Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri negizinde túrki mıfologııasyn zertteý məselesindegi problemalardy sheshýdiń joldary
Serikbol Qondybaıdyń eńbekteri bir jaǵynan Túrik mıfologııalyq zertteýlerine baǵyt berip jol kórsetse, ekinshi jaǵynan Túrik mıfologııasyn zertteımin deýshi ǵalymnyń da qandaı erekshelikterge ıe bolýy kerektigin kórsetedi
12.06.2018
Ulttyq rýhanııattyń asa sırek qubylysy - Serikbol Qondybaı I vıdeo
Naýryzdyń 14 kúni "Kózimniń qarasy" mádenı-tanymdyq klýbynyń uıymdastyrýymen belgili mıfolog, geograf-ǵalym Serikbol Qondybaıdyń 50 jyldyǵyna oraı mádenıettaný salasynyń bir top ókilderimen kezdesý ótti.
17.03.2018
Altaı, Ertis, Zaısan
Kez kelgen jerdiń ańyzdyq kelbeti bolady, onsyz jerdiń tarıhy tym jutań. Halyq óziniń jer betindegi ornyn, ıaǵnı ǵalamyn naqty tabıǵat nysandary – taýlar men kólder, ózender men dalalar arqyly kórsetedi. Ańyzdyq jerler adam sanasynda jeke - dara ómir súre beredi
10.03.2018
Attılanyń otany nemese qazaq tarıhynyń belgisiz baǵyttary
Bıyl, 14-naýryzda Qazaqtyń kórnekti ǵalymy, mıfolog, mádenıettanýshy, etnograf, geograf, pýblııst, ólketanýshy Serikbol Qondybaı kózi tiri bolǵanda mereıli 50 jasqa tolar edi. Osy oraıda Oner.kz portalynan ǵalymnyń ólsheýsiz eńbeginiń keı parasyn turaqty oqı alasyzdar
02.03.2018
Arýaq haqynda
«Búgingi adam – ilki adamnyń deńgeıinen anaǵurlym tómendep ketken qalpy, arýaq qoný arqyly adam óziniń o bastaǵy kámil bolmysyna qaıtyp orala alady»
15.02.2018
Qazaqtyń latyndyq álipbıi jóninde
Serikbol Qondybaıdyń bul maqalasy jazylyp, jarııalanǵanyna 16 jyldan assa da ózektiligi esh kemigen emes. Kerisinshe, búgin de kún tártibinde turǵan «Latyn álipbıine kóshý máselesi» aınalasynda eskermese bolmaıtyn mańyzdy túıtkilderdi ótkir túıindeıdi. Tipti, latyn álipbıine kóshýdiń túpki mánin de tap basyp kórsetedi. Sondyqtan, bul ıgi iske belsendi pikir bildirip, oń sheshilýine atsalysyp júrgen kózqaraqty ár azamat uly ǵalymnyń pikirin eskeredi degen nıetpen maqalany nazarlaryńyzǵa usynýdy jón kórdik
23.04.2017
Qorqyt Ata jáne ýaqyt
Daǵdyly túsinikterge júginer bolsaq, Qorqyt ajaldan qashyp qutyla almaǵan. Al ǵasyrlar týraly «qorqyttyq qısyn» onyń ólmegendigin, jýyq arada onyń ekinshi ómiriniń bastalatyndyǵynan habar beredi
19.04.2017
Mıfke oralý
Búgingi qazaqtyń jalpysyna tán kemshin qasıet – paryqsyzdyq. Paryqsyzdyq – oıdyń, sózdiń, istiń kemshindigi. Sózdiń parqyn bilmeý, ıaǵnı, óziniń aıtqan sózine jaýapkershilik tanytpaý, istiń parqyn bilmeý, ne istep, ne qoıý, neden bastap, nemen aıaqtaý kerek ekendigin bilmeý, oılanbaý, jete túsinbeý – mine, ulttyń táni men janyn boılap alǵan derttiń derti osy. Men de, ol da, olar da – bárimiz de paryqsyzbyz; kóptiń biri bolǵan, qııanda júrgen qazaqtan bastap, joǵaryda júrgen el basshylaryna deıin osy indetke shaldyqqan
13.04.2017