Maqala
Qorqyt Ata jáne ýaqyt
Daǵdyly túsinikterge júginer bolsaq, Qorqyt ajaldan qashyp qutyla almaǵan. Al ǵasyrlar týraly «qorqyttyq qısyn» onyń ólmegendigin, jýyq arada onyń ekinshi ómiriniń bastalatyndyǵynan habar beredi.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 19.04.2017
Avtory: Серікбол ҚОНДЫБАЙ
Maqala
Qorqyt Ata jáne ýaqyt
Daǵdyly túsinikterge júginer bolsaq, Qorqyt ajaldan qashyp qutyla almaǵan. Al ǵasyrlar týraly «qorqyttyq qısyn» onyń ólmegendigin, jýyq arada onyń ekinshi ómiriniń bastalatyndyǵynan habar beredi.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 19.04.2017
Avtory: Серікбол ҚОНДЫБАЙ
Qorqyt Ata jáne ýaqyt

Qorqyt-ataǵa qatysty móltek ańyzdardyń birsypyrasy ár túrli ǵylymı, kópshilik, ádebı basylymdarmen kitaptarda jarııalanǵandyqtan, qalyń oqyrmanǵa jaqsy tanymal1, sondyqtan da ol týraly ańyzdardy tolyqtaı qaıtalaýdyń pálendeı qajettiligi joq dep esepteımiz. Qorqyt-atanyń beınesiniń tarıhılyǵy jóninde ulan-ǵaıyr zertteýler bar, al onyń beınesiniń baıyrǵy, mıftik astarly qabaty jónindegi zertteýlerdi saýsaqpen sanap kórsetýge bolady. Qorqyt-atanyń tarıhı nemese kvazıtarıhı bolmysyna emes, mıftik bolmysyna nazar aýdarǵan zertteýlerdiń ishinen bizge tanys bolǵandary – úsheý-aq. Birinshisi – Oljas Súleımenovtiń (O.Súleımenov. Túrkiler kúniniń batýy men shyǵýy. // «Egemen Qazaqstan». 1999. 19 qazan), ekinshisi – mádenıettanýshy Zıra Naýrzbaevanyń (Z.Naýrzbaeva. Rekonstrýkııa ıznachalnoı obechelovecheskoı tradııı ı Tengrıanstvo (qoljazba kúıinde), úshinshisi – S.Sh. Aıazbekovanyń (soniki: Kartına mıra etnosa: Korkýt-ata ı fılosofııa mýzykı kazahov. A. 1999. Ss. 200-203) qısyn-dáıekteri. Ilki tirekti «kún tańba» dep uǵylatyn abaq tańbanyń ózindik oqylý úrdisin jasaǵan Oljekeń, Qorqyt esimin osy tańbadaǵy kúnmen baılanystyra otyryp, onyń beınesi óz boıyna jınaqtap turǵan mıftik qabattardyń bir qabatyn arshyp kórsetedi. Zıra bolsa, Ilki Tór (Iznachalnaıa Tradıııa, Gıperboreıa) men Táńirshildiktiń biregeıligin bastaý retinde kórsete otyryp, Qorqyt-ata beınesiniń Táńir kebi (ıpostasy), ıaǵnı, adamı sımvoly ekendigin, sondaı-aq Qorqyttyń óziniń jeti kebi bar ekendigin kórsetedi.

S.Sh.Aıazbekova bolsa, Qorqyttyń ańyzdaryna mýzykalyq dybys turǵysynan kelip qaraǵan. Tek úndievropalyq («arıılyq») taqyryp aıasynda ǵana qarastyrylyp kele jatqan Ilki Tór (Iznachalnaıa Tradıııa) dástúriniń «túrkterge de tıesili» dep aıtylýyn aıtylǵanymen, naqty dáıekteri men aıǵaqtary joq tuspaldy dáleldi tujyrymǵa aınaldyrýdy qazaq arasynan birinshi bolyp qolǵa alǵan Z.Naýryzbaeva Qorqyt beınesin basty nysan-baǵdar retinde tańdaı otyryp, «Táńir – Ilki Tór - Qorqyt» sabaqtastyǵyn jáne emanaııalyq deńgeıdegi ózara sáıkestigin dáıektep bere alǵan.

Atalǵan zertteýlerdiń qorytyndylary – Qorqyttyń mıftik beınesiniń qatparly bolmysynyń sanaýly qabattary ǵana. Qorqyttyń mıftik beınesi – tym kúrdeli, kóp qabatty, sondyqtan úsh avtordyń mıftik zertteýlerin, olardyń paıymdaýlarynyń  bir-birine múlde uqsamaı jatqandyǵyna qaramastan, eskermeı ketýge bolmaıdy, óıtkeni olardyń qorytyndy túıinderi beıneniń basqa qyrlary ashylǵan kezde bir-birine jaqyndatyla otyryp, ortaq jelige kele alý múmkindigine ıe. Osyndaı biregeılikke jetý úshin Qorqyttyń beınesiniń basqa qyrlaryn da ashý qajet. Mine, men de osy sabaqtastyqty odan ári órbite otyryp, Qorqyt beınesiniń jańa qyrlaryn ashyp kórsetpekpin, solardyń biri – ýaqyt máselesi bolyp otyr.

Qorqyttyń ólimnen (ajaldan) qashýy týraly kópshilikke tanymal, jıi jarııalanatyn ańyzdyń úsh egjeı-tegjeıli (detaldi) nusqasyn qarastyryp kórelik.

Birinshi (V.V.Velıamınov-Zernovtyń jazyp alǵan) nusqa: «Qorqyt burynyraqta jer shetinde ómir súripti. Bir kúni ol túsinde birneshe adamnyń kór qazyp jatqanyn kórip: «Kórdi kimge arnap qazyp jatyrsyzdar?» dep suraıdy. Qazyp jatqandar oǵan «Qorqyt áýlıege arnap qazyp jatyrmyz» dep jaýap beredi. Muny estigen Qorqyt ajaldan qashyp qutylmaq bolyp, dúnıeniń ekinshi shetine kóship ketedi. Sol jaqqa barǵan soń da, osy tústi kóredi. Qorqyt taǵy da jolǵa shyǵady. Osylaısha, ajaldan qashqan Qorqyt dúnıeniń tórt buryshyn aralap shyǵady, qaı jerge barmasyn, álgi tústi kórýin toqtata almaıdy. Aqyr sońynda ol jerdiń kindigine ornalaspaq bolady. Jer kindigi Syrdarııada, Qorqyttyń búgingi molasy ornalasqan jerde eken. Biraq, bul jerde álgi tús kórý oqıǵasy qaıtalanady. Taǵdyr jazmyshyn aınalyp ótpek bolǵan Qorqyt «jer betinde ajaldan qutylý múmkin bolmasa, sý betinde qutylarmyn» degen oımen Syrdarııanyń betine kórpe tósep, kórpeniń ústine otyryp, 100 jyl boıyna dombyra tartady, aqyry sol jerde otyryp óledi» (I.A.Kastane. Drevnostı kırgızskoı stepı ı Orenbýrgskogo kraıa. //Qorqyt-ata. Enıklopedııalyq jınaq. A. «Qazaq enıklopedııasy». 1999. ss.90-91).

Bul ańyzdaǵy biz úshin mańyzdysy:

1.    Qorqyttyń dúnıeniń shetinde (kraı sveta) ómir súrýi.

2.      Túsinde ózine kór qazyp jatqandary kórýi.

3.      Dúnıeniń tórt shetin (buryshyn) kórýi, túsinde kórgen oqıǵanyń qaıtalanýy.

4.     Dúnıeniń (jerdiń) kindigine barýy, ol jerde de álgi tústi kórýi.

5.     Dúnıeniń (jerdiń) kindigi – Syrdarııanyń boıy, Qorqyttyń molasy turǵan jer.

6.     Syr ózeniniń sýynyń betine kórpeı jaıyp, sonyń ústinde 100 jyl boıyna dombyra tartyp otyrýy.

Ekinshi (1899 jyly «Týrkestanskıe vedomostı» gazetinde jarııa bolǵan N.Jetpisbaev degen kisiniki) nusqanyń birinshi nusqadan aırmashylyǵy mynalar:

Birinshiden, Qorqyt tús kórmeıdi, oǵan óńinde Ázireıildiń ózi kelip, taıaý ýaqytta Alla taǵalanyń ámirimen  onyń janyn alatyndyǵyn habarlaıdy. Ekinshiden, Qorqyttyń qashý marshrýtynyń reti naqty taraptyq naqtylyqqa ıe bolǵan, ajaldan qashyp qutylmaq bolǵan Qorqyt, tań ertemen óziniń jelmaıasyna otyryp, áýeli batys jaqqa (magrýb) attanady; ol jaqqa barǵan soń, ózine kór qazyp júrgen adamdy kóredi. Qorqyt odan soń ońtústik tarapqa (djýnýb), odan soń shyǵys tarapqa (mashrık), odan soń – soltústik tarapqa (shaval) barady, barlyǵynda da ózine kór qazyp qoıǵan adamdy kóredi. Úshinshiden, jerdiń tórt tarabynda da kór qazyp qoıǵan adamdy kóredi. Úshinshiden, jerdiń tórt tarabynda da kór qazyp júrgen kisi bireý, ol – Ázireıil. Tórtinshiden, qutylýdyń jolyn bilmeı, amaly qalmaǵan Qorqyt qudaıdan qaıda barǵanda ajaldan qutylýǵa bolatyndyǵyn suraıdy. Sonda kókten estilgen daýys: «Shyqqan jerińe qaıtyp oral, aqymaq! Sol jerde ǵana máńgi baıyz tabasyń, sol burynǵy ómir súrgen jeriń – jerdiń kindigi», - deıdi (Qorqyt-ata, Enıklopedııalyq jınaq. A. «Qazaq enıklopedııasy». 1999. ss. 92-93).

Úshinshi nusqanyń (A.Raıymbergenov degen kisiniń aıtqany boıynsha) aldyńǵy nusqalardan basty aıyrmashylyǵy2 – munda Qorqyttyń tórt tarapqa júrý saparynyń jastyq (ýaqyttyq) turǵydan qaraǵanda da, qazylyp jatqan kórdiń tereńdigi turǵysynan qaraǵanda da teń mólsherli bolmaýy: Qorqyt jerdiń bir buryshyna jas óspirim shaǵynda, ekinshisine – eresek erkek jasynda, úshinshisine – jigit aǵasy (qarasaqal) bolǵan shaǵynda, tórtinshisine – qartaıǵan, aqsaqaldy shal bolǵan shaǵynda barady. Osy saparlarynyń árqaısysynda onyń ózine qazylyp jatqan kóriniń tereńdigi ár túrli bolyp kórsetilgen: birinshisinde – kórdiń tereńdigi ony  qazyp jatqan jas ósipirim jigittiń tizesinen, ekinshisinde – qazyp jatqan eresek erkektiń belinen, úshinshisinde – qarasaqal jigit aǵasynyń keýdesinen kelip qalypty, al tórtinshi tarapqa barǵanda Qorqyt kór qazýshyny birden kórmeıdi, tek kór ishine úńilgende ǵana, tereńdigi óz boıynan asyp ketken kórdiń ishinde turǵan qartty kóredi.

Mine, is júzinde bir ańyzdyq oqıǵanyń úsh túrli baıandaý nusqasynyń ózi-aq úsheýiniń de qarabaıyr sıpatqa túsip, keıbir mańyzdy egjeteılerin (detalderin) ózgertip alǵanyna qaramastan (kórge qatysty adam boıynyń ıdeal nusqasy, birinshi kórde tizeden, ekinshi kórde – belden, úshinshisinde – keýdeden, tórtinshisinde – tamaq astynan, ıaǵnı moınynan bolýy kerek), mıfologııalyq turǵydan mańyzdy aqparatty bere alady. Osylardy saralaý barysynda, biz, Qorqyttyń birneshe deńgeıdegi (polıýstik – nordtyq – gıperboreılik, jyldyq aınalym, «óstik (ostik) ýaqyt», syrdarııalyq kindik  qısyndaryn anyqtaýǵa bolady.

Bastapqyda keltirilgen ańyzdyq nusqalardyń bireýinen Qorqyttyń qozǵalý áreketiniń tórt burysh nemese ashamaı (krest) pishindi (batys, ońtústik, shyǵys, soltústik jáne kindik) quraıtynyn, osy pishinniń is júzinde sheńberge aınalatyndyǵyn kórýge bolady.

    Bul keskinde de kindik (entr) men qorshaýly kemer (okrýjnost) sımvolıkasy jumys isteıdi; ıaǵnı, kemer (sheńber) óziniń kindiginsiz ómir súre almaıdy, al kindik bolsa, kemerdiń bar-joǵyna táýeldi bolmaı-aq ómir súre beredi. Eger osy keskindegi kemerge (okrýjnost) «belgili bir baǵytqa qaraı qozǵalý beınesin» berer bolsaq, onda keskin kóresindik ıkl (ıkly proıavlenııa) sıpatyna ıe bolady. Kindik núkteden shyqqan Qorqyttyń áýeli batysqa, odan – ońtústikke, odan – shyǵysqa, odan – soltústikke barýy, odan – kindikke qaıtyp kelýi – is júzinde saǵat tiline keri baǵytta júrgen ıkldik sıpatty kórsetedi. Mine, bul jaǵdaıda, osyndaı aınalmaly qozǵalystan táýliktiń tórt negizgi sáti (tún ortasy, tań, tal tús, kesh), aıdyń tórt fazasy, jyldyń tórt maýsymy sııaqty, t.b. keltirimderdi kórýge bolady. Biraq Qorqyttyń aınalymyndaǵy eń bastysy bul emes. Biz onyń aınalymynan Úndistandyq jáne Ortalyq Amerıkalyq, sondaı-aq antıkalyq grek-rım dástúrindegi «adamzattyń tórt ǵasyry» degen keltirimniń qazaqy, ıaǵnı, arǵyqazaqtyq (deı-túrktik) analogyn kórip otyrmyz.

Eń aldymen, bizder Qorqyttyń «tórt baǵyttyq saparyn» tutas ýaqyttyq aınalym (ıkl) dep qarastyrar bolsaq, osynaý bir ıkldiń tórt kezeńge bólinetindigin, tórt kezeńniń árqaısysynan ýaqyttyq sozylý merziminiń tórt túrli, biraq tutas mólsherge qaraǵanda belgili-bir zańdylyqta ornalasqan proporııalyq qatynasta turǵandyǵyn kórer edik. Eger tutas ıkldi 10 sanymen berer bolsaq, birinshi kezeń osy tutastyqtyń 4/10-y, ekinshisi – 3/10-y, úshinshisi – 2/10-y, tórtinshisi – 1/10-y bolyp shyǵady.

Ekinshi kezekte Qorqyttyń tórt tarapqa barǵanda kóretin kóri is júzinde bir ǵana kór bolmaq, ıaǵnı, bul jerde tórt tarap shartty sıpatqa ıe bolady da, tórt tarapqa baǵyttalǵan sapar is júzinde qaıta-qaıta, ár túrli ýaqyt pen qashyqtyqqa sozylǵan bir kórge aınalyp kelý sapary bolyp shyǵady. Iaǵnı, Qorqyt saparynyń keskin-shemasy mynadaı bolyp shyǵady (osyndaı keskinniń ıdeıasyn óz kitabynda kórsetken S.Aıazbekova ony T.Sarybaevtyń usynǵandyǵyn atap kórsetedi;3 biz osy keskindi paıdalana otyryp, atalǵan avtorlar qarastyrǵan máseleden bólek máseleni qarastyratyn bolamyz):

    Bul jerdegi «kór» dep otyrǵanymyz kádýilgi qabir emes, bar bolǵany bir ólshemnen ekinshi ólshemge ótetin tús – tesik (esik) qana. Qorqyt bir aınalym jasaǵan soń, osy tesik (kór) arqyly ekinshi ólshemge, ekinshi aınalymǵa, odan soń úshinshige, tórtinshige ótedi. Mine, osyndaı tórt aınalymnan turatyn ýaqyttyq tutastyq basqa dástúrlerde saqtalyp otyrǵan «adamzattyń tórt ǵasyry» degenge sáıkes keledi. Bul jóninde áńgime órbitpes buryn Qorqyt-atanyń jasyna qatysty belgili bolǵan esepteýler jóninde sóz qozǵaýǵa týra keledi.

Qorqyttyń ajaldan qashý oqıǵasynyń bir mysaly deńgeıin ǵana qarastyryp kórelik. Onyń qashý ýaqytynyń belgili bir sandyq kórsetkishi bar (kóbinese «qyryq» sany). Osy ýaqyt mólsheri támemdelgen sátte Qorqyt ózine qazylyp jatqan kórge – sımvoldyq deńgeıde – tesikke, shuńqyrǵa tap bolady. Iaǵnı:

Qorqyttyń júrý ýaqyty – 40.

Qorqyttyń tesikke (kórge) tap bolýy – 1.

Kórge tap bolý oqıǵasy 4 ret qaıtalaǵanyna qaramastan, olardyń barlyǵy da bir kór týraly bolyp otyrǵandyqtan, bir sany ózgerissiz qala bermek.

Qorqyttyń jer kindigine qaıtyp oralǵannan keıingi ómir súrgen ýaqyty – 100 jyl. Bul da bir sanynyń eselengen túri ǵana. Bul birlik te aldyńǵy «tórt» birlik aýqymyna qarastyryla alady.

Sonda, barlyǵy – 41 (40+1).

Muny, birinshi kitabymyzda qarastyryp ótken «qyryq bir bólmeli úı» keltirimimen salystyrý barysynda jaqsy túsinýge bolady. 40 – «jyldyq aınalymnyń» 360 kúnine sáıkes kelse, bir – «jyldyq aınalymnyń» sońǵy, basy artyq 5-6 kúnine («besqonaqqa») sáıkes keledi. Tesikke (kórge) tap bolý – bir ıkldiń aıaqtalyp, ekinshi ıkldiń bastalýy, ótpeli kezeń, ótpeli sát bolyp tabylady. 40 sandy kórsetkishi bar joldy júrip ótken Qorqyt 41-inshi sanǵa jetkende ózine arnap qazylyp jatqan (qazylyp qoıylǵan) tesikke (kórge) tap bolady; qarabaıyr ańyz mátininde ol álgi kórdi kóre salyp tura qashpaıdy, ol sol kórge kiredi, óıtkeni bul jerdegi kór – kádýilgi túsiniktegi mola emes, bir ólshemnen ekinshi ólshemge ótkizetin tesik (esik, qaqpa, kópir, shek) bolyp tabylady. Iaǵnı, Qorqyttyń naq osy sıtýaııadaǵy ólimi – túbegeıli ólim emes, bar bolǵany – bir kúıden ekinshi kúıge aýysýy bolyp tabylady. Qorqyt osylaısha bir («batys») tesikten (kórden, esikten, mejeden) ótti, endi onyń ekinshi qaıtara «qyryq sandy» júrý joly bastaldy. Osy sandy basyp ótýdiń sońynda ony taǵy bir kór – tesik (esik) kútip tur. Odan ótkesin oqıǵa, ıkl taǵy da qaıtalanady; osylaısha Qorqyt tórt ıkldi (tórt ret qaıtalanǵan «qyryq sandy» jol júrý jáne kórge kirý) basynan ótkizip, aqyr sońynda úlken ıkldi aıaqtap, kindikke qaıtyp oralady (Úlken ıkl – kindikten shyǵyp, kindikke qaıtyp oralý aralyǵy, álgi tórt kishi ıkl – osy úlken ıkldiń tórt kezeńi ǵana).

Qorqyttyń «qyryq jyl ómir súrýi», «qyryq jyl boıy ajaldan qashýy», «qyryq jyl aldaǵy boljaýy», «qyryq qyzdyń Qorqyt ańyzymen sabaqtasýy» sııaqty jeke ańyzdyq mysaldardaǵy qyryq sanymen áspettelýdiń barlyǵy da bir «qyryqqa» negizdelgen. Bul jerdegi 40 – «kishi ıkldiń» sandyq sımvoly ǵana (sondaı-aq, keıbir ańyzda onyń 400 jyl ómir súrgendigi de aıtylady).4 Bul jerdegi «tórttik negizdi» (40, 400) sımvolıkanyń ústem bolýy da úlken aınalymnyń óz kezeginde tórt kezeńnen, tórt kishi aınalymnan turatyndyǵyn megzeıdi. Oǵyz ańyznamasyndaǵy Qorqyttyń 95 jyl ómir súrýi de osyǵan sáıkes; mundaǵy 90 sany men qazaqy nusqalaryndaǵy 40 sany – ózara shendes, qalǵan bes (95 – 90 = 5) pen qazaqy nusqalaryndaǵy kórsetilmegen bireý (41 – 40 = 1) – ózara shendes. 1+(4 h 40) =  1 + 160 = 161 nemese 5 + (4 h 90) = 5 +360 = 365 nátıjeleri «úlken ıkldi» – «ǵalamat  jyldyq aınalymdy» bildiredi. 161 sanynyń kvadraty 25921 sanyn beredi (161 h 161 = 25921). Al astronomııadaǵy preessııalyq yǵysýdyń 3600 quraıtyn tolyq aınalymynyń kórsetkishiniń 25920 ekendigin eske túsirer bolsaq, Qorqyttyń 25921 sanynyń (ony 1 + 25920 = 25921 túrinde kórsetýge bolady) naq osy preessııalyq ıkldi kórsetetinin kórýge bolady. Osy 25920 sanyn «ǵalamat jyl» sany dep esepteıtin bolsaq, osy «ǵalamat jyldyń» bir kúni qansha jyl bolar edi? 25920 : 360 =  72 jyl. Preessııalyq yǵysý proesi barysynda árbir 72 jyldy yǵysý mólsheri 10-qa nemese kádýilgi jyldyń 1 kúnine sáıkes bolady. Qarap otyrsańyz, Qorqyttyń ǵumyry is júzinde 25920 jyldan turatyn preessııalyq ıklde bastapqy núktege qaıtyp oralý tek 25920 jyl ótken soń ǵana júzege asady, Qorqyttyń kindik núkteden shyǵyp, sol kindik núktege qaıtyp oralýy osy ýaqyttyq kórsetkishke sáıkes kelip otyr.

Endi «adamzattyń tórt ǵasyry» jónindegi bastaǵan sózimizdi jalǵastyrar bolsaq, bizge osyndaı túsiniktiń kóne grektik («Gesıodtyń tórt ǵasyry» (altyn, kúmis, qola jáne temir)), úndilik («ıýgalar» týraly), sondaı-aq atektik («tórt ıagýar», «tórt jel», «tórt jańbyr», «tórt sý» delinetin tórt ǵasyr)5 nusqalardyń bar ekendigi belgili. Sońǵy mysaldyń ortalyq amerıkalyq, ıaǵnı, úndiarıılyq, grektik dástúrlerden táýelsiz keńistikte damyǵan dástúr ekendigin eske ala otyryp, dál osyndaı sıpattaǵy túsinikterdiń arǵyqazaqta bolýynyń múmkindigimen qatar, «úndievropalyqtardan kóshirip alǵan» anyqtamasyz-aq bolǵandyǵyn aıtýǵa múmkin bar. Iaǵnı, osy saryndas keltirimder deı-túrkterde derbes jolmen paıda bolýy ábden múmkin, tipti, úndievropalyq (úndi, grek, t.b.) túsinikterdiń óziniń ar jaǵynda deı-túrktik keltirim jatý yqtımaldyǵyn da joq deýge bolmaıdy. Qorqyttyń tórt saparyn álgi tórt ǵasyrǵa qatysty grektik, akektik mysaldan góri úndilik mysalmen salystyrǵan qolaılyraq bolar edi. Úndi «manvantara» aınalymy 4 ǵasyrdan («ıýgadan») turady. Ǵalamdyq ret pen jón-josyqtyń ataýy bolǵan manvantaranyń tórt «ıýgasy» mynalar:

Krıtaıýga (nemese satıaıýga) – «jyrǵalań ǵasyr» (blagoı vek), bul ǵasyrdyń adamdary múmkin bolǵan san túrli qasıetterdi ıelengen edi, qaıǵy-muń, aýrý-syrqaý degendi bilmegen, jappaı teńdik ústemdik quryp, barlyq adamzat bir Táńirge tabynǵan.

Tretaıýga – ádilettik birte-birte azaıyp, adamzattyń azý proesi bastalǵan ǵasyr; biraq áli de bolsa dinı joralǵylar men ǵuryptyq rásimder qatań ustalǵan edi; bul ǵasyrda qurbandyq shalýdyń (sadaqa berýdiń) barynsha kóp túrleri paıda bolǵan.

Dvaparaıýga – dúnıede zulymdyq pen azǵyndyq basymdyqqa ıe bola bastaǵan ǵasyr, tutas senim ydyraýy, adamdardy indet jaılaýy.

Kalııýga – sharapattylyqtyń (ımandylyqtyń) tolyq quldyraǵan ǵasyry; adamdardyń ómiri qysqaryp, olardyń tula boıy zulymdyq pen kúnáge tolady, olar birin-biri sansyz soǵystarda qyryp joıady, patshalar óz baǵynyshtylaryn qanaıdy, ımandy adamdar joqshylyqqa ushyraıdy, qylmys ataýly órshıdi, áıelder buzylady, adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasta jalǵandyq, óshpendilik, qanaǵatsyzdyq ústem bolyp shyǵady, senim joǵalady.

Adamzattyń tórt ǵasyry týraly keltirimniń kóne túrkterge de belgili bolǵandyǵynyń sarqyndy nyshandaryn Ábilǵazynyń «Túrk shejiresinen» (Rashıd-ad-dınniń «Shejireler jınaǵynan») de baıqaýǵa bolady:

Birinshi ǵasyr – Oǵyz qaǵannyń zamany, krıtaıýga (nemese satıaıýga) ǵasyryna sáıkes keledi.

Ekinshi ǵasyr – «túrkter Alynsha zamanyna deıin musylman bolǵan edi» - munysy bir  qudaıǵa
degen senim áli bolsa saqtalǵan tretaıýga ǵasyryna sáıkes keledi.

Úshinshi ǵasyr – «Alynsha han bolǵannan keıin mal basy kóbeıip, halyq baılyqqa mas bolyp, Táńirdi umytty, dinnen ajyrady». Bul – dvaparaıýga.

Tórtinshi ǵasyr – «Qarahan zamanynda múlde kápir boldy» (Ábilǵazy. Túrk shejiresi. A. «Ana tili». 1992. 16-b.) – munysy qalııýgaǵa sáıkes. Bul jerde úndilik «kalı» sóziniń de «qara» dep aýdarylatynyna da nazar aýdara ketýge bolady.

Ras, Ábilǵazylyq nusqada Oǵyz qaǵannyń zamany rettik jaǵynan birinshi bolyp emes, tórtinshi bolyp kórsetilgen, biraq muny óz tusyndaǵy shejirelik, dinı-ıdeologııalyq qajettilikterden týyndaǵan ózgertýler dep uǵynǵanymyz jón sııaqty. Qorqyt-ata da – oǵyz ortasynyń beınesi, sondyqtan osyndaı «ǵasyrlar aýysymynyń» kóne túrktik mysaldarynyń bolý yqtımaldyǵy aıasynda biz Qorqyttyń «ıkldik qozǵalysynan» da naq osyndaı saryndardy kóre alamyz.

Úndilik «tórt ǵasyrdaǵy» basty erekshelik – tórt ǵasyrdyń árqaısysynyń ýaqyttyq merzimi tıisinshe tutas aınalymnyń 4-10, 3/10, 2/10 jáne 1/10 bóligin quraýy, ıaǵnı, bul jerde biz ár ǵasyrdyń tutas aınalymdaǵy úlesiniń Qorqyttyń ár saparynyń jıyntyq ýaqyttaǵy úlesine dálme-dál keletindigin kóre alamyz. Manvantaranyń óz aınalymy 64800 jyldy qurasa, kórsetilgen úlestik proporııalarǵa saı, krıtaıýga (satıaıýga) onyń 4-10 bóligin, ıaǵnı, 25920 jyldy, tretaıýga – 3/10 bóligin, ıaǵnı, 19440 jyldy, dvaparaıýga – 2-10 bóligin (12960 jyldy), kalııýga – 1/10 bóligin (6480 jyldy) quraıdy. Aldyndaǵy ózimizdiń eseptep kórsetken Qorqyt-atamyzdyń jasy – 25921 (25920+1) jyl, bul san birinshi, krıtaıýga ǵasyrynyń ýaqytyna sáıkes keledi. Soǵan qarap, kórsetilgen basqa jyl kórsetkishteriniń de Qorqytqa qatysty bolyp shyǵýy ábden múmkin dep topshylaı alamyz, biz Qorqyt esimimen baılanysty basqa da sandyq kórsetkishteriniń syryn áli uǵynyp bolǵanymyz joq. Al ázirge úndilik túsiniktiń basqa bir qyryna úńiler bolsaq, «osy túsiniktiń arǵy bastaýlarynda baıyrǵy túrktik (deıtúrktik, prototúrktik) túsinik jatqan joq pa eken» degen bir qaraǵanda jeńiltek, ushqary bolyp kórinetin oı týyndaıdy. Osyndaı oıdyń aqıqat bolýy múmkin be?

Zertteýshiler atalǵan ǵasyrlarǵa ataý bolǵan «ıýga» sóziniń shyǵýyn baǵzy zamandarda tanymal bolǵan áldebir «súıek oıynynyń» (ıgra v kostı) ataýymen baılanystyrady. Baıyrǵy qoǵamda qandaı da bolmasyn isti bastar aldynda súıek tastaý arqyly jerebe anyqtaýdyń mańyzdy bolǵandyǵy aıtylady. Shart boıynsha, álgi «súıektiń» tórt jaǵy bolýy tıis, onyń ár jaǵynda tıisinshe «tórt», «úsh», «eki», bir« belgisi bolady, ıaǵnı «súıektiń» tolyq sandyq kórsetkishi 10 bolsa, onyń tórt jaǵynyń quny (baǵasy, mártebesi, dárejesi) tıisinshe 4/10, 3/10, 2/10, 1/10 bolyp shyǵady. Mine, osyndaı súıek tastaý arqyly jerebe anyqtaý úrdisi birte-birte «ıýga» týraly ilimniń kúrdeli sımvolıkasynyń negizi bolyp shyqqan edi.

Osy «súıek oıyny» men onyń ataýyna qatysty óz qısyndarymyz bar:

Birinshiden, «súıek oıyny» (ıgra v kostı)  dep otyrǵanymyz – kádýilgi aýyldaǵy qazaqtyń qara balasynyń súıikti oıyndarynyń biri bolǵan asyq oıyny, «súıek» dep otyrǵanymyz – asyqtyń ózi bolyp shyǵady. Olaı deıtin sebebimiz – keń taralǵan súıek oıynyń «súıegi» (tasy) ádette kýb pishindi bolyp keledi de, oǵan sáıkes onyń jaqtary mindetti túrde altaý bolady. Al biz «tórt kórsetkishti» súıek týraly sóz qozǵap otyrmyz. Bul shartqa qazaqtyń asyǵy tolyq sáıkes keledi. Asyqtyń tórt jaǵy bar, olar – «alshy» (áláý), «taıqy» (táıke, taýqa), «búk», «shik» («ompa» dep atalatyn besinshi túsý jaǵdaıy óte sırek bolady, ár oıyn júrisinde kóbinese qarastyrylmaıdy). Asyqtyń osyndaı tórt túsimi dárejelik (baǵamdyq) turǵydan bir-birine sáıkes kelmeıdi, ıaǵnı, alshynyń dárejesi – 4 (4/10), taıqyniki – 3 (3-/10), búktiki – 2 (2/10), shiktiki – 1 (1/10) bolyp shyǵady.

Alshy – asyqtyń bir qaptaldap jatýy, ishi qýys qaptaly joǵary qaraıdy.

Táıke – asyqtyń bir qaptaldap jatýy, tegis qaptaly joǵary qaraıdy.

Búk – asyqtyń etpetimen, búk túsip (tońqaıyp) jatýy.

Shik – asyqtyń shalqalap jatýy.

Asyqtyń osyndaı tórt túsimi aıdyń tórt fazasyn sımvoldaýy da múmkin (bul – óz aldyna derbes qarastyrylýy tıis taqyryp).

Ekinshiden, úndilik «ıýga» (yuga) sóziniń bir mezgilde «er-turman» nemese «birge jegilgen attar» (ýprıajka, ýprıaj), «jup» (para), «urpaq» (pokolenıe) degen maǵynalardy bildirýine6 qarap, bastapqy maǵynanyń múlde ózgeshe bolý múmkindigin topshylaýǵa bolady. Atalmysh maǵynalar ishindegi «ıýga/ıýga» – «birge jegilgen attar» (ýprıaj) nemese «er-turman» degen maǵynalarǵa túrktiń (qazaqtyń) «jegý» («ıegý»), júgen («ıúgen»), úıir («ıúgúr») sııaqty atqa qatysty sózderiniń, «ıýga/ıýga» – «jup» (para) degen maǵynaǵa túrktiń «eki» (ıegi), ıeg- irme, jı-yrma  degen sóziniń dybystalý turǵysynan da, maǵyna turǵysynan da jaqyn keletindigin kórsete otyryp, biz, basty nazardy asyq oıynyna qatysty «ıirý» (asyq ıirý) sózine aýdartqymyz keledi. «Iir» (aınaldyrý) sóziniń maǵynasy ıkldik qozǵalysty bildirip qana qoımaıdy, bul sózdiń «úıir» (úıirý, úıirme) degen varıantynyń bar ekendigin, onyń ar jaǵynda «ııý/úıý» («ıig» nemese «ıúg») sóziniń jatqanyn, onyń úndilik «ıýga» sózine uqsas ekendigin kórsete alamyz. Qazaqtaǵy «úırený» («ıúgrený», orystyń «ıgra» sózi de osy «ıúgúr» – «ıgir» – «ıir» sózinen shyqqan), «ıgerý», «júgirý» («ıúgúr»), «júrý» (< «júgúr» < «ıúgúr») sózderiniń de osy túbirden shyqqandyǵyn eskerer bolsaq, ǵasyrlardyń júrisin, júgirisin («ıúg-úrisin»), aınalymyn («ıúgúrimin» – «úıirimin/ıirimin») kórsete alatyn «úndilik» delinip otyrǵan «ıýga» (yuga) sóziniń shyn mánindegi túrk nemese prototúrk sózi ekendigine senýge bolady. Eger «ıýga» túrktik «ıúg» sóziniń ózgergen túri bolsa, onda osyǵan qarap, men úsh túrli túıin jasaı alamyn:

Birinshisi – bul sóz úndi tiline eń beri degende b.z.d. 1 myńjyldyqtyń aıaqtalar tusyndaǵy túrk tildi bolýy tıis ıýechjdılermen (kýshantarmen) birge Úndistanǵa aýyp barǵan sóz bolýy tıis, al, buǵan qaraǵanda da qısyndyraq bolyp shyǵar tuspal aıtar bolsaq – mundaı sóz aýysý b.z.d. 2 myńjyldyqta, úndi-arııler Qazaqstan jerinde turǵan shaqta bolǵan; budan shyǵatyny – prototúrkterdiń kórsetilgen ýaqytta osy aımaqtarda bolǵandyǵy.

Ekinshisi – sózdiń túrktigi «tórt ǵasyr» týraly úndilik túsinikke negiz bolǵan súıek oıynynyń kádýilgi asyq oıyny bolǵandyǵyn da senimdi etedi.

Úshinshisi – Qorqyttyń tórt taraptyq saparynyń tórt túrli ǵasyr bolǵandyǵy jónindegi tuspaldyń jaı ǵana uqsastyqtardyń bolýyna qaraı aıtyla salǵan kezdeısoqtyq emes, realdy negizi bar joramal ekendigi.

«Balanyń oıyny» dep esepteletin asyqtyń da biz ańǵara qoımaǵan syrlary bar sııaqty, bul mysaldar da etnograftar men basqa da zertteýshilerdiń nazaryna tússe eken dep tileımiz.

Endi, mine, «adamzattyń tórt ǵasyryn» qazaqy asyqtyq ataýlarmen berer bolsaq, birinshi ǵasyr (krıtaıýga) – «(asyǵymyz) alshy (túsken) ǵasyr», ekinshi ǵasyr – «taıqy» (túsken) ǵasyr, úshinshi ǵasyr – «búk», tórtinshi, sońǵy jáne búgingi ǵasyr – «shik» túsken ǵasyr. Jalpy adamzattyń jaǵdaıyn aıtyp jatpaı-aq, búgingi qazaqtyń basyndaǵy jaılarǵa ǵana toqtalar bolsaq, búgingi azyp-tozý, paryqsyzdyq, adamı qasıetterdiń jutańdyǵy sııaqty indetterimizdiń órship turǵan ýaqyty rasynda da asyqtyń eń tómengi dárejeli túsimi bolǵan shik túsýine (shalqalap jatýyna) sáıkes keledi. Bul bizdiń ıyǵymyzdyń jer ıiskep, barlyq jaǵdaıda da jeńilip turǵan shaǵymyz. Manvantaranyń qısyny boıynsha, bizder qazir kalııýganyń sońǵy sátinde, tutas ýaqyt ıkliniń aıaqtalý sátinde ómir súrip jatyrmyz. Alda úlken ózgeris, jańa aınalym kútip tur. Tek onyń qandaı bolary belgisiz. Belgisizdik «ol da adam balasy ǵoı» delinetin qazaqtyń da úmitin úzbeıdi, ol da bolashaqtan birdeme dámetip, elegizedi.

Eger Qorqyttyń tolyq jasy osyndaı esepter bolsaq, onda onyń bir kórden ekinshi kórge deıingi aralyǵyn 6480 jyldan turady dep qabyldaýǵa bolar edi. Árıne, bul – «eger osylaı bolsa» degen joramaldan týyndap otyrǵan esepteýler ǵana. Men bastapqy qısaptyń dál qandaı bolǵanyn bile almaımyn; onyń tipti dál ıýgalyq proporııaǵa sáıkes bolýy da múmkin.7

Sondaı-aq bul jerde shýmerlik qısyndardy da qıystyra ketýge múmkindik bar. Máselen, shýmerlik dástúrdegi asa mańyzdy sandardyń biri – 64800, bul san sımvolıkalyq «kók (aspan) kókjıeginiń uzyndyǵy» – 64800 býrýǵa (býrý – shýmerlik uzyndyq ólshemi). 64800 jyl – ejelgi shýmerlik ilki patsha Zıýsýdranyń (assırııalyq versııadaǵy Ýt-Napıshtıdiń) patshalyq qurǵan dáýiriniń kórsetkishi.

64800 jyl mólsheri eki tolyq jáne bir jarty preessııalyq ıklderdiń jıyntyǵyn (25920 + 25920 + 12960 = 64800) quraıdy. Shýmerlik Zıýsýdranyń úndilik Manýǵa sáıkestendirý áreketi jasalynyp júr, bul turǵyda biz Qorqytty Manýmen de, Zıýsýdramen de sáıkestendire alamyz.


Al 64800 sanynyń eki jarym proessııalyq ıklge sáıkes kelýi men Qorqyttyń dúnıege kelýi týraly ańyzdaǵy sandyq qısyndarmen sabaqtastyrýǵa bola ma? Qarańyz: «Qorqyttyń dúnıege kelgen jeri, kindik qany tógilgen jerdi «Qaraspan taýy» deıdi. Qorqyt dúnıege kelerde anasy qulan etine jerik bolyp, qursaqtaǵy balasyn úsh jyl toǵyz kún kótergen eken. Sol úsh jyldyń ár jylynda tolǵaq qysyp, dúnıege náreste keletindeı qamdanyp, Qorqyttyń anasy bebeý qaǵa qınalatyn bolǵan. Biraq birinshi jyly da, ekinshi jyly da bala týmaıdy. Sodan úsh jyl toǵyz kún degende Qorqyttyń anasyn shyn tolǵaq qysady. Bul jaı tolǵaq bolmaıdy, dál osy kúni Qorqyttyń anasymen birge búkil dúnıe qosa tolǵatyp qınalǵandaı kók júzin túnergen qara bult torlaıdy. Kún kúrkirep, naızaǵaı oınap, daýyl soǵyp, dúnıeniń astań-kesteńi shyǵady. Munyń  bárin dúnıege keler náresteniń kıesine joryǵan jurtty úreı bıleıdi. Bul jóninde este saqtalǵan mynadaı sóz bar:

Qorqyt týǵan kezinde

Qaraspandy sý alǵan,

Qara jerdi qum alǵan

Ol týarda el qorqyp

Týǵannan soń qýanǵan!»8

Bul ańyzdaǵy «3 jyl toǵyz kún» sandyq mólsheriniń túpki ıdeıasy qandaı? Bizge ol jaǵy belgisiz, tek úsh jáne toǵyz sandaryna qatysty «úsh toǵyz» ushtasýynyń qazaq dástúrinde ornyqty model ekendigin («Táýke hannyń jeti jarǵysynda» qylmystyń  quny retinde tólenetin «úsh toǵyz » (úsh toǵyz túıe + 1 malaı, úsh toǵyz jylqy + 1 túıe, úsh toǵyz sıyr + 1 túıe, úsh toǵyz qoı + 1 jylqy), «bir toǵyz» degen jaza, aıyp-pul túri bar) eskere otyryp, «úsh jyl toǵyz kún» degenniń «úsh toǵyz» degen sózdiń burmalanýy dep te qarastyrýǵa bolady.

Qorqyttyń dúnıege kelýiniń qıyn bolǵandyǵy (sheshesiniń tolǵaǵynyń uzaqqa sozylǵandyǵy) jónindegi oqıǵasyna uqsas oqıǵa grek mıfologııasynda da bar, munda Letonyń «gıperboreılik» Apollondy bosanýy tym aýyr bolyp, tolǵaǵynyń toǵyz kúnge sozylǵandyǵy, tek toǵyzynshy kún degende ǵana Ilıfııanyń berip jibergen áshekeıi (ojerele) arqyly ǵana bosanǵandyǵy aıtylady. Al Qorqyttyń bosanýy «úsh jyl toǵyz kúnge» nemese «úsh toǵyz kúnge» sozylady, bul sannyń ar jaǵynda da jalqy «toǵyz» sanynyń jatqandyǵynda kúmán joq.

Bul turǵydan alǵanda, Apollon men Qorqyttyń tıpologııalyq deńgeıde bir beıneniń eki túrli dástúrlik nusqasy ekendigi týraly topshy jasaýǵa bolady. Osyndaı sáıkestikti qısyndy eter qosalqy dáıekter de bar:

Qorqyt – qobyzshy, qobyzdy oılap tabýshy bolsa, Apollon da – mýzykamen baılanysty beıne; ol kıfarada (lıra tárizdi saz aspaby) oınaıdy, sirá, kıfarany oılap tapqan da Apollon bolar.

Qorqyttyń jer kindigi dep eseptelgen Syrdarııa sýynyń betinde, kilem ústinde otyryp, qobyz tartý oqıǵasyndaǵy «sý betinde qalqyǵan kilem» beınesi Apollonnyń dúnıege kelgen sý betinde qalqyǵan «kóshpeli
jer» – Asterııa aralynyń beınesi birdeı.

Qorqyt – baqsy, Apollon da – baqsy.

Qorqyttyń qaryndasy bar ekendigi aıtylady, Apollonyń da egizi – qaryndasy bar.

Qorqyttyń ózi de, qobyzy da aqqý beınesimen sabaqtasyp jatyr. Apollonnyń da aqqýmen baılanystylyǵy jóninde aıtyp óttik. Aq túıe túrinde sýretteletin Qorqyttyń qanatty Jelmaıasy – o bastaǵy Aqqýdyń kóshpeli qoǵamnyń sharýashylyq bolmysyna saı ózgergen keıpi bolyp tabylady (ertegilik, epostyq, ańyzdyq, folklordaǵy jelmaıany kólik etetin baqsy, abyzdarmen qatar qyzdar ne kempirler bolyp shyǵýynyń ózi o bastaǵy qyz ben aqqý sabaqtastyǵyna baılanysty).

Qorqyt – baqsylardyń, emshilerdiń, sazgerlerdiń piri bolyp eseptelinedi. Apollon bolsa – toǵyz mýzanyń basshysy, ónerdiń qamqorshysy.

Qorqyt pen Apollonnyń aıyrmashylyǵy – Qorqytta sońǵysynikindeı sadaqtyń bolmaýynda, Qorqyttyń sońǵydaı sadaqshy, mergen bolmaýynda. Biraq bul jerde qobyzdyń da is júzinde sadaq bolyp qabyldanatyndyǵyn eskergen jón sııaqty. Sonymen qatar, Qorqyttyń ajaly dep eseptelgen jylan beınesin Apollon óltirgen dep eseptelinetin alyp jylan – Pıfon beınesimen sáıkestendirýdi de Qorqyt-Apolon sáıkestiginiń bir aıǵaǵy retinde qarastyrýǵa bolady. Apollonnyń da Delfidegi ǵıbadathanasy buryn Pıfonnyń (nemese Delfınanyń) kúzetken kıeli ornynyń ústine salynǵan. Naq sol tusta baıyrǵy grekter ǵalam kindigi dep eseptegen baǵana tas tireý (meteorıt) – Omfalos ornalasqan. Tipti keıbir varıanttarda Apollonnyń molasynyń naq osy jerde ekendigi aıtylady.9 Mine, osy tusta Omfalosty kindik dep esepter bolsaq, ony kúzetken Pıfon óz quıryǵyn ózi tistegen jylan túrinde álgi kindik tasty qorshaı, sheńberleı ornalasar edi. Iaǵnı, bul jerden bizder abaq tańbany kórip otyrmyz. Qorqyttyń ornalasqan jeri – ǵalam (jer) kindigi bolsa, ony shaqpaq bolyp kútip jatqan jylan – osy núkteni qorshaı ornalasqan sheńber bolmaq – bul jerde sáıkestiktiń bar ekendigi kórinip tur. Jer kindigi bolǵan Delfide Apollonnyń molasynyń bolýy men jer kindigi bolǵan Syrdarııada Qorqyttyń bolýy da – taǵy bir sáıkestik. Mine, osynyń barlyǵy gıperboreılik Apollon men gıperboreılik Qorqyttyń bir beıne bolǵandyǵyn kórsetedi.

Qorqyt ańyzyndaǵy jer kindigi bolǵan Syrdarııa beınesi baıyrǵy, gıperboreılik ǵalam kindiginiń keıingi varıaııasy bolyp tabylady. Bastapqyda bul kindik Soltústik polıýste ornalasqan. Ýaqyt óte polıarlyq qısynnyń zodıaktyq qısynǵa almasýyna baılanysty «kindiktik qyzmet» Qus jolynyń, eklıptıkanyń, aspan ekvatorynyń, sondaı-aq jer kókjıeginiń (tórt syzyqtyń qıylysýy – toǵyz joldyń toraby) toǵysý núktesine aýysyp, atalmysh núkte Qus Jolynyń, ıaǵnı, Aspan darııasynyń bir tusyna ornalasatyn bolyp shyǵady. Syrdarııanyń kindiktik bolmysy da, eń aldymen, «aspandyq Syrdarııa» – Qus Jolynyń beınesine baılanysty. Syr nemese Súıin (Saıyn < Seıhýndarııa)10 – Qus Jolynyń «darııalyq» nusqasynyń bir ataýy bolyp tabylady. Sondyqtan Qorqyttyń molasy ornalasqan Syr boıyndaǵy jer kindiginiń túngi aspanǵa proekııasy retinde Qus Joly mańynyń bir koordınattar toǵysyn (shamamen Mergen men Shaıan (Jylaý ustaýshy) shoqjuldyzdarynyń shekteser tusy bolýy tıis) usynýǵa da bolady.

Daǵdyly túsinikterge júginer bolsaq, Qorqyt ajaldan qashyp qutyla almaǵan. Al ǵasyrlar týraly «qorqyttyq qısyn» onyń ólmegendigin, jýyq arada onyń ekinshi ómiriniń bastalatyndyǵynan habar beredi. Qorqyt – máńgi, óıtkeni Qorqyt degenimiz – Ýaqyttyń ózi, ýaqyttyń qazaqtyq (túrktik) versııasy. Qorqyt-ata bizderdi tań qaldyrýyn koımaı keledi. Ol týraly san-alýan ańyzdardyń bizge berer aqpary, jumbaqtalǵan syry áli de kóp. Olardy asha, túsine bilý de, olardan sabaq ala otyryp, búgingi kúıki tirligimizdi retteýge paıdalana bilý de qajet.

1 Osy ańyzdardyń kópshiligi 1999 jyly jaryq kórgen «Qorqyt-ata» degen
enıklopedııalyq jınaqta toptastyrylyp kórsetilgen.

S.Sh.Aıazbekova. Kartına mıra etnosa:
Korkýt-ata ı fılosofııa mýzykı kazahov. A. 1999. 
s.194.

T.Sarybaev. Kıýı kak kommýnıkatıvnoe
ıavlenıe. //Instrýmentalnaıa mýzyka kazahskogo naroda. A. «Óner». 1985. s.54.;
S.Sh.Aıazbekova. Kartına mıra etnosa: Korkýt-ata ı  fılosofııa mýzykı kazahov. A. 1999. s.195.

4  Qorqyt-ata. Enıklopedııalyq jınaq.
A. «Qazaq enıklopedııasy». 1999. ss.92-93.

5  Indeıev entarlnoı Amerıkı
mıfologııa. //MNM 1-520.

6  Iýga. //MNM 2-676.

7  Osylar jóninde qarańyz: A.Dýgın.
Absolıýtnaıa Rodına. M. «Arktogeıa-entr». 1999. ss. 93-104.

8  Aqseleý Seıdimbek. Qorqyt ańyzdary.
//Qorqyt-ata. Enıklopedııalyq jınaq. A. «Qazaq
enıklopedııasy». 1999. s.105-b.

9  Appolon. MNM 1-94.

10 Iaksart, Injý-darııa, t.b. bolyp atalǵan Syrdarııanyń 8-9 ǵ.ǵ., qarlyqtar
tusyndaǵy arab tildi ádebıette «seıhýn» degen ataýǵa ıe bolýynyń ózi saýal
týǵyzady. Osy «seıhýn» sózin biz qazaqtaǵy «Súıin», «Sýyn», «Saıyn», «Seıil»
epostyq, ejirelik, mıftik uǵymdarmen sabaqtastyrǵymyz keledi. «Q» – «s»
aýysymynyń zańdylyǵyn eskere otyryp, Qus
Jolynyń deı-túrktik ataýynyń biri bolǵan «Qaıyn», «Quıyn» sózderiniń
«Saıyn» (Saıyl, Seıil), «Suıyn» (Súıin, Sýyn) degen varıaııalarynyń bolǵandyǵyn
topshylaı alamyz.