ortada bop jatqan negizgi oqıǵaǵa Aleksandr Vronskıı kózimen qarap, baǵa berip turyp, kópshilik sahnany qurasa da, spektakl sheńberinde keıipkerimen birge ǵumyr keshedi. Aleksandr Vronskıı – shyǵarmada aıtarlyqtaı mańyzdy keıipker bolmasa da, bas keıipkerler aınalasyndaǵy adam.

Avansenadan parterdiń sońǵy qataryna deıin sozylǵan podıýmda oryn alatyn aǵasy Alekseı Vronskıımen bolatyn dıalogynda da ısharattar arqyly keıipker bolmysyn, ózara qarym-qatynastaryn kózben-aq sheber jetkizedi. Eki jaqty sózge kep qalatyn baýyrlardyń sahnasyn zamandas áriptester – Ǵ.Ospanov pen N.Qýanyshbaıuly kórkem sahnalyq seriktestikpen naqyshyna keltire, úılesimdilikpen týdyra bildi deýge bolady.

Ádette, akter oıynynyń sátti ne sátsiz oryndalýyn ekinshi quramdaǵy akter oıynymen salystyra otyryp saralaımyz. Aleksandr Vronskııdiń ekinshi quramdaǵy keıipteýshisi – jas akter Sherhan Pirnazarov. Onyń rol somdaýynan shıkiliktiń dámi aıqyn seziledi. Akter óz roline kópshilik sahnadaǵy keıipkerdiń biri dep qaraǵanǵa uqsaıdy. Onyń júris-turysynan, alaq-julaq etken kózqarasynan grafqa tán minez kóre almadyq. Tipti bar-joǵy bir dıalogynyń ózinde tili kúrmelip, replıkasyn eki-úsh márte qaıtalaǵan kezderi de boldy. Sahnadaǵy qımyl-qozǵalysy men ár basqan mızansenasynan batyldyq baıqamadyq. Atalǵan eki akterimiz de kitaptaǵy túpnusqamen beınelik uqsastyq tappaǵanymen, beıne jasaýdaǵy keıipkerdiń minez ereksheligi, onyń áleýmettik jaǵdaıy, prınıpteri men ómirlik qaǵıda, kúndelikti ádetine deıin, jalpy usynylǵan jaǵdaılardyń bárin zerttep, rol týdyrý maqsatyna eki túrli qaraǵan. «Akter roldiń avtoryna aınalýy tıis» [6, 24], - deıdi rejısser A.Maemırov. Rasynda da, keıipker ómirine tereń zertteý júrgizý proesi roldiń basty ne qosalqy bolýyna qatysy bolmaýy kerek. Al, óz roline atústi qaraǵan akterdiń shyǵarmashylyǵynda sátti kezeńder ǵana bolýy múmkin árıne, alaıda zeıin men eńbek bolmaǵan jerde shynaıy ónerdiń ıisi shyqpaıdy. Bul týraly ataqty Stanıslavskıı: «Chto mojet byt ýjasnee pýstogo akterskogo glaza! On ýbedıtelno svıdetelstvýet o tom, chto dýsha ıspolnıtelıa rolı dremlet ılı chto ego vnımanıe gde-to tam, za predelamı teatra ı ızobrajaemoı jıznı na sene, chto akter jıvet chem-to drýgım, chto ne otnosıtsıa k rolı» [7, 142], - deıdi. Asyra siltep, ne keıipkersyndylyq mektebin tanytyp júrgen bolsa, jasalǵan eńbektiń bári beker. Osylaısha Aleksandr Vronskııdi óz qııal-shabyty men shyǵarmashylyq qýatynyń nátıjesinde ózgeshe etip jasaı bilgen akter Ǵalymjan Ospanovty bolashaq rolderiniń úlken izdenisterden ótip, shalqar shabytpen sýretteıdi dep senemiz.

Jas akterdi teatrdyń turaqty kórermenderi komedııalyq akter retinde de jaqsy qabyldaıdy. Onyń komedııalardaǵy rolderi men ózge de spektaklderdegi bir-eki ret kózge túsetin kópshilik sahnadaǵy kóńildi keıipkerleri de kóńilge qonymdy. Sondaı rolderiniń biri – «Qoshtasqym kelmeıdi» dramasyndaǵy Shýmılov. 2016 jyly premerasy ótken spektaklge kúni búginge deıin zal anshlagpen tolady. Qaı zamanda da asa qundylyqqa ıe bolǵan jáne qazirgi qoǵamdaǵy beleń alyp jatqan ózekti máseleni tolǵaıtyn A.Volodınniń «S lıýbımymı ne rasstavaıtes» pesasyn qazaq tiline aýdaryp jáne sahnalaǵan PhD doktor, pedagog-rejısser Ashat Maemırovtyń spektakli oqıǵa sıýjetimen de, ondaǵy aıtylatyn oılarymen de, akterler oıynymen de kóptiń kóńilinen shyǵyp, oń baǵasyn alyp keledi.

Máńgilik taqyrypty ózek etken pesadaǵy keıipkerlerdiń psıhologııasy ártúrli. Ár úıdiń óz jany men áni bar. Bir-birin tapqan juptyń kótergen shańyraǵyn áp sátte shaıqaltatyn eki jarty – bir bútinder arasyndaǵy túsinbeýshilik pen tirliktiń bolmashy jaǵdaılary. Rasynda da, eń jaqyndarymyzdy eń kóp renjitýge, meılinshe baǵalamaýǵa beıim keletin jaratylyspyz. Sondaı otbasylardyń qataryn pesada – Katıa men Mıtıadan bólek Kozlovtar, Shýmılovtar, Kerılashvılıler, Nıkýlınder, Belıaevtar men Mıronovtar toltyrady. Biz óz jaǵdaıymyzda Shýmılovty somdaǵan akter oıynyn jeke qarastyralyq.

Shýmılov – otbasy degen qasıetti uǵymnyń qadirine bara bermeıtin, kúndelikti ómir aǵysymen júzip júrgen álsiz qaıyq. Al onyń áıeli – Shýmılova óziniń tarapyna kelgen sózdi tym jaqyn qabyldaıtyn sezimtal, názik áıel. Aktrısa Gúlnur Shyńǵysovanyń somdaýynda bul keıipker asyra silteýshilik ne sheberlik nústesine jetpeıtin dárejede bolǵanymen, Shýmılovtyń beınesi sátti jasaldy deýge bolady. Sot zalynda sýdıanyń sózderin qaperine almaı turǵan Shýmılovtyń óz taǵdyryna nemquraıdy qaraıtynyna kýá bolamyz. Tipti, sýdıanyń ózimen qyljaqtasyp, qylmyńdasyp turatyn sahnasy pesada olaı sýrettelmegenimen, sol qımyldaryn óz janynan týdyrǵan keıipker beınesi arqyly aqtap shyǵady (opravdannyı). «Siz áıelińizge boqtyq sóz aıtqanyńyz ras pa?», - degenine qyńq etpegen Shýmılovty somdap turǵan akterdiń boıynan sol sátte qalmaq beginiń de, Aleksandr Vronskııdiń de, basqa rolderiniń de ushqyny jalt etpeıdi. Shtamp dertinen aýyly alys.

M.Áýezov atyndaǵy qazaq memleketteik akademııalyq drama teatr repertýaryndaǵy turaqty spektaklderdiń bárinde akter kópshilik sahnaǵa qatysady. Sondaǵy bir ereksheligi dep – onyń spektakl temporıtmine baılanysty jasalatyn ımprovızatorlyq sheberligin aıta ketken jón. «Akterlik ónerdiń myqty quraly ımprovızaııa ádisi. Al ımprovızaııa ónerin týǵyzǵan Italııanyń renessans dáýirindegi Komedııa del-arte teatry óz eliniń ǵana emes, sonymen birge búkil Eýropa teatrynyń professıonaldyq qalyptasýyna tikeleı áser etkenine tarıh kýá. Sondyqtan ımprovızaııalyq ónerdi meńgergen akter sahna tvorchestvosynyń negizgi zańy – árekettiń tolassyz damýyn qamtamasyz etetini, ıaǵnı búgingi termınmen aıtqanda sahnalyq qatynas (obenıe) prınıpterin bekitetetini ózinen-ózi túsinikti jaı» [8, 7], - dep jazady ónertaný kandıdaty Amangeldi Muqan. Akterdiń joǵaryda atalǵan rolderinen bólek ózge spektakldrdegi jalt etip joq bolatyn, tipti dramatýrg qospaǵan keıipkerlerdi óz qoltańbasymen keıipteı biletin qasıeti bar. Onyń barlyǵy sýyrypsalmalyq kúshimen dúnıege keledi. Munyń ózi spektakldiń tuzdyǵy ispettes, onyń da qosar mándik úlesi joq emes. Shýmılov bop júrgende de spektakl boıy aıtylatyn qısyq, qystyrma sózderi men beınesin aıqyndaı túsýge kómektesýshi kúlki shaqyratyn áreketterin oryndy júzege asyrady.

Jas akterdiń teatrdaǵy orny kúnnen-kúnge aıshyqtanyp, ártis retindegi bedeli de artyp keledi. 2019 jyldyń 13 sáýir kúni premerasy ótken rejısser, QZ eńbek sińirgen qaıratkeri N.Jaqypbaıdyń sahnalaýymen qoıylǵan «Qobylandy» dramasynda basty roldegi alpaýyt batyrdyń beınesin qanjyǵasyna aldy. Iá, jaýyryny qaqpaqtaı, judyryǵy toqpaqtaı «tebingi terge shirıtin, terligi maıdaı erıtin» tulǵaly bolmasa da, sahna sanatkeri ózine belgilengen maqsatty (zadacha) oryndaýǵa tyrysty. Boıy bıik bolǵanymen, tyǵyrshyqtaı ǵana deneli akterdiń syrtqy qasıetterine emes, ishki amplýasyna senim bildirgen bolsa kerek rejısser.

Bala kezimizden árbirimizdiń sanamyzda batyrlyq jyrlaryndaǵy Alpamys, Qara qypshaq Qobylandynyń beıneleri jasaǵan erlikterimen qosa jańǵyryp turady. Sondyqtan, rolge taldaý jasaǵanda onyń túbine úńilýge, jan-jaǵymen tanysýǵa múmkinshilik kóp. Al, akterdiń ony qanshalyqty meńgergendigi, izdengendigi sahna alańynda ony tamashalap otyrǵan jurttyń basym kópshiligine baıqalyp turady. Syrtqy belgilerine baılanysty bul sahnalyq keıipker Qalmaq begine de keledi. Áıtkenmen, Ǵ.Ospanovtyń eki beıne arasyndaǵy aıyrmashylyqtyń arajigin ajyrata bilgendigi bek baıqalady.

Sózimizge dálel retinde Qobylandy men Qurtqa (aktrısa L.Qaldybekova) arasyndaǵy jarasymdy sahnalardy tilge tıek ete alamyz. Ásirese, alǵashqy sahnalarynda-aq Kóklanǵa degen qarym-qatynasyn kórsetkende qypshaq balasynyń tektiligin, qyz balasyna degen qurmetin, joǵary iltıpatyn ón boıyna jıǵan. Názik jandynyń aldyndaǵy tizerlegen beınesin namysynyń kúıreýi dep emes, naǵyz jigittiń syrttanyna tán minez dep qabyldaımyz. Shýaq (akter N.Qýanysh) pen Qarlyǵashtyń (aktrısa A.Maǵzym) mahabbatyna dáneker bolmaqqa jasaǵan áreketteri de sabaz erdiń boıynan tabylar márt qasıettermen parapar. Erekshe kózge túsip, kóńilge qonǵan qamqor aǵa men súıkimdi, erke qaryndasynyń áreketteri. Aǵasyna qarsylasyp aıaǵyn basyp, qolyn tisteı bergende, «Qoı deım!», - degen Qobylandynyń salmaǵy joq ekpinmen dúrse qoıa bergeni tarıhı dramalyq spektakldiń eń tátti bóligi.

Ǵ.Ospanovtyń bı órnekterin minsiz oryndaýdaǵy mánerin osy spektaklde de aıqyn baıqadyq. Ár yrǵaqty bı qımylymen birdeńe aıtqysy kelgendeı. Al Qazanmen (akter Q.Nabıolla) bolatyn shaıqasynda spektakl basynan jaıdary minezdi, balakóńil Qobylandynyń ózge qyry ashyla bastaıdy. Shoqpary men naızasyn bir-birine qaǵyp-qaǵyp jiberip, qarsylasqa umytaltyn mızansenalarynan ony baıqamaý múmkin emes. Sondaı-aq, munyń bári jaı ǵana júris pen qımylda ǵana emes, onyń qorqynysh ataýlysyn ómirinde estimegen júreginiń túgi bar batyrlyǵy men batyldyǵyn, jaýǵa qaraı senimdi basylǵan qadamdarynan kóremiz. Tipti, aýzyn ashqan arystanǵa ózi jaqyndaǵan qurban ispetti, Kóbiktiniń (akter B.Ábdilmanov) aldyna «sen tur, men ataıyn» degen pıǵylmen barǵan kezinde onysyna shúbá keltirmeımiz.

Bul joly da Ǵ.Ospanovtyń ekinshi quramdaǵy áriptesi (dýbleri) – akter Sherhan Pirnazarov. Kórermender úshin Ǵalymbek Ospanovtyń oıyny kezekti ret basym túskenin jasyra almaımyz. Ospanovtyń boıynda akterlik sheberliginen bólek, syrtqy daralyǵy (vneshnıe dannye) kóp jaǵdaıda ózge ártisterden bólek etip turatyny bar.«Shoqty kózderi tanadaı jarqyrap, qarasańyz keskin kelbetine kóńil toıǵandaı, músininde mysqaldaı da min joq, onyń seri júrisine, otty minezine, ómirsheń de ór kúlkisine ılanbaǵan qyzyǵa kóz tastamaǵan kim bar edi?» [8, 38], - dep sıpattaıdy Á.Syǵaı ult teatrynyń tuńǵysh kósh bastaýshylarynyń biri Qurmanbek Jandarbekovtyń beınesin. Syn sardary jasaǵan akterlik portretten ǵasyr jańarǵan kezeńdegi kelesi býynǵa úlgi bolarlyq jas akter Ǵ.Ospanovpen uqsastyǵyn ańǵarýǵa bolady. Akter boıynda asaý attaı aıbarly minez bar. Sondyqtan da bolar, teatrdaǵy basym kópshilik rolderi jalyndy, jasyn beınelermen baılanysty.

Qazaq teatryndaǵy kóp áttegen-aılardyń biri de osy. Bir akterdiń jaqsy, oń qyryn tanysa, soǵan yńǵaıly biryńǵaı rolderdi bóledi. Bul olqylyqtan arylý máselesinde akter amplýasynyń keńdigi mańyzdy. Osy suraq tóńireginde akterlik ómiriniń bolashaǵyna alań bildiretin ártister qarasy azdyq etip jatatynyn jasyrmaý kerek. Sahnalyq ónerdiń jaýy men keseline aınalǵan ádetterden boıyn aýlaq salyp, bul qarqynynan da ilgeri tabandylyq tanytar bolsa, akterlik portretin jasap otyrǵan akterimizdiń teatr sahnasynda shyǵarmashylyq belesine shyǵar kún de alys emes. Keıipkerleriniń sahnadaǵy ushqyndy kózqarasyndaı akter retinde ár beınege ártúrli ajar berý úshin de barynsha qyraǵylyq tanytsa, qazaq teatrynyń kirpishin nyq qalaıtyndardyń qataryn kóbeıteri sózsiz.