...Ózim de basqa shaýyp, tóske órledim,
Qazaqqa qara sózge des bermedim...
Abaı
Aǵymdaǵy jyldyń 14-15 qarasha kúnderi dana danyshpan, uly aǵartýshy, oıshyl Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda Almaty Memlekettik qýyrshaq teatry aqyn taǵdyry men shyǵarmashylyǵyn ǵana emes, sonymen qatar, jalpy adamzat týraly oı-tolǵanystar, maqsat, murattar men sýretkerdiń rýhanı jalǵyzdyǵyn qamtyǵan eresekterge arnalǵan «Men bir jumbaq adammyn...Abaı» (rej.: A.Zaıev) atty jańa spektakldiń premerasyn kásibı teatr synshylary, mádenıet jáne óner qyzmetkerleri, sonymen qatar teatrsúıer kórermenderge usynǵan bolatyn.
Teatr áleminde qalyptasqan úrdisten aýytqyǵan jańasha baǵyt, zamanaýı formattaǵy spektakl sımvolıkalyq sheshimdermen qurylyp, uly oıshyl fılosofııasynyń tereń astaryn ózgeshe qyrynan ashyp, aqyn obrazyn klassıkalyq turǵyda kórsetetin ádettegi qoıylymdardan ózgerek ekendigin aıqyndaı túsken. Qoıylym Abaı Qunanbaevtyń óleńderi, qarasózderi jáne M.Áýezovtyń «Abaı joly» romanynyń jelisi boıynsha sahnalanǵan. Jas urpaq boıyna aqynnyń asyl murasyn tuńǵysh qýyrshaq beınesinde usynǵan spektakl rejısseri Anton Zaıev tek qana Abaı ómir súrgen kezeńdi ǵana emes, kúlli adamzat tarıhy men tirshiliginen habar berip, qazaq halqyna ǵana tán sıpattarmen shektelip qalmaı, barlyq ult tabıǵatyn túrli detaldar men obrazdar jıyntyǵyn qamtý arqyly tereń astaryn ashyp kórsetken.
Rejısser synaptaı syrǵyǵan ýaqytty qum arqyly kórsetip, alǵashqy jáne sońǵy sahnada kóshpeli ómir keship bilim izdegen qarapaıym dala qazaǵy uly Abaı obrazyn tuńǵysh qýyrshaq beınesinde qarańǵy qumnyń astynan aınalasyna nuryn shashyp jarqyraǵan jaryq sáýle qudiretti qylqalamǵa talpynyp, qol sozǵan oıshyl beınesin jasaý arqyly danyshpan qazynasy qaı kezeńde, qaı ýaqytta bolmasyn qadiri artyq bolatyndyǵyn dáleldegen. Álem keńistiginde ushy-qıyry joq jolda óshpes iz qaldyrǵan aqyn sózi ólmes mura ekendigi atalmysh sahnalarda kórinis tabady. Qasterli qylqalammen aqyn qasıetti sózderin tarıh joldaryna qaldyrady.
Qus – bostandyq pen erkindiktiń sımvoly. Rejısser bul turǵyda oı men sóz erkindigin, arman men qııal bostandyǵyn kórsetýge tyrysqan. Spektakl barysynda qus obrazyndaǵy adamdar belgili bir ózindik qyzmetti úzdiksiz atqaryp júredi. Olardyń ózderine tán ómir aǵymyn, tirshilik qareketin qımyl-qozǵalystaryna qarap anyq ańǵarýǵa bolady. Jalpy spektaklde sıýjettik jeli, belgili bir dramatýrgııalyq sheshim, keıipkerler arasyndaǵy dıalog qarastyrylmaǵan. Artıstter kórermenderge uly Abaı sózin tek qımyl-qozǵalys, is-áreket, áýezdi áýen jáne bı yrǵaqtary arqyly jetkizedi. Ómirge kelgen árbir tiri jan ózindik júk arqalap júredi. Spektaklde tas kótergen adamdar qozǵalysy arqyly, árbir tirshilik ıesiniń kóterer júgi, atqarar qyzmeti árqıly bolǵanymen, artyna óshpes iz qaldyryp, shynaıy adaldyq pen bilimge talpynatyn adamdar qatarynyń sırek ekendigin, kópshiliginiń qara bastarynyń qamdaryn kúıttegen, durys bolsa da, burys bolsa da kóptiń sońynan erip, kúndik tamaǵy men uıqysy úshin ǵana ýaıym jeıtin janýardan aıyrmashylyǵy joq degen astarly oıdy meńzeıdi.
Spektakl barysynda Abaıdyń óleńderi, ánderi men qarasózderi artıstterdiń is-áreketimen ózindik úılesim taýyp, bir-birin tolyqtyrǵan sahnalar arqyly aqyn ómiri men shyǵarmashylyǵy, sonymen qatar, adamzat ahýalynan habar berip otyrady. Rejısser ómir, ólim, tirshilik, arman, qııal, bilim syndy uǵymdardy utqyr detaldardy paıdalaný arqyly túsindiredi. Mysaly, Abaı qııaly men oıynyń samǵap ushýyn tulpardyń shabysymen beınelese, ushyp bara jatqan qanatty arý - Toǵjan qaıǵysy. Osy sekildi astarly teńeýler bútin bir spektakldi qamtyp, aıtar oıyn kórermen túsinigine artady. Abaı men Toǵjan arasyndaǵy móldir mahabbatty ásem ánmen árlep, qońyr dombyra únimen eki ǵashyq zary men muńyn kúńirentip, jandy daýysta «Kózimniń qarasy» ánin ásem átkenshekte Toǵjan muńymen astastyra kórsetip, shynaıy sezim syryn pash etken sahnada Abaı ómiriniń ótkelderin uǵyndyrady.
Abaı ómir súrgen ortasy men búgingi zaman adamdarynyń kelbetin baılanystyra qabystyratyn Abaı men Dildá toıy rejısser A.Zaıev qoldanǵan ozyq sheshimderdiń biri. Artısterdiń ás-áreketi arqyly búgingi toı máselesi, adamdar boıyndaǵy tákapparlyq, nadandyq, kórseqyzarlyq, mensinbeýshilik, uıatsyzdyq, bilimsizdik, jaǵympazdyq, astamdyq syndy qasıetterdi kórermenin kúldirte otyryp, ay shyndyqty ashyq bı áreketteri arqyly alǵa tartady. Astarynda aqyn sharasyzdyǵy men qaıǵysy jasyrynǵan tuńǵysh qýyrshaq beınesindegi Abaı men Dildá arasyndaǵy qarym – qatynas Dildániń tek qana «ary jatshy» degen sózinen ǵana ańǵarylady. Alǵashqy jáne máńgilik mahabbaty Toǵjan zary Abaı janynan ádemi jyr ǵana bolyp óriledi.
Spektaklde M.Áýezovtiń «Abaı joly» romanynan alynǵan birqatar oqıǵalardy ańǵaramyz. Abaıdyń halqyna janashyrlyǵy men qamqorlyǵy, álsizge kúsh, úısizge pana bola bilgen asqan adamgershiligi týraly sahnada ádildik úshin kúresip Tákejanǵa qarsy shyǵyp bir ret jeńgenimen, sońynda «myńmen jalǵyz alysqan» Abaıdyń japan dalada jalǵyzdyq qursaýynda qalǵandyǵyn kóremiz.
Rejısser qoldanǵan utqyr da ozyq sheshimderdiń biri – rýhanı shólirkegen halyqqa Abaı basynyń ashylyp sý quıylýy. Quıylǵan sýdy artıstterdiń kórermenderge usynýy. Bilim nárimen sýsyndap, uly oıshyl murasyn janyna sińirý, aqyn sózderinen nár, rýhanı azyq alýǵa shaqyrǵan kórinister kórermenin beıjaı qaldyrmaıdy.
Kenetten sahna tórine shyqqan Don Kıhot, kóńildi syǵan Karmen, shyǵys ertegileri jáne álemdik ádebıet keıipkerleri kóńildi áýen qushaǵynda kórermen arasyna kirigýi Abaı ashqan álemdik jol barlyq ult ókilderine tán ekendigin kórsetedi. Abaı sózi bilim men ádildik izdegen, izgilik nuryn seýip, táýelsiz aǵartýshylyq jol bastap, halqynyń bolashaǵyn oılaǵan Ahmet Baıtursynov sııaqty ult zııalylarynyń baǵytyna aınalǵandyǵyn Petrýshka men Ahmet arasyndaǵy sahnadan kórýge bolady.
Poezııa áleminiń eki alyby Abaı men Pýshkınniń kezdesýindegi tereń astarmen oılastyrylǵan dekoraııa, túngi qala kórinisi men ásem án aqyndardyń juldyzdar arqyly óleń joldaryn qurastyryp, shyǵarmashylyq úndesýi uly danyshpan álemin ózge qyrynan beıneleıdi.
Spektakldiń ádettegi qoıylymdardan basty aıyrmashylyǵy – oqıǵa barysyn artıstterdiń tek qana is-áreket arqyly túsindirýi jáne qoıylymda tulpar, qus, balyq, arystan, túlki, qasqyr, sıyr sekildi janýarlardy adam jáne ań obrazdarynda ornymen paıdalanyp, ózderine tán harakterlerin oqıǵamen úndestire kórsetýinde. Sonymen qatar, rejısser qaza bolǵan Abaı uldarynyń ólimin kórsetý sahnasynda tulpardyń jal, quıryǵyn kestirtip, áıel adamdarǵa shashtaryn jaıǵyzyp yrǵaqty joqtaý aıtqyza qazaqy salt-dástúrden habar bere otyryp M.Áýezovtyń «Abaı joly» romanyndaǵy birqatar oqıǵalardy eske salady.
Ózge keıipkerlerden ózgeshe álemimen erekshelenetin ón boıyna tereń maǵyna, astarly aqıqat tundyrǵan, shynaıy bolmysymen bólek sezimge bóleıtin taǵy bir óte qyzyqty obrazdardyń biri - bilimge qushtar, armany asqaq, qııaly júırik, jan –tánimen rýhanı bostandyqqa talpynǵan, ushýdy maqsat etken qus pen adam obrazdarynan keremet úılesim tapqan bozbala nemese bala Abaı beınesi. Spektakl sońynda asqaq armanyna jetip sheksizdik áleminde ushqan keıipker rýhanı tynyshtyqqa, bostandyqqa qol jetkizedi.
Spektaklde qýyrshaq pen artıst arasyndaǵy qarym-qatynas (Abaı men Dildá toıyndaǵy qýyrshaq pen artıst baılanysy), qýyrshaq júrgizý sheberligi, (Abaı, arystan, qoı, balyq sekildi obrazdardaǵy qýyrshaqtardy birneshe artıst júrgizetinin eskersek) horeografııa, vokal, daýys (sonyń ishinde qustar men ańdar) pen dybystardyń qoldanylýy, sahna qozǵalysy rejısserlik sheshimmen úndese kórinis tabady.
Tuńǵysh Almaty Memlekettik qýyrshaq teatry sahnasynda kúlli ǵalamǵa bilim shýaǵyn shashqan uly Abaı týraly óskeleń urpaqqa asyl sóz qudiretin uǵyndyrar dara beıne osylaısha ómirge keldi. Oıy ozyq, taǵylymdy kórermen qaýym spektakl usynar syıdan qapy qalmaıdy degen senimdemiz.
