Qazirgi tańda teatr óneriniń damýyna at salysyp júrgen jas akterlerdiń biri – Áset Esjan. Segiz qyrly, bir syrly jigit bala kezinen-aq ónerge jaqyn bolyp ósedi. Jastaıynan halyqtyń júregin ásem ánge bólep, kóńilin terbeıtin ánshi bolýdy arman etken. Shalǵaıdaǵy aýyl balasynyń bul armany, óse kele, oń-solyn tanyp bilgen soń, akterlik ónermen, kıeli teatr sahnasymen ushtasady. Bolam degen balanyń belin býyp, bıikke samǵaýyna belgili akter Shaıahmet Imashuly áser etken. Mektepte júrgen sátinen segiz qyrly, bir syrlylyǵymen kózge túsken Ásetke ustazy T.Q.Júrgenov atyndaǵy QazUÓ kolledjine oqýǵa túsýge nusqaý beredi.
Kolledjde talantty ustaz – Esim Segizbaevten dáris alsa, 2008 jyly T.Q.Júrgenov atyndaǵy Qazaq óner akademııasyna túsip, T.Jamanqulovtyń shákirti atanǵan. Bilimi men biligi kelisken akter oqýdy támamdaǵan soń Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatry sahnasynda óner kórsete bastady.
Teatrda 5 jylǵa jýyq qyzmet istep kele jatqan akterdiń, aýyz toltyryp aıtar roli kóp. M.Maqataevtyń «Men umytylmaımynynda...» – jigit, G.Hýgaevtiń «Qara shekpeninde» – shopan, Ý.Shekspırdiń «Romeo men Djýlettasynda» – Merkýıo, T.Ahtanovtyń «Antynda» – Bókenbaı, S.Ahmadtyń «Kelinder kóterilisinde» – Hakım, D.Isabekovtiń «Qustar festıvalinde» – Kóń qarǵa rolinde kórinse, balalarǵa arnalǵan V.Lıvanovtyń «Bremen mýzykanttarynda» – Trýbadýr, S.Balǵabaevtyń «Eń alǵashqy jańa jylynda» – Mýltık, R.Kıplıngtiń «Maýglıinde» – Sherhandy somdap, óner ólkesindegi ózindik ereksheligi bar akter ekendigin dáleldep keledi.
Akterdiń birden bir tabysty roli G.Hýgaevtiń «Qara shekpenindegi» – shopan. Jan-janýarlarǵa adam minezin salyp, keıde haıýandardan da tómen dárejege túsip bara jatqanymyzdy aıqyn kórsetetin spektakl. Bereri mol, oıy tereń qoıylymda jalǵyz ǵana adam beınesi bar. Ol – shopan. Á.Esjan somdaǵan keıipker qoıylym basynda jáne sońynda boı kórsetedi. Oqıǵanyń sheshimin qabyldaý osy keıipkerdiń úlesine tıgen. Akter alǵashqy sahnasynda, maldaryn óriske jaıǵan qarapaıym adam bolyp shyǵady. Oqıǵa jalǵasy onyń janýarlarǵa degen tıtteı de aıanysh seziminiń joqtyǵyn kórsetken. Paıda qýǵan malshyny esekke tonnalap artqan júginen bilýge bolady. Tek júgin artyp qoımaı, ony uryp-soǵýy taǵy bar. Bul sahnadaǵy Á.Esjan somdaǵan shopan beınesi yzaqor, qanaǵatsyz minezimen kórinedi. Akterdiń bul keıipkerdi somdaýdaǵy ereksheligi, onyń yzaqorlyq pen qanaǵatsyzdyqtyń ýshyqpaǵan úlgisin, bastapqy kezeńin kórsete bilýi. Keıipkerden kúıbeń tirshilikke berilgen, qaltasyn toltyrýǵa asyǵatyn beıneni anyq ańǵaramyz.
Shopan qaptaǵan jan-janýar ishinen Tuzar atty ıtke qatty kóńil bóledi. Olardyń arasyndaǵy dostyq sezim erteden qalyptasqan ıttiń adamǵa degen adaldyǵynan týǵan. Iesine adal Tuzar rolin somdaǵan akter Danııar Bazarqulov. Akterler arasynda ózara túsinisý, kózben uǵynysýlary qımyldarynyń kórkem shyǵýyna áser etti. Tuzardyń sahnaǵa atyp shyǵyp, ıesine tizerlep, qolyn shopannyń keýdesine shynaıy da jarasymdy basýy sol kórkemdiktiń dáleli.
Dostyq úlgisin kórsetken akter ekinshi sahnada ózgeshe keıipte kórinedi. Qabaǵy qatýlanyp, arsyzdyqtyń ýshyqqan túrin keskindegen. Qystaı shekpenin kúzetip, azyp-tozǵan Tuzardy kórgende akterdiń tez túrlenýine týra keledi. Sahnaǵa kirip kelip Tuzardy kezdestirgendegi qýanyshy men shekpenin kórgendegi qýanyshy eki bólek. Osy tusta shopan adamnyń pendeshilik qasıeti kózge birden iligedi. Adal dosy ıtten qaıdaǵy bir shekpendi artyq baǵalaýy keıipkerdiń minezin tolyqtaı asha túsedi. Akter Tuzarǵa aıaýshylyqpen, jıirkenishpen qaraǵan sezimin jetkize bilgen. Itiniń eshnársege jaramsyz keıpin kórgen ıesi qolyndaǵy qarýymen, ony óltirýge oqtalyp barǵanyn, oǵan aıtqan sózderin estip, ıesine esh qarsylyqsyz beıshara halde turǵan ıtti kórip, qyl kópirdiń ústinde turǵandaı sezimde bolasyń. Akter ony jaı ǵana ata salǵan joq, barlyq qorqynysh sezimderdi berip, óz monologymen dostyq pen paıda jaǵyn tarazyǵa salyp baryp atady. Óz rolin nanymdy somdaı bilgen akterdiń arqasynda ústińnen muzdaı sý quıyp jibergendeı sezimde bop, «rasymen atty ma?» - dep shopandy kinálaısyń. Kórermen sekildi shopannyń ózi de «rasymen attym ba?» - degen sezimdi bastan keshirip turǵany sahnadan anyq kórinedi. Akterdiń oıly keıpi men aıaǵyndaǵy diril osyny ańǵartady. Akter tolyqtaı óz keıipkeriniń ishki bolmysyna enip, kórermenge shynaıy jetkize bilgen.
Ashat Maemırov qoıǵan bul spektakl halyqaralyq deńgeıde kóptegen jetistikterge jetken. Dramatýrgııasy men rejıssýrasy, kostıými men akterlik quramy ushtasqan, joǵary deńgeıdegi spektaklde Shopan roli de sátti shyqqan beınelerdiń biri boldy.
Árqashan izdeniste júretin Á.Esjan úshin talant, talap, eńbek basty qasıetter bolyp sanalady. Ol bir suhbatynda bir rolin ekinshi roline uqsatpaýǵa tyrysatynyn, sol úshin de árqashan ózin-ózi jetildirip otyratynyn aıtady. Bul sóziniń dáleli dep, Ý.Shekspırdiń álemge áıgili ǵashyqtary «Romeo men Djýlettasyndaǵy» – Merkýıony aıtamyz. Múldem basqa keıipker, basqa tirshilik, basqa ómir. Akter bul spektaklde óz rolin jasaýda basqa Merkýıolardan erekshelenedi. Tragedııaǵa erekshe bir komedııalyq sátter bergen. Ony kórgende, kórermenniń ezýi jıylmaıdy. Tipti, kórermender Merkýıony dál osyndaı kóńildi keıipte este saqtap qaldy. Spektaklde iship alyp, kóńil kóterip júretin keıipker bolǵanyna qaramastan dostaryna adal. Merkýıo beınesin akter túrli daýyspen, túrli qımylmen oınap shyqty. Esalań adamdaı keıde «Bá-Bá-Bá» - dep aıqaılasa, ebedeısiz júrisi sol qylyqtaryna ár berip turǵandaı bolady. Ol jaı ǵana saıqymazaqty somdamaıdy, sol saıqymazaǵynyń astarynda qazirgi zamannyń maskúnemin de kórsetedi. Akter bul rolin de úlken jaýapkershilikpen, sezimmen oınap shyqqan. Ózin erkin ustap, keıde kıeli sahnaǵa jarasymdy erkeleı de bilgen.
Qoıylymda Á.Esjan úshin fızıkalyq áreketter de kóp bolady. Kóńildi maskúnemdi, ashýly da batyr dosty oryndaý úshin qanshama keıipke ený kerek?! Romeony qaǵytpa qaljyńdarymen qaǵytyp ótse, árqashan Benvolıomen birge júrip, serilik qursa, Tıbaltpen naǵyz aǵylshyndarsha kúresýi óz úılesimdiligin taýyp, sendire alǵan. Onyń sahnada ujymmen baılanysa jumys jasaýy óz rolin jaqsy alyp shyǵýyna yqpalyn tıgizgen. Sahnada árqashan áreket ústinde júretinin baıqaımyz. Jaı qarap nemese sostyıyp turý Á.Esjanǵa tán emes. Top ishinen ózin kórsete biletin qabileti bar. Akter ózine berilgen osyndaı kúrdeli roldiń údesinen shyǵyp, óz sheberligimen, jańa beınesimen kórermen júregine jol taba bildi.
Oqıǵa keıipkeriniń jaqsy tustarynan tek adal dos, batyr jigit retinde tanımyz. Onyń bas qaharmandy «Rome-ó-ó-ó» - dep erkelep, qaljyńdasyp shaqyratyn kezeńderi kóptiń esinde qaldy. Osyndaı bir ǵana áreketimen kórermen esinde saqtalý talaılardyń qolynan kele bermesi anyq. Bir jaǵynan dál osy sahnadaǵy erkindigi arqyly, Merkýıonyń Romeomen arasyndaǵy baılanysty, keıipkerdiń mańyzdylyǵyn kórsetedi.
Akter óz rolin joǵarǵy deńgeıde alyp shyqty, degenmen, kemshilikter de joq emes. Sahnada asyra silteýshilik te oryn aldy. Merkýıonyń qoıylym ortasynda dáret syndyrýy esh negizsiz bolǵan. Bul birinshiden sahna mádenıetine jatpaıdy desek, ekinshiden sol sátti alyp tastasań da eshteńe ózgermeıdi. Budan rejısserdiń bul beınege barynsha komedııalyq boıaýlardy qosýǵa tyrysqanyn kóremiz. Alaıda, Merkýıonyń dárejesi jaıynda umyt qaldyrǵan sekildi. Veronanyń beldi myrzalarynyń tektiligin joqqa shyǵarǵan. Jaı ǵana maskúnem retinde kórsetken joq, onymen qosa mádenıetsiz ekendigin de kórsetken.
Juldyzbek Jumanbaı qoıǵan «Bir sen úshin týdym» (Romeo men Djýletta) spektaklinde Merkýıonyń alar orny erekshe. Tragedııaǵa komedııa qosatyn, spektaklge jańasha óń beretin sáttiń kóbisin Á.Esjan oınaıdy. Ol árbir somdaǵan rolinde óziniń talanty men sheberligin dáleldep keledi desek, artyq aıtqanymyz emes.
Naǵyz akter barlyq roldi alyp shyǵa alýy tıis. Bir rolin ekinshi roline uqsatpaı, qımyl-qozǵalysyn, sóz saptaýyn qaıtalamasa ol naǵyz ónerpaz, ol naǵyz talant. Jas ta bolsa, ózindik ereksheligimen kórinip júrgen akterdiń naǵyz nar tulǵaly, keskin kelbetti, ásem de qubylmaly daýysty, ónerli, besaspap ekenin kez kelgen oıynynan kórýge bolady. Á.Esjannyń taǵy da bir qaıtalanbas rolderiniń biri – rejısser J.Jumanbaıdyń ashyq aspan astynda qoıylǵan «Bazaryń tarqamasyn» spektaklindegi ánshi Estaıdyń roli. Barlyǵy qurmet tutatyn sal-serilerdi ortaǵa alyp, salt-dástúr men tatýlyqty kórsetetin qoıylymda akter top jaryp quıqyljyta án shyrqaıdy. Dombyrasyn qolyna alyp, án aıtqanda akterdiń ózindik erekshe daýysyn baıqaısyń. Basqa da áıgili óner sańlaqtary atanǵan ánshilermen oıyn-saýyq qurǵanda sol bir Qoıandy jármeńkesine tap bolǵandaı sezimge kenelesiń.
Spektaklde árbir keıipker ózinshe daralanady. Barlyq óner sańlaqtary ishinen Maıra men Estaıdyń mahabbatyna den qoıylǵan. Kirshiksiz taza sezim úshin kúresetin keıipkerlerdi kórsetedi. Akter, mahabbatyna tusaý úlken janjalǵa kesek sózben jaýap qatatyn ánshiniń iri tulǵasyn beınelegen. Á.Esjannyń daýys ereksheligine baılanysty óz keıipkerin tolyqtaı asha aldy deı alamyz. Oǵan Estaıdyń «Qorlanyn» aıtyp halyqty birden ózine qaratqany dálel. Onyń sahnadaǵy erkindigi, óz beınesine enýi halyqty shyn sendire otyryp, qýanta bildi.
Á.Esjan sahnadaǵy árbir sátti, oryndy paıdalana biledi. Kidiristiń(paýza), ár bóliktiń(detal), árekettiń qaı sátte bolýy kerek ekenin árqashan dóp basady. Mysaly, joǵaryda aıtylǵan shopan rolin somdaýda kidirister men bólikterdi saqtaý arqyly beıne jasaýda óz ereksheligin kórsetedi. Durys kidiris kórermenniń sol birneshe sekýndta ózine suraq qoıýyna, qobaljýyna, oılanýyna mursat beredi. Al Merkýıo rolinde áreket arqyly shynaıy sezim týdyra alǵan. Keıipkerge ený úshin akter óte kóp qozǵalysta bolady. Sol áreket keıipkerdi sátti ári erekshelendirip alyp shyǵýyna kómektesken. Tek talantty akter emes, ánshi de. Jalpy, akter ánshi de, bıshi de bola bilýi tıis. Biraq, kórkem daýys barlyǵyna birdeı buıyra bermeıtini haq. Á.Esjan dál osy daýys ereksheligimen Estaı bolyp, sahna tórinde án shyrqaǵany máńgige este saqtalady.
Akter bolý úshin túrlene bilý kerek. Túrlený úshin talap pen eńbek bolýy qajet. Sonda ǵana bir qoıylym ekinshisine uqsamaı, taptaýryndylyq joıylady. Oǵan qarapaıym mysal Á.Esjannyń bir-birine uqsamas úsh roli. Búginde talaby men talanty kelisken akter óziniń rolderimen kórermenniń ystyq yqylasyna bólenip keledi.
