Qoıylym jáne kórermen
Kórermenniń teatrdaǵy emoııasy, kúndelikti ómirdegiden ózgeshe bolady. Teatr sharttylyǵyna baǵynyp, kórkemdik oıdan, avtor jáne rejısser men akterdiń qııalynan týǵan oqıǵalar basqasha áser etedi. Akterdiń de sezimi tirshiliktegiden bólek. Adamǵa ómirde kóz jasyn ákelgen tebirenister ony qaıǵy men muńǵa bólese, sahnada sony kórsete bilgen sátte, akterdiń óz isine degen shyǵarmashylyq qanaǵaty menen rızashylyq sezimin týdyrady. Demek, teatrdaǵy kórermenniń kóz jasy da rızashylyqtan paıda bolǵan oń emoııalyq sezimderdiń jemisi. Mundaǵy «qaıǵy» kórermen úshin turmystyq emes, poetıkalyq áser qaldyrýy kerek. «Qııaldan jasalǵan» keıipkerlerge degen senimnen, kórgenin quptaýdan nemese jırkenishten týǵan kóz jasy. Estetıkalyq lázzáttan týyndaǵan jaǵymdy emoııalardyń jıyntyǵy. Ómirde qaıǵyly oqıǵany kórgisi kelmegen jurt, sony sahnadan kórýge asyǵady. Bul óz kezeginde kórermenniń teatrǵa lázzátti sezimderdi, kóppen birge bastarynan ótkizý úshin keletininiń dáleli bolmaq. Onyń ústine teatr sahnalyq keńistigimen, bezendirilýimen, plastıkalyq sheshimimen, mýzykasymen, kóz tartar áserli kórinisterimen kórermendi baýrap alady. Olardyń jaǵymdy emoııalaryna qozǵaý salady. Emoııalyq tazarý proessinen ótedi. «Ne istedi?» emes, keıde kórermenniń: «ne dedi?» degen sózderin estip jatamyz. Akterdiń zaldaǵy halyqty tolyq baýrap almaı, sózdi maqsatsyz aıtýynan, rejısserdiń sol tustyń qajetti sóz ekpinin (akent) tappaǵannan ketetin qatelik. Sol tusta akter, ne bolmasa kórermen ózin bir sátke bosańsytyp, basqa bir oıdyń jeteginde ketýi ábden múmkin. Demek, rejısserdiń mindeti – kórermenniń qııalyna qanat bitirer, oıyna qozǵaý salar aıqyn da, áserli kórkemdik sheshimderdi kóptep tabýynda. Bosańsýyna múmkindik bermeý. Akter men rejısserge sahnalyq beıneniń sheshimin tabýmen qatar, kórermendi de qoıylymnyń belsendi qatysýshysyna aınaldyra bilýi kerek. Ómirde bárimiz belgili bir: kórgen, estigen nemese ózimiz tikeleı aralasyp kýá bolǵan oqıǵalar men jańalyqtardyń áserinde bolamyz. Sony ózgemen bólisýge, aıtyp jetkizýge asyǵamyz. Al, biz ózimizdiń shyǵarmashylyq tájirıbemizde osy kórgenimizdi qııalymyzben tolyqtyryp, kórkemdep «jańalyq» retinde qoldanamyz. Onyń kórermenge tıgizer áserin de aldyn ala sezemiz. Rejısserdiń kórermen qoıylymnyń qaı jerinde qandaı áser alatynyn kúni buryn bilgeni jón. Sonda ǵana ol zaldaǵy halyqtyń emoııasyn, óziniń aıtpaq oıyna baǵyndyryp, dırıjer sııaqty basqarýyna múmkindik alady. «Teatr da bir meshit» (As.Súleımenov). Onda ótirikke oryn joq. Tek aqıqat aıtylar qasıetti orda. Bizdiń oı-qııalymyzdyń jemisi bolǵan qoıylymymyz aqıqatty aıtýy kerek. «Shynydyq kóp, aqıqat jalqy» (As.Súleımenov). Árkimniń óz shyndyǵy bar. Rejısser men dramatýrg – aqıqatty izdeýshi. Ch.Chaplın birde Londonda A.Eınshteındi kezdestirgende: «Meniń istegenderimdi jurt túsingendikten, maǵan bári amandasady. Sizdi túsinbegendikten amandasady» – degen eken. Eınshteın ǵalym retinde búgin túsiniksiz bolǵanymen, bolashaqta túsinikti (onda da fızıkter úshin) bolar ǵylmı jańalyǵyn ashty. Aqıqatty ózinshe dáleldedi. Rejıssýra kerisinshe, adamdardyń jan-dúnıesine qozǵaý salyp, barlyǵyna birdeı túsinikti bolýǵa umtylady. Rejısser de aqıqatty ǵalymnan ózgeshe jolmen ózinshe dáripteıdi. Ǵalym men rejısserge ortaq qasıetti salystyrmaly teorııasyn (teorııa otnosıtelnostı) qalaı ashqanyn suraǵandarǵa A.Eınshteınniń: «Tabıǵattyń úni tym álsiz bolǵanymen, meniń estý qabyletim óte jaqsy damyǵan» – degen jaýap sózderinen tabýǵa bolar. Ekeýi de tylsym dúnıeniń únin estip, syryn ashýǵa qyzmet etedi. Ol ǵylymı jańalyqty tabıǵat qupııalarynan, rejıssýra adam janynyń syrlarynan izdestiredi.
Teatr jeke adamnyń qoǵamdaǵy oryny men alar úlesin, saıası-áleýmettik qubylystarǵa araqatynasyn kórsetýmen shuǵyldanady. Qandaı ádiletti zań bolmasyn, báribir qoǵamdyq júıe men bılik ókilderiniń múddesin qorǵaıdy. Jeke adamnyń jeńilisi men jeńisi – qaýymnyń, halyqtyń, ulttyń jeńilisi men jeńisi. Kóbine «qoǵamdyq júıe» atty dııýmen (monstr) arpalysqa túsken jankeshti tulǵa (lıchnost) qurban bolady. Gamlet, Romeo men Djýletta, Qozy men Baıan, Eńlik pen Kebek, As.Súleımenovtyń keıipkerleri qurbandyqtary arqyly ózderindegi tulǵalyq qasıetterin saqtap qaldy. «Qoǵamdyq júıeniń» usynǵanynan ózge de qundylyqtardyń bar ekeninin kórermenderge dáriptep ketti.
Kórermenniń oı-tolǵamy, talǵam-tanymy san qıly bolǵandyqtan, teatr qoıylymdaryndaǵy kóteriletin máselelerdiń de aýqymy keń bolǵany abzal. Bul jerde kórermenniń tańdaýy taǵy da qoıylymnyń janr ereksheligine baılanysty bolatynyn moıyndaýymyzǵa týra keledi. Búgingi teatr – kóptegen janrlar toǵysqan kúrdeli organızmnyń óner ordasy. Ár janrdyń óziniń atqarar maqsatyna jetýdiń ereje-tásili, kórermendermen araqatynasynyń ózindik qupııasy bar. Bizderde janrlardy sortqa bóletin túbegeıli qate túsinik qalyptasqan: tragedııany – asa qurmetti, salmaqty janr, dramany – ortasha, al, komedııany – jeńil, arzan janr dep qaraıdy. Ár janrdyń ózindik aýyrtpalyǵy bolady. Ony meńgerýdiń ózi de týa bitti qasıetińdi bilimińmen ushtastyra bilýińe baılanysty. Sondyqtan bolar tragedııa men dramany «kelistirip» qoıǵan rejısserdiń komedııaǵa óresi jetpeıtini. Komedııany dóp basqan rejısserdiń ózge janrdan «súrinip» jatatyny da osydan bolar. Kórermen ónerdi janryna qarap emes, aıtar oıy men kórkemdigine qarap baǵalaıdy. Bir qoıylymnan kórermenniń san-túrli spektakl kórýi ǵajap emes. Aspandaǵy juldyzdardy qalada durys kóre almasaq ta qııal kózimen elestetemiz de, dalaǵa shyqsań samsap turǵan san juldyzdy kórgende ózgeshe áserde bolamyz. Túngi qalanyń jaryqtary juldyzdardy anyq kórýge múmkindik bermeıdi. Al, dala da aspan keńistigin kólegeıleıtin ózge sáýle joq. Biraq, áseri ártúrli bolǵanymen aqıqat bireý – ol galaktıka. Kórermender úshin teatr álemi de ózinshe bir galaktıka.
Ushqysh pen alpınıstiń bıikten, hırýrgtiń qannan qoryqpaǵanyndaı teatr qaıratkerleriniń ártúrli baǵyttaǵy synnan ımenýine bolmaıdy. Synshylardyń qoıylymnyń jaqsy bolýyna paıdaly keńesterin beretine senýimiz kerek. Deı turǵanda, barlyq pikirdi durys dep qabyldaı berýden aýlaq bolýymyz da kerek. Pikirlerdi rejısser oı eleginen ótkizip muqııat saralaýy qajet. Keregin alyp, óńdep, tolyqtyryp qoldanýǵa yqylasty bolǵanymyz jón. Qoıylymdaǵy aıtylar oıydyń qandaı formada, qaı janrda bolmasyn kórermenge túsinikti bolyp jetýi rejıssýranyń mindeti. «Meniń oıymdy túsinýge sanaýly adamdar bolmasa, kópshilik kórermenniń óresi jetpeıdi» – dep, keýde qaǵýǵa bolmas. Ózin tolyq túsiner kórermenin kútip beıneleý óneri kórkemdik qorda, tipti kıno óneri kınoqordyń sóresinde jata berýi ǵajap emes. Al, teatr óneri olaı ete almaıdy. Sebebi teatr óneri – máńgilik bolǵanymenen, qoıylym – máńgilik emes. Qoıylymǵa ómir syılaıtyn da, baǵasyn berer basty synshymyz da – kórermen! Teatr óneri – kórermensiz ómir súre almaıdy. Anda-sanda ár teatr óz kórermenderiniń suranysyn bilý úshin, suraqtar uıymdastyryp jatqany bul máseleni tolyq sheshe almaıtyny belgili. Sondyqtan, biz qazaqstandaǵy teatr óneriniń júıeli túrdegi soıologııalyq zertteýin jasaýymyz kerek.
Kórermen úshin teatr – qoıylymnyń afıshasynan, atynan bastalady. Sondyqtan, qoıylymnyń atynda kórermendi qyzyqtyratyn qupııa syr jatýy kerek. Afısha – qoıylymnyń tólqujaty. Al, teatrǵa kirgen kórermenniń qoıylymnyń atmosferasyna kirýi úshin barlyq jaǵdaıdyń jasalýy shart. Iý.P.Lıýbımov óz qoıylymdaryn teatr foıesinen bastaıdy. Mysaly: Dj.Rıdtiń «Álemdi dúr silkindirgen on kúninde» teatr foıesi tolyǵymen 1917-jylǵy Petrogradtyń alasapyranyn kórseter: soldattar, matrostar, sapyrylysqan halyqtyń legine aınalyp ketken. Tipti kúndelikti bıleterdiń ornyna soldat pen kronshtattyq matros kórermenniń bıletin vıntovkanyń naızasyna shanshyp turady. Vasılevtiń «Bul jerdiń múlgigen tań shapaǵy» teatr foıesindegi zeńbirek gılzalarynan jasalǵan shyraqtar, maskırovkalar, 1941-jylǵy soǵys atmosferasyna kirgen kórermendi zalǵa qońyraýdyń ornyna, starshına Vaskovtyń dabyl qaǵýy (sırena trevogı) arqyly shaqyrady. Baǵdarlamysy da qoıylymǵa saı jasalady. Trıfonovtyń «Páter aıyrbastaý» («Obmen») qoıylymynyń baǵdarlamasy kádimgi páter aıyrbastaıtyn kezde toltyrylatyn qaǵaz-qujat (blank) retinde jasalǵan... Premera qarsańynda rejısserlardyń oryndaýshy akterlarǵa: «Meniń mindetim sahnanyń kez-kelgen jerinen senderdi kórinetindeı etip ornalastyrý bolatyn. Senderdiń mindetteriń sahnanyń kez-kelgen jerinen aıtqan sózderińdi kórermenge estirtý» – dep, ázil-shyny aralas tapsyrys berip jatady. Bul, aıtylar sózben, atqarylar is-árekettiń jaýapgershiligi týraly eskertý.
Kórermen de rejısser men akterlar sııaqty qoıylymnyń teń dárejeli avtory bolǵandyqtan ózine erekshe kóńil bólingenin qalaıdy. Admınıstratordan bastap bıleter, kontroler, t.b. qyzmet kórsetýshi adamdardyń ınabattylyǵy men yqylasty bolǵanyn qalaıdy. Rýhanı baılyq alýǵa kelgen árbir kórermenniń qoıylymdy óz deńgeıinde qabyldaýy tabaldyryqtan attaǵan sáttegi qarsy alýdan bastalady. Mádenıeti tómen qyzmetkerdiń qashanda teatrdyń abroıyna nuqsan keltireri anyq. Ondaı adamnyń teatrda jumys isteýine múlde bolmaıdy. Jaqsy admınıstrator – teatrdyń aınasy. K.S.Stanıslavskıdiń: «Teatr – kıim ilgishten bastalady» - deýi beker aıtylmaǵan. Teatrdy qudiretti óner ordasyna aınaldyrý kórermenniń qolynda. Keremet teatrdy – kemeńger kórermen jasaıdy. Kemeńgerlik – kórkem oıdy uǵa bilýde.
