Maqala
Halyq perzenti
Kórnekti teatr synshysy, ustaz, qoǵam qaıratkeri Áshirbek SYǴAIdyń týǵanyna 70 jyl
Bólim: Teatr
Datasy: 11.01.2017
Avtory: Әлия Бөпежанова
Maqala
Halyq perzenti
Kórnekti teatr synshysy, ustaz, qoǵam qaıratkeri Áshirbek SYǴAIdyń týǵanyna 70 jyl
Bólim: Teatr
Datasy: 11.01.2017
Avtory: Әлия Бөпежанова
Halyq perzenti

Sonaý 70-80-jyldar bederinde Almaty men oblys ortalyqtary túgil aýdan ortalyqtaryndaǵy, tipti aýyldardyń ózindegi kitap dúkenderinde nebir jańa jınaqtar, kórkem shyǵarmalar kóz jaýyn ala qatar-qatar samsap turar edi. Jambyl oblysy, Sarysý aýdanynyń ortalyǵy Saýdakent aýylyndaǵy úlken kitap dúkenine kúnine demeıin, aptasyna bir ret arnaıy baratyn edim. Jańa túsken kitaptardy ózimshe saralap, qajet, qyzǵylyqty degenderin satyp alatynmyn. Jeke kitaphanamda  Áshirbek Syǵaev esimdi avtordyń «Ińkár shaq» atty formaty shaǵyn, juqa muqabaly jınaǵy sol kezde paıda boldy. Saǵat Áshimbaevtyń «Syn muraty» jınaǵymen formattas, ári biri ádebıet, biri óner týraly bolǵandyqtan da bizdiń úıdegi eń qymbat jıhaz - kitap shkafynyń ortańǵy sóresinde qatar turatyn.    

«Ińkár shaq»  tylsym óner, onyń ishinde sahna óneri, negizinen zamandas sahnagerler týraly syr shertetin, tili shuraıly, oqýǵa jeńil, berer maǵlumaty mol jınaq edi. Avtor sóz etip otyrǵan akter, aktrısalaryn oqyrmanyna da jaqyn etip jiberetin. Teatr synshysy Áshirbek Syǵaı shyǵarmashylyǵymen tanystyǵym osylaısha bastalǵan-dy. Arada jyldar ótkende Áshirbek aǵany alǵash ret Mádenıet mınıstrligindegi bir alqaly jıynda kórdim. Ol kezde men «Qazaq ádebıeti» gazetinde óner bóliminiń meńgerýshisi qyzmetinde edim. Mınıstrlikte ótetin úlken sharalar, alqaly jıyndarǵa mindetti túrde qatysatynbyz. Mádenıet mınıstrliginiń respýblıka teatrlarynyń ahýalyna  arnalǵan sol jıynda sol úlken minberden Mádenıet mınıstriniń orynbasary Áshirbek Tórebaıuly respýblıka sahna óneriniń ózekti máseleleleri týraly - teatrlardaǵy kadr máselesi, repertýar, ásirese, rejıssýra men akterlerdiń jaǵdaıy týraly jalpy teorııalyq turǵydan da, naqty mysaldarmen de ótkir-ótkir sóıledi. Máseleni ishten biletini, aýqymdy kóretini kórinip-aq tur. Árıne, tek mınıstr orynbasary retinde ǵana emes, teatrlardaǵy shyǵarmashylyq úderisterdi jaqsy biletin synshy retinde de kóp máseleni qaýzady. Jalpy kórnekti óner qaıratkeri qashanda predmetti de aýqymdy áńgime qozǵaıtyn, máseleni sheshýdiń joldaryn da ótkir aıtatyn. Bul sıpattar onyń merzimdi baspasózde, onyń ishinde respýblıkalyq «Qazaq ádebıeti» aptalyǵynda jarııalanǵan maqalalarynda da aıqyn júlgelendi.

Kórnekti synshymen alǵashqy áriptestik pikirlesýimiz kórnekti jazýshy-dramatýrg Asqar Súleımenovtiń 1996 jyly Memlekettik syılyq berilgen «Sıtýaııalar» trıptıhiniń M.Áýezov teatrynda 1989 jyly qoıylǵan úshinshi drama-dıalogy «Tórt taqta – jaınamaz» spektakli týraly boldy. Rejısser Á.Rahımov sahnalap, basty rolderdi kórnekti akterler - aǵa býynnan S.Orazbaev pen Z.Sháripova, keıingi býynnan T.Meıramov oryndaǵan spektakl týraly teatr synshysy Á.Syǵaı, ádebıet synshysy S.Áshimbaev úsheýmizdiń pikiralysýymyz «Qazaq ádebıetinde» «Iman joq bolsa...» degen taqyryppen jaryq kórgen edi. Synshy Áshirbek Syǵaıdyń jazýshy-dramatýrg Asqar Súleımenov shyǵarmashylyǵyna degen kózqarasy sol bir jaqsy taldaýda kórindi. Bilýimde, olar jaqsy syılastyqta boldy. Asekeń, ásirese, Ásh-aǵanyń ákesi Tórebaı qarııamen jaqsy dos bolypty. Bul týraly ol ózi A.Súleımenov týraly «Parasat padıshasy» atty estelikter kitabyndaǵy («Atamura», 1999j.)  maqalasynda ádemi jazdy. Áshirbek aǵa sol 90-jyldar qarsańynda «Qazaq ádebıetine» oraıy kelgende soǵyp turatyn. Munyń taǵy bir sebebi – ol gazette biraz jyl bas redaktordyń orynbasary, al, ómiriniń sońǵy jyldarynda bas redaktor bolǵan, kórnekti jazýshy-dramatýrg Oralhan Bókeımen jaqsy dos edi... 

*   *   *

Elimiz táýelsizdik alǵaly bergi shırek ǵasyrdaı ýaqytta elimiz ǵasyrǵa bergisiz ózgeristerdi bastan keshti. Osy shırek ǵasyr boıy Á.Syǵaı  sol bıik minberinen – ónerdiń múddesin qorǵap, ulttyń sózin aıtýdan tanbady. Mınıstrdiń orynbasary retinde táýelsiz Qazaqstan óneriniń  tynysy ashylyp, álemge tanylý baspaldaqtarynda kóp sharýa atqardy. Jalpy «shahter Tórebaıdyń jalǵyzy»  (óziniń sózi) bul deńgeıge  qalaı kóterilgeni de halyqtyń  kóz aldynda ótti. Ata-ana, ósken-óngen ortadan ulaǵatty tárbıe, jaqsy ustazdar men jaqsy aǵalardyń aıaly alaqanyn kórgen ol el isine jastaıynan aralasty, uzaq jyldar mádenıet salasynda laýazymdy qyzmetterde júrgende shyǵarmashylyq ta, uıymdastyrýshylyq qajyrly eńbegimen eldiń, eldik sóz aıtty.

Al, laýazymdy qyzmetinen óz erkimen ketip, shyǵarmashylyq, ustazdyq jolǵa birjola bet burǵan soń kórnekti synshynyń ekinshi tynysy ashylǵandaı boldy, teatrlar ómirine kóp aralasty, burqyratyp kóp jazdy, nebir festıvaldarda ádil sózin bildirip, tórelik jasady. Teatr ónerimen ǵana shektelip qalǵan joq, táýelsiz qazaq eliniń rýhanııatyna baılanysty máselelerge daýysy erekshe estildi. Óıtkeni ol joǵaryda atap ótkenimizdeı, qashanda halyqtyń kókeıindegi sózdi aıtatyn, sonysymen de ár qazaqqa jaqyn edi. Osynyń sońǵy bir jarqyn mysaly - Á.Syǵaıdyń dúnıe kesherinen shamaly ýaqyt ǵana buryn, qazaq óneriniń joǵyn joqtap, parlamentarııler aldynda sóılegen sózi deı alamyz. Al, qalyń jurtshylyq synshyny ómiriniń sońǵy eki-úsh jylynda «Habar» agenttiginiń «Jansaraı» habarynda kórip, oıynan nár, sóz saptaýy, oı tolǵaýy, adam tanýynan úlgi alatyn. 

Táýelsizdik jyldarynda  kórnekti teatr synshysy Á.Syǵaımen ulttyq rýhanııat máselelerine baılanysty jıyn-jınalystarda, M.Áýezov teatryndaǵy sharalarda jıi bas qostyq, pikirles boldyq, san ret shyǵarmashylyq saparlarǵa shyqtyq. Respýblıkalyq teatr festıvaldarynda, nebir ádebıet-óner baıqaýlarynda Qazylar alqasy quramynda birge qyzmet jasadyq. Áshirbek aǵa kóbine tóraǵa bolady. Solardyń birerin aıtar bolsaq,  2000 jyly Atyraýǵa sapar shektik. Atyraý oblysynda kórnekti memleket qaıratkeri, bilikti basshy, atpal azamat Imanǵalı Tasmaǵambetovtiń ákim bolyp turǵan kez. Teatr dırektory belgili jazýshy-dramatýrg Rahymjan Otarbaev bolatyn. Sol jyly Mahambet atyndaǵy Atyraý oblystyq drama teatry respýblıkamyzdyń batys aımaǵyndaǵy teatrlardyń festıvalin uıymdastyrǵan. Sol bir kúrdeli kezeń úshin bul óte jaqsy ıdeıa edi, festıval jaqsy deńgeıde ótti. Kórnekti synshynyń spektaklderdi taldaýy bárimizdi tánti etti. Synshy Syǵaıdyń ereksheligi – adamǵa, dramatýrgke, akterge, rejısserge degen erekshe qurmeti, súıispenshiliginde me dedim. Onyń  synyna ushyraǵan akterdiń ózi renishke boı aldyrmaıtynynyń bir syry osynda bolsa kerek.

Ataqty Baýyrjan Momyshulynyń 100 jyldyǵy qarsańynda Jambyl oblystyq ákimdigi  dramalyq shyǵarmalarǵa respýblıkalyq baıqaý jarııalady. Úlken mereıtoı qarsańynda Almatydan Qazylar alqasy tóraǵasy Áshirbek aǵa, alqa músheleri belgili jazýshy, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory Jumabaı Shashtaıuly jáne osy joldardyń avtory Tarazǵa júrdek poezben jol tarttyq. Jaıly kýpede otyryp Ásh-aǵanyń mándi de mazmundy áńgimesinen - ómir jáne shyǵarmashylyq joly, ónerdegi áriptesteri, ulttyq murattarǵa baılanysty nebir qıyn kezderdegi kúres jolyna qanyqqanymyz bar.  Jáne ara-arasyndaǵy ázil-qaljyńy qandaı!Kórnekti synshymen budan keıin de birneshe respýblıkalyq, aımaqtyq  festıvaldarda, nebir dramatýrgııalyq konkýrstarda jáne Respýblıkalyq «Táýelsizdik tolǵaýy» baıqaýlarynda qyzmettes boldyq. Synshy Syǵaı tóraǵalyq jasaǵan baıqaý, festıvaldardyń barlyǵynda da Qazylar sheshimi qashanda  úlken eldik deńgeıden, ulttyq murat turǵysynan shyǵarylatyn.

*   *   *

Kórnekti teatr synshysynyń ustazdyq joly – úlken jol. Ol T.Júrgenov atyndaǵy Ulttyq Óner Akademııasynyń rektory bolǵan kezde kórnekti teatrtanýshy Baǵybek Qundaqbaev ekeýiniń úlken qajyrymen ashylǵan ónertaný fakýlteti, onyń ishinde teatrtaný bóliminiń respýblıka teatr óneri úshin mán-mańyzy óte erekshe. Keńestik kezeńde bul sala mamandary Máskeýde ǵana daıyndalatyn, ony bitirgen biren-saran teatrtanýshy orys tilinde jazatyn, sonyń ózinde sarań jazatyn, qazaq basylymdary olardyń materıaldaryn qazaq tiline aýdaryp jarııalaıtyn. Táýelsizdiktiń bir jeńisi - ulttyq teatrtaný salasy mamandarǵa zárýlikten qutylǵandaı. Búginde Baǵybek pen Áshirbek aǵalardyń shákirtteri kórnekti teatr-kıno akteri, teatrtanýshy ǵalym  T.Jamanqulov, ónertaný doktory B.Nurpeıis, ónertaný kandıdattary E.Jýasbek, A.Muqan, A.Erkebaı, J.Sultanova, M.Jaqsylyqova, Z.Islambaeva, teatrtanýshylar M.Táshimova, S.Ábedınova, jas býyn A.Qydyráli, J.Ahmetova, N.Eskendirov, A.Ahmet, S. Ábilǵazıeva, N.Slambek, N.Jumabaı, taǵy da basqalar úlken bir top bolyp, olardyń jolyn laıyqty jalǵastyryp keledi.  Áshirbek aǵa Astanadaǵy Óner ýnıversıtetinde eńbek etken birer jylda da jas teatrtanýshy M.Ábilden bastap qanshama jas óskindi tárbıelegen! Ulaǵatty ustazdyń osy jas óskinderge úlgi bolatyn qasıetteriniń biri - eńbekqorlyǵy men jazýdaǵy ushqyrlyǵy deýge bolady. Aıtalyq, onyń araǵa jyl salyp jaryq kórgen kitaptary óz aldyna, ómiriniń sońǵy jyldarynda «Almaty aqshamynda» jarııalanǵan maqala-portretteriniń óziniń berer tálimi qanshalyqty mol edi deseńizshi! Búgingi urpaq aıtýly synshynyń sońynda qalǵan mol murasyn áli zertteıtin, zerdeleıtin bolady.

Áshirbek aǵanyń taǵy bir qasıeti – aǵaıynǵa, ózinen keıingi inilerine kórsete bilgen izeti, úlgi-ónegesi.  Abyroı sol - onyń jaqsy inileri de úlken azamat, el azamaty deńgeıine kóterildi. Solardyń biri - Ásh-aǵanyń jaqyn ini týysy, birtalaı jyldar basshylyq qyzmette bolyp, áleýmet úshin kóp eńbek sińirgen Ánafııa Medetov pen onyń zaıyby Fatıma Jumasheva  meniń stýdenttik kezden bergi jaqsy dostarym. Ózderi de búginde úlken áýletke aınalǵan dostarymnyń Áshekeńdeı aǵa men Kúláshtaı jeńgeden de úlken úlgi alyp, olardyń otbasyna degen erekshe qurmeti, aǵaıynshylyǵy, syılastyǵyna  san márte kýá boldym.

Adamnyń qalaı ǵumyr keshkeni onyń sońynda qalǵan rýhanı murasymen ǵana emes, eń aldymen adamı urpaǵymen de baǵalanar bolsa – Áshirbek aǵa sońynda jaqsy urpaq qaldyrdy.  Uldarynyń bári de - úlkeni, belgili prodıýser,  Áshaǵanyń ózindeı óte ornyqty, O.Bókeıdiń sózimen qısyndaǵanda, «uly isterdi úndemeı júrip tyndyratyn» Qanattan bastap  - ómirden óz ornyn tapqan úlken azamattar. Al, bir esepten, Áshirbek aǵanyń  otbasylyq ǵumyry da jas býynǵa úlgi. Kórnekti synshynyń  otbasylyq ómirimen qosa shyǵarmashylyq tabystarynyń bárine de - onyń alǵashqy oqyrmany, kómekshisi, tipti hatshysy bolǵan, ómirlik jar-dosy Kúlásh apaı da ortaq desek ábden oryndy.

 *  *   *

Á.Syǵaı keńestik kezeńde kenjeleý qalǵan teatrtaný ónerindegi qadaý-qadaý sanaýly tulǵalardyń biri jáne táýelsizdik alǵan kezeńde, joǵaryda atap ótilgendeı,  teatrtanýǵa jas býynnyń kelýine tikeleı muryndyq jáne jastardy tárbıeleýshi ulaǵatty ustaz boldy - ózinen keıingilerge shyǵarmashylyǵymen de, azamattyq qajyrly qareketimen de úlgi kórsetti. Qazaq sahna óneriniń qaı býynynda bolsyn  Á.Syǵaıdyń nazarynan tys qalǵan eshbir sahnager joq desek, artyq aıtqandyq emes – onyń kitaptary qazaq sahna óneriniń shejiresindeı.

Kórnekti synshy, bizdińshe, qazaq teatr syny úshin tosyndaý esse janrynyń negizin saldy. Bul óte kúrdeli janrda jazǵan Áshirbek aǵanyń - oqyǵan adamǵa jeńil, taıpalǵan jorǵaǵa mingendeı áserli, aýqymy keń maqalalary, portretteri, tipti joljazbalaryna deıin jalqy men jalpynyń ádemi úılesimin tabatyn edi – ol jeke bir akter, rejısser týraly nemese áldebir festıval týraly jazsyn meıli, únemi jáne mindetti túrde ónerdiń ózekti máselelerin, ónerdiń qoǵamda alatyn úlken orny týraly sóz  qozǵaıtyn.

Á.Syǵaıdyń  sonaý jas kezindegi «Ińkár shaq» jınaǵynan bastap sońǵy eńbekterine deıin birtutas qarastyrsańyz - qazaq teatr óneriniń tarıhı-kórkemdik shejiresin, kelbetin tutas tanyr edińiz. Qalamynyń jeli bar kórnekti synshy ǵajaıyp esseleri, tolymdy taldaýlarymen ulttyq teatr syny salasynda óz jolyn salǵan tulǵa. Osy joldy synshynyń shákirtteri, búgingi jas teatrtanýshylar laıyqty jalǵastyryp keledi; olar sahna ónerine, teatr qaıratkerleriniń shyǵarmashylyq ıdeıalary men tókken mańdaı terlerine ustazdary sııaqty úlken qurmetpen, mahabbatpen qaraý ilimin tereń meńgerip, bilimdi de bilikti, jańashyl taldaýlar, tolymdy eńbekterimen kórine berýlerine tilektestik bildiremiz.

Kórnekti synshy Á.Syǵaıdyń búkil bolmysynan, demek, shyǵarmashylyǵynan da jan jylýy seziletin. Ol  óner týraly, rýhanııat týraly sóz qozǵaǵanda, taǵy da qaıtalap aıtý artyq emes, únemi eldik bıikten, ulttyq múddelerden kórindi. Osynyń bári – ulttyq topyraǵy myqty, sonaý jas kezinen bilim jınaǵan,  óz elin órkenıetti elder qatarynan kórgisi kelip, óner salasynda asa qajyrmen eńbek etken, Elimiz Táýelsizdiginiń nyǵaıa, qanatyn keńge jaıa túsýine qyzmet jasaǵan kórnekti tulǵanyń eline, halqyna, ultyna, Otanyna degen úlken mahabbatynan týyndady.  Óıtkeni ol «shahter Tórebaıdyń jalǵyzy» emes, Halyqtyń perzenti boldy! Sondyqtan da, onyń jarqyn beınesi jadymyzdy saqtalsa, ulaǵatty shyǵarmashylyǵy keıingi san urpaqqa qyzmet ete bererine kúmán joq.


10.01.2017.
Almaty