Músin óneri – ǵasyrlar boıy damyp kele jatqan óner. Músindeý óneri - kórkem ónerdiń bir túri bolyp tabylady. Músinshi Dáýren Dosmaǵambetov úshin qazaq beıneleý óneriniń birtýar perzentteri Hákimjan Naýryzbaev, Tólegen Dosmaǵambetov, Esken Sergebaev, Erkin Mergenovterden tálim-tárbıe alyp, bilim kókjıegin keńeıtýi ónerdiń alǵashqy, mańyzdy baspaldaǵy bolǵany sózsiz. Kórmede músinshiniń 20-ǵa jýyq jumystary qoıylady.
1994 j. O.Tańsyqbaev atyndaǵy sándik-qoldanbaly óner kolledjin, 1999 jyly T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq óner akademııasynyń músin ónerin támámdaǵan. Keıin, sol óner ordasynda qalyp, óz ónerin muǵalim retinde jalǵastyrady. Dosmaǵambetovtardy músinshiler áýleti deýge bolady. Ákesi Tólegen Dosmaǵambetov otandyq sáýlet ónerinde ózindik qoltańbasyn qaldyrǵan belgili músinshi bolsa, anasy Olga Prokofeva da osyndaı talant ıesi. Týǵan baýyry Sarjan da otbasylyq úrdisti jalǵastyrýymen tanymal. Sondyqtan músinshi
Dáýren Dosmaǵambetovtyń talanty men talabynyń erte tas jarýy, bıik baǵalanyp júrýi beker emes.
Ákesi, Tólegen Dosmaǵambetov - Qazaqstan mádenıetiniń birtutas kezeńi ulttyq músin óneriniń negizin qalaýshylarynyń biri, qazaq halqynyń batyrlyq tarıhyn beınelegen belgili músinshi bolyp tabylady. Búgingi tańda Dáýren Dosmaǵambetov ákesiniń ónerin ári qaraı jalǵastyrýda. Shyǵarmashylyq ujymda Tólegen Dosmaǵambetovtyń basshylyǵymen birneshe týyndylary jaryqqa shyqty: Ahmet Baıtursynovtyń (Qostanaıda, 2000), Akademık Qanysh Satpaevtyń (Almaty, 2001), "Barystar", «Fontan» atty sándik kompozıııalary (Astana, 2000) jáne "Grand-opera" qonaq úıiniń músindik bezendirýleri.
Sonymen qatar qoǵamdyq qaıratkerlerdiń de birqatar portretteri bar: Nursyltan Nazarbaev, Mıhaıl Esenalıev, Toqtar Áýbakirov jáne t.b. 2006 jyly Aqtaýda stýdenttik músin ornatý boıynsha saıabaqtarǵa
arnalǵan sándik kompozıııalar tájirıbesin júrgizedi: «Buqa», «Tazsha bala», «Mergen», «Saltatty sadaqshy», «Jaǵajaıda», «Qoshqar», dekoratıvtik qysh qumyralar «Tulpar», «Aı múıizdi qoshqar» jáne taǵy da basqa birqatar eskertkishterdiń, memorıaldyq bıýsttardyń avtory.
Bir ereksheligi músinshiniń jumystarynyń ishinde kóbinese «Perishte», «Áıel» beınelerine arnalǵan jumystary kóp. Osy obrazdar arqyly avtordyń ishki jan-dúnıesine úńilýge bolady. Músindeý kúrdeli óner - kompozıııa jaǵynan, materıaldy somdaýda tózimdilikti qajet etedi. Sondaı aýyr jáne qatty materıaldarda granıt, keramıka jáne qolada osyndaı názik taqyryptardy ala otyryp, olardy erekshe plastıkada, músinniń negizinde forma men keńistiktiń jańa ózara baılanysyn taba otyryp pishinge erekshe jumsaqtyq beredi. Jalpy «Perishte» beınesiniń rýhanı máni óte tereńde jatyr. Ol aspanǵa qaraı umtylǵan, pák, Qudaıdyń ǵana ámirin múltiksiz oryndaıtyn quly bolyp esepteledi. Perishteniń beınesin, ádette arqasynda qos qanattarymen antropomorfty kúıinde beınelenedi. Sondyqtan da, músinshi bul beınege jıi oralady jáne ony odan saıyn jetildirgisi keledi.
Taǵy bir kúrdeli jumystarynyń ishindegi qoladan jasalǵan «Gorajanen» («Qala turǵyny», 2017) atty balyqtyń qańqasymen qorektenip jatqan ash mysyqtyń beınesindegi jumysty aıta ketken jón. Avtordyń pikiri boıynsha, bul músin qazirgi zamannyń naǵyz ashkóz, toıymsyz, qanaǵatsyz, tek óz basyn ǵana oılaıtyn dúnıeqor
adamdardyń kelbetin sıpattaıdy. Iaǵnı, músinshi bul jumysynda qazirgi zamanaýı adamdardyń rýhanı qundylyqtarynyń, adamı qasıetteriniń qunsyzdanyp bara jatqanyn kórsetedi.
Daýren eksperıment jasaǵandy unatady. Bir týyndyny birneshe materıalda somdap, aıyrmashylyǵyn eskeredi, ásirese músinniń tuǵyryna erekshe mán beredi. Olardyń formasyn oılastyra qoladan,
allıýmınıı, shynydan, kóbinese aǵashtan jasaıdy jáne onyń joǵaryda ornalasatyn músinimen de úılesimdiligin tabýǵa tyrysady. Sondaı-aq, Dáýren úshin músinniń qaı jerde ornalassa da, onyń adam ómirinde alatyn orny bar dep esepteıdi.
Á.Qasteev atyndaǵy QR Memlekettik óner mýzeıi.
Kórmeniń jetekshisi Aqbota Alımhojına - ónertanýshy, art-menedjer.
