Aqbota Alımhojına
Ónertanýshy
Ad Libitum kameralyq
ansambli (jetekshisi - Erkin Myrzaǵalıev) kemeńger kompozıtor Iogann Sebastıan Bahtyń shyǵarmalaryn oryndaıdy: skrıpkaǵa arnalǵan konert lıa mınor, «Arıozo», «Sıılıano», «Shýtka», arııa, marsh, menýet jáne t.b.
Iogann Sebastıan Bah – álem mádenıetiniń eń kórnekti ókilderiniń biri. Onyń shyǵarmashylyǵy barlyq janrdy qamtıtyndyǵymen erekshelenedi (operadan basqa), barokko men klassıızm qarsańynda kompozıtor birneshe ǵasyrlar shegindegi mýzyka ónerin tolyqtyrdy. Bah – lırık. Onyń mýzykasynyń ár joly adam júreginiń jylylyǵymen jazylǵan. Kompozıtor shyǵarmalary aıaqtalǵan tutastyqpen, damýdyń serpilisimen erekshelenedi.
Aıqyn kóringen ulttyq sýretshi Bah, protestan horalynyń mýzykalyq dástúrin avstrııa, ıtalıa jáne franııalyq mekteptermen qosty. Qaıtalanbas polıfonııa sheberi - Bah úshin, polıfonııa men gomofondyq úılesim, vokaldy jáne ınstrýmentaldy oılaý tıesili, onyń astarynda kompozıtor shyǵarmashylyǵyndaǵy ár túrli janrlar men stılderdiń ózara tereń baılanysy túsindiriledi.
Kameralyq ansambl Ad Libitum (latyn tilinen aýdarǵanda «qalaýy boıynsha») 9 ınstrýmentten turady; 2 birinshi skrıpkalar, eki alt, eki vıolonchel men kontrabas kiredi. Ansambl mýzykanttary Vıktor Bardashev, Irına Bardasheva, Arman Nazarov, Valerıı Bagaýtdınov, Ramazan Baıkývanov jáne t.b. - halyqaralyq konkýrstardyń laýreattary. Toptyń jetekshisi Erkin Myrzaǵalıev (birinshi skrıpka) P. Chaıkovskıı atyndaǵy Máskeý konservatorııasynyń túlegi, Pýshkın atyndaǵy óner mýzeıinde ótkiziletin túrli konertterdiń qatysýshysy (Máskeý qalasy), Shveıarııa, Reseı jáne Qazaqstan elindegi halyqaralyq konkýrstardyń laýreaty. Erkin Rýmynııa, Vengrııa, Greııa, Shveıarııa, Týrııa, Qytaı jáne basqa da elderge konertter uıymdastyrǵan.
Ansambl – franýz tilinde birlesý, ulasý degen maǵynany beredi. Mýzykadaǵy ansamblde eki nemese odan da kóp mýzykanttar shyǵarmany qosylyp oryndaıdy jáne oryndalatyn mýzyka birdeı ulasyp, ádemi, mánerli bolyp shyǵýy kerek.
Jalpy, mýzyka ómir kórinisterin dybys, áýen arqyly sýretteıdi. Óziniń emoııalyq baǵyty arqyly mýzyka adamzat tarıhynda mádenı-tárbıelik rólin atqarady. Sonymen qatar, mýzykanyń adam sezimin, oıyn dybys arqyly sýretteıtin quraly retinde de mańyzy zor.
Konertte oryndalatyn shyǵarmalardyń ishindegi marsh – kóbinese mereke sherýleri men memlekettik qonaqtaryn saltanatty túrde qarsy alǵan kezde, joryqtarda, oınalady. Eldik, erlik rýhtaǵy erekshe kúsh- jigermen oryndalatyn shyǵarma. Al, arııa – ıtalıan tilinde án degen sóz. Arııa – operalyq mýzykada árbir keıipkerdiń ishki jan dúnıesine baılanysty aıtylytyn áýen. Mysalǵa, qazaq operalaryna keletin bolsaq, A. Jubanov pen L. Hamıdıdiń «Abaı» operasyndaǵy Abaıdyń arııalaryn aıtýǵa bolady. Al, keıde arııa aspapta oryndaý úshin de jazylady.
Osyndaı keremet shyǵarmalardy tyńdap, belgili Batys - Evropa sýretshileri týyndylarynyń aıasynda mýzyka álemine attanǵyńyz kelse, Qasteev mýzeıine asyǵyńyzdar!
Keshtiń júrgizýshileri – belgili mýzykatanýshy Iýrıı Aravın jáne mýzeıdiń menedjment jáne syrtqy baılanys ortalyǵynyń jetekshisi Klara Isabaeva.
