Maqala
Ibrahım Dılek. Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri negizinde túrki mıfologııasyn zertteý məselesindegi problemalardy sheshýdiń joldary
Bólim: Mádenıet
Datasy: 12.06.2018
Maqala
Ibrahım Dılek. Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri negizinde túrki mıfologııasyn zertteý məselesindegi problemalardy sheshýdiń joldary
Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri bir jaǵynan Túrik mıfologııalyq zertteýlerine baǵyt berip jol kórsetse, ekinshi jaǵynan Túrik mıfologııasyn zertteımin deýshi ǵalymnyń da qandaı erekshelikterge ıe bolýy kerektigin kórsetedi.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 12.06.2018
Ibrahım Dılek. Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri negizinde túrki mıfologııasyn zertteý məselesindegi problemalardy sheshýdiń joldary
Serikbol Qondybaı

Túrik (Túrki) mıfologııasyna baılanysty alǵashqy ǵylymı zertteýler HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda bastalady. Bul zertteý jumystary kóne jáne jalpy Túrik mıfologııasyna qatysty bolýymen qatar, Túrik halyqtaryna tán zertteýler retinde eki jaqty bolyp keledi. Ǵylymı túrde osylaı bólip qarastyrǵanymyzben bul zertteýlerdi bir-birinen ajyratý jáne derbes túrde zertteý múmkin emes deýge bolady. Sonymen qatar Túrik halyqtarynyń mıfologııasyna baılanysty bul zertteýler bir-birin tolyqtyryp turady. Osy zertteýlerdiń bárine muqııat qaraıtyn bolsaq Túrik (Túrki) mıfologııa zertteýleriniń túrli problemalary bar ekendigin kóremiz. Bulardyń bastylary mynalar:

  1. Nanym-senimniń (dinniń) ártúrliligi máselesi
  2. Geografııalyq jaǵdaı / Kórshi mádenıetter máselesi
  3. Til máselesi
  4. Túbi men shyǵý tegi bir qundylyqtardyń san túrli kıe tutylýy
  5. Salystarý máselesi
  6. Áıgililik máselesi
  7. Mátinderdi jetik bilý máselesi

Baıandamamyzda Túrik mıfologııasynyń joǵaryda aıtylǵan problemalary jáne Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri negizinde osy problemalardyń sheshimi qarastyrylatyn bolady.

Nanym-senimniń (dinniń) ártúrliligi máselesi

Túrikter (Túrkiler) tarıhı kezeńderde túrli senimderdi/dinderdi moıyndap, ózderi qabyldaǵan sol dinder aıasynda mıfologııalyq kózqarastary men oılary da ózgerip otyrǵan. Osy sebepti Túrik halyqtarynyń mıfologııalyq zertteýlerinde Kók Táńirge Senýshilik (Shamanızm), Manıheızm, Býddızm, Hrıstıandyq, Musylmandyq, Iýdaız... sekildi dinderdiń yqpalynyń nemese basqasha aıtqanda osy dinderdiń Túrik mıfologııasymen ózara baılanysy men aralasýynyń qalaı júzege asqanyn zertteý mańyzdy másele bolyp tur. Osy tustaǵy ashyp alynýy kerek negizgi másele «suryptama» jasaýdyń qajet nemese qajet emes ekendigi. Biraq suryptama jasalsa da jasalmasa da Túrik mıfologııasyn zertteımin deýshi adamdardyń teologııalyq (dinı) bilimi bolýy qajet. Túrikterdiń adamzat tarıhyndaǵy dinderdiń barlyǵyna jýyǵyn qabyldaǵandyǵyn jáne qazirgi tańda da ártúrli dinı senimge ıe ekendigin eskeretin bolsaq munyń bárin bilýdiń ońaı emestigi belgili jaǵdaı. Alaıda ásirese salystyrmaly mıfologııalyq zertteýlerde keıbir sátterde dinı málimetterge súıenýge týra keledi. Dinniń ózgerýimen birge mádenı ózgeristerdiń de bolatyny sózsiz. Bul ózgerister mıfologııalyq rásimderge de áser etedi. Bul jaǵdaıdyń bir mysaly retinde otqa baılanysty senim men rásimderdi aıtýǵa bolady. Kóne túrik taıpalary men Sibir halyqtary jáne barlyq túrik tektes halyqtar ottyń tazalaýshylyq jáne alastaýshylyq qasıetine senedi. Tazalanýy qajet zattyń, maldyń, tipti adamnyń jaǵylǵan eki ottyń arasynan ótkizilgendigi jáne alastaý arqyly tazalanǵany belgili. Bul rásimder kóne túrik halyqtarynyń senimimen baılanysty bolsa da, Islam dinin jáne onyń ártúrli mázhabtaryn qabyldaǵan túrik halyqtarynda áli kúnge deıin jalǵasýda.

Geografııalyq jaǵdaı / Kórshi mádenıetter máselesi

Búgingi tańda Túrki álemi dep atalatyn geografııalyq aýmaq soltústik jarty shardaǵy Saha Respýblıkasy, Sibir, Batys Qytaı (Shyǵys Túrkistan), Túrkistan, Kavkazııa, Qarateńizdiń soltústigi, Balqandar jáne Ortalyq Eýropa, Iran, Irak jáne Sırııanyń soltústigi men Anadolý aımaǵyn qamtıdy. Osy geografııalyq aýmaqta ómir súrip kele jatqan Túrik halyqtary Qytaı, Orys, Arap, Parsy t.b. mádenıettermen jáne olardyń mıfologııalarymen baılanysyp otyrǵan jáne ózderine solardyń áseri de bolǵan. Bul baılanys pen yqpaldasý Túrik (Túrki) mıfologııasynyń túrli qatparlarynda kórinis tabady. Túrik halyqtarynyń osy atalǵan ulttarmen qarym-qatynasyn tarıhı kezeńderge qaraı zertteý jáne mıfologııalyq yqpaldastyqty talqylaý Túrik mıfologııalyq zertteýleriniń mańyzdy bir qyry bolyp tabylady. S.Qondybaı eńbekterinde Túrik mıfologııasynyń geografııalyq jáne kórshi mádenıettermen baılanysy máselesi de qolǵa alynǵan. Ǵalym, eńbekterinde mıfologııalyq beınelerdi barynsha tarıhtyń tereńinen izdep, geografııalyq jaǵynan da aýqymdy túrde qolǵa alyp, taldaǵanyn kórýge bolady.

Til máselesi

Serikbol Qondybaı eńbekterinde kózge túsetin bir basqa mańyzdy nárse onyń fılologııalyq, tildik turǵydan zertteýdegi qabilettiligi. S.Qondybaı ózi sóz etip otyrǵan uǵymynyń mıfologııalyq qyzmetine toqtalmastan buryn onyń etımologııasy men maǵynasyna baılanysty málimet beredi. Ol óz eńbekterinde muny jıi jıi qaıtalaıdy. Osynyń bir mysaly retinde «Kangýı máselesi» (Arǵyqazaq mıfologııasy, 4-t., 399-408 b.) degen taqyrypta aıtqan oılaryn keltirýge bolady. Osy taqyrypta S.Qondybaı bul termınniń (Kangýı) etımologııasy men maǵynasyna keńinen toqtalady. S.Qondybaı eńbekterinde mıfologııalyq uǵymdardyń lıngvıstıkalyq (ásirese etımologııalyq) jaǵynan qarastyrylýy ǵalymnyń ǵylymı ereksheligi bolyp tabylady. Bul mıfologııa zertteýlerinde ǵalymdardyń óte azynda ǵana kezdesetin erekshelik. Qandaı da bir mıfologııalyq uǵymnyń/beıneniń tildik turǵydan onyń shyǵý tegin anyqtaý jáne onyń qaı halyqqa tán ekenin kórsetý de óte mańyzdy bolyp keledi. Túrik mıfologııasyna baılanysty zertteýlerde mıfologııanyń tildi jáne tildik qundylyqtardy saqtaýdaǵy mańyzyna asa mán berilmegen. Sonymen qosa, mıfologııanyń til men sózderdin negizgi qoryn jasaýshy ekendigi de daýsyz. Pekarsıı daıyndaǵan «Iakýt Tili Sózdigindegi» 1000-nan astam sózdiń Iakýt mıfologııasymen baılanysty ekenin oılaıtyn bolsaq, mıfologııa-til qatynasy jáne tildik zertteýlerdegi mıfologııalyq mátinderdiń mańyzy aıtpasa da túsinikti jaǵdaı. Dál osy sekildi Verbıtskıı daıyndaǵan «Altaı-Alataý Dıalektteri Sózdigi» de tildik turǵydan da mańyzdy eńbek bolyp esepteledi. N.I.Ashmarın 1928 ben 1950 jyldar aralyǵynda 17 tomnan turatyn «Slovar Chývashskogo Iazyka» atty eńbek daıyndap chývash tarıhy, tili men mádenıeti úshin asa qundy mura qaldyrdy. Bul sózdiktiń chývash mıfologııasyn zertteýshiler úshin de mańyzy zor.

Túbi men shyǵý tegi bir qundylyqtardyń san túrli kıe tutylýy

Bul da túrik mıfologııasyndaǵy bir basqa másele. Mysaly Erliktiń uldarynyń biri túrik halyqtarynyń birinde kıe tutylsa, basqasynda jaǵymsyz keıipker retinde qabyldanady. Osyndaı mysaldardyń biri qazaq mıfologııasyndaǵy Qaırahan beınesi. Radlovtyń málimeti boıynsha, negizinde Teńgere Qaırahan aspannyń on jetinshi qabatynda otyratyn, biraq ýaqyt óte kele umytyla bastaǵan, jaratýshylyq ereksheligi Úlgenge ótken Táńir. Onyń jaǵymsyz beıne bola bastaýyn qazaq mıfologııasynan kóremiz; Qara Ymaı sekildi bul jerde de túrik mıfologııasyndaǵy Qaıraqannyń qazaqtar arasyndaǵy jaǵymsyz beınesin kqremiz. Qaırahan mońǵoldarda taý, sý ıesi bolyp esepteledi. Qazaqtarda bolsa barlyq jamanshylyqtyń ıesi dep sanalady. Qambar ata, Qydyr, Qyryq Shilten sekildi jaqsylyq alyp kelýshi ıelerdiń qarama qarsy beınesi. Naýryz aıynda onyń jamanshylyǵynan qutylý úshin «Qaırahan Kóshirý» degen rásim ótkiziledi. Qazaq dástúrinde bul jaman kúsh ıelerine «taýǵa kósh, tasqa kósh, aqqan sýmen kósh, turǵan jelmen kósh»... dep olardy qýýǵa tyrysady.

Salystarý máselesi

Salystyrmaly ádebıettegi sııaqty salystyrmaly mıfologııada da salystyrma jasaıtyn adamnyń salystyratyn salasy men taqyryby jaıly jan-jaqty bilýi qajet. Serikbol Qondybaı, eńbekterinde qazaq mıfologııasyna tán bir uǵymdy alyp onyń túrik mıfologııasyndaǵy ornyn anyqtaýǵa tyrysqannan keıin ony ózge halyqtardaǵy balamasymen de salystyrady. Mysaly «Arǵyqazaq Mıfologııasy» atty kitabynyń úshinshi tomynda Shashty Ázizdi (382-389 b.) túsindire kele ony Iakýt mıfologııasyndaǵy Úrin Aıy Toıonmen salystyrady jáne reti kelgende mysyr, parsy, grek mıfologııasyndaǵy balamalaryn da atap ótedi.

S.Qondybaı, kitabynda «Qytaı tilindegi lýn» (3-t., 389 b.) degen taqyryp arqyly oqyrmandaryna bir jaǵynan qytaı mıfologııasynan derek berse, basqa jaǵynan «Hýnnýlardyń mıfologııasy jóninde» (3-t., 396 b.) taqyrybynda túrik tarıhynyń erte kezeńderinen syr shertedi. Esh kúmánsiz bul salystyrmaly mıfologııa zertteýlerin jasaıtyn adamnyń boıynan tabylýy tıis negizgi erekshelik ári qundylyq jáne biz buny Serikbol Qondybaıdyń boıynan kóre alamyz. Muny baıqaý úshin S.Qondybaı eńbekterin jan-jaqty zertteýdiń qajeti joq. Kitaptarynyń mazmunyna qaraýdyń ózi ǵana S.Qondybaıdyń fılologııa, tarıh, geografııa jáne basqa da mıfologııaǵa qatysty kózqarasyn túsiný úshin jetkilikti bolady. Serikbol Qondybaıdyń «Arǵyqazaq Mıfologııasy» atty eńbeginiń tórtinshi tomynda «Qaraqus-Búrkit» taqyryby aıasynda jasaǵan talqylaýy men aıtqan pikirleri onyń álem halyqtarynyń mıfologııasyn jetik bilgendigin kersetýimen qosa, salystyrmaly mıfologııamen aınalysýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn jáne soǵan degen qabiletin, beıimdiligin kórsetedi. Dál osy taqyrypta S.Qondybaı Búrkit beınesin Saha-Iakýttar, Týngýz-Manchýlar, Amerıkanyń jergilikti halqy, Sibir halyqtary, Mezopotamııa jáne Slavıan halyqtarynyń mıfologııalarymen birge talqylap, qazaq mıfologısyndaǵy uqsastyqtary men ózgeshelikteri jaıly pikir aıtady. Bul jaǵdaı negizinde Serikbol Qondybaıdyń zertteýshi ǵalym retindegi qalyptasý kezeńimen de baılanysty. 1997-2004 jyldar arasyndaǵy qysqa biraq jemisti ǵylymı zertteý kezeńin «Mańǵystaý Geografııasy» (1997) atty eńbegimen bastaıdy da, zertteý alańyn qazaq mıfologııasymen keńeıtedi. Bul kezeń bizge mynany kórsetedi, eger S.Qondybaıdyń ómir jasy jeter bolsa  ol osy qalpymen jalpy túrik mıfologııasyn jáne álem halyqtarynyń mıfologııasyn da zertter edi. Ol bizderge ózi týyp ósken aımaqtan álemge ashylatyn bir tereze jasar edi.

Áıgililik máselesi

Túrik (túrki) mıfologııasynyń nemese túrik mıfologııa zertteýleriniń eń basty problemalarynyń biri áıgililik máselesi. Bul máseleni eki jaqty qarastyrý kerek. Birinshisi, túrik mıfologııalyq beınelerin ónerdiń ár salasyna engizý kerek jáne zamanaýı kózqaraspen qaıta óńdelýi qajet, ókinishke oraı bul túrik óneriniń eń basty kemshiligi. Ekinshisi, túrik mıfologııasyn keler urpaqqa úıretý máselesi. S.Qondybaı osy ekinshi máseleni baıqaǵan, baıqap qana qoımaı sony sheshýdiń joldaryn izdegen ǵalymdardyń biri. Túrik mıfologııasyn keler urpaqqa úıretý úshin «Shkolnyı Slovar Kazahskoı Mıfologıı» atty eńbek daıyndaǵan. S.Qondybaı osy kitabynda jetpis toǵyz ataýdyń mańynasyn ashyp kórsetken. S.Qondybaıdyń osyndaı úlgi retindegi eńbekterine uqsas kitaptardy sýretterimen birge jas ereksheligine saı etip jarııalaý túrik mıfologııasyn zertteýshilerdiń mindeti bolýy kerek. Tek osylaı ǵana mádenıetimizdi keler urpaqqa ulastyryp, dástúrdiń jańǵyrýy arqyly keler urpaq úshin mıfologııany qoldanýdyń joly ashylady. Osylaısha kishkentaıynan túrik mıfologııasymen tanysqan jastar arasynan mıfologııany ónermen, tipti ǵylymmen ushtastyratyn jańa urpaq ósip jetiledi. Tarıh kitaptarynda óte erte kezeńniń estelikteri retinde saqtalyp qalǵan kóne túrik mıfteriniń tarıhymyz boıynsha óner salasynda óziniń ornyn taba almaýy jáne ólgen babalardyń kereksiz jádigeri retinde qalyp qoıýy túrik jyrlary men mıfteriniń baqytsyzdyǵy bolyp tabylady. Mysaly, tek qana Altaı halqynyń 341 shamasynda mıfteri men ańyzdary, júzden asa jyrlary, ózbekterdiń 400-den astam jyr-dastany, chývashtardyń 349 mıfi jáne qazaqtardyń «Babalar Sózi» sekildi kólemdi jınaǵy baryn eskersek, osyndaı úlken qazynanyń óner salasynda, tipti bilim berý salasynda da kórsetilmeýi, qoldanylmaýy oılandyrarlyq, sondaı-aq kóńilge qaıaý túsirerlik jaǵdaı.

Mátinderdi jetik bilý máselesi

Túrik mıfologııa zertteýleriniń eń mańyzdy máseleleriniń biri qoldanatyn mátinderdi jınaqtaý jáne olardy paıdalaný, qajetine jaratý máselesi. Altaı halqynyń jyrlary «Altaı Baatyrlar» degen atpen 13 tom bolyp Altaı tilinde jarııalanǵan. Osyǵan uqsas jaǵdaı ózge túrik halyqtarynyń mıfteri, jyrlary, ertegileri sekildi ádebı túrlerinde de kezdesedi. Osylaısha jıyrmadan astam túrik halyqtarynyń júzdegen tomnan turatyn halyq ádebıeti mátinderi zertteýshiniń aldynda tur. Zertteýshiniń búkil túrik halyqtarynyń tili men dıalektisin bilýiniń múmkin emestigin nemese osy materıaldardyń bárin jınaqtaýdyń qıyndyǵyn oılaıtyn bolsaq jasalatyn zertteý jumysynyń kemshiligi eń basynan-aq belgili bolýda jáne bul úlken bir problema bolyp tur. Zertteýshiler ózderiniń teorııasyna negiz bolarlyq mátinderdi kóptep paıdalanýy qajet. S.Qondybaı eńbekterinde onyń túrik mıfologııasynyń mátinderin jetkilikti dárejede qoldanǵanyn kóremiz. S.Qondybaıdyń ózi baıandap otyrǵan mıfoloııalyq máseleni nemese uǵymdy mátinder arqyly túsindirýi, mysaldar keltirýi onyń zertteý ádisiniń durystyǵyn jáne óziniń de qajetti mátinderdi jaqsy bilgendigin kórsetedi.

Qorytyndy

Qoryta kelgende, Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri bir jaǵynan Túrik mıfologııalyq zertteýlerine baǵyt berip jol kórsetse, ekinshi jaǵynan Túrik mıfologııasyn zertteımin deýshi ǵalymnyń da qandaı erekshelikterge ıe bolýy kerektigin kórsetedi. Sonymen qatar eńbekteri de Túrik mıfologııasyn zertteýshiler men «jasalýy qajet» «Túrik Halyqtarynyń Mıfologııalyq Sózdigi» úshin de paıdaly bolady dep oılaımyn. S.Qondybaı taldaý, túrlerge bólý, jikteý qabileti joǵary ǵalym. Onyń boıyndaǵy osy qasıet ǵalymnyń óz salasynyń mamany ekenin jáne zerttep otyrǵan taqyrybyn jaqsy bilgendigin kórsetedi. Serikbol Qondybaıdyń qysqa ǵana ǵumyrynda ýaqytpen jarysqandaı jyldam qadam basqan eńbekteriniń taǵy bir ózgesheligi qolǵa alǵan taqyrybyn kestelermen, syzbalarmen kórsetip túsindirýi. Osy sátti paıdalana otyryp qurmetti Serikbol Qondybaıdyń jany jánnatta bolýyn tilep, otbasyna jáne ǵylym ordasyna kóńil aıtqym keledi. Qazir ózi aramyzda bolmasa da onyń rýhy aramyzda, Serikbol Qondybaı myna bizder arqyly áli de Túrkologııaǵa jáne Túrik mıfologııasyna qyzmet etip keledi dep esepteımin.

Ibrahım Dılek (İbrahim DİLEK)
Gazı Ýnıversıtetiniń professory (Túrkııa)