Qaıta órleý dáýirindegi aǵylshyn teatrynyń bıik shyńy bolǵan – Ýılıam Shekspır. Sonaý kezeńderden ótip, qazaq sahnasyna kelip jetken Shekspır shyǵarmashylyǵynyń búgingi kúnde orny erekshe. Bir ǵana ulttyq teatrymyzda emes, jalpy álemdik teatr ónerinde klassıkalyq týyndylarǵa at basyn qaıta buryp, búgingi kún yńǵaıyńa qaraı, keremet sahnalyq ádistermen kórkemdik jańa reń berý arqyly kórermen kókeıine uıalatý - dástúrge aınalyp otyr. Sońǵy jyldary qazaq teatrlarynyń renessans dáýiriniń uly dramatýrgy Ý.Shekspır tragedııalaryna qaıta qol arta bastaýyn osyndaı kemeldenýdiń kórinisi dep baǵalaımyz. Teatrtanýshy Merýert Jaqsylyqova: «Aýdarma pesalar, onyń ishinde uly Shekspır pesalaryn sahnalaý teatr úshin úlken syn. Shekspır shyǵarmalaryn sahnalaýdan teatrdyń búgingi shyǵarmalyshyq múmkindigi, rejısserdiń oı-tujyrymy, jınaqtaǵan tájirıbesi men bilimi jáne akterlerdiń kásibı sheberlikteri synǵa salynady. Klassıkaǵa aınalǵan dramalyq dúnıelerden bizdiń zamanymyzǵa tán úndestik tabý, qazirgi kórermendi qyzyqtyryp, ótken kúnder oqıǵasynan olarǵa kerekti mán-mazmun izdeý eń basty shart» [1] - degen oı aıtady.

Shekspır týyndylaryn sahnada týdyrǵan ulttyq rejıssýramyzdyń talabyna qoshemet kórsetip, qýattaýǵa tıispiz. Atap aıtqanda, M. O. Áýezov atyndaǵy teatrda A. Pashkov qoıǵan «Rıchard III» (aýd. H.Erǵalıev), Qaraǵandynyń S.Seıfýllın atyndaǵy qazaq drama teatryndaǵy J.Omarov qoıǵan «Makbet» (aýd. E.Býketov), Qyzylorda teatryndaǵy H.Temirov qoıǵan «Korol Lır» (aýd. Á.Kekilbaev) jáne respýblıkalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń sahnalaǵan «Gamlet» (qoıýshy – Qazaq SSR-ine eńbegi sińgen óner qaıratkeri M.Baıserkenov) spektaklderi – qazaq «shekspırnamasyn» tolyqtyra túsken sahnalyq týyndylar.

Qazaq teatry tarıhynda Ý. Shekspırdiń «Korol Lıri» «Gamletine» qaraǵanda teatr sahnasyna kóp qoıylmapty. «Korol Lırdiń» sırek sahnalanýyn teatr synshylary (Á.Syǵaı, B.Qundaqbaev, t.b.) eń áýeli atalmysh spektakldiń sıýjettik jelisiniń kúrdeliligimen, oqıǵalarynyń qym-qýyt qoıýlyǵymen, dıalog, monologtyń uzaqtyǵynan dep túsindire kele, buǵan bir kezderi qoǵamdyq-áleýmettik, rýhanı-moraldyq suranys ta bola qoımaǵan sekildi degen eki ushtylaý sebepter aıtady. Korol Lır jaıyndaǵy ańyz Shekspırden buryn kóp zamannan beri de proza men poezııada talaı aıtylyp kelipti. Biraq, Shekspır dramasynyń orny tym bólek. Qoıylym rejısseri M.Ospanov: «Teatr maýsymynyń bizder úshin jan tolqytar sátterimen erekshelenedi. Bıylǵy maýsymda da uly Shekspırdiń «Korol Lır» atty shoqtyǵy bıik týyndysyn sahnaǵa shyǵarýdy murat tutyp otyrmyz. Teatrdyń ishki múmkindiginiń eleýli qıyndyqtaryna qaramastan, klassıkalyq dúnıege qol sozyp otyrǵanymyz, óz múmkindigimizdi synasaq deımiz. Oǵan teatr akterleriniń búgingi qalyptasqan qadamy, ózindik aıtary bar qabilet-qarymy jetip artylar degen úmittemin» - dep óziniń suhbatynda atap ótken [2]. Sonymen, «jyǵylsań nardan jyǵyl» demekshi, Kókshetaý qazaq teatry da Ábish Kekilbaevtiń tárjimalaýymen Shekspırdiń ataqty «Korol Lır» dramasyn 2001 jyldyń 24 shildesinde jaryqqa alyp shyqty. Qoıýshy-rejısseri – Muratbek Ospanov. Qoıýshy – sýretshisi – Memlekettik syılyqtyń ıegeri Murat Maqsutov. «Drama tek sahnada ǵana ómir súredi. Onsyz ol jany joq tán sekildi»[3] degen Gogoldiń tamasha sózi bar. Rasynda, óli dúnıeni ómirge ákeletin sahnalyq rejıssýra ekendigi sózsiz. Osy taraptan kelgende kólemi 136 bettik týyndyny sahnalaý ońaı emes. Jalpy Shekspır shyǵarmalarynyń deni – tragedııa. Sofokldyń «Ónerdiń basy tragedııadan bastalady» degen qaǵıdasyn ustanǵan bireý bolsa, ol – Shekspır. Biraq ár tragedııasynyń oqıǵalyq mazmuny, mol ıdeıalyq sheshimi túrlishe bolyp keledi. Sonymen, Kókshetaý teatrynyń «Korol Lıri» qandaı deńgeıde sahnalandy? - degen suraqqa keleıik. Ol ýaqyt ótip, zaman ózgergen saıyn «kúlli adamzattyq ortaq ıgilikke» (V.Belınskıı) qyzmet ete beredi. Ol adam balasyna ortaq murattardy aıtýymen de qundy. Osydan 4 ǵasyr buryn jazylǵan týyndynyń búgingi kúnmen úndesýi nede? Osy turǵydan qaraǵanda rejıssýranyń kózdegeni, ishki mazmundyq jelisi, taqyryptyq aýqymy, harakterlik sıpaty, keıipkerlik bet-beınesi, búgingi siz ben biz ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń ón-boıynan tabylatyndyqtan bolar. Osyny rejısser jaqsy ańǵarǵan. Lırdiń baqytsyzdyǵy men taǵdyry arqyly, birin–biri talap jeýge ázir ortanyń áleýmettik syıqyn ashyp beredi.

Qazaq teatr tarıhynda alǵash ret Korol Lırdi Qyzylorda drama teatry tuńǵysh sahnaǵa shyǵarǵan bolatyn. Atalmysh qoıylymnyń ózine tán jetken jetistikterimen qatar, jibergen kemshilikteri týraly maǵlumattar barshylyq. «Qyzylorda teatrynyń sahnasyndaǵy Korol Lırde uly dramatýrgtiń negizgi ıdeıasy saqtalǵanymen, qaısybir tustarynda rejısser H.Temirovtiń joǵaltyp alǵandary da barshylyq, ásirese, Kent pen Glosterge baılanysty oqıǵalardyń tym qysqaryp ketýi qısynsyz-aq»[4] dep jazady B.Dárimbetov. Osyndaı pikirlerden qulaǵdar bolǵandyqtan, Kókshetaý teatry pesany kúrdeli ózgeristermen, qysqartýlarmen mazalamapty. Oqıǵalar jelisi, keıipkerler ara-qatynasy túgeldeı saqtalǵan. Teatr akterleri de, qoıylym rejısseri M.Ospanov ta bul shyǵarmaǵa úlken daıarlyqpen kelgenin baıqaýǵa bolady. Rejısser men sýretshi M.Maqsut birlesip, spektakldiń syrtqy beınesi men sheshimin utymdy oılastyrǵan. Shekspır zamanynyń qaısybir sumdyqtaryn ishine túıgen kelbetin kóz aldymyzǵa ákeletin qoıylymnyń beınelik sheshimi retinde sahnaǵa shahmattyq rette tizile ilinip turǵan qylyshtar kórsetilgen. Tragedııa keıipkerleriniń ómiri qylyshtyń ótkir júzinde ótip jatyr degen oıǵa jeteleıtin bul sheshim Shekspır pesasynyń ózeginen shyqqan. Sýretshi Shekspır zamanynyń zulymdyǵyn, sol dáýirdiń kúrdeli atmosferasyn kórkem beıneleý tásilderimen tamasha jetkizgen. Jer shary beıneles domalaq sferanyń «sımvoldyq» beıne dekoraııa retinde alynýy da ár túrli oıdy meńzeıdi. Ol - bólinbegen enshi men baılyq, kózdiń qurty qý nápsi nemese dóńgelengen dúnıe hám koroldiń basy degen sımvoldarmen berilgen. Bul shardyń qoıylymnyń basynan aıaǵyna deıin úlken ról atqaryp turǵanyn aıta ketý kerek. Máselen, shymyldyq ashylǵannan bastap, Lırdiń shardy ustap turyp aıtatyn monology, qoıylymnyń ár keıipkerleriniń sol shardyń aınalasynan uzap ketpeı áreket etýleri úlken pálsapalyq oı tastaıdy. Spektakl basynda bul shar tireýishte (podstavka) ornalasyp turǵanyn baıqaımyz. Iaǵnı, sýretshi Korol Lırdiń jany ornynda, tynyshtyqta degen oıǵa jeteleıdi. Bar baılyǵyn úsh qyzyna bólip bermekshi bolǵan korol kishi qyzy Kordelııanyń jaýabyna kóńili tolmaǵan soń bul shardy yza men ashýǵa berilý arqyly tireýishten túsirip, jerge domalatýy, koroldiń eńsesi túsip, kishi qyzynan úmiti úzilgenin kórsetedi. Koroldiń: «basymdaǵy tájimdi, alyńdar teń bólip» - degen sózin aıtqannan keıin tájin sheship, bos súıemeldiń ishine salýy – koroldiń bos áýrege salynyp otyrǵanyn boljaıdy. Sur tústi shardyń orta tusynda shashyraǵan qan ispettes qyzyl tústi boıaýmen salynǵan. Bul - Shespır zamanynyń zulymdyǵyn kórsetse, birde Lırdiń qanǵa batqan jany nemese basy ispettes degen oılarǵa jeteleıdi. Koroldiń úsh qyzy Gonerılıa, Regana, Kordelııa úshtiginiń mızansenalary osy shardyń aınalasynda ótip, úsheýiniń bir-birimen aıqas dıalogtary kezinde shardy bir-birine qaraı jek kórinishpen ıterip domalatý arqyly ár qyzynyń ishki-zaryndaǵy «menen aýlaq júr» degen sózdiń jany bar ekenin sezdiretindeı. Bul sahnalarda shar sahna radıýsy boıynsha qoıylǵan mızansenalar arqyly domalaıdy. Atalmysh sheshim lırdiń jany tireýsiz qalǵan, qaýip-qater, qasiretke toly degen oıdy asha otyryp, «jaqyn adamdary onyń janyn oıynshyq kórip júr» degendi túsindiredi. Osy sahnalardaǵy atmosfera kórermen júregin tebirentpeı qoımasy aıdan anyq. Ásirese Lırdiń jan dúnıesindegi arpalysty kórsetetin kórinistegi naızaǵaı ottary men daýyl ádemi úılesim tapqan. Qoıylym fınalynda Shardyń joǵary qaraı kóterilýi Lırdiń jan tásilim etkenin túsindiredi.

Sýretshi zaman tynysyn jetkizýde utymdy sheshimge qadam jasaǵan. Qazaq senografııasynyń bastaýynda turǵan talantty teatr sýretshisi Murat Maqsut izdenisteri osyndaı astarly oılylyǵymen qymbat.

Qoıylym áýeni de Shekspır zamanynyń zulymdyǵyn kórsetý maqsatynda utymdy tańdalǵan. Spektakl shymyldyǵy ashylǵannan bastap bir asa jaǵymsyz ay dybys kórermen boıyna qorqynysh pen úreı shaqyryp, oqıǵa atmosferasyn asha túsedi. Spektakldegi keıbir sahnalarda osy áýen oınalyp, qazir bir qaýip-qater tónedi degen refleks sezimin týdyrady. Atalmysh áýen kórermendi oqıǵa jelisine odan ári berilip, qoıylymnyń mańyzdy tustaryn jiberip almaýlaryna úlken yqpal kórsetti, ári kómekshi qural bola aldy.

Atalmysh spektakldegi kúlli qaqtyǵystar men ony týǵyzatyn oqıǵalar qazir bizdiń de aınalamyzda bolyp jatyr. Izgilik pen zulymdyq, birbetkeılik pen ekijúzdilik, sarańdyq pen satqyndyq tárizdi alma-kezek aıqasqa túse beretin bitispes kúshterdiń ózara aıqasy búginde ómir sahnasynda berik tur. «Qartaıdym» dep bar ıeligin úsh qyzyna bólip bermekshi bolǵan ańǵal korol ázázildiń sózine erip adal perzenti – kishi qyzy Kordelııaǵa qarǵys batasyn berip, jasaý-jabdyqsyz Franııaǵa attandyrady.

Dańǵoı koroldiń endigi taǵdyry eki qyzy Gonerılıa – (J. Qusaıynova) men Regana – (G. Jakılına), Kornýel gerogynyń (E. Mustanov) jáne graf Glosterdiń (Q.Qalqataev) nekesiz uly Edmýndtyń (E. Dúngenenov) tóńireginde aınalady. Osy adamdardyń boıyndaǵy jyrtqysh minezden korol ǵana emes onyń kishi qyzy-Kordelııa (A.Júnisova), Kent-(T.Kóńbaıuly), Edgar (J.Qaldarov), Alban Gerogi (B.Imanǵazıev), saıqymazaq (S.Shaımerdenov), Gloster (Q.Qalqataev), saraı qyzmetshisi Osvald (B.Ersin) sekildi adal jandar qanshama azap shegip, jazyqsyz opat bolady. Alban geroginiń «Opasyzǵa – kór azap pen taýqymet» degen sózderi sońǵy úkim tárizdi. Spektakl qym-qýyt oqıǵalardyń shıryǵýymen údeı otyryp óziniń kýlmınaııasyna da jetedi. Azap pen qorlyqtyń mazaǵyna aınalǵan, bir jaǵy óziniń aqylsyzdyǵynan bolyp, barynan aıyrylǵan Lır aqyry jan tásilim etedi. Baq qaıda, dúrildegen baıaǵy ataq qaıda? Bári jalǵan. «Opasyzdyq júrgen jerde ońǵan ómir bolmaıdy» degen oı aıtady. Eki jarym saǵatqa sozylǵan qoıylymnyń úzilissiz júrýi de onyń ishki dınamıkasynan týyndap jatyr. Sát saıyn údeı túsetin dramalyq qaqtyǵystardy, ártúrli harakterlerdiń is-áreketin úzip alýǵa bolmaıtyn tárizdi. Bul jóninen rejıssýra durys sheshimge kelgen. Akterlerdiń plastıkasy kásibı talapqa saı ıgerilgen. Sóz saptaýlary, daýys ıntonaııalary ártúrli bolǵanymen, qatań talapqa negizdelgen birizdilikti ańǵartady.

Lırdi oınaǵan Qaırat Myrzabolatov óz keıipkeriniń bolmysyndaǵy kezeńdik ózgeristerdiń (esinen adasatyn tusyna deıin jáne esinen aljasqannan keıin) arasyn naqtyly bederleı bilgen. Biraq áli de bolsa mátindi ishke túsirip, jattandylyqtan arylyp, shıryǵa áreket etý kerek. Degenmen, akter Qaırat tez ashýlanshaq keletin korol beınesindegi ańǵaldyq pen aqymaqtyqtyń kiltin jaqsy taba bilgen. Onyń spektakldiń alǵashqy sahnasynan-aq baıqaýǵa bolady. Máselen, koroldiń eki úlken qyzdarynyń jaǵympazdyqtary men jalǵan maqtaýlaryna senip, kishi qyzynyń shynaıy mahabbatyn túsinbegen kezdegi akterdiń dekoraııa rólin oınap turǵan shardy tireýishten astan-kestenńin shyǵaryp domalatyp, baryp qyzyna qarǵys batasyn jaýdyrǵanynan bilemiz. Iaǵnı, patsha ashýǵa erik bergen. Muny akter Qaırat dóp basyp túsingenine esh kúmán keltirmeımiz.

Alaıda aq óleńmen qurylǵan tereń pálsapalyq jaǵdaılardy beretin uzaq monologtardy oıǵa toqyp, ony jetkize bilý ońaı emes. Osy jaǵynan alyp qaraǵanda áttegen-aılar da boldy. Spektaklge qatysatyn keıbir akterlik quram asqan sheberlikpen erekshelene qoımaǵan. Kóbinese keıipkerlerdiń syrtqy túr-tulǵasyna zeıin qoıyp, olardyń jan-dúnıesine tereń úńilýdi jón kórmegen. Sóz ben áreketterdiń úılesimin taýyp, minez ashý jaǵynan dittegen mejege jetpeı jatty. Mysalǵa, T.Kóńbaıdyń Kenti, B.Imanǵazınovtyń Alban gerogynda qazaqı qalyp, ulttyq kanon baıqalatyny ańǵarylyp, eń bastysy árekettiń jetispeýshiligimen túsindirer edik. Jalpy, akter tehnıkasy elementeriniń shoǵyry – áreket arqyly tárbıeleýdi úlgi tutady. «Sahnalyq áreket» degen túsinikke N.P.Hmelevtiń mynadaı anyqtamany alsaq:

2. N.P.Hmelevtiń áreket týraly anyqtamasy: «Munda, akter áreketi dep, tek ısharat pen belsendi mızansenany ǵana emes, sonymen birge áreketti týdyratyn oıdy, seriktesimen qarym-qatynasyn, qorshaǵan ortaǵa shynaıy reakııasyn jáne t.b. aıtady. Basqa sózben aıtqanda sahnada áreket etý degenimiz, oılaı bilý jáne keıipkerdiń ómirimen shynaıy ómir súre bilý» [3].

Baıqasaq, osy aıtylǵandardyń barlyǵy kúrdeli bolyp kórinedi. Biraq, qalaı bolǵanda da, akterge áreketti anyqtaý, áreket tizbegin ashý qajet. Sebebi, akter óneriniń materıaly, negizi – óziniń áreketi degen qorytyndyǵa kelemiz.

Jalpy akterlerdiń osy dramaǵa jan-jaqty daıyndyqpen kelip, úlken jaýapkershilikti sezinip, shyǵarmashylyq múmkindikterin barynsha paıdalanǵandary ańǵarylady. Ásirese, bóle jara, Lırdiń úsh qyzy (Gonerılııa) – J.Qusaıynova, Regana – (G.Jakılına), jáne Kordelııa – (A.Júnisova) keıipkerleriniń bir-birimen baılanys lınııalary, áreketteri, mızansenalary men olardyń bir-birine degen kózqarastarynan aktrısalardyń atalmysh rólderge úlken jaýapkershilikpen kelgenderin baıqadyq. Lırdiń Kordelııa atty eń kishi qyzynyń kıimi de Regana men Gonerılııadan ózgeshelenip, aq tústi bolýy da, onyń ákesiniń aldynda páktigi men adaldyǵyna tolyq dálel bola otyryp, sahnalyq kostıým jaǵynan da utymdy sheshim dep qabyldaýǵa tolyq negiz bar. Bul sheshimniń de maǵynasy óte astarly. Kordelııanyń: «Men sizdi jaqsy kóremin. Qaryzym talap etkendeı, ne kóp emes, ne az da emes» - degen sózi onyń ákesine degen mahabbaty men qurmetiniń sonshalyqty joǵary ekendigin, óz sezimin kóptiń kózinshe kórsetkisi kelmeıtini arqyly túsindiredi. Kordelııanyń Regana-Gonerılıa jubynan ózgesheligi – onyń tek ádildik pen adaldyq zańyn alǵa tartatyn jan ekenin meńzeı otyryp, onyń qoıylym sońynda aqyry o dúnıelik bolatynyn (arýaq) da ańǵartady. Osy jaǵynan aktrısa A.Júnisova keıipkeri Kordelııanyń jan tazalyǵy men adaldyǵyn óte nanymdy jetkize bilgen. Aktrısa óziniń daýys tembri men kelisti faktýrasy arqyly da kórermendi ózine eriksiz baýraıdy.

Al, Gonerılıa men Regananyń kıimderiniń qara tústi bolýy olardyń anyǵynda dúnıeqońyz, ekijúzdilikterin, baılyq úshin ákesiniń janyn berýge daıar turǵan jandardyń beınesin kóz aldymyzǵa ákelip tur. Lır men Kordelııadan keıingi turǵan Shekspır keıipkerleriniń negizgi juby – Gonerılıa men Regana atty úlken qyzdary. Olar spektakl barysynda únemi birge paıda bolyp, jaǵymsyz áreketteri arqyly adamnyń yǵyryna tıip otyrady. Olardyń oılary men kózqarastary óte jaqyn. Ekeýiniń bir-birin jaqsy túsinetinin jáne sińlileri Kordelııa men ákeleri Lırdi jek kóretinderin J.Qusaıynovanyń oryndaýyndaǵy Gonerılıa Reganaǵa: «Eger ol munda turǵysy kelmese, saǵan barsyn, Regana! Ekeýmizdiń oıymyz bir jerden toǵysatynyna senimdimin. Qý qart! Bılikti bólip berem degenimen, barlyǵyn óziniń qol astyna almaqshy. Bilip júrsin, ekeýmizge buıryqtyń jaqpaıtynyn» - degen sózinen-aq túsinýge bolady. Osylaısha, atalmysh jaǵymsyz juptyń jaǵymdy jupqa qarsy turǵanyn baıqaımyz. Aktrısa keıipkeriniń psıhologııasyn jete túsingen, oıyny janǵa ılanymdy ári nanymdy kórindi. Regana men Gonerılıa beıneleri ashyp kórsetken basty másele – balalardyń ata-analaryna degen rızashylyǵy men qurtmetteriniń joıylýy degen oıǵa jeteleıdi. «Zulymdyq kúshteri» dep jazady D. Steffer, «Korol Lırde úlken masshtabqa ıe bolady jáne eki túrli zulymdyq túrlerin usynady: biri Regana men Gonerılıa usynǵan haıýandyq, endi biri Edmýnd usynǵan teorııalyq turǵyda negizdelgen ateızm. Jáne bul ekeýin aralastyrý múldem múmkin emes».

Edmýnd (E.Dúngenenov) – graf Glosterdiń nekesiz uly. Oqıǵanyń basynan bastap onyń jaǵymsyz keıipker ekenin baıqaý qıyn emes. Ol Glosterdiń uly Edgar ekeýiniń arasyna ot salyp, janjaldastyrady. Keıin Glosterdi Kornýel gerogyna tapsyrý arqyly satqyndyq jasaıdy. Oǵan qosa, Alban gerogyna qarsy ósek taratyp, Regana men Gonerılıaǵa birdeı sezimin bildiredi. Jáne de, Kordelııany óltirý týraly buıryqty onyń ózine-ózi qol jumsaǵandaı etip jasaýy syndy Edmýnd qylmystarynyń tizbegin akter E.Dúngenenov naqtyly bederleı bilgen. Onyń kóńil-kúı ózgeristeri, keıipkeriniń damý evolıýııalary shyndyqqa úılesedi desek artyq bolmas.

Kókshetaýdaǵy belgili jýrnalıst Saǵymbala Súleımenqyzy 2001 jylǵy «Aq jelken» gazetiniń 10 sanynda «Shahmet Qusaıynov atyndaǵy teatr» atty maqalasynda akterlerdiń eńbekteri jaıly óz oıyn bylaı jetkizgen: «Korol Lır» - teatrdyń bes jyldyq jumysynyń qorytyndy emtıhany syndy. Jas óner ordasynyń bes jyl boıǵy izdenisiniń, eńbeginiń sheberlik deńgeıiniń baǵasy osy spekatakl arqyly berilmek. Bas róldi oınaý jas akter Qaırat Myrzabolatovqa júktelip otyr. Sóz reti kelgende Qaırat týrasynda basa aıta ketý abzal. Qaırat júre sheberligi tanylyp, aıaq asty ashylǵan akter. Onyń oınaýyndaǵy Qarabaı beınesi eshkimge, eshqandaı teatrdyń qoltańbasyna uqsamaıdy. Qaırat eshkimdi qaıtalamaıtyn akter ekenin tanytyp qaldy» - dep jazdy jýrnalıst Saǵymbala Súleımenqyzy[6].

Lır beınesindegi Q.Myrzabolatovtyń qataldyǵy men qatar júrgen ańqaýlyǵy, keıipker Glosterdi oınatqan Q.Qalqataev, Saıqymazaq keıpindegi S.Sháımerdenov akterlik sheberlikterin atasaq artyq bolmas. Sebebi, olar óz rólderiniń oqıǵa shıelenisinen bastap, qaqtyǵys (konflıkt), sheshimge deıingi aralyqty qamtıtyn kóńil-kúı ózgeristeri men keıipkerdiń ósý evolıýııasyn qatań ustaıtyndary ańǵarylady.

2000 jyldary Shekspırdiń shyrqaý shyńyna sátti qadam basqan akterlerdiń alar asýlary alda. Qaı teatr bolmasyn búgingi zamannyń ózekti taqyrybyn qozǵaıtyn shyǵarmalardy sahnadan kórsetýdi kózdeıdi. Shekspırdiń barlyq shyǵarmalary búgingi kúnniń máselesin kóterip, halyqqa bir oı salary daýsyz. Osyndaı qazynamyzdan aıyrylmas úshin teatrdyń shynaıy janashyry bolyp, ónerdiń alǵa basýyna óz úlesimizdi qosyp, keleshek urpaqqa mıras etip qaldyrý bizdiń qolymyzda.