Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısser jáne shyǵarmashylyq ujym
Rejısser jáne shyǵarmashylyq ujym
Bólim: Teatr
Datasy: 06.02.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Maqala
Rejısser sheberligi. Rejısser jáne shyǵarmashylyq ujym
Rejısser jáne shyǵarmashylyq ujym
Bólim: Teatr
Datasy: 06.02.2017
Avtory: Әубәкір Рахимов
Rejısser sheberligi. Rejısser jáne shyǵarmashylyq ujym

Rejısser jáne shyǵarmashylyq ujym

Teatrdaǵy qoıylymnyń kórkemdik tutastyǵy – ujymdaǵy eńbek etken árbir adamnyń ortaq maqsatqa qol jetkizýge múddeli bolyp, uıymdasqan túrde izdenýlerine tikeleı baılanysty ekenin túsindirip jatýdyń keregi shamaly. Rejısser Voldemar Panso: «Búgingi teatrdyń prınıpi – úılesimdilikte(ansamblevostı). Akterlik nemese rejısserlik teatr týraly áńgimeler men úshin bos sózder. Zamanaýı teatr – shyǵarmashylyq murattastardyń (edınomyshlennıkov) teatry, ne bolmasa ekletıkalyq dert meńdegen teatr» – dese, Ázirbaıjan Mámbetov: «Jaqsy qoıylym murattastardyń teatrynda dúnıege keledi» – deıdi. Bul oılar rejısserdiń qarapaıym teatr ujymyn – shyǵarmashylyq oı-armany, etıkalyq jáne estetıkalyq kózqarastary ortaq murattastardyń ujymyna aınaldyra bilýi kerek degen tujyrym jasaýǵa jeteleıdi. Sondyqtan, ondaı dárejege jetýdiń negizgi sharttary men joldaryn ózimizshe baǵdarlap kóreıik.

Ujymdy tárbıeleý – teatr álemindegi asa qıyn da, kúrdeli jumystardyń biri. Ol rejısserden sahna zańdylyqtary men shyǵarmashylyq psıhologııasyn bilýmen qatar, etıkalyq turǵydan artısterden bastap árbir sahna qyzmetkerine deıin erekshe kóńil bólýdi, sanasýdy, qurmetpen qaraýdy qajet etedi. Árıne, bunyń birden nátıjeli bola qoımaıtyny, belgili bir ýaqyt pen tózimdilikti kerek etetini sózsiz. Óziniń shyǵarmashylyq kózqarasyn, ómirlik ustanymyn túsindirýmen istiń bitpeıtini anyq. Rejısserdiń jospary men talap-tilegi ujym músheleriniń úmitin oıatyp, senimine ıe bolýy kerek. Endi osy aıtqandaryn ýáde dep túsinip, rejısser ispen dáleldeýi shart. «Ýáde – Qudaı aty!» – degen sózdi esten shyǵarmaǵan jón. Ujym – aılyq alatyn adamdardyń tobyry emes. Ujym – ortaq maqsatqa aıanbaı ter tógetin azamattardyń qaýymdastyǵy. Ásirese teatr – shyǵarmashylyq bıik maqsattardy júzege asyratyn murattas mamandardyń kıeli oryny, qasıetti ordasy.

MHAT-nyń qurylý tarıhynyń alǵashqy kezeńderi – teatr ujymyn múddesi ortaq murattastar retinde tárbıeleýdiń tamasha úlgisi bolatyny sózsiz. Olardyń ónerdiń bıik satysyna kóterilýiniń basty sebebi – isti jan-jaqty oılastyryp, tııanaqty túrde uıymdastyra bilýinde. K.S.Stanıslavskıı men Vl.I.Nemırovıch-Danchenko «Slavıanskıı bazarda» 18 saǵat otyryp bolashaq teatrdyń negizin talqylaǵanda: teatrdyń kórkemdik baǵyty, sahnalyq etıkasy, tehnıkalyq jabdyqtalýy, repertýary, uıymdastyrý jospary, teatr óneriniń eki alybynyń ózara qarym-qatynasy men atqarar mindetterine deıin sóz bolǵanyn jaqsy bilemiz. Ujymnyń bar kúsh-jigeri óner týyndysy - qoıylymǵa baǵyttaldy. Shyǵarmashylyq proessterge kóńil bólindi. Jas teatrdyń teń dárejeli qos dırektorynyń mindetteri men quqyqtary naqty kórsetildi. Qoıylym jumystary men rejıssýrasyn Konstantın Sergeevıch, repertýar men shyǵarmashylyqty uıymdastyrýdy Vladımır Ivanovıch mindetine alyp, birin-biri tolyqtyrdy. Nemırovıch-Danchenko óziniń Stanıslavskıge jazǵan hatynda: «Meniń sizben bir arnada toǵysýymnyń mańyzdylyǵy: men Sizden ózimde joq sýretkerlik erekshelikterdiń par excellence (basymdylyǵyn) kóremin. Men búgingi kórermen úshin neniń mazmundy jáne mańyzdy ekenin tereń túsinemin. Jańalyqqa janym qumar bolǵanymen, forma tabýda eski súrleýden asa almaımyn. Sizdiń qııal-órisińiz ben sheberligińiz mende joq. Sondyqtan bizdiń jemisti eńbegimiz – men  mazmunyn joǵary baǵalaıtyn, al Sizdiń qııalyńyzǵa shyǵarmashylyq keńistik ashar pesa bolsyn» – dep, ádeppen túsindiredi.

Árıne ujymdy mundaı basqarý júıesi únemi úılesimdikte boldy deýden aýlaqpyz. Izdenistiń paıdalysy da, zııandysy da bolady. Sodan paıda bolǵan pikirtalastar qos basshynyń kelispeýshiligin jıi týyndatyp otyrdy.  Mundaı kelispeýshiliktiń nege ákep soǵaryn jaqsy túsingen Nemırovıch:

«Aramyzdaǵy usaq túsinbeýshilikterdiń qalyptasýynan qorqamyn. Isimizdiń jetistigi Siz ben bizdiń ortaq  jáne etene jaqyndyqpen etken eńbegimige táýeldi bolǵandyqtan da, bul asa qaýipti. Men Sizsiz eshteńe isteı almaımyn. Siz mensiz de is tyndyrasyz, biraq menimen tize qosa otyryp atqarǵanyńyzdaı ónimdi eńbek etýińiz eki talaı. Men muny Sizge talaı ret aıtqanmyn jáne sol pikirimde qalamyn» dep, reformatorǵa túsindirý men tatýlasýdyń joldaryn qarastyrýmen boldy.

Meniń bul jerde eki ǵulamanyń arasyndaǵy qaqtyǵysty emes, etıkalyq araqatynasty aıtyp otyrǵanymdy túsiný qıyn bolmas deımin. Teatr ujymyna shyǵarmashylyq, qoǵamdyq nemese qyzmetkerlerdiń jeke ómirlerinde bolsyn etıkalyq  talaptyń bıik dárejede qoıylǵanyn bárimiz oqydyq. Bir mysal: Nemırovıch, bir akterdiń aýyryp qalýyna baılanysty, bolatyn qoıylymnyń ornyna G.Gaýptmannyń «Batqan qońyraý» spektaklin oınaýdy belgileıdi. Ondaǵy Genrıhtiń rolin oınaıtyn Stanıslavskıı teatrdaǵy jumystardan qatty qaljyraǵandyqtan, oınaı almaıtynyn aıtyp hat jazyp jiberedi. Sol kúni eshqandaı spektakl bolmaıdy. Nemırovıch-Danchenko: «Qoıylymdy boldyrmaý – teatr úshin masqara-uıat degen oıdan aryla almaımyn. Eń bastysy siz meni sary ýaıymǵa saldyńyz. Birinshiden ózgelerdiń Sizge elikteıtinin sezdińiz, ekinshiden Siz dárejeńizge baılanysty eshqandaı jaza qoldanylmaıtynyn bildińiz... Sizdiń hatyńyz meni biraz sergitip tastady. Meniń Sizge degen kóńilim baıaǵydaı. Men Sizdiń jalaqyńyzdan 50 rýblge aıyp salyp, Rossııa teatr qoǵamynyń qaıyrymdylyq qoryna jiberemin. Odan keıin eskertpeler kitabyna Sizdiń rejısser, akter retinde tynymsyz eńbekten qajyp, sharshap júrgenińizdi túsinsem de, qoıylymda oınaı almaǵanyńyzdy emes, qoıylymdy «Batqan qońyraýmen» aýystyrmaýdy eskertpegenińiz úshin jazamyn. Sizdi qatty ashýlanatyn boldy-aý degen akterlarǵa: «Konstantın Sergeevıchtiń túsinip, qoldaıtynyna basymmen jaýaptymyn. Kúnderdiń kúninde rejısserge durys kóńil bólmeı qalǵanym úshin sazaıymdy qalaı tartqyzamyn dese kónemin. Munyń bári bolashaq úshin, ózgelerge úlgi úshin» – dep jaýap berdim. Sizdiń isimizge degen tamasha kózqarasyńyz úshin taǵyda rahmet aıta otyryp, bar bolmysmen Ózińizdiń Vl.Nemırovıch-Danchenkońyz» – degen jaýap joldaıdy. Stanıslavskıı óz kezeginde munyń ádil sheshim ekenin moıyndap: «...Tek dostyq pen súıispenshilik bar jerde, joldastyq ádil syn men óz minińdi kóre bilgen jerde daryn óspek», «Teatrǵa basshy-dırektor bolý úshin óz isiniń daryndy mamany bolý, bylaısha aıtqanda ónerdi synshy retinde ǵana emes, akter, rejısser, ustaz, qoıýshy, ádebıetshi, admınıstrator retinde tereń túsiný qajet. Teatrdy teorııalyq turǵydan ǵana emes, naqty is-júzinde bilýi kerek. Sahnanyń qurylymyn, teatrdyń arhıtektýrasyn, kópshiliktiń psıhologııasyn, sahnagerlerdiń múmkindigin, akterdiń tabıǵaty men psıhologııasyn, olardyń shyǵarmashylyq talaptaryn tanı bilgeni jón. Ádebı bilimdi, ustamdy, aqyldy, daryndy uıymdastyrýshy bolǵany abzal. Bunyń bári bir adamnyń boıynda óte sırek úılesim tabatyn qasıetter. Ondaı úılesimdilik Vladımır Ivanovıch Nemırovıch-Danchenkoda bar» – demeı me!

Bul kúnde bir basyna sondaı úılesimdik uıalaǵan teatr dırektory bar ma? Áı, qaıdam? Joq deýge bolmas, biraq óte az. Kreslony mártebe sanaıtyndar teatrdyń mardymsyz qarjysyn shashqandaryna máz bolyp júrgen joq pa! Tanystyqpen dırektor bolǵandar Konstantın Sergeevıchtiń talabyn ne qylsyn! Teatrdyń dırektory mánsap emes, mamandyq ekenin túsiný qajet. Tártip pen etıka joq jerde qaǵaz júzindegi buıryqpen shyǵarmashylyq murattastyqqa jetý múmkin emes. Tek sanaly túrdegi jaýapgershilik qana kez kelgen teatr ujymy úshin shyǵarmashylyq  jetistiktiń kepili bolar edi.

«Birimiz – bárimiz úshin, bárimiz – birimiz úshin», «Ónerdegi ózińdi emes, ózińdegi ónerdi súı», «Joǵarydan tómenge deıingi barlyǵyna ortaq shyǵarmashylyq tártip», «Ortaq is úshin bir-birine qatań talap qoıý» sııaqty uǵymdardy bul kúnderi kóp eskere bermeıtinimiz, tipti esimizden múldem shyǵaryp alǵanymyz ótirik emes. Teatrda shyǵarmashylyqqa qajetti jaǵydaı jasalǵanda ǵana murattastyq paıda bolmaq. Teatr basshylary men qoǵamdyq uıymdary (kásipodaq pen kórkemdik keńes) etıkalyq normalarǵa kóp kóńil bólýdiń ornyna, kóbine «tártip buzýshylyqty» talqylaýdy jón kóredi. Akterlik etıka onyń darynynyń ajyramas bóligi ekenin esten shyǵarmaǵanymyz jón. El arasyndaǵy: «daryndy adamnyń erkeligi men tentektigi, jyny bolady» – degen uǵymdardy qaıda qoımaqpyz? Shyǵarmashylyq batyldyqty – tentektikpen, erkindikti – erkelikpen, shabytty shaqty – jynmen shatastyrmaýymyz kerek. Sýretker – esersoq emes, esti, delquly emes, tereń oıly adam. Onyń shyǵarmashylyq izdenisi ózgege solaı kórinýi bek múmkin. Sondyqtan teatrdaǵy, tipiti jalpy ónerdegi árbir daryndy etıkalyq ólshem turǵysynan baǵalaýymyz kerek. Al, óz kezeginde daryndy tulǵanyń da etıkalyq ólshemnen aspaǵany jón.

E.B.Vahtangovtyń MHT-nyń úshinshi stýdııasynyń «Týrandot hanshaıym» qoıylymyndaǵy sherýge qatysqandarǵa qoıǵan jeti talabynda onyń shyǵarmashylyq jáne etıkalyq kózqarastary naqty kórinis tapqan:

«1. Asa jınaqylyq.

2. Akter, sýretker ekenińe tolyq sený. Kishpeıil bola tura ózińniń bedelińdi osydan seziný.

3. Eshqandaı «músápirsý» men eshteńeni kórsetýge umtylmaý. Men seniń qyzmetshińmin, tákkápármin, halyqtyń qyzmetshisi bolǵandyǵyma sheksiz maqtanamyn.

4. Naqtylyq pen tazalyq: oı, sóz, dıkııa, daýys, qımyl.

5. Sahnada tolyq jınaqylyq. Orynsyzdyqqa jol bermeý: aıtalyq artyq attap, shalys basý – qylmys, óz ornyńdy áriptesińniń ornymen shatastyrý – odanda asqan kúná, bulardy istegen akter ózin-ózi rýhanı ólimge baılaıdy(ondaılar stýdııadan bir aptaǵa ketýleri kerek). Tıym salynǵan tustarda joldastaryna kóz qıyqtaryn salý – bizdiń qaǵıdalarymyzdy óreskel buzý jáne ol ashyqtan-ashyq uıatsyzdyq bolyp sanalady. Sapty buzý – ózińniń darynsyzdyǵyńdy moıyndaý.

6. Yrǵaq (rıtm) pen sımmetrııany buzý - ózińdegi sýretkerdi óltirý.

7. Sherýge jaýap beretin( jáne jazalaıtyn) men, Vahtangov».

Búgingi rejısser (meıli ol basrej. nemese jaırej. bolsyn) – qoıýshy ǵana emes, kórkemdik jetekshi, shyǵarmashylyq proessterdi uıymdastyrýshy, eń bastysy ujymnyń negizgi tárbıeshi-ustazy. Tek rejısser ǵana akterlarmen ortaq til tabysý arqyly aınalasyna murattastardy toptastyra alady. Teatrdyń repertýarlyq baǵyty men ózge teatrǵa uqsamaıtyn ózindik ustanymyn anyqtaý, qoıylymdardyń ózindik formalaryn, akterlik oıyn úlgisin tabý rejıssýranyń izdenisine tikeleı baılanysty.

Rejısserdiń qoıylym qarsańynda rolderine 70 adamdyq akterlar quramynan qajetti akterdi tappaı qınalatyny jıi kezdesedi. Sondaıda trýppanyń tek shtatty toltyrý úshin ǵana, eshbir esepsiz alyna salynǵanyn baıqaısyń. Qazirgi kelisim-shart jaǵdaıynda óz mindetin atqara almaǵan aktermen qoshtasý ońaı bolǵanymen, «obalsynyp» júre berýde teatrǵa abyroı ápermeıdi. Kóptegen teatrda aktrısalar quramy basym jáne daryndy bolyp kelgenimen, rolderdiń kemdiginen oınaıtyn sátti shaqtaryn ótkizip alyp jatady. Pesalardaǵy áıel keıipkerler erlerdikine qaraǵanda áldeqaıda az bolatyndyǵy da jasyryn emes. Birli-jarym arnaıy jazylǵan pesalar bul jaǵdaıdy túbegeıli ózgerte almaıdy. Sondyqtan teatr basshylary trýppanyń 65% akter, 35% aktrısa bolǵanyn qalaıdy.

Kúrdeli máselelerdiń biri trýppany jastarmen tolyqtyrý. Teatrǵa qabyldanǵan jas akterdiń taǵdyryna barlyq ujym jaýapty. Ol tek qolpashtaý ǵana bolmaı, onyń qolynan ne kelip, ne kelmeıtinin der kezinde ashyq aıtýǵa da mindetti. Bolashaǵynan úmit kútýge bolmaıtyn jas akterdiń bar ómirin zaıa ketirip, teatrǵa arqandap qoıǵannan ne paıda? Qaıta ózinde joqty erte bilip, ómirden óz jolyn tapqany durys bolmaı ma!? Bul dıplom alyp, bilmegenin tájirıbe jınaqtap júrip úırenip alady deıtin mamandyqtyń túri emes. Akterlik qabilet ne bar, ne joq! MHAT-nyń keıinnen drektory bolǵan V.V.Lýjskıı teatrdaǵy darynsyz akterlaryna tómendegideı: «Qurmetti Pálenshe Pálensheev! Siz daryndysyz, biraq... siz, bizden góri basqa teatrǵa asa qajetsiz» – dep, hat jazyp, óziniń jáne kórkemdik keńestiń sheshimin ádeppen, ádemilep jetkizedi eken.

Tártip – maqsat emes, maqsatqa jetýdiń amaly. Tártip – atqarar qyzmetińe degen adaldyǵyń. Al, adaldyqta shek bolmaıdy. Akterlik quram men rejısserdiń araqatynasy týraly ustazymyz Iosıf Mıhaılovıch Týmanov bylaı deýshi edi:

1. Trýppadaǵy ár adamnyń laýazymy men dárejesine qaramaı babyn taba bilýleriń kerek. Bul senderdiń akterlarmen qarym-qatynastaryńnyń negizi bolmaq. Sonymen birge árbir akterdiń qandaı shyǵarmashylyq múmkindigi barlyǵyna basa nazar aýdarýlaryń qajet. Akterdiń teatr úshin qanshalyqty qajet ekenin ashyq, ári dáleldi túrde aıtyńdar. Sondaı akterge sýsap otyrǵan basqa teatrǵa barsa shyǵarmashylyǵyna jańa múmkindikter ashylar. Keıbireýdiń orynsyz ótinshi men aqylǵa sımas talap-tileginen dáleldi sebepterdi keltire otyryp, mádenıetti túrde bas tartyńdar.

2. Ár akterdiń eń aldymen jaqsy qasmıetterin kórýdi úırenińder. Kemshilikterin joıýǵa kómektesińder. Akterlik jumys – azapty, júıkeni juqartatyn jumys. Sondyqtan olar senderden qoldaý kútedi.

3. Trýppanyń jańa qoıylymdarda múmkindiginshe jumyspen qamtamasyz etilýin esten shyǵarmańdar. Akterdiń sendelip bos júrgennen góri, jumystyń kóptiginen qoly bosamaǵany jaqsy. Bir rolge eki nemese úsh oryndaýshydan taǵaıyndaý bul máseleni jartylaı ǵana sheshedi. Keıde repertýrdaǵy spektaklderge «qyrsyqqan» akterlardyń ornyna, ózge akterdi «vvod» jasap kirgizý arqyly – «qyrsyqanǵa» sabaq, oınaǵanǵa múmkindik týdyrýǵa bolady.

4. Trýppanyń ár múshesine meıirimdilik pen tilektestik nıette bolyńdar. Teatrdyń jumysyna zııany tımese, shamańnyń kelgeninshe kómek qolyńdy soz. Joqty syltaý etip jumystan surana beretin akterlarǵa bul qaǵıda júrmeıdi. Ondaı tilegin bir-eki ret oryndatqan akter úshin, teatrdaǵy qyzmeti – basty jumys bolýdan qalady. Ondaı akterge shyǵarmashylyq qatań tártip turǵysynan qarap, qajet bolsa qoshtasýǵa deıin barýǵa bolady.

5. Qurǵaq ýáde bermeńder. Berer ýádeńdi, qashan, qalaı oryndaıtynyńa senimdi bolǵanda ber. Oryndaı almasań ýáde berme, sebebin aıtyp túsindir.

6. Aktermen sóılesýdiń tıimdi jolyn qarastyra bilińder. Olarǵa syı-qurmetpen qarap, kishpeıildik tanytsańda, óz baǵańdy tómendetpe. Úıtkeni senderdiń ár sózderiń men ár qadamdaryń kóptiń baqylaýynda. Daıyndyq barysynda aıtylǵan artyq sózderge, orynsyz aıyptaýlarǵa ustamdylyq tanytyp, jaýabyn oılanyp baryp berińder. Ózgeni jamandap, ózińdi maqtaǵandy tyńdaýdan aýlaq bol. Aqıqatty ajyrata bilýde óner. Jaqsy synnan kemshilikterińdi tanı bilińder.

Akter – óz isin jetik biletin adam ǵana emes, ujymnyń estetıkalyq prınıpterin moıyndap, izdenisterine belsene aralasatyn tulǵa. Ujymdyq ónerdiń sheberi bolǵandyqtan, jas akterdiń teatr trýppasy men onyń tirshiligine qoıan-qoltyq aralasyp ketkeni durys. Onyń teatrdaǵy alǵashqy qadamynan bastap, ujymnyń baqylaýynda, qamqorlyǵynda bolǵany jón. Oqyǵanyn iske asyrýyna rejıssýra tarabynan múmkindik jasalýy shart. Akterdi «tárbıeleýdi» – «oqytýmen» shatastyrýǵa múldem bolmaıdy. Tórt jyl oqyp, dıplom alǵan akterdi teatrda qaıta oqytý – ýaqyt óltirý. Óner akademııasynyń qabyrǵasynda shákirt rejısserlarmen jumys isteý, keıipker somdaý, shyǵarmashylyq izdenistiń joldaryn ustazdarynyń kómegimen meńgerip shyǵady. Al, teatrda jas akter alǵan bilimin óz betinshe iske asyrýy kerek. Jańa teatr, beıtanys ujym, basqa rejısserge óziniń qabiletin tek qana isimen dáleldeýine týra keledi. Olaı bolmaǵan kúnde bar ómirin teatrda maǵanasyz ótkizgen keıbir darynsyzdardyń sanyn kóbeıtkennen ózine de, ónerge de paıda joq. Jas akterdi ujymǵa qabyldaý konkýrs negizinde ótkeni jón. Sońǵy kezderi bul úrdis joǵalyp barady. Teatr basshysy jalǵyz ózi qabyldap ala beretin boldy. Ondaı amplýadaǵy akter teatrǵa kerek pe, joq pa, akterdiń múmkindigi qandaı, oǵan jaǵdaı jasaıtyn rejıssýranyń múmkindigi qandaı? Ondaıdy oılastyrmaı jasalǵan  mundaı qadamdar jas akterdiń de bolashaǵyna qııanat jasaýmen birdeı.

Ýaqyt – akterdiń qas jaýy. Bar ómirin teatrda ótkizip, jas shamasyna baılanysty qabiletinen aıyrylǵan akterlardyń jaıy tipten kúrdeli. Zeınetaqy alǵanymen teatrdan ketkisi kelmegen qart akterdi aıaısyń. Al, ony sahnaǵa shyǵarýǵa rejısser múmkindik tappaı qınalady. Toqsannan asqanymen sahnadaǵy akterlik qabiletin joǵaltpaǵan daryndylar joq emes. Sonyń biri M.Zeldın 95 jasynda Don Kıhodty (mýzykaly spektakldiń bas keıipkeri ekenin umytpaǵanymyz jón) oınap júr. H.Elebekova toqsannan asqan shaǵyna deıin sahnadan túsken joq. F.Ranevskaıa men R.Plıatt baqılyq bolǵandarynsha D.Delmardyń «Ókinishti ómirindegi» erli-zaıypty Kýperlerdi oınap ketti.

M.Súrtibaev M.Áýezovtyń «Qıly zaman» qoıylymynyń premerasyn keremetteı oınap, sol keshte jol apatynan 80 jasynda dúnıeden ótti. Boıynan kúsh-qýatynyń taıa bastaǵanyn sezingen Q.Qýanyshbaev, S.Qojamqulovtar sahnamen qoshtasqanymen, kúnine bir ret kelip, jastarǵa aqyl-keńesterin berýden jalyqqan emes.

Sahnanyń serisi bolǵan Sh.Mýsındy alyp qarańyzshy: Qazaqtyń qasiretin aıtamyn dep ómiriniń 20 jylyn (2 jyly Semeıdiń tergeý bóliminde, 18 jyly Kolyma men Sibirde) túrmede ótkizsede ónerge degen yntyqtyǵyn óltirgen joq. Qaıta janyna jalaý etip shań jýytpaı alyp keldi. Mundaı erlik pen órlikti kórgisi kelmegen «pendelerdiń» qarsylyqtaryna rýhyn túsirmeı, ónerdiń bıigine kóterile bildi.

Qandy bılikke ımegen basyn «Qudirtti ónerge» (Shahan aǵanyń óz sózi) ıip: «Sahnada býynym qaltyrap, daýysym dirildep júrgenimshe, elim meni Seri-Shahan kúıimde esine alsyn!» – dep, bizdiń úgittegenimizge kónbeı sahnamen qosh aıtysty. Ónerge qurmet degen osy bolar! Demek, kárilik jasta emes, basta, aqylda, ónerge degen uǵymda!

Ómir boıy murat tutqan ónerdi ózińnen joǵary qoıýyń kerek. Akterliktiń teatrdaǵy ólshemi bireý-aq. Ol – daryndylyq! Qabiletsizdigińdi sezseń, sahnaǵa shyǵýdyń qajeti joq. Jasy keldi eken dep tájirıbeli qart akterdi teatrdan múlde shyǵarýǵa bolmaıdy. Keı spektaklderdegi rolderine shaqyrtyp oınatyp turýy kerek. Teatr basshylyǵy ondaı adamdardyń jastarǵa aqyl-keńes beretin aqsaqaldar alqasy nemese teatr murajaıynyń qyzmetkeri, rejısserdiń asısstenti sııaqty, t.t. tolyp jatqan paıdaly jumystar atqarýyna jaǵdaı týdyrýy shart.

Jastardyń jańa lep, jańasha oılaryn júzege asyrý úshin teatrdyń basshylyq jumystaryna da aralasýlary kerek. Teatr óneri únemi bir baǵytta, taptaýyryn jolmen ómir súre almaıdy. Izdenis toqtaǵan jerde, óner de bolmaıdy. Keshegi jaqsy degenimiz búgin, búgingimiz erteńge jaramaıdy. Sondyqtan, óner adamynyń peshenesine máńgilik oqyp-úırený men izdený jazylǵan. Tez arada murattastar ujymyn qurýdyń úlgisin eshikim, eshqashan naqty aıtyp bere almaıdy. Bul ár teatrdyń ózgesheligine baılanysty qarastyrylatyn ári shydamdylyq tanytar kúrdeli jol. Solaı degenimizben, bul kúnderi kóptegen teatrlarymyzdyń ótken joldary men tájirıbelerine súıene otyryp, ózińniń murattastaryńdy tárbıeleýge ábden bolatyny sózsiz.

Teatrdy quratyn, ózindik baǵytyn qalyptastyratyn – rejısser ekenin tarıh dáleldep berdi. Oǵan dálelder jetip artylady. Ol kóshbasshysy bolǵan soń, sońyna erer áriptesterinde saılap alýy kerek. Rejısserdiń óz murattastaryn taba otyryp, teatr ujymynyń bar qyzmetkerlerin tárbıeleýi úshin san-qıly qyrýar jumystardy atqarýyna týra keledi. «Qoıylymnan ózgede sharýam joq» – dep, qol qýsyryp otyrǵan jerde shyǵarmashylyq jetistiktiń de bolmaıtyny anyq. Murattastyq tabý – ózińniń armandastaryńmen birge izdený, óner álemin sharlaý. Jetistigińe qýanar, jeńilis taýyp qulaǵan kezderińde qol ushyn sozyp, qoltyǵyńnan demer dostar tabý.