Ǵalym Ospanov – natıýrmort sheberi. Sýretshiniń týyndylaryndaǵy zattardyń aıasy qatań shekteýli − bul kóbinese alma, almurt, jemister salýǵa arnalǵan saýyt. Shyǵarma zattardyń tobyn nemese olardyń bireýin ǵana jınaqtap qamtıtynyna qaramastan, kompozıııa qysqa jáne jalpylama túrde sheshiledi. Biraq qarapaıymdylyq pen mınımalızm aldamshy. Ospanov keskindemesine kúrdeli tústik údemeler, sondaı-aq nysannyń muqııat oılastyrylýy jáne onyń keńistikte ornalasýy tán. Nysanmen ár túrli ádiste jumys isteý ony jańasha túrde usynady – túrli masshtabta, onyń ortalyqta ornalasýy, bólinip kórsetilýi, keskinniń buzylýy nemese reńdik kereǵarlyǵy. Bul ádister jekelep nemese jıyntyǵynda da jumys isteı alady, sonda kádimgi alma múldem jańasha turǵyda kórinis tabady – qabyqtyń qurylymdyq sıpaty quddy bir úlkeıtkish áınek astynda nemese makrotúsirilim júıesinde egjeı-tegjeıli kóringende nemese jemistiń qatty syrtynyń birqalypty dóńgelektiginde. Mundaı qabyldaý, onyń metafızıkalyq mánin ashady ári qalypty túsinigin ózgertedi.
Vızýaldy tásilder arqyly sýretshi syrtqy qabatynyń janasý túısikterin jetkizýge tyrysady. Beıneli qabatynyń qurylymy – Ǵalymnyń shyǵarmashylyǵyn quraýshy ózgermeıtin erekshelikteriniń biri. Onyń túsi sýretshiniń qalaýymen terbeledi, quramdas bólikterine bólinip, qaıtadan quralady. Sýretshiniń basty quraly bolyp tabylatyn boıaý amplıtýdasy – baısaldy monohromnyń kúrdeli reńkinen batyl ashyq jergilikti ekpinge deıin qyryq qubylady.
Ǵalym Ospanovtyń úırenshikti dúnıelerdi kútpegen kórý aımaǵynyń buryshynan tamashalaý jáne kórsetý eptiligi, olardy osyǵan turarlyqtaı muqııat paıymdaý men estetıkalyq lázzat alýǵa laıyq álemniń erekshe qubylystaryna aınaldyrady.
Kórme jetekshisi - Ekaterına Reznıkova.
