14-19 naýryz aralyǵynda Halyqaralyq teatr kúni men Ǵ.Músirepovtiń 115 jyldyǵyna arnalǵan «Altyn saqa» atty jańa qoıylymdar festıvali ótti. Doda barysynda teatr repertýaryndaǵy ótken jyldyń naýryzy men bıylǵy kóktem aıyna deıin sahnalanǵan balalar spektaklderi jáne keshki qoıylymdar saıysqa tústi. Uıymdastyrýshy – Memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry,-dep habarlaıdy "Aıqyn" gazeti.
Byltyr teatrdyń 70 jyldyǵy qarsańynda alǵash ret uıymdastyrylǵan aıtýly shara bıyl da jalǵasyn tapty. Ózgesheligi – Meshin jylynda balalarǵa arnalǵan qoıylymdar ǵana saıysqa túsken bolsa, bıyl bul báıgede keshki qoıylymdar da baq synap, sharanyń aýqymy keńidi. Dodaǵa ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty Erkin Jýasbek, elimizge Eńbek sińirgen qaıratker Satybaldy Narymbetov, ónertaný ǵylymdarynyń magıstri Sáýle Ábedınova jáne teatr dırektory Sábıt Ábdiqalyqov tórelik etti. Qazylar alqasynyń tóraǵasy – Qazaqstannyń halyq artısi Esmuhan Obaev. Sonymen, «Úzdik sáttik beıne» nomınaııasy Jaqsybek Qurmanbekov pen Qýanysh Turdalınge buıyrsa, «Úzdik qosalqy keıipker» – Saǵyzbaı Qarabalın, Gúljamal Qazaqbaeva, «Úzdik negizgi beıne» – Maqsat Sabıtov, Janar Maqasheva jáne «Úzdik keıipker» atalymy boıynsha Mereı Ájibekov, Tynyshkúl Sultanberdıeva marapattaldy. Jyldyń úzdik akteri retinde Rýslan Ahmetov tanylsa, «Jyl aktrısasy» júldesin Dınara Abdýllına jeńip aldy.
– Bir jaǵynan mundaı aıtýly sharalar merekelik kóńil kúı syılaıtyny anyq. Kórermen súıikti akterleri, qoıylymdarymen qaýyshady. Kez kelgen festıvalge úlken kásibı mindet júkteledi. Áriptesterimniń jumysyn syrttaı baqylap, talqyǵa salyp, taldap, pikir almasý óte qyzyqty jumys. Ádette, buǵan deıin asa qyzyq bola qoımaǵan bir pesa jas rejısserdiń sahnalaýynda tereń oı qozǵap, kórermenge keremet oıly astarymen berilýi múmkin. Men úshin qazirgi ónerdegi jas býyndy baqylaý asa qyzyqty. Mundaı festıvalder tyń bastamalardyń bastaýy bolyp jatatyny jasyryn emes, – deıdi professor Esmuhan Obaev.
Jalpy, festıvalge arnalǵan bes kúnde toǵyz qoıylym sahnalansa, onyń úsheýi balalarǵa arnaldy. Jarystyń shymyldyǵyn rejısser Erlan Káribaevtyń «Ol» monospektakli ashty. Budan bólek, balalarǵa arnalyp Jánibek Álikenniń áserli ertegisiniń negizinde sahnalanǵan rejısser Erjan Qaýlanovtyń «Sıqyrly terezesi» qoıyldy. Jasóspirimderge Oljas Janaıdarovtyń pesasynyń jelisimen jazylǵan «Jastyq týraly» qoıylymy sahnalandy. Rejısseri – Sultan Sraıyl. Reseı jazýshysynyń atyshýly pesasy tuńǵysh ret qazaqshalanyp otyr. Dramatýrg Sultanáli Balǵabaev pesanyń ana tilimizde sóıleýine atsalysqan.
Sonymen qatar «Aı men Kún», «Jańa jyldyq oqıǵa», «Telǵara», «Mahabbat hattary», «Bir sen úshin týdym» jáne «Sýper serkesh» syndy qoıylymdar kórermenmen qaıta qaýyshty.
Festıval týrasynda Memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń kórkemdik jetekshisi Erkin Jýasbek: «27 naýryz – Halyqaralyq teatr kúni. Osy aıtýly mereke qarsańynda elimizdegi belgili teatrlardyń túgeli derlik túrli sharalar ótkizip jatady. «Altyn saqa» festıvali bizdiń teatrdyń atynan usynylǵan tartý desek bolady. Bıylǵy dodada akterlik sheberlikke asa mán berilip, akterlik ónerge kóp kóńil bóldik. Jarysqa qazylyq etken sarapshylar balalar men jalpy sahnalyq qoıylymdarda akterdiń sheber oınaı alýyna baǵa berdi. Balalarǵa arnalǵan qoıylymdardyń keıipkerlerdi jasaýdyń ózindik máseleleri bar. Sahnalyq obraz deńgeıine kóterý – jalpy qazaq teatrynyń máselesi. Sondaı túıtkildi máseleler bizdiń teatrda qalaı sheshilip jatqanyn kórý, sheshý joldaryn izdeý men búgingi deńgeıimizdi saraptaý – negizgi mindet etip alyndy», dep atap ótti.
Asyl TUMAR
