Maqala / #stýdentSózi
Kókshe tarıhyndaǵy Korol Lır
Bıylǵy maýsymda da uly Shekspırdiń "Korol Lır" atty shoqtyǵy bıik týyndysyn sahnaǵa shyǵarýdy murat tutyp otyrmyz. Teatrdyń ishki múmkindiginiń eleýli qıyndyqtaryna qaramastan, klassıkalyq dúnıege qol sozyp otyrǵanymyz, óz múmkindigimizdi synasaq deımiz. Oǵan teatr akterleriniń búgingi qalyptasqan qadamy, ózindik aıtary bar qabilet-qarymy jetip artylar degen úmittemin
Bólim: Teatr
Datasy: 19.02.2019
Avtory: Әйгерім Дүнгененова
Maqala
Kókshe tarıhyndaǵy Korol Lır
Bıylǵy maýsymda da uly Shekspırdiń "Korol Lır" atty shoqtyǵy bıik týyndysyn sahnaǵa shyǵarýdy murat tutyp otyrmyz. Teatrdyń ishki múmkindiginiń eleýli qıyndyqtaryna qaramastan, klassıkalyq dúnıege qol sozyp otyrǵanymyz, óz múmkindigimizdi synasaq deımiz. Oǵan teatr akterleriniń búgingi qalyptasqan qadamy, ózindik aıtary bar qabilet-qarymy jetip artylar degen úmittemin
Bólim: Teatr
Datasy: 19.02.2019
Avtory: Әйгерім Дүнгененова
Kókshe tarıhyndaǵy Korol Lır

Qaıta  órleý  dáýirindegi
aǵylshyn teatrynyń  bıik  shyńy
bolǵan – Ýılıam  Shekspır. Sonaý
kezeńderden  ótip,  qazaq
sahnasyna  kelip  jetken
Shekspır  shyǵarmashylyǵynyń  búgingi
kúnde  orny  erekshe. Bir ǵana ulttyq teatrymyzda emes,
jalpy álemdik  teatr ónerinde klassıkalyq
týyndylarǵa at basyn qaıta buryp, búgingi kún yńǵaıyńa qaraı, keremet sahnalyq
ádistermen kórkemdik jańa reń berý arqyly kórermen kókeıine uıalatý - dástúrge
aınalyp otyr. Sońǵy jyldary qazaq teatrlarynyń renessans dáýiriniń uly
dramatýrgy Ý.Shekspır tragedııalaryna qaıta qol arta bastaýyn osyndaı kemeldenýdiń
kórinisi dep baǵalaımyz. Teatrtanýshy
Merýert Jaqsylyqova: «Aýdarma pesalar, onyń ishinde uly Shekspır pesalaryn
sahnalaý teatr úshin úlken syn. Shekspır shyǵarmalaryn sahnalaýdan teatrdyń
búgingi shyǵarmalyshyq múmkindigi, rejısserdiń oı-tujyrymy, jınaqtaǵan tájirıbesi
men bilimi jáne akterlerdiń kásibı sheberlikteri synǵa salynady. Klassıkaǵa
aınalǵan dramalyq dúnıelerden bizdiń zamanymyzǵa tán úndestik tabý, qazirgi
kórermendi qyzyqtyryp, ótken kúnder oqıǵasynan olarǵa kerekti mán-mazmun izdeý
eń basty shart» [1] - degen oı aıtady.

Shekspır týyndylaryn sahnada
týdyrǵan ulttyq rejıssýramyzdyń talabyna
qoshemet kórsetip, qýattaýǵa tıispiz. Atap aıtqanda, M. O. Áýezov
atyndaǵy teatrda A. Pashkov qoıǵan «Rıchard III» (aýd. H. Erǵalıev),
Qaraǵandynyń  S. Seıfýllın atyndaǵy qazaq
drama teatryndaǵy J. Omarov qoıǵan
«Makbet» (aýd. E. Býketov), Qyzylorda teatryndaǵy H. Temirov qoıǵan
«Korol Lır» (aýd. Á. Kekilbaev) jáne respýblıkalyq balalar men jasóspirimder
teatrynyń sahnalaǵan «Gamlet» (qoıýshy – Qazaq SSR-ine eńbegi sińgen óner
qaıratkeri M. Baıserkenov)  spektaklderi
– qazaq «shekspırnamasyn» tolyqtyra túsken sahnalyq týyndylar.

Qazaq teatry tarıhynda Ý. Shekspırdiń «Korol
Lıri»  «Gamletine» qaraǵanda teatr sahnasyna
kóp qoıylmapty. «Korol Lırdiń» sırek sahnalanýyn teatr synshylary (Á. Syǵaı, B.
Qundaqbaev, t.b.) eń áýeli atalmysh spektakldiń sıýjettik jelisiniń
kúrdeliligimen, oqıǵalarynyń qym-qýyt qoıýlyǵymen, dıalog, monologtyń  uzaqtyǵynan
dep túsindire kele, buǵan bir kezderi qoǵamdyq-áleýmettik, rýhanı-moraldyq
suranys ta bola qoımaǵan sekildi degen eki ushtylaý sebepter aıtady. Korol Lır
jaıyndaǵy ańyz Shekspırden buryn kóp zamannan beri de proza men poezııada talaı
aıtylyp kelipti. Biraq, Shekspır dramasynyń orny tym bólek. Qoıylym rejısseri
M.Ospanov: «Teatr maýsymynyń bizder úshin jan tolqytar sátterimen erekshelenedi.
Bıylǵy maýsymda da uly Shekspırdiń «Korol
Lır» atty shoqtyǵy bıik týyndysyn sahnaǵa shyǵarýdy murat tutyp otyrmyz.  Teatrdyń ishki múmkindiginiń eleýli
qıyndyqtaryna qaramastan, klassıkalyq dúnıege qol sozyp otyrǵanymyz, óz
múmkindigimizdi synasaq deımiz. Oǵan teatr akterleriniń búgingi qalyptasqan
qadamy, ózindik aıtary bar qabilet-qarymy jetip artylar degen úmittemin» - dep
óziniń suhbatynda atap ótken [2]. Sonymen, «jyǵylsań nardan jyǵyl» demekshi,
Kókshetaý qazaq teatry da Ábish Kekilbaevtiń tárjimalaýymen  Shekspırdiń ataqty «Korol Lır» dramasyn  2001 jyldyń 24 shildesinde jaryqqa alyp shyqty.
Qoıýshy-rejısseri – Muratbek Ospanov. Qoıýshy – sýretshisi – Memlekettik syılyqtyń
ıegeri Murat Maqsutov. «Drama tek sahnada ǵana ómir súredi. Onsyz ol jany joq
tán sekildi»[3] degen Gogoldiń tamasha sózi bar. Rasynda, óli dúnıeni ómirge
ákeletin sahnalyq rejıssýra ekendigi sózsiz. Osy taraptan kelgende kólemi 136
bettik týyndyny sahnalaý ońaı emes. Jalpy Shekspır shyǵarmalarynyń deni –
tragedııa.  Sofokldyń «Ónerdiń basy
tragedııadan bastalady» degen qaǵıdasyn ustanǵan bireý bolsa, ol – Shekspır.
Biraq ár tragedııasynyń oqıǵalyq mazmuny, mol ıdeıalyq sheshimi túrlishe bolyp
keledi. Sonymen, Kókshetaý teatrynyń  «Korol Lıri» qandaı  deńgeıde sahnalandy? - degen  suraqqa keleıik. Ol ýaqyt ótip, zaman
ózgergen saıyn «kúlli adamzattyq ortaq ıgilikke» (V. Belınskıı) qyzmet ete
beredi. Ol adam balasyna ortaq murattardy aıtýymen de qundy. Osydan 4 ǵasyr
buryn jazylǵan týyndynyń búgingi kúnmen
úndesýi nede? Osy turǵydan qaraǵanda rejıssýranyń kózdegeni, ishki
mazmundyq jelisi, taqyryptyq aýqymy, harakterlik sıpaty, keıipkerlik
bet-beınesi, búgingi siz ben biz ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń ón-boıynan
tabylatyndyqtan bolar. Osyny rejısser
jaqsy ańǵarǵan. Lırdiń baqytsyzdyǵy men taǵdyry arqyly, birin–biri  talap jeýge ázir ortanyń áleýmettik syıqyn ashyp
beredi.

Qazaq teatr tarıhynda alǵash ret
Korol Lırdi Qyzylorda drama teatry tuńǵysh sahnaǵa shyǵarǵan bolatyn. Atalmysh
qoıylymnyń ózine tán jetken jetistikterimen qatar, jibergen kemshilikteri týraly
maǵlumattar barshylyq. «Qyzylorda teatrynyń sahnasyndaǵy  Korol Lırde uly dramatýrgtiń negizgi ıdeıasy
saqtalǵanymen, qaısybir tustarynda rejısser H.Temirovtiń joǵaltyp alǵandary da
barshylyq, ásirese, Kent pen Glosterge baılanysty oqıǵalardyń tym qysqaryp ketýi
qısynsyz-aq»[4] dep jazady B.Dárimbetov. Osyndaı pikirlerden qulaǵdar
bolǵandyqtan, Kókshetaý teatry pesany kúrdeli ózgeristermen, qysqartýlarmen
mazalamapty. Oqıǵalar jelisi, keıipkerler ara-qatynasy túgeldeı saqtalǵan.
Teatr akterleri de, qoıylym rejısseri M.Ospanov ta bul shyǵarmaǵa úlken
daıarlyqpen kelgenin baıqaýǵa bolady. Rejısser men sýretshi M.Maqsut birlesip,
spektakldiń syrtqy beınesi men sheshimin utymdy oılastyrǵan. Shekspır zamanynyń
qaısybir sumdyqtaryn ishine túıgen kelbetin kóz aldymyzǵa ákeletin qoıylymnyń
beınelik sheshimi retinde sahnaǵa
shahmattyq rette tizile ilinip turǵan qylyshtar kórsetilgen. Tragedııa
keıipkerleriniń ómiri qylyshtyń ótkir júzinde ótip jatyr degen oıǵa jeteleıtin
bul sheshim Shekspır pesasynyń ózeginen shyqqan. Sýretshi Shekspır zamanynyń
zulymdyǵyn, sol dáýirdiń kúrdeli atmosferasyn kórkem beıneleý tásilderimen
tamasha jetkizgen.  Jer shary beıneles
domalaq sferanyń  «sımvoldyq» beıne dekoraııa
retinde  alynýy da  ár túrli oıdy meńzeıdi. Ol - bólinbegen  enshi men baılyq, kózdiń qurty qý  nápsi nemese
dóńgelengen dúnıe hám koroldiń basy degen sımvoldarmen berilgen. Bul
shardyń qoıylymnyń basynan aıaǵyna deıin úlken ról atqaryp turǵanyn aıta ketý
kerek. Máselen, shymyldyq ashylǵannan bastap, Lırdiń shardy ustap turyp aıtatyn
monology, qoıylymnyń ár keıipkerleriniń sol shardyń aınalasynan uzap ketpeı
áreket etýleri úlken pálsapalyq oı tastaıdy. Spektakl basynda bul shar tireýishte
(podstavka) ornalasyp turǵanyn baıqaımyz. Iaǵnı, sýretshi Korol Lırdiń jany ornynda,
tynyshtyqta degen oıǵa jeteleıdi. Bar baılyǵyn úsh qyzyna bólip bermekshi bolǵan
korol kishi qyzy Kordelııanyń jaýabyna kóńili tolmaǵan soń bul shardy yza men
ashýǵa berilý arqyly tireýishten túsirip, jerge domalatýy, koroldiń eńsesi túsip,
kishi qyzynan úmiti úzilgenin kórsetedi. Koroldiń: «basymdaǵy tájimdi, alyńdar
teń bólip» - degen sózin aıtqannan keıin tájin sheship, bos súıemeldiń ishine
salýy – koroldiń bos áýrege salynyp otyrǵanyn boljaıdy. Sur tústi shardyń orta
tusynda shashyraǵan qan ispettes qyzyl tústi boıaýmen salynǵan. Bul - Shespır
zamanynyń zulymdyǵyn kórsetse, birde Lırdiń qanǵa batqan jany nemese basy
ispettes degen oılarǵa jeteleıdi. Koroldiń úsh qyzy Gonerılıa, Regana, Kordelııa
úshtiginiń mızansenalary osy shardyń aınalasynda ótip, úsheýiniń bir-birimen
aıqas dıalogtary kezinde shardy bir-birine qaraı jek kórinishpen ıterip domalatý
arqyly ár qyzynyń ishki-zaryndaǵy «menen aýlaq júr» degen sózdiń jany bar ekenin
sezdiretindeı. Bul sahnalarda shar sahna radıýsy boıynsha qoıylǵan mızansenalar
arqyly domalaıdy. Atalmysh sheshim lırdiń jany tireýsiz qalǵan, qaýip-qater,
qasiretke toly degen oıdy asha otyryp, «jaqyn adamdary onyń janyn oıynshyq kórip
júr» degendi túsindiredi. Osy sahnalardaǵy atmosfera kórermen júregin
tebirentpeı qoımasy aıdan anyq. Ásirese
Lırdiń jan dúnıesindegi arpalysty kórsetetin  kórinistegi naızaǵaı  ottary men daýyl ádemi  úılesim tapqan. Qoıylym fınalynda Shardyń
joǵary qaraı kóterilýi Lırdiń jan tásilim etkenin túsindiredi.

Sýretshi zaman tynysyn jetkizýde
utymdy sheshimge qadam jasaǵan. Qazaq senografııasynyń bastaýynda turǵan talantty
teatr sýretshisi  Murat Maqsut izdenisteri
osyndaı astarly oılylyǵymen qymbat.

Qoıylym áýeni de Shekspır
zamanynyń zulymdyǵyn kórsetý maqsatynda utymdy tańdalǵan. Spektakl shymyldyǵy
ashylǵannan bastap bir asa jaǵymsyz ay dybys kórermen boıyna qorqynysh pen úreı
shaqyryp, oqıǵa atmosferasyn asha túsedi. Spektakldegi keıbir sahnalarda osy
áýen oınalyp, qazir bir qaýip-qater tónedi degen refleks sezimin týdyrady.
Atalmysh áýen  kórermendi oqıǵa jelisine
odan ári berilip, qoıylymnyń mańyzdy tustaryn jiberip almaýlaryna úlken yqpal
kórsetti, ári kómekshi qural bola aldy.

Atalmysh spektakldegi kúlli
qaqtyǵystar men ony týǵyzatyn oqıǵalar qazir bizdiń de aınalamyzda bolyp jatyr.
Izgilik pen zulymdyq, birbetkeılik pen ekijúzdilik, sarańdyq pen satqyndyq
tárizdi alma-kezek aıqasqa túse beretin bitispes kúshterdiń ózara aıqasy búginde
ómir
sahnasynda berik tur. «Qartaıdym» dep bar ıeligin úsh qyzyna bólip
bermekshi bolǵan ańǵal korol ázázildiń sózine erip adal perzenti – kishi qyzy
Kordelııaǵa qarǵys batasyn berip, jasaý-jabdyqsyz Franııaǵa attandyrady.

Dańǵoı koroldiń endigi taǵdyry
eki qyzy Gonerılıa – (J. Qusaıynova) men
Regana – (G. Jakılına), Kornýel
gerogynyń (E. Mustanov) jáne graf Glosterdiń (Q.Qalqataev) nekesiz uly
Edmýndtyń (E. Dúngenenov) tóńireginde   aınalady. Osy  adamdardyń boıyndaǵy  jyrtqysh minezden  korol ǵana emes  onyń kishi qyzy-Kordelııa (A.Júnisova),
Kent-(T.Kóńbaıuly), Edgar (J.Qaldarov), Alban Gerogi (B.Imanǵazıev),
saıqymazaq  (S.Shaımerdenov), Gloster
(Q.Qalqataev), saraı qyzmetshisi Osvald (B.Ersin) sekildi  adal
jandar qanshama azap shegip, jazyqsyz opat bolady.  Alban geroginiń  «Opasyzǵa – kór azap pen  taýqymet»
degen sózderi sońǵy  úkim tárizdi.
Spektakl qym-qýyt  oqıǵalardyń
shıryǵýymen údeı  otyryp óziniń  kýlmınaııasyna  da jetedi. Azap pen qorlyqtyń mazaǵyna
aınalǵan,  bir jaǵy óziniń aqylsyzdyǵynan
bolyp,  barynan aıyrylǵan Lır  aqyry jan tásilim etedi. Baq qaıda,  dúrildegen baıaǵy ataq qaıda? Bári jalǵan.
«Opasyzdyq júrgen jerde  ońǵan ómir
bolmaıdy» degen oı aıtady.  Eki jarym
saǵatqa sozylǵan qoıylymnyń  úzilissiz
júrýi de onyń ishki  dınamıkasynan
týyndap jatyr. Sát saıyn údeı túsetin dramalyq qaqtyǵystardy, ártúrli  harakterlerdiń is-áreketin  úzip alýǵa bolmaıtyn tárizdi. Bul jóninen
rejıssýra durys sheshimge kelgen. Akterlerdiń plastıkasy  kásibı talapqa  saı ıgerilgen.  Sóz saptaýlary, daýys ıntonaııalary  ártúrli bolǵanymen, qatań talapqa  negizdelgen
birizdilikti ańǵartady.

Lırdi oınaǵan Qaırat Myrzabolatov
óz keıipkeriniń bolmysyndaǵy kezeńdik ózgeristerdiń (esinen adasatyn tusyna
deıin jáne esinen aljasqannan keıin) arasyn naqtyly bederleı bilgen. Biraq áli
de bolsa mátindi ishke túsirip, jattandylyqtan arylyp, shıryǵa áreket etý kerek. Degenmen,
akter Qaırat tez ashýlanshaq keletin korol beınesindegi ańǵaldyq pen
aqymaqtyqtyń kiltin jaqsy taba bilgen. Onyń spektakldiń alǵashqy sahnasynan-aq
baıqaýǵa bolady. Máselen, koroldiń eki úlken qyzdarynyń jaǵympazdyqtary men
jalǵan maqtaýlaryna senip, kishi qyzynyń shynaıy mahabbatyn túsinbegen kezdegi
akterdiń dekoraııa rólin oınap turǵan shardy tireýishten astan-kestenńin shyǵaryp domalatyp,
baryp qyzyna qarǵys batasyn jaýdyrǵanynan bilemiz. Iaǵnı, patsha ashýǵa erik
bergen. Muny akter Qaırat dóp basyp túsingenine esh kúmán keltirmeımiz.

Alaıda aq óleńmen qurylǵan tereń pálsapalyq
jaǵdaılardy beretin  uzaq
monologtardy  oıǵa toqyp,  ony jetkize bilý  ońaı emes. Osy jaǵynan alyp qaraǵanda
áttegen-aılar da boldy. Spektaklge
qatysatyn keıbir akterlik quram asqan sheberlikpen erekshelene qoımaǵan. Kóbinese
keıipkerlerdiń syrtqy túr-tulǵasyna zeıin qoıyp, olardyń jan-dúnıesine tereń
úńilýdi jón kórmegen. Sóz ben áreketterdiń
úılesimin  taýyp, minez ashý
jaǵynan dittegen mejege jetpeı jatty. Mysalǵa, T.Kóńbaıdyń
Kenti, B.Imanǵazınovtyń Alban gerogynda qazaqı qalyp, ulttyq kanon baıqalatyny ańǵarylyp, eń bastysy árekettiń
jetispeýshiligimen túsindirer edik. Jalpy, akter tehnıkasy elementeriniń shoǵyry
– áreket arqyly tárbıeleýdi úlgi tutady. «Sahnalyq áreket» degen túsinikke N.P.Hmelevtiń
mynadaı anyqtamany alsaq:

2. N.P.Hmelevtiń áreket týraly
anyqtamasy: «Munda, akter áreketi dep, tek ısharat pen belsendi mızansenany
ǵana emes, sonymen birge áreketti týdyratyn oıdy, seriktesimen qarym-qatynasyn,
qorshaǵan ortaǵa shynaıy reakııasyn jáne t.b. aıtady. Basqa sózben aıtqanda
sahnada áreket etý degenimiz, oılaı bilý jáne keıipkerdiń ómirimen shynaıy ómir
súre bilý» [3].

Baıqasaq, osy aıtylǵandardyń
barlyǵy kúrdeli bolyp kórinedi. Biraq, qalaı bolǵanda da, akterge áreketti
anyqtaý, áreket tizbegin ashý qajet. Sebebi, akter óneriniń materıaly, negizi –
óziniń áreketi degen qorytyndyǵa kelemiz.

Jalpy akterlerdiń osy
dramaǵa  jan-jaqty daıyndyqpen
kelip,  úlken jaýapkershilikti  sezinip, shyǵarmashylyq múmkindikterin barynsha
paıdalanǵandary  ańǵarylady. Ásirese,
bóle jara, Lırdiń  úsh qyzy  (Gonerılııa) – J.Qusaıynova, Regana –
(G.Jakılına), jáne Kordelııa – (A.Júnisova) keıipkerleriniń bir-birimen baılanys
lınııalary, áreketteri, mızansenalary men olardyń bir-birine degen
kózqarastarynan aktrısalardyń atalmysh rólderge úlken jaýapkershilikpen
kelgenderin baıqadyq. Lırdiń Kordelııa atty eń kishi qyzynyń kıimi de Regana men
Gonerılııadan ózgeshelenip, aq tústi bolýy da, onyń ákesiniń aldynda páktigi men
adaldyǵyna tolyq dálel bola otyryp, sahnalyq kostıým jaǵynan da utymdy sheshim dep
qabyldaýǵa tolyq negiz bar. Bul sheshimniń de maǵynasy óte astarly. Kordelııanyń: «Men
sizdi jaqsy kóremin. Qaryzym talap etkendeı, ne kóp emes, ne az da emes» -
degen sózi onyń ákesine degen mahabbaty men qurmetiniń sonshalyqty joǵary
ekendigin, óz sezimin kóptiń kózinshe kórsetkisi kelmeıtini arqyly túsindiredi. Kordelııanyń
Regana-Gonerılıa jubynan ózgesheligi – onyń tek ádildik pen adaldyq zańyn alǵa
tartatyn jan ekenin meńzeı otyryp, onyń qoıylym sońynda aqyry o dúnıelik
bolatynyn (arýaq) da ańǵartady. Osy jaǵynan aktrısa A.Júnisova keıipkeri
Kordelııanyń jan tazalyǵy men adaldyǵyn óte nanymdy jetkize bilgen. Aktrısa
óziniń daýys tembri men kelisti faktýrasy arqyly da kórermendi ózine eriksiz
baýraıdy.

Al, Gonerılıa men Regananyń
kıimderiniń qara tústi bolýy olardyń anyǵynda dúnıeqońyz, ekijúzdilikterin,
baılyq úshin ákesiniń janyn berýge daıar turǵan jandardyń beınesin kóz aldymyzǵa
ákelip tur. Lır men Kordelııadan keıingi turǵan Shekspır keıipkerleriniń negizgi
juby – Gonerılıa men Regana atty úlken qyzdary. Olar spektakl barysynda únemi
birge paıda bolyp, jaǵymsyz áreketteri arqyly adamnyń yǵyryna tıip otyrady.
Olardyń oılary men kózqarastary óte jaqyn. Ekeýiniń bir-birin jaqsy túsinetinin
jáne sińlileri Kordelııa men ákeleri Lırdi jek kóretinderin  J.Qusaıynovanyń oryndaýyndaǵy Gonerılıa
Reganaǵa:  «Eger ol munda turǵysy
kelmese, saǵan barsyn, Regana! Ekeýmizdiń oıymyz bir jerden toǵysatynyna
senimdimin. Qý qart! Bılikti bólip berem degenimen, barlyǵyn óziniń qol astyna
almaqshy. Bilip júrsin, ekeýmizge buıryqtyń jaqpaıtynyn» - degen sózinen-aq
túsinýge bolady. Osylaısha, atalmysh jaǵymsyz juptyń jaǵymdy jupqa qarsy turǵanyn
baıqaımyz. Aktrısa keıipkeriniń psıhologııasyn jete túsingen, oıyny janǵa
ılanymdy ári  nanymdy kórindi. Regana men
Gonerılıa beıneleri ashyp kórsetken basty másele – balalardyń ata-analaryna
degen rızashylyǵy men qurtmetteriniń joıylýy degen oıǵa jeteleıdi. «Zulymdyq
kúshteri» dep jazady D. Steffer, «Korol Lırde úlken masshtabqa ıe bolady jáne
eki túrli zulymdyq túrlerin  usynady: biri
Regana men Gonerılıa  usynǵan haıýandyq, endi
biri Edmýnd usynǵan   teorııalyq turǵyda  negizdelgen ateızm. Jáne bul ekeýin
aralastyrý múldem múmkin emes».

Edmýnd (E.Dúngenenov) – graf Glosterdiń
nekesiz uly. Oqıǵanyń basynan bastap onyń jaǵymsyz keıipker ekenin baıqaý qıyn
emes. Ol Glosterdiń uly Edgar ekeýiniń arasyna ot salyp, janjaldastyrady. Keıin
Glosterdi Kornýel gerogyna tapsyrý arqyly satqyndyq jasaıdy. Oǵan qosa,
Alban gerogyna qarsy ósek taratyp, Regana men Gonerılıaǵa birdeı sezimin
bildiredi. Jáne de, Kordelııany óltirý týraly buıryqty onyń  ózine-ózi qol jumsaǵandaı etip jasaýy syndy
Edmýnd qylmystarynyń tizbegin akter E.Dúngenenov naqtyly bederleı bilgen. Onyń
kóńil-kúı ózgeristeri, keıipkeriniń damý evolıýııalary shyndyqqa úılesedi desek
artyq bolmas.

Kókshetaýdaǵy belgili jýrnalıst  Saǵymbala Súleımenqyzy 2001 jylǵy «Aq jelken»
gazetiniń 10 sanynda «Shahmet Qusaıynov atyndaǵy teatr» atty maqalasynda
akterlerdiń eńbekteri jaıly óz oıyn bylaı jetkizgen: «Korol Lır» - teatrdyń
bes jyldyq jumysynyń qorytyndy emtıhany syndy. Jas óner ordasynyń bes jyl boıǵy
izdenisiniń, eńbeginiń sheberlik deńgeıiniń baǵasy osy spekatakl arqyly
berilmek. Bas róldi oınaý jas akter Qaırat Myrzabolatovqa júktelip otyr. Sóz reti
kelgende Qaırat týrasynda basa aıta ketý abzal. Qaırat júre sheberligi tanylyp,
aıaq asty ashylǵan akter. Onyń oınaýyndaǵy Qarabaı beınesi eshkimge, eshqandaı
teatrdyń qoltańbasyna uqsamaıdy. Qaırat eshkimdi qaıtalamaıtyn akter ekenin
tanytyp qaldy» - dep jazdy jýrnalıst Saǵymbala Súleımenqyzy. [6].

Lır beınesindegi Q.Myrzabolatovtyń  qataldyǵy men qatar júrgen ańqaýlyǵy, keıipker
Glosterdi oınatqan  Q.Qalqataev, Saıqymazaq
keıpindegi S.Sháımerdenov akterlik
sheberlikterin  atasaq artyq  bolmas. Sebebi, olar óz rólderiniń oqıǵa
shıelenisinen bastap, qaqtyǵys (konflıkt), sheshimge deıingi aralyqty qamtıtyn
kóńil-kúı ózgeristeri men keıipkerdiń ósý evolıýııasyn qatań ustaıtyndary
ańǵarylady.

2000 jyldary Shekspırdiń shyrqaý
shyńyna sátti  qadam basqan akterlerdiń
alar asýlary  alda.

Qaı  teatr
bolmasyn  búgingi  zamannyń
ózekti  taqyrybyn  qozǵaıtyn
shyǵarmalardy  sahnadan  kórsetýdi
kózdeıdi.  Shekspırdiń  barlyq
shyǵarmalary  búgingi  kúnniń
máselesin  kóterip,  halyqqa
bir  oı  salary
daýsyz.  Osyndaı  qazynamyzdan aıyrylmas  úshin
teatrdyń  shynaıy  janashyry
bolyp,    ónerdiń   alǵa
basýyna  óz  úlesimizdi
qosyp,  keleshek  urpaqqa
mıras  etip  qaldyrý
bizdiń  qolymyzda.

Paıdalanǵan ádebıetter:

  1. Omarov T.I «Áreket – sahna óneriniń negizi»
  2. B.E.Zahava «Masterstvo aktera ı rejıssera»
  3. N.Gorchakov «Rejısserskıe ýrokı Stanıslavskogo»
  4. V.A.Orlov «Tvorcheskoe nasledıe»
  5. K.S.Stanıslavskıı  «Rabota aktera nad soboı»
  6. Husaıynov Shahmet. Altyn qalam (Tól týyndylary). Qalamdastar kózimen (Oı-pikirler). Kózkórgender sózderi (Zamandastarynyń estelikteri). Almaty: «Arys» baspasy, 2005. – 352.