«Arýaq» uǵymy qazaq tanymynyń negizin quraıdy, óıtkeni, qazaqtardyń, onyń kóshpeli turmys keshken ata-babalarynyń senim-nanymdaryna qatysty anyqtamalarda jıi aıtylatyn jalpylama mándi «ata-baba kýlti» uǵymynyń ózi is júzinde osy arýaq uǵymymen sabaqtasyp jatyr. Biraq, «arýaq degen kim?» degen saýalǵa jaýap berý ońaı sharýa emes, buǵan túsindirýge qajetti termınderdiń ala-qulalyǵy men túsinik berý prınıpteriniń belgili bir dinı nanymdyq (máselen, ıslam, shamanızm, t.b.) sheńberinen shyǵa almaıtyn tar aýqymdylyǵy kedergi bolyp otyr. Mine, osyndaı sıpattamalar qoıylǵan saýaldarǵa tolyq jaýap berip, máseleni tııanaqty etýdiń ornyna jańa saýaldar legin týǵyzady. Olardyń barlyǵyna birdeı jaýap berý – arýaq qonyp kórmegen, arýaqtyń qudiretiniń kýási bolmaǵan, osy máseledegi jeke tájirıbesi bolmaǵan biz sııaqty pendelerdiń qolynan kelmeıdi, sondyqtan da keıbir saýaldardy másele retinde kóterip, onyń etnografııadaǵy, mıfologııadaǵy, tarıhtaǵy syrtqy kórinimderin qarastyrýmen shektelýge týra keledi.

Tildik-folklorlyq materıaldarǵa qarap «arýaq» uǵymynyń óz boıynda ár zamandaǵy dinı, mıfologııalyq keltirimderdi qabattastyryp jatqandyǵyn ańǵarýǵa bolady, búgingi qazaqy «de-fakto» senim-nanymdaǵy «arýaq» sóziniń kem degende tórt túrli anyqtamasynyń bar ekendigin, osyndaı ala-qulalyqtyń kóp ǵasyrlyq túsinikterdiń mıdaı aralasýy nátıjesinde qalyptasqandyǵyn aıta alamyz.

Birinshi, eń qarapaıym maǵynasyndaǵy arýaq – ólgen adamnyń jany nemese adam janynyń ólgennen keıingi tirshilik etý formasy; ıaǵnı, adam ólgende arýaqqa, súldege aınalady, «arýaqqa aınaldy» degen sóz tirkesiniń aýyspaly maǵynasy da «óldi» degendi bildiredi. Bul jerdegi «arýaq» sózi «jan» (dýsha) kategorııa aýqymynda qarastyrylyp tur.

Ekinshi, taǵy bir qarabaıyr maǵynasyndaǵy arýaq – halyqtyq demonologııadaǵy (jyn-periler týraly hıkaıalardaǵy) «tiri ólik» (mertve) jáne «jyn-peri (rýh, bul jerde «rýh» sózi pozıtıvıstik mıftanýdaǵy arnaıy kategorııalyq termın, ol «rýh» uǵymyna bir jaqty qate sıpat beredi)». Osy eki nusqaly maǵynalyq túrlep-tústeýlerdiń baıyrǵy senim-nanymnyń qarabaıyrlanýy men mıdaı aralasyp ketýi nátıjesinde paıda bolǵan qatelesýler dep uǵyný kerek, «ólgen adamnyń jany» men «arýaq», «jyn-peri», «tiri ólik» degen uǵymdar, ózara keıbir sıpattamalyq uqsastyqtarǵa ıe bolǵanyna qaramastan, bir-birine shendes bola almaıdy.

Úshinshi maǵynalyq deńgeıdegi arýaq – ólgen ata-baba rýhy; «ata-baba kýlti» degen senim-nanymdyq, ǵuryptyq kompleksi de osy túsinikpen sabaqtasyp jatyr, tek osyndaı anyqtamanyń da aldyńǵy ekeýi sııaqty bastapqy túsinikti tolyq bere almaıtyndyǵyn eske salyp ótemiz.

Tórtinshi maǵynalyq deńgeıdegi arýaq – óz aldyna jeke, derbes «ómir súretin», adamǵa, onyń jany men tánine tikeleı qatysy joq, kózge kórinbeıtin tirshilik formasy, astam tekti kúsh. Ony «rýh» degen sózben de ataı beredi (tek, bul jerde, «rýh» degen sózdiń óziniń kóp maǵynaly ekendigin eskerip, keıbir sıpattary jaǵynan «arýaq» pen «rýhtyń» sáıkes kele bermeıtindigin de esten shyǵarmaǵan jón). Bul jaǵdaıda arýaq degenimiz «Rýh-Qamqorshy» degenge sáıkes bolyp shyǵady. Osy anyqtama ázirge eń qısyndy anyqtama bolyp tabylady.

Arýaqqa qatysty eń mańyzdy mezet – «arýaq qoný» máselesi. Osy máseleni tek «arýaq» uǵymy ǵana qaldyrylǵan, artyq mıftik-etnografııalyq egjeı-teıleri (detalderi) alynyp tastalǵan, suryptalǵan másele retinde qarastyrmastan buryn naqty etnografııalyq mysaldar aýqymynda qysqasha túrde bolsa da qarastyrǵandy jón kóremiz.

Birinshi mysal – «áýlıe bolý» oqıǵalary (ańyzdary). Bul jóninde oqydyq ta, ózimizben zamandas emshiler týraly «hıkaıalardan» estidik te. «Mańǵystaý men Ústirttiń kıeli oryndary» degen kitapty jazý barysynda jergilikti baspasózde jarııalanǵan tiri kezinde ne ólgen soń «arýaqty kisi», «áýlıe» atanyp ketken adamdar – áýlıeler, kóripkelder, emsekter (emshiler), synyqshylar, t.b. qasıet ıeleri haqyndaǵy ańyzdardan, sondaı-aq, sońǵy jyldarǵa deıin ómir súrgen, qazir ómir súrip jatqan halyq emshileri týraly jarııalanǵan, estigen áńgimelerden alynǵan qorytyndy qısyndardy bylaısha jiliktep kórsetýge bolady:

«Áldebir kúsh (arýaq) belgili bir adamdy (ne adamdardy) tańdap alady. Arýaq qoný proesi ártúrli mólsherli ýaqytqa (tez arada qonady nemese uzaq jyldarǵa) sozylady jáne tańdalǵan adam úshin óte aýyr jaǵdaıda ótedi. Adam ártúrli (eń aldymen kóńil-kúıine qatysty) aýrýlarǵa shaldyǵady, ıaǵnı «kóterilip ketedi», qańǵybas bolady, máńgirip júredi, t.t. Shart boıynsha tańdalǵan adam «arýaqty ustaý» kerek, ustaı alsa onyń densaýlyǵy retteledi jáne jańa qasıetke ıe bolady, emshilik etip, kóripkeldik jasaı bastaıdy. «Ustaı almaı» qalǵan jaǵdaıda ol aýrýshań bolady, ishimdikke salynyp, isinen de, jeke ómirinen de bereke ketip, aqyr sońynda óledi». Mundaǵy eske sala keter mezet – atalǵan emshilerdiń, kóripkelderdiń, ıaǵnı, áýlıelerdiń barlyǵynyń da ıslam (qazaqy ıslam) dininiń aýqymynda áreket etetindigi; olar «de-ıýre» ıslam dininiń áýlıeleri bolyp eseptelinedi. Al, «de-fakto» she? Bul jerde arnaıy sóz qozǵamas buryn ekinshi mysal – «baqsy bolýy» ańyzdary jóninde áńgimeleı ketýge bolady.

Baqsylyq jetpekter (shamanskıe ınııaıı) týraly anyqtamalyqta baqsy bolý joly bylaısha túsindiriledi: «Shamanskıe ınııaıı opısyvaıýtsıa ılı kak ızbrannıchestvo neofıta dýhamı, kotorye presledýıýt ego svoımı prıtıazanııamı seksýalnogo haraktera, ılı kak prebyvanıe dýshı býdýego shamana v mıre predkov, na osobom shamanskom dereve, v kolybelı, gnezde ı t.d.». Bul jerdegi túsindirý tiliniń (arnaıy uǵymdardyń) ózgeshe bolǵanyna qaramastan, «baqsy bolý» oqıǵasynyń is júzinde «áýlıe bolý» oqıǵasyn qaıtalaıtyndyǵyn kórýge bolady. Rýhtar tarapynan tańdaý jasalynyp, tańdalǵan adamnyń qysym kórýi, tańdalýshynyń alǵanynyń astam tekti syılyq bolýymen qatar aýyr júk bolyp shyǵýy, tańdalǵan adamnyń «aýrýy» da, t.b. – osynyń barlyǵy da eki oqıǵada birdeı bolyp shyqqan. Qarap otyrsańyz, musylman qalpesiniń (bul jerde «qalpe »dep mańǵystaýlyq (sirá, jalpyqazaqtyq) áýlıeler jóninde ǵana aıtyp otyrmyz. Qalpe bolý jáne onyń is-áreketteri, onyń «musylman dindary» dep eseptelgenine qaramastan, kóp jaǵdaıda baqsy bolý men baqsynyń is-áreketterine uqsas bolyp shyǵady) «arýaqty bolý» oqıǵasy dástúrli baqsy (shaman) bolý oqıǵasyn qaıtalap tur. Musylman qalpesi men baqsynyń keıbir praktıkalyq (emshilik) áreketterindegi, kúndelikti ómirdegi júris-turysy men kıim kıinisindegi azyn-aýlaq aıyrmashylyqtary bolmasa, is júzinde pálendeı aıyrmashylyǵy joq. Tek túsindirý «tili» (termınologııasy) ǵana ózgeshe, al, is-árekettiń arhetıpi birdeı (baqsy aýrýdan jyndy jyndardyń kómegimen qýsa, qalpe peri soqqan adamdy oqý, ıaǵnı adamǵa kirgen perini qýý arqyly emdeıdi, ekeýiniń áreketi is júzinde birdeı).

Jyraýlyq darynǵa ıe bolý oqıǵasy da osy saryndas. Mine, osyndaı sáıkestikter aýqymynda «arýaq qoný» oqıǵasynyń ózin jeke túrde qarastyryp kórýge bolady. Bul máseleni, bizdiń oıymyzsha, basqa zertteýshilerge qaraǵanda jaqsyraq, uǵynyqtyraq túsindire alǵan parapsıholog Gúlzat Qoıshybaı («Arýaq qoný», qasıet pe, qasiret pe? // «Jas alash» gazeti. 21 mamyr. 1998 jyl), tek onyń arýaq beınesi men tabıǵaty, fýnkııasy jónindegi túsindirmeleri termınologııalyq turǵydan alǵanda tym qorashtaý bolyp shyqqan, sondyqtan, onyń paıymdarynyń durystyǵyn qoldaı jáne negizgi ıdeıasyn saqtaı otyryp, basqa sózder men termınder arqyly tolyqtyryp bergendi jón kóremiz.

«Arýaq qoný» – tańdalý men qaıta týý (qaıta jaralý) ıdeıasyna negizdelgen, is júzinde kez-kelgen tarıhı dinder (konfessııalar) aýqymynda ómir súre alatyn, ıaǵnı, naqty (máselen, shamanızm, ıslam, hrıstıandyq, t.b. sııaqty) din men senim-nanymnyń ınstıtýıonaldyq formalarymen tikeleı baılanysy joq, is júzinde olardan táýelsiz bolatyn ýnıversal bolmysty «máńgi áreket» – arhetıp bolyp tabylady.

«Arýaq qoný» degen degen sóz «jer betindi ómir súrip jatqan adamǵa arǵy dúnıeden ustaz, jetekshi taǵaıyndaldy» degendi bildiredi. Mundaı tańdaý jáne taǵaıyndaý kóbinese shabyttaný (rýhtaný, arýaqtaný, nurlaný) sferasyna jaqynyraq bolyp shyǵady da, «tańdaý/taǵaıyndaý» isi tańdalýshy («ızbrannyı», «neofıt») adamnyń naqty qoǵamdaǵy dinı senimine, ataq-mansabyna, kúsh-qýaty men baılyǵyna táýeldi bolmaıdy.

«Arýaq qoný» oqıǵasynyń realdy keıipkerleriniń sany ekeý. Birinshisi – taǵaıyndaýshy, tańdaý jasaýshy, Ustaz-Jetekshi (Óger) nemese Rýh-Qamqorshy, ol – arǵy (qudaıy) dúnıeniń ókili. Ekinshisi – tańdalýshy («ızbrannyı», «neofıt»), shákirt-jetpekshi, ol – bergi (adamı) dúnıeniń ókili. Iaǵnı, bul oqıǵany is júzinde «jetpek» (ınııaııa) nemese «jetpektik synaq» (ınııaıalyq synaq) dep esepteýge bolady. Jetpekshi (ınııaııadan ótýshi) shákirttiń – pendeniń jáne oǵan jetekshilik jasaýshy Rýh-Qamqorshynyń bolýy «osyndaı árekettiń ózi ne úshin istelinedi, ne úshin tańdaý jasalynady?» degen saýalǵa jaýap berýge múmkindik beredi. «Arýaq qoný» áreketiniń leıtmotıvi – «Qudaı tarapynan Rýh-Qamqorshynyń deldaldyǵy arqyly pende-adamdy Kámil Adam (Jetik Kisi, «chelovek sovershennyı» deńgeıine deıin kóterý», mundaǵy taǵy bir anyq – adamnyń ilki (o bastaǵy) tabıǵatynyń «kámil adam» bolǵandyǵy; ıaǵnı, «búgingi adam – ilki adamnyń deńgeıinen anaǵurlym tómendep ketken qalpy, arýaq qoný arqyly adam óziniń o bastaǵy kámil bolmysyna qaıtyp orala alady».

«Arýaq qoný» nemese «arýaqty ustaý» proesi barysynda tańdalǵan («yńǵaıly» – «harızmatıchnyı») adam astam tekti kúshke, qabiletke ıe bolady. Bul – «úlken syı», sonymen bir mezgilde – úlken aýyrtpalyq, taýqymet, aýyr júk. Iaǵnı, syı mindetti túrli eki qyrly, eki jaqty bolyp keledi; bul syı adamǵa «dos» bolyp turyp-aq «jaý» bola alady. Iaǵnı, arýaq – eki udaıly (amvıvalentti) tabıǵatqa ıe beıne, kúsh, qaınar. Sondyqtan da ony naqty bir dinı dástúrdiń aýqymynda túsindirý qıynǵa túsedi.

Tańdalǵan adam, eger ózine tańdaý jerebesi túsken bolsa, odan bas tarta almaıdy, qashyp qutyla da almaıdy, óıtkeni oǵan tańdaý, alý-almaý erki berilmegen, sondyqtan ol arýaqty qabyldaı otyryp, onyń qoıǵan sharttaryn oryndaı otyryp ony jeńe bilýi, óz qajetine paıdalana bilýi kerek. Tańdalǵan adamǵa óz boıynda bastalǵan psıhologııalyq (kóńil-kúılik) ózgeristerdi basynan ótkizýge, ony jeńýge týra keledi. Mundaı ózgeristerdi qazaqta, ádette, «jyndaný», «esalańdaný» («esirý», «eseńgireý», «eserlený», «es aýysý (esýastaný)») nemese «jeligý» («eligý», «eleýreý», «elirý», «eltý», «elegizý», «elpildeý», «jelpildeý» t.b.) dep ataıdy, munysy orystaǵy «oderjımost», «neıstovstvo» (bezýderjnoe býıstvo) uǵymdaryna sáıkes keledi, sońǵysynyń kóbine-kóp «demon», «bes» degen sııaqty «joldan taıǵan perishtelerdiń» adamǵa jsaǵan yqpalyna qatysty qoldanylatyndyǵyn eskersek, qazaqtaǵy «jyndaný» sóziniń ıslamdyq senim-nanymdyǵy «jynǵa» (ol da – demon, bes) qatysty ekendigin kórýge bolady, sondaı-aq, «es» jáne «el» («jel», «ıel») uǵymdarynyń is júzinde «arýaq» uǵymynyń ilki qazaqtyq (túrkilik) sınonımderi bolyp tabylatyndyǵyn da joramaldaýǵa bolady.

Jel (ıel, ıil) – «rýh» uǵymynyń baıyrǵy túrkilik ataýy, Mahmut Qashǵarı (11 ǵasyr) óz sózdiginde kóne túrktiń «ıel» degen sózdi keltiredi, onyń maǵynasy qazirgishe «jyn» (shaıtan) dep aýdarylypty.[1] Kóne túrkilik «ıel» sózi búgingi qazaq tilinde «jel» túrinde aıtylady. Qazaqtyń búgingi senim-nanymynda «jel» beınesimen baılanysty mıftik sıpat is júzinde saqtalmaǵan, tek til málimetterine súıene otyryp, tildegi «jeligý», «jelbýaz», «jelpiný», «jeleý» (elirý, eligý, elikteý, eleýreý, elegizý, eleńdeý, elpildeý, t.b.) sııaqty sózderdiń maǵynasyna jáne «jel» > «ıel» sóziniń kóne mátinderde (teksterde) qalǵan sıpattaryna qarap, osyndaı esimdi mıftik turpattyń bolǵanyn rekonstrýkııalaýǵa bolady. Mahmut Qashǵarı (11 ǵasyr) musylman dinindegi túrki tildi ortada ómir súrgen, sondyqtan onyń túsindirmesindegi «jyn» (zulym rýh, demon) sóziniń qoldanylýyn ıslam dininiń yqpalynan týǵan naqty zamanǵy anyqtama dep qabyldaý qajet, al ıslamǵa deıingi túrkilerdiń keltirimindegi Iel (Jel) beınesiniń tek zulym bolmaı, jaqsy baǵamdaýǵa da ıe bolǵandyǵyn, basqalaı aıtqanda eki udaıly (amvıvalentti) bolǵandyǵyn topshylaı alamyz.

«Jel» (ıel – el) sóziniń mıftik maǵynasynyń arǵy qazaqta qandaı bolǵandyǵyn osy sózden órbigen mynadaı sózderge qarap bilýge bolady:

1. Jel-ek (ıel-eg) jáne el-ek (el-eg), mundaǵy «k/g» dybysy qazaq tilinde «ý» bolyp ózgergen, máselen: Jeleý – a) «syltaý, ilik» (bul jerde «ilik» degen sózdiń ózi «jeleý» sózimen bir tektes bolyp shyǵýy múmkin); b) «astam tekti kúsh tarapynan járdem alý, qoldaý kórý, súıenish tabý» (jelep-jebeý, jelep júrý); v) «qamqorsý, aıaýshylyq etý» (bul jerde orystyń «jal» uǵymy men «jalet» etistiginiń deı-túrktik negizi bar ekendigi aıqyn kórinedi), Eleý – «umytpaı, eskerip, qatarǵa qosyp, qurmettep júrý» (elep júrý, elep-eskerip júrý), eleýsiz – «kózge túspeý, baıqalmaý, kórinbeý». «Eles» (prızrak, prıvıdenıe) sózi de osy túbirden shyqqan. «Jeleý» (eleý) sóziniń baıyrǵy maǵynasy – «astam tekti kúshtiń ózi tańdaǵan adamyna qoldaý kórsetýi, umytpaýy» (jelep-jebep júrý – arýaqtyń bir fýnkııasy). Osy maǵynaǵa qarap-aq «jel» sóziniń «arýaq» uǵymynyń balamasy bolǵandyǵyna kóz jetkizýge bolady.
2. El-eg-iz: Elegizý – «birdeńege esi ketip, alańdap, kútip júrý», Elgezek – jaǵymsyz maǵynasynda «qajeti joq jerde ınıatıva kórsetý». Bul sózderdiń baıyrǵy maǵynasy baqsylyq áreketpen baılanysty.
3. Eleýreý (elegireg) – jaǵymsyz maǵynasynda «esi ketip, alasurý», Elirý – «esi alań bolý, alasurý, qutyryný». Bul sózderdiń baıyrǵy maǵynasyn eki sıpatta: a) «astam tekti kúshtiń adamǵa tikeleı yqpal etýi, ony áýeıilendirýi» («oderjımost», elirý, eleýreý – «oderjımyı ıelem»), b) «baqsynyń oıynynyń syrtqy kórinisi, onyń transqa ne ekstazǵa túsýi» dep qarastyrýǵa bolady.
4. Jel-ik (ıel-ig) jáne el-ik (el-ig): Jeligý – týra maǵynasynda – «jeldený, jelge tolý», jaǵymsyz maǵynasynda – «bos is-sharamen aınalysý, qydyrympazdyq», Elikteý – «bireýdiń istegenin, aıtqanyn sol kúıinde qaıtalaý, basqa bireýdi Úlgi etý», jaǵymsyz maǵynasynda «quldyq psıhologııa, tabynǵyshtyq, qulshylyq ete qaıtalaý», Eligý – jaǵymsyz maǵynasynda «erme, tabynǵyshtyq, kóngishtik». Bular da mıftik astam tekti kúshtiń adamǵa tikeleı yqpal etip, ony óz erkinen tys áreketter jasaýǵa májbúrleýin bildiredi.
5. Jel-mi (ıel-mi, ıel-me) jáne el-mi (el-me): Jelpiný – týra maǵynasynda – «ózin-ózi jelpýishpen jeldetý», jaǵymsyz maǵynasynda – «bosqa maqtaný, pańdaný», Elpildeý – jaǵymsyz maǵynasynda «jaǵympazdana qyzmet kórsetý». Kóne túrki tilindegi «ıelbi» – «sıqyrshy» degen termın osy etistikten bastaý alǵan. «Iel-me» sóz jasaý modeli (túbirge joqqa shyǵarý etistigin jalǵaý arqyly jańa uǵym jasaý) «arýaq» sóziniń de osyndaı ádispen («ar-ma» > «ar-ba», múmkin, arbaý(?)) jasalýyn yqtımal ete alady; bul jaǵdaıda negizgi túbir «ar» sózi bolmaq.

Keltirilgen sózderdiń barlyǵy da búgingi qazaq tilinde týyndy, ekinshi maǵynalarǵa ıe bolǵan, soǵan qaramastan olardyń baıyrǵy «jel» (ıel) degen mıftik beıneniń bolmysyn rekonstrýkııalaýǵa múmkindik berip otyr.

G.Qoıshybaı arýaq qonýdyń, ıaǵnı, qudiretti kúshpen baılanysqa túsýdiń tórt jolynyń bar ekendigin, osy tórt joldyń, sonymen bir mezgilde tańdalǵan adamnyń «tórt jaýy» bolyp shyǵatyndyǵyn atap kórsetedi. Mundaǵy «tórt» sany avtorlyq nusqa, aqıqatynda onyń ornynda «jeti» sanynyń bolýy ábden múmkin, degenmen, óz tájirıbemiz bolmaǵandyqtan, ázirge osyndaı sandyq nusqany ǵana qarastyra otyryp, «arýaq qonýdyń» ınııaııanyń tórt túrli kedergisi týraly áńgimeleýge týra keledi.

Birinshi kedergi – úreı, boıdy bılep, sanany jaılap alǵan úreı (qorqynysh) sezimi. Onyń hal-jaǵdaıy nasharlaıdy, basy meń-zeń bolyp, shym-shytyryq, qısynsyz oılar shyrmap alady, adam áldebir maqsat-murattan aıyrylǵandaı, áldeneni izdegendeı, kútkendeı kúı keshedi. Kóńil-kúıde bolyp jatqan kún saıynǵy kútpegen ózgerister tasqyny úreı (qorqynysh) sezimin kúsheıtedi, óıtkeni, arýaq adamnyń oılaǵany men kútkenin bere salatyn ertegilik sıqyrly taıaqsha emes, ol rasynda da árbir «burylysta» shoshytyp, úrkite alady. Óz basyndaǵy shym-shytyryq, jaýaby joq (belgisiz) oılarmen arpalysyp júrýge májbúr bolǵan adam, eger ol óz-ózine myqtap ıe bolmasa aqyl-esinen aıyrylyp, jyndanyp ketýi de múmkin. Arýaq jolyna túsý úshin aldymen boıdaǵy qorqynysh sezimin jeńý kerek. Qorqynyshtyń saldarynan belgilengen joldan bas tartýǵa bolady, biraq, bul jaǵdaıda arýaq tarapynan eshqandaı keshirim, aıaýshylyq bolmaıdy.

Ekinshi kedergi – ıllıýzııa. Qorqynysh sezimin jeńgen adam keńeıgen oı órisine ıe bolady; ol endi jaı adam kóre almaıtyn nárseni kóre bastaıdy. Basqasha aıtqanda, onyń «úshinshi» – kóńil (kókeı, júrek) kózi ashylady, «oımen kórý» qabileti paıda bolady. Nátıjesinde kúni keshe ǵana túsiniksiz bolyp, ony qatty alańdatqan saýaldardyń jaýaptary anyqtalyp, arýaqtyń kórsetken joly men maqsattarynyń súlbasy kórine bastaıdy. Oı anyq bolǵan soń úreı (qorqynysh) sezimi de ketedi, biraq «kókeı kóziniń» kóre bastaǵandarynyń barlyǵynyń birdeı aqıqat bolmaıtyndyǵyn eskerý qajet. Kóringenniń bireýi ǵana aqıqat, qalǵandary aldamshy (ıllıýzııa) bolyp shyǵady. Anyq oı – arýaqtyń beretin keremet qasıetiniń biri ǵana. Oı anyǵy – sol «anyq oıdyń» kishkentaı túıirshigi, núktesi ǵana, qalǵany – aldamshy. Sondyqtan tańdalýshynyń (neofıttiń) oıynda únemi kúdik bolýy shart, ár qadamdy ańdyp basyp, árbir isti oılap baryp isteý lázim bolmaq. Eger ol óziniń árbir oıyn muqııat tekserip otyrmasa, onda arýaq tarapynan oǵan beriler jaza da uzaq kúttirmeıdi. Kóringen nárseniń aqıqat-jalǵandyǵyn ajyratý úshin kúdiktenýmen qatar shydamdylyq ta kerek, al bul – «ýaqyt» degenge para-par.

Úshinshi kedergi – mólsher baǵamy. Arýaq qonǵan adam arýaqtyń astam tekti kúshin paıdalaný múmkindigine ıe bolady. Osy kúshtiń áseri ulan-ǵaıyr, sondyqtan ony bir mezgilde qaıyrly qýat deýge de, neofıttiń úshinshi jaýy deýge bolady. Osyndaı, tóńirekti tyrp etkizbeı, bir aıtqandy eki etkizbeıtin arýaqty kúshke ıe bolǵan neofıttiń aıtqany – jón, sózi – úkim bolyp shyǵady. Biraq bul jerde asyp-tasýǵa, oı men peıildegi, áreket pen tilektegi astamshylyqqa jol joq, ońdaǵyny – ońǵa, soldaǵyny – solǵa jiberip, ortasynda ózi ǵana ústemdik mártebesine ıe bolǵan adamnyń arýaq bergen kúsh-qýaty shekteýli, ólsheýli, sanaýly. Bul kúsh arýaqtyki bolǵandyqtan, adamnyń ózine túbegeıli baǵynbaıtyn derbes qýat kózi, sondyqtan da osy kúsh kez kelgen ýaqytta arýaq qonǵan adamdy jeńip kete alady. Neofıt óz ómirin ózi bıleı almaıdy, óıtkeni onyń boıyna «qonǵan» arýaq kúshi – bóten kúsh, adam boıynda túpkilikti bolyp qalmaıtyn tylsym qýat, ol oıdy jaýlap, deneni jaılaıdy, tańdalǵan adamnyń is-áreketin basqarady, sondyqtan da, tek o bastan óz kúshine sený men jiger arqyly ǵana arýaqtyń kúshin de, sezimin de rettep otyrý, shamasyna qarap abaılap paıdalaný kerek. Arýaq qonǵan adamdar, ádette, el arasynda jurttan erekshelenbeı, kúndelikti tirshilikte kóptiń biri tárizdi, qarapaıym bolyp ómir súredi. Arýaqtyń sharty da osyndaı, óıtkeni, kúndelikti kúıki tirshilikte arýaqtyń kúshin qaıta-qaıta paıdalanýǵa bolmaıdy, mundaı áreket arýaqty renjitedi, nátıjesinde arýaq qonǵan adamnyń jolynan adasyp ketýi de múmkin.

Tórtinshi kedergi – bıologııalyq ýaqyt. Adam boıyndaǵy arýaqtyń kúshiniń sarqyla bastaıtyn kezi bolady, ol – qarttyq shaq. Bul – neofıttiń tórtinshi jaýy. Qarttyqty, ıaǵnı, ýaqytty eshkim jeńgen emes, arýaq qonǵan adam da ony jeńe almaıdy, adamnyń óz ýaqyttyq ólshemi bar. Biraq, qartaıǵan kezde «sharshadym» dep alǵan betten bas tartýǵa bolmaıdy, bul jaǵdaıda – arýaq qonǵan adam jeńiledi, arýaq ózi qonǵan adamnyń janyn alyp ketýi múmkin. Máselen, mańǵystaýlyq Qapam áýlıe týraly ańyzda, perilerdiń ony jeńbek bolǵandyǵy, biraq qartaımaǵan áýlıeniń ózin jeńdire qoımaǵandyǵy. Peri: «Áı, Qapam! Kúnderdiń kúni bolǵanda, mingen atyńnyń kózi shyǵar, qolyńdaǵy tobylǵyly qamshyńsynar, kárilik kelip, qajaryń qaıtar, sol kezde menen qashyp qutyla almassyń», - depti. Rasynda da, Qapam tirisinde perini mańyna pálendeı jaqyn keltirmegen, jeke dara qasıetimen olardyń jolyn kesip, adamǵa zalal saldyrmaǵan eken. Kúnderdiń kúninde, jasy jer ortasynan aýyp, zaıyry shamaly tartqanda ony peri ortaǵa alypty, ajaly solardan bolypty. Bul ańyzdaǵy perini arýaqtyń eki udaıly tabıǵatynyń ekinshi – «jaý» jaǵy dep qarastyrýǵa bolady. Jalpy, «peri» uǵymy astarynda jasyrylǵan keltirimderden de arýaq bolmysyna qatysty sıpattardy izdestirip kórgen jón sııaqty.

Mine, sharshaǵandy moıyndamaǵan, kúsh pen qýatty qoldan jibermegen adam ábden qartaıǵan shaǵynda arýaq (ustaz, jetekshi) óziniń tańdaǵan adamyn ózi taǵaıyndaǵan bu dúnıelik mindetinen bosatady. Adam jany bostandyqqa (?) shyǵady. Arýaq onyń boıyndaǵy qudiretti basqa adamǵa aýdaryp beredi, ıaǵnı, «jańa tańdaý» jasaıdy. Mundaı tańdaý burynǵy arýaq qonǵan kisiniń urpaǵyna ne múlde bógde adamǵa túsýi múmkin. «Jer basyp júrgen tiri adamnyń ekinshi bireýge bata berip ustaz boldy» degen keltirim – shartty uǵym ǵana, bir adam ekinshi adamǵa arýaq bere almaıdy, «arýaq berýshi» – sol arýaqtyń ózi, adam tek tańdaý proesine sebepker ǵana bolady. Ańyzdardaǵy bir arýaqty kisiniń arýaǵy ózimen birge ketip, ekinshi arýaqty kisiniń arýaǵynyń onyń úsh nemese jeti urpaǵyna deıin jetýi jónindegiáńgimelerdiń astarynda osyndaı qısyn jatyr.

Arýaq qoný oqıǵasynan ınııaııalyq (jetpektik) synyqtyń nyshantary ańǵarylady, biraq osy proestiń jeti satydan turatyndyǵy kórsetilmeı qalǵan, degenmen, qarastyrylǵan tórt kederginiń jekelegen sıpattaryna (úreı, kókeı kóziniń ashylýy, t.b.) qarap «arýaq qoný» proesiniń de tańdalǵan adamnyń ómiriniń sońǵy sátterine deıin sozylatyn jeti ınııaııalyq synaq satysyna bólinetindigin tuspaldaýǵa bolady.

«Arýaq qoný», «baqsy bolý», «áýlıe bolý», «jyraý bolý», t.b. osy sııaqty astam tekti qabiletke ıe bolý ańyzdarynyń negizinde jatqan arhetıptik shemanyń qataryna hrıstıandyq-musylmandyq «shaıtan azǵyrý» oqıǵalaryn da jatqyzýǵa bolady. G.Qoıshybaıdyń «arýaq álgi kúshti syıǵa tartady, biraq sol syıy úshin onyń janyn talap etedi» nemese «arýaq ózi qonǵan adamnyń janyn alyp ketýi múmkin» degen qısyndarynyń, sol sııaqty baqsy ne jyraý bolýǵa baılanysty «janyn talap etý» qısyndarynyń is júzinde monoteıstik dinderdegi ibilistiń (dıavoldyń, demonnyń, shaıtannyń, jyn-periniń) áreketin eske túsiredi, bul jerde qarabaıyr deńgeıde bolsa da mysal retinde Faýst pen Mefıstofel oqıǵasyn keltirýge de bolar edi. Biraq, arýaq – Ibilis-Shaıtan da, Mefıstofel de emes, qalaı bolǵanda da qazaqtyń arýaq qonǵan adamdary, arýaqty kisileri, bir sózben aıtqanda áýlıeleri adamdarǵa zııandyq jasamaǵan, olaı bolǵan kúnniń ózinde qazaq arasynda «áýlıege sený», «áýlıe beıitiniń basyna túneý» degen bolmas ta edi. Arýaq bolmysyn túsindirýdegi basty kereǵarlyq ta osynda jatyr, óıtkeni musylman qazaq osy máselege kelgende «ózine ózi qarsy shyǵady, ózimen ózi kelispeýge májbúr bolady».

Islam bolsyn, hrıstıandyq bolsyn, basqa bolsyn, árbir damyǵan din dúnıege degen óz aqıqatyn, óz tujyrymdamasyn jasaqtaıdy. Osyndaı dinı jasaqtaýlar (qurastyrymdar, konstrýkııalar) is júzinde ózinen burynǵy aqıqattardy óz qalaýynsha, óz talaptaryna saı joqqa shyǵarý ne ózgertý, túzetý, tolyqtyrý áreketteriniń jıyntyǵyn quraıdy. Bulardy «jaqsy degen nemene, jaman degen nemene?» degen eń basty saýalǵa jaýap berýshi moralızatorlyq «ózim bilemdik» (volıýntarıstik) túsindirýler, redakııalaýlar dep te ataýǵa bolar edi. Osyndaı túsindirýlerdiń arǵy jaǵynda, R.Genon, G.Vırt sııaqty dástúrshilerdiń paıymdaryna qulaq asar bolsaq, umyt bolǵan ilki manıfestaııalyq aqıqattar jatyr, «arýaq qoný» oqıǵasynyń musylman áýlıesine de, baqsyǵa da, dýaker-abyzǵa da qatysty bolyp shyǵýynyń ózi naq osyndaı ilki aqıqattyń bolǵandyǵyn aıǵaqtaı alady. Qazaq – musylman ulty, biraq onyń dúnıetanymynyń qaınar kózinde «Ilki Islamnyń» jatqandyǵyn, búgingi resmı ıslamnyń bar bolǵany sol «Ilki Islamnyń» arabtarǵa jetkizilgen tarıhı varıanty bolatyndyǵyn da túsinetin ýaqyt jetken sııaqty.

Arýaqty dástúrli, qatań ajyratylǵan dýalıstik sharttary (qaıyrlylyq pen zulymdyq) bar monoteıstik dinderdiń (ıslam, hrıstıandyq jáne ıýdaızm sııaqty) qısyndaryna saı túsindirýge, osyndaı dinder aýqymynda belgili bir keıipkerlermen sáıkestendirýge bolady, biraq, «mynaý – jaqsy, mynaý – jaman» dep naqtylanǵan keıipkerlerdiń arýaq tabıǵasyn tolyq túsindirýge kedergi keltiretindigin de moıyndaý qajet, óıtkeni, «qaıyrly» delinetin perishteniń de, «zulym» delinetin demonnyń (bes, jyn-peri, dııý-peri) da sıpattaryn qatar ıemdenip otyrǵan arýaqty, bir-birine qarama-qarsy baqytta áreket jasaıtyn keıipkerlerge tán sıpattaýlarmen bere salý máseleni sheshe almaıdy, qaıta, kerisinshe, odan ári bylyqtyryp jiberedi.

Mine, taǵy da qaıtalap aıtar bolsaq, atalǵan: a) «shaıtan azǵyrý, onyń adam janymen saýdalasýy», b) áýlıe bolý, v) baqsy bolý, g) «arýaq qoný» motıvteriniń barlyǵynyń da astarynda, arǵy jaǵynda bir ǵana baılanystar men qarys-qatynastar shemanyń nemese qańqasynyń, ıaǵnı, bir sózben aıtqanda – arhetpıtiń jatqandyǵyn kórýge bolady. Osy arhetıpti mynadaı túrde keskindeýge bolady:

Osyndaǵy arýaq pen áýlıe (tańdalyp alynǵan pende) bir-birimen tyǵyz aralasqan (arýaq pendege qonady, denesin, kóńilin  ıemdenedi) eki dúnıe, eki ólshem arasyndaǵy shekara, ótpeli («germetıkalyq») beldeýdi quraıdy; qudaı (arǵy dúnıe) jaǵynan arýaq, adamzat (bergi dúnıe) jaǵynan áýlıe, bir-birimen tóte jolmen (tánimen, oıymen) baılanysý arqyly eki (ırrealdy jáne realdy) dúnıeni jalǵastyratyn dánekerge (medıatorǵa) aınalady.

Mine, osyndaı tizbektegi arýaqtyń ornyn biz baqsylyqtaǵy (shamanızmdegi) «Rýh-Qamqorshyǵa» bergen bolsaq, endi ony monoteıstik dinderdegi «Qasıetti Rýh»  («rýah-ha-godesh» nemese «rýah elohım», «spırıtýs sanktýs», «pnevma agıon», «svıatoı dýh») beınesine bergen bolar edik. Qasıetti Rýh – qudaıy qudirettiń (shabyttyń, nurdyń) pármendi qýaty.. Musadan (Moıseıden) bastap paıǵambarlar men áýlıelerdiń barlyǵyna da daryǵan Qasıetti Rýhty rasynda da áýlıege ne batyrǵa «qonǵan» Arýaqpen salystyrýǵa, sáıkestendirýge bolady.

Biraq, Arýaq pen Qasıetti Rýhty ózara sáıkestendirgenmen, dástúrli dinı qurastyrymdardaǵy termındik-anyqtamalyq deńgeıdegi sáıkestendirýdi absolıýttendirýge bolmaıdy, óıtkeni, Arýaqtyń Qasıetti Rýhtan basty aıyrmashylyǵy – onyń eki udaılylyǵy. «Qasıetti Rýh» uǵymy jaqsysy (shapaǵaty) men jamany (zulymdyǵy) bir-birinen qatań túrde ajyratylǵan, qarama-qarsylyǵy (dýalızmi) absolıýttik deńgeıge kóterilgen monoteıstik din aýqymynda «jaqsy» jaǵynan ǵana oryn alsa, Arýaq bolsa – jaqsyly-jamandy baǵamdaýy bir-birimen ajyratylmaǵan, ekeýiniń o bastaǵy tutastyǵy saqtalǵan ilki senimniń tóte jalǵasy bolyp tabylady. Bul turǵydan alyp qaraǵanda Arýaqtyń Qasıetti Rýhqa qaraǵanda kónerek, burynyraq túsinik ekendigin atap kórsetýge bolady. Kóshpeliler, onyń ishinde túrkiler rýhtardy jaqsy, jaman dep bólgenimen, bir sózben aıtqanda, dýalıstik ustanymdy qoldaǵanymen, olardyń qarama-qarsylyǵyn eshqashan da absolıýttendirmegen; «jaqsy» dep eseptelgen rýh ta jamandyq isteı alady, «jaman» dep esepteletin rýh ta jaqsylyq isteı alady (jamandyq istemeýdiń ózi jaqsylyq).

Bul turǵydan alǵanda, arýaqty – «qudaıy qudirettiń nemese nurdyń», ıaǵnı kórilmestiń (neproıavlennost) kóresini (proıavlennost), syrtqy kórinimi (vneshnee proıavlenıe) dep qarastyrýǵa bolady. Shemalyq deńgeıdegi Nur (Qudaıy Qudiret) – núkte bolsa, Arýaq (nurdyń kóresini) sol núkteni kindik etken sheńber bolmaq (sýrette):

Osyndaı qısyndy keskindemedegi arýaqtyń orny eki dúnıe, eki ólshem arasyndaǵy ári ajyratqysh shekara, ári biriktirgish dáneker, esik rólin atqaryp turǵan syzyq (sheńber) bolyp shyǵady. Sheńber (arýaq) – qudaıy qudirettiń kóresini bolǵandyqtan ony qudaıy osyndalyqty (bojestvennoe prısýtstvıe, «osyndalyq» – «prısýtstvıe»), ıaǵnı, Qudaıdyń kórilmestigimen qatar, bir mezgilde onyń barlyq jerde bolatyndyǵy, «osyndalyǵy» sheńber túrinde sımvoldanady. Arýaqtyń «sheńberlik» sımvolıkasy arýaqtyń mıftik keıiptenýine (sımvol arqyly keskindelýine), «arýaq» sóziniń etımologııasyna qatysty keıbir qosalqy máselelerdi qarastyrýǵa túrtki bola alady.

Birinshiden, sheńberdiń nemese eki dúnıe aralyǵyndaǵy shekaranyń bir ataýy – «ar». «Ar» uǵymy men «arýaq» uǵymynyń sheńber arqyly bir-birine sáıkes kelýi, bizdińshe, kezdeısoq bolyp kórinbeıdi. Sheńberdiń (shekaranyń) ishki («arǵy») jaǵy «ar dúnıesi» (arǵy dúnıe) bolǵandyqtan, «sózben ataý» máselesine kelgende sheńber kindigindegi núkte – «ar» bolyp shyǵady da, sheńber (shekara) syzyǵynyń ózi «ar-ma» («arba») bolmaq, ıaǵnı, «arýaq qoný» men «arbaý» sóziniń bir negizdi bolýy qısyndy bolyp shyǵady. Sonymen qatar arýaqtyń «qasıetti rýh» (rýah) beınesimen shendes bolyp shyǵýy aıasynda «arýaq» sóziniń semıttik «rýah» uǵymymen bir tekti bolýy múmkindigin de joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Bul jerde «arýaq» sóziniń «rýh» (rýah) sóziniń jaı ǵana sınonımi emes, ekeýiniń bir sózden bastaý alǵandyǵyn da topshylaýǵa bolady (bir termınniń eki túrli aıtylý nusqasynyń  evreı ne arab tilinen ıran jáne túrki tilderine qatar, birin-biri joqqa shyǵarmaı-aq enýi múmkin, osy joldardyń avtory, kezinde óziniń usynǵan «arýah» sóziniń «arýǵ» uǵymymen baılanystyrylǵan túrkilik etımologııasynyń qate ekendigin moıyndaýǵa májbúr; bul sózdiń arýaq uǵymynyń belgili bir maǵynalyq qabatyn túsindirýge paıdalanylǵandyǵyn múlde joqqa shyǵarmaımyz, biraq, onyń negizgi sóz jasaýshy bolmaǵany anyq). «Arýaq» sóziniń paıda bolýyna usynylyp otyrǵan eki-úsh qısynnyń barlyǵy da sebep bolýy múmkin, biraq, bul máseleniń óz aldyna derbes te kúrdeli bolyp shyǵatyndyǵyn eskere otyryp, osylarmen shektelýge májbúrmiz.

Ekinshiden, arýaqtyń áreketi adamdy sheńberdiń (shekaranyń) arǵy (ishki) jaǵyna, ıaǵnı «Ar dúnıesine» ótkizýi, is júzinde «o bastaǵy Kemel Adamdy (Jetik Kisini) qalpyna keltirý» áreketi bolyp tabylady, bul jerdegi «ar» sóziniń «arýaq» sózimen qarym-qatynasta bolyp shyǵýy – asa mańyzdy. «Arýaq qoný» oqıǵasynyń jetpektik (ınııaııalyq) sıpatqa ıe ekendigi degen qısyndar túsindirer bolsaq, «arýaq qoný» proesi kezinde neofıtke qoıylatyn talaptar (úreıden arylý, kókeı kózdiń kórgenderiniń ishinen aldamshy men aqıqatty ajyrata bilý, syılanǵan astam tekti kúshti mólsherimen, jónimen, retimen paıdalana bilý, asylyq etpeý, materıaldyq yrzyqqa qyzyqpaý, qarapaıym bolý, t.b.) is júzinde naq osyndaı adamǵa qoıylatyn sharttar bolyp tabylady, budan shyǵatyn eki negizgi túıin mynadaı: birinshiden, arýaq óz tańdaǵan adamyn (neofıtti) túbegeıli túrde ózgertkenimen, realdy dúnıede onyń kámil tabıǵatyn saqtaýǵa kúsh salady, ıaǵnı, bul jerde, «shaıtannyń azǵyrýy» joq, adamnyń adam qalpyn saqtaýǵa degen umtylys bar. Ekinshiden, osylardyń ózi sopylyq ilimdegi «kámil adam» tujyrymdamasyna uqsas bolyp shyǵady, aradaǵy aıyrmashylyq tańdaý erkinde ǵana: «kámil adamdy» qalyptastyrý jolyndaǵy arýaq tańdaýy «kez kelgen» adamǵa túsedi, al, sopy bolsa, osy joldy óz erkimen tańdaıdy (sopylardyń bir ataýynyń «dıýana» bolýy kezdeısoqtyq emes; devona – «oderjımyı devom», maǵynalyq deńgeıde túrkilik «jeligý», «eligý» sózine sáıkes keledi, dev (dııý) – jel (ıel); «qut» sózimen sabaqtas «qutyrý» sózi de osy qatarda).

Úshinshiden, ıýdaıstik termınologııamen bergende mundaı «osyndalyq» sheńberdi «shekına» (arabsha – «saqınaq», qazaqtaǵy «saqına» sózi osydan shyqqan) dep ataýǵa da bolar edi. Bul sheńber – sonymen bir mezgilde – óz quıryǵyn ózi tistep, dóńgelenip jatqan jylandy («oýrýborosty») sımvoldaı alady: «V ıslame ı kabbale zmeıa sımvolızırýet Bojestvennoe prısýtstvıe («shekına»), ona ýkazyvaet pýt Avraamý, svorachıvaetsıa v kolo vokrýg mesta býdýeı Kaaby».[1] Bul jerde biz qazaqtyń arýaq týraly keltirimindegi áýlıe arýaǵynyń da, Qydyrdyń da kóbinese jylan bolyp kórinetindigin eske sala ketkimiz keledi. Áýlıe arýaǵynyń jylan bolyp kórinýi – is júzinde qudaıy qudirettiń syrtqy kórinimi bolyp tabylady. «Arýaq – jylan keskin» mysaly qazaqtaǵy arýaq beınesiniń tarıhı-mıfologııalyq qyrlaryn tanı bilýge jol ashady.

***

Biz abyzdyq, baqsylyq jáne ıslamdyq dáýirlerde de ár zamannyń kebinin kıip alyp, óńin tanymastaı etip jibergen bir ǵana beıneni kóre alamyz. Bul – arhetıpten bastaý alǵan, ár zamanda, sol zamannyń din keltirimderine saı jańa «kıim» kıip otyratyn beıne. Arýaqtyń arhetıptik bolmysy ony máńgi jasaıtyn beıneler qataryna qosatyn bolady. Biz ejelgi zamanǵy abyzdyń (abyz – jre) nemese ıelbiniń de, odan keıingi baqsynyń da, odan keıingi musylman áýlıesiniń de «arýaqty» birdeı úrdis boıynsha «ustaǵandyǵyn» kóre alamyz. Budan shyǵatyny – arýaq máńgi ómir súretin tirshilik formasy bolyp shyǵady, ol tek bir adamnan ekinshi adamǵa aýysyp («qonyp») qana otyryp, óziniń tirshiligin úzbeı jalǵastyra beredi. Osyndaı qısyndardyń túsiniksiz tusy – qazaqtardyń molada jatqan áýlıeniń (ıaǵnı, ólgen adamnyń) basyna túneýi arqyly «arýaq kórýi» sııaqty áreketiniń aıtylǵan jaǵdaıǵa qıyspaýy. Eger, arýaq bir adamnan ekinshi adamǵa aýysyp qonar «jyljymaly» kúsh ıesi bolsa, onda, qarapaıym qısyn boıynsha, bul ómirden ótken arýaqty kisiniń (áýlıeniń) beıitinde eshqandaı arýaqtyq kúsh qalmaýy tıis qoı, óıtkeni, eger, arýaqtyq kúsh álgi kisi ólgennen keıin basqa, kózi tiri kisige aýysyp ketetin bolsa, onda burynǵy arýaqty kisiniń molasynda qandaı kúsh qalmaq? Biraq, ómir tájirıbesi áýlıe beıitteriniń basyna túneýdiń de arýaq kórýge, onyń qasıetterin (emdik, daryndyq, t.b.) alýǵa múmkin bolatyndyǵyn kórsetedi. Sondyqtan, «arýaq» degen kúshtiń bolmysyn keltirilgen shartty shemaly tezıster túrinde kórsetkenimizben, arýaqtyń jaı-japsarynyń biz oılaǵannan da kúrdeli, jumbaq bolatyndyǵyn túısinýge bolady.

Arýaqtyń adamǵa berer «syıy» («kıimi») birneshe (máselen jeti (?)) deńgeıli bolýy múmkin, arýaq óziniń qýatyn bir adamnan ekinshi adamǵa aýystyrǵanda, osy 7 syıyn (7 kıimin) túgeldeı «sypyryp» almaıdy, ólgen áýlıeniń beıitinde jalqy syıy qalady. Osy arqyly ólgen kisiniń arýaqtyq pármeni az da bolsa saqtalyp qalady, álgi adamnyń urpaqtary oǵan sadaqa berý (qurbandyq shalý, as berý, madaq sóz aıtý, duǵa baqyshtaý) jáne basyna túneý arqyly arýaqpen baılanys ornata alady. Ata-baba kýltiniń negizi de osy arqyly túsindirile alady.  Ata-baba kýlti kóshpelilerdiń dúnıetanymy men seniminiń irgetasy bolyp tabylady, olar ata-baba arýaqtarynyń (rýhtarynyń) qamqorlyǵy men qorǵanyshyna sengen, olardyń zırattaryn kıeli dep eseptegen, buǵan mysal retinde massagetterdi ashyq shaıqasqa shyǵara almaǵan parsylardyń olardyń ata-babalarynyń molalaryn qıratý arqyly soǵysýǵa májbúrlegeni týraly jazylǵan ertedegi avtorlardyń qaldyrǵan derekterin de, búgingi qazaqtardyń áli kúnge sheıin saqtalyp kele jatqan ata-baba qorymyna, áýlıe basyna túneý (zııarat etý) dástúrin de keltirýge bolady. «Arýaq qoldaıdy», «demeıdi», «jar bolady», «atady», «urady», «soǵady» – bul tildegi arýaqqa qatysty turaqty etistikter bolyp tabylady.

Al, epostyq materıaldarda kezdesetin arýaq máselesine keler bolsaq, jyrdyń mátini (sóılem, sóz tirkesi nemese sóz) arqyly onyń keıbir mıfologııalyq (sımvoldyq) sıpattaryn anyqtaýǵa múmkindik bar. «Erge arýaq qonsyn dep...» sııaqty tirkesterdiń kezdesip otyrýyna qarap, arýaqtyń tek baqsylardy nemese áýlıelerdi ǵana emes, jaýyngerlerdi de (batyrlardy da) ózderine shákirt retinde tańdaıtyndyǵyn bajaılaı alamyz. Jyrdaǵy arýaq eki túrli sıpatta kórinedi, birinshisi – atalyp ótken, naqty epıkalyq oqıǵadaǵy kózi tiri «arýaq qonǵan er» bolsa, ekinshisi – onyń ómirden ótip ketken «arýaqty ata-babasy». Máselen:
Arýaq qoldap jar bolsa...
...Kóterdi arýaq qoldap noǵaı atyn...
...Taıǵaq keshý tar jolda,
Burynǵy ótken babanyń,
Arýaǵy jar bolsyn...[2] degen joldardan óziniń tikeleı (qandas) nemese etnıkalyq (rýlas, eldes) jaýynger urpaǵyna ata-baba arýaǵy qoldaý kórsetip, jar bolady, mundaǵy arýaq óziniń tańdaǵan adamyn onyń ólgen ata-babasy retinde qoldaıdy, kómektesedi.
Qaradóń arǵy atamyz,
Arýaqty er edi...
...Ańshybaıdaı arýaqty
Batyrdy qalmaq kórgen soń...
...Batyry bar arýaqty...[3]

Árbir tańdaýly erdiń sondaı qoldaýshysy bolady. «Arýaqty er» uǵymynan baıyrǵy zamanǵy «jaýynger-baqsy (shaman)» degen uǵymnyń sarqynyn kórýge bolady. Jyr mátinderinde aıtylmaı qalǵan «arýaqtyń neofıtti tańdaýy» oqıǵasynyń bolǵandyǵyn ańǵarýǵa bolady, ıaǵnı, jaýynger de, baqsy ne qalpe sııaqty asa aýyr jaǵdaıda ótetin ınııaıalyq synaqtan ótýi tıis.

Jyr mátinderinen arýaqqa qatysty basqa sıpattamalardy da kezdestirýge bolady. Solardyń biri – «arýaqty shaqyrý»sıtýaııasy. Máselen:
...Sonda yndys aqyrdy,
Arýaǵyn shaqyrdy...
Parparııa sonda aqyrdy,
Arýaǵyn sonda shaqyrdy...[4]

Bul joldardan kóretinimiz – arýaqtyń daýystalyp, «shaqyrylatyndyǵy», tiri adam, tańdalǵan adam qysylǵan shaqta, basyna aýyr sát týǵan shaqta ony, atyn atap (?) kómekke shaqyrady. «Aqyrý» – daýystap aıqaılaý, aıqaımen qosa shaqyrylatyn arýaqtyń atyn ataý degendi bildiredi. Jyr mátini osyndaı negizgi arýaqtyq esimdi, ıaǵnı, arýaqtyń baıyrǵy esimin de saqtaı alǵan, ol – «Uran» sózi. Óıtkeni, jyr mátinderinde batyr tek arýaqty ǵana shaqyryp qoımaıdy, ol «urandy» da shaqyrady, osynysyna qarap-aq, «shaqyrylǵandardyń» (arýaq pen urannyń) tıpologııalyq deńgeıde, is júzinde bir beıne ekendigin ańǵara alamyz.

Uran, qarabaıyr mıfologııalyq beıne retinde kóbinese jylan nemese aıdahar keıpinde, sondaı-aq, sırekteý de bolsa qus túrinde sýretteledi. Mundaǵy jylan men (jyrtqysh) qustyń kóptegen dástúrlerde bir-birine qarama-qarsy keletin beıneler bolyp shyǵýymen qatar, olardyń aıdahar (ári jylan, ári qus deýge bolarlyq qanatty maqulyq) beınesi arqyly tutasyp ketetindigin de esten shyǵarmaǵan jón. Bul jerde de jalpy arýaq ataýlyǵa tán eki udaılylyq (amvıvalenttilik), ıaǵnı, «jaqsy men jaman» baǵamdarynyń bir-birinen ajyratylmaıtyn tutastyǵynyń bar ekendigin kórsete ketýge bolady. Arýaqtyń (Urannyń) «jylandyq tabıǵaty» aldynda ǵana aıtylǵan «shekınany» (qudaıy osyndalyqty) eske túsiredi, Urannyń baıyrǵy túrkilik jylan kýltimen (jylan totemızmimen), tý (jalaý) kýltimen de baılanysty ekendigi belgili, bul jaǵdaıda arýaqtyń da syrtqy bolmysyn jylanmen, týmen (mońǵoldyń «súldesin» eske túsir, Súlde – tý keıpindegi Rýh-Arýaq qoı) sımvoldap kórsetýge bolady.

Etımologııalyq deńgeıdegi «uran» sheńbermen, arqanmen, ormen baılanysty («or», «oraý», «oraný», «ura»), osy arqyly ol «úndievropalyq tekti» dep eseptelinetin baǵzy grektik Ýrannyń, hettik Arýananyń, úndiırandyq Varýnanyń shendesi (analogy) bolyp shyǵady. Úndiırandyq Varýnaǵa tán «ǵalamdyq tártip, jón-josyq» ıdeıasy qazaqtyń arýaǵyna nemese uranyna da qatysty bolyp shyǵady. Úndilik Varýnanyń jylanmen, sýmen baılanystylyǵy da, «avestalyq» Varýnanyń (zoroastrızmdegi Ahýra-Mazdanyń) «qanatty sheńber» keıpiniń bolýy da qazaqy arýaq/urannyń umyt bolǵan sıpattaryn eske túsirýge múmkindik beredi.

***

Jyrlarda kezdesetin, arýaqqa qatysty qoldanylatyn mynadaı etistikterdiń ornyqty ekendigin de atap kórsetýimiz qajet:
Arýaǵy sýdaı tasydy...
Arýaǵy sýdaı tasady...
Arýaǵy erdiń tasady...[5]

«Arýaǵy erdiń tasady» nemese «arýaǵy sýdaı tasady» degen tirkester óte jıi qoldanylady, mundaǵy «tasý» etistiginiń qoldanylýyna qarap, áńgimeniń áldebir ydystyń, qýystyń ishindegi suıyqtyń áreketine qatysty bolyp turǵandyǵyn ańǵara alamyz. «Arýaqtyń asýy (arýaǵy asady)» degen tirkestiń mán-maǵynasyn da osy qatarǵa qoıýǵa bolady.[6]

Arýaq uǵymynyń «asý» jáne «tasý» («asyp-tasý») etistikterimen sabaqtastastyrylýy eń aldymen «ishinde áldebir suıyǵy bar áldebir ydys» ilespe uqsatymyn (ile-uqsatý – assoıaııa) týǵyzady. Bul qandaı suıyq? Qalaı bolǵanda da, bul jerdegi áńgimeniń sý tolqynyndaı tasyǵan nemese qaınaý nátıjesinde ydystyń kemerinen asyp-tasyp tógilgenáldebir «suıyq» energııa jóninde bolyp otyrǵany anyq. Iaǵnı, biz, áldebir ózgeristiń nátıjesinde qozǵalysqa túsken suıyqtyń ydys erneýinen asyp-tasyp tógilgengendigin kórgendeı bolamyz. Bul jerdegi ydysdyń plany ishinde noqaty bar sheńberdi, qaptaldyq jarma qımasy (profıli) «aýzy» joǵary qaraı ashylǵan doǵany (nemese) kórsetetin bolady. Joǵarǵy deńgeıde bul – nur «suıyǵy» men onyń kóresini («saqtalatyn ydysy»), tómengi deńgeıde arýaq qonǵan adamnyń ózi «ydys» (sosýd blagodatı) bolyp shyǵady da, onyń boıyndaǵy arýaq – «ydys ishindegi suıyq», ydys túrinde sımvoldanatyn adamnyń boıyna «quıylǵan qudaıy mán» dep túsiniledi. Arýaqty erdiń arýaqtanýy, rýhtanýy, arýaǵyn, arýaǵynyń kúsh-qýatyn kórsetýi «suıyqtyń tasyp, ydys erneýinen asyp tógilýi» bolyp sıpattalady. Árıne, bul – syrttaı, sımvoldyq, shartty túrde sáıkestendirý ǵana. Degenmen, arýaq uǵymynyń «áldebir qasıetti suıyq quıylǵan ydys» túrinde túsinilýi ony arǵyqazaqtyń da, basqalardyń da mıfologııalyq keltirimderindegi keıbir naqty beınelengen túsiniktermen, olarmen sabaqtasyp jatqan tarıhı, etnografııalyq máselelermen baılanystyrýǵa múmkindik beredi. Bul jerde, eń aldymen, suıyqtyq sıpattamalarǵa ıe «qut», «farn» (hvarno, farro), «Qydyr» jáne «nur» sııaqty, pozıtıvıstik mıfologııadaǵy «sý, jańbyr, ylǵaldylyq jáne ónimdilik, týdyrǵyshtyq» fýnkııalaryna ıe «analar» sııaqty uǵymdar eske túsedi, ıaǵnı, arýaqtyń bolmysynda da atalǵan uǵymdardyń tolyq ne ishinara qasıetteriniń tán bolǵandyǵyn joramaldaýǵa bolady.

Irandyq mıfologııadaǵy farn («avestalyq» hvarna, kýshandyq teńgelerdegi – farro) – ádette, áldebir qıeli shapaǵatty nesibe (sybaqa), «jaqsy zat», ol tańdaýly tulǵalarǵa (batyrlarǵa, patshalarǵa) beriledi, «syıǵa tartylady». Farnnyń sıpattamasy kóp, olardyń ishinde onyń tamaqqa (iship-jemge) qatysty atrıbýttar arqyly kórsetilýin, sondaı-aq, farnnyń sý tuńǵıyǵynda jasyrylǵandyǵyn («Iasht» XIX 51-64), onyń sýlarmen jáne ózendermen baılanystylyǵyn, syı berýshi retinde kórinýin atap kórsetýge bolady. Arýaqtyń «ydystyq» men «asyp-tasýy» sımvolıkasynyń  aýqymynda farnnyń sý túbine jasyrylýyn, sýlarmen baılanystylyǵyn ońaı túsindirýge bolady. Onyń ústine, Iran men Orta Azııanyń sasanıdter dáýiri tusyndaǵy (4-7 ǵ.ǵ.) ónerindegi keń taralǵan «farndy qoshqar túrinde tulǵalaý» úrdisin de osy tańbalaý dástúrimen baılanystyrýǵa bolady: qoshqardyń (múıizdi basynyń) tańbasy men qazannyń tańbasy is júzinde birdeı (shetteri qaıyrylǵan doǵa túrinde) bolyp shyǵady.

Atalmysh dástúrde farnnyń tek jaǵymdy jaǵy ǵana kórsetilgen, bul jaǵynan ony túrkilik «qut» uǵymymen salystyrýǵa bolady, degenmen, ırandyq dinı-mıfologııalyq dástúrinde «jaman farn» (dýsh hvarnah) keltiriminiń bolýy, farnnyń belgili bir shart buzylǵan jaǵdaıda «ózi qonǵan» adamdy tastap ketýi sııaqty mıfologemanyń bolýy (máselen, ilki patsha Iıma asylyq etkende, onyń farny suńqar (varegna) qus keıpinde ushyp ketedi) o bastaǵy eki udaı maǵynaly (tabıǵaly) ilki-farnnyń bolǵandyǵynan habar beredi, qazaqtyń arýaǵy osy ilki-farndyq sıpatty saqtap ótir, ıaǵnı, arýaq týraly qazaqy keltirimder ırandyq farnǵa qaraǵanda anaǵurlym baıyrǵy keltirimderge arqa súıep otyr.

Arýaq pen farndy keıbir sıpattar turǵysynan alǵanda salystyryp, bir-birimen sabaqtastyrý arqyly arýaq pen quttyń, arýaq pen Qydyrdyń arasyndaǵy baıyrǵy sabaqtastyqtyń bolǵandyǵyn ańǵarýǵa bolady. Iaǵnı, kóne túrkilik keltirimdegi qut, ıslam dinin qabyldaý zamanynda fýnkııalyq, beınelik naqtylyqqa ıe bolǵan Qydyr (Ilııas) men arýaqtyń o basta bir uǵymnan tarmaqtalyp shyqqandyǵyn kóre alamyz.

Quttyń jáne farnnyń, qydyrdyń adamǵa berilýi (darýy) kóbinese bir-aq ret bolatyn akt (áreket) retinde kórsetiledi, mundaı darytý, syıǵa berý materıaldyq (baılyq, sondaı-aq, «materıaldyq baılyq» sıpatyna ıe bala berý, baq berý, t.b. sáttilik mysaldary) reńkke ıe bolady; berilgen syılyqtyń qaıtyp alynýy da, syılyqty ustap turýǵa qajetti sharttardyń bolýy da ábden múmkin, biraq, bularda «arýaq qoný» oqıǵasyndaǵydaı qıyn da kúrdeli, adamnyń janyn talap etetin ınııaııalyq synaqtar men talaptar bolmaıdy. Qutqa nemese Qydyrǵa ıe bolý is júzinde arýaq qonýdyń syrtqy sıpattaryn ǵana ıemdenip tur. Arýaqtyń osyndaı «suıyqtyq» jáne «ydystyq» sımvolıkasy ony pozıtıvıstik mıfologııadaǵy «uly ana» (uly baba), «rý jeriniń qojaıyn-qatyny» (hozıaıka rodovoı zemlı), «rýdyń, atatektiń qamqorshy rýhy» (dýh-pokrovıtelnıa roda) sııaqty beınelermen sabaqtastyra qarastyrýǵa múmkindik beredi.

Arýaqtyń realdy bolmysyn jáne onyń beınesiniń jalpy mıfologııalyq dástúrdegi ár túrli keıipkerler boıynan kezdesýi men sıýjetterden oryn alýyn tolyq qamtı aldyq dep aıta almaımyz. Syrt kózge tym qarapaıym bolyp kórinetin onyń beınesi ázirshe bizdiń óremiz jetpeıtin deńgeıde qalyp otyr. Sondyqtan, arýaq týraly áńgimelegende úırenshikti bolyp ketken anyqtamalarmen shektele salýǵa bolmaıdy, onyń shyn beınesin mıftik, dinı dástúrdegi basqa beınelerdiń – periler men perishtelerdiń, dııýlar men jyndardyń, qydyr men quttyń, t.b. sıpattary men atqaratyn qyzmetteriniń arasynan «tirnektep jınaýǵa» týra keledi. Ázirge biz úshin mańyzdysy – arýaq beınesiniń qazaq dúnıetanymyndaǵy kóptegen mıftik, etnografııalyq, mádenı, sharýashylyq keltirimderdiń qaınar-kózi ekendigine kóz jetkizý bolyp otyr. Ony túsiný kóptegen saýaldarǵa jaýap bermegenniń ózinde de izdený baǵyttaryn kórsete alady.

 3 naýryz. 2004 jyl.