BÓRI-NAMA

Atam Balqybektiń rýhyna arnaımyn.

QASQYR QUDAI BOLǴAN KEZ

Tilim bertinge deıin, jasym tórt-beske kelgenshe shyqpaı júripti. Sekpil bet nemeresine peıili ynty-shyntysymen qulaǵan qasıetińnen aınalaıyn sary atam sonda yrymdap ıtaıaqtan sý ishkizgen kórinedi. Balalyq shaqtyń osy bir áserli sáti keıin óleńge aınalǵan:

Jutańdaýmyn, demen biraq jarlymyn,

Baba yrymy, álegi emes jarǵynyń.

Qyzyl tildi sózge ıiltý úshin de,

Itaıaqtan sýdy da ishken bar kúnim.

Itaıaqtan sýdy da ishkem, sókpegin,

Aıyptarǵa ózge kúnám kóp meniń.

Yrzyǵymdy tabam qazir eńbekpen,

Tildi biraq ıemdendim tep-tegin.

Itaıaqtan sýdy da ishken bar shaǵym,

Kez emes-ti ol kóńil kúpti, arsa muń.

Sen sharshadyń sándi qýyp, men baıǵus,

Baba-yrymǵa baǵa tappaı sharshadym.

Itaıaqtan sýdy da ishkem, Babanyń

yrymyna minezi jat qalanyń

kóshesinde kóp – kórikti qyzben de,

Qyzyp ketsem yryldasyp qalamyn.

Osy boldy-aý zamananyń óleńi,

Kóp bolǵan soń kór sezimi, kóbeńi.

si tilge ılikpegen jandarǵa,

Itaıaqpen tamaq bergim keledi,

Qudaı saqtasyn.

Jyrlaýǵa ózge taqyryp tappaǵandaı, aqynnyń balalyq shaǵynda ıtaıaqtan sý ishkendigin óleń qylyp jatýy búgingi kún oısarasymen qaraǵanda kúlkili kórinýi múmkin, biraq jan-dúnıesi, júris-turysy yrym men nanymnan turatyn baǵzy kóshpeli úshin bul eshqandaı da búırekten sıraq shyǵarar oǵash qylyq emes-ti. Maǵan, búgingi qalalyqqa, til qadiri, sóz kıesine jaryq dúnıede dál kóshpeli túrkilerdeı jaýapkershilikpen qaraǵan halyq arǵy-bergi tarıhta bolmaǵandaı seziledi.

Jaýymen betpe-bet shaıqasta r-ǵa, qaharly yrylǵa tili kelgen jan, sanasy oıaý bolsa, ońasha otyryp sóz qadirin de, tanym bastaýynda jatqan tańba tórkinin de zerdelep túsine almaq. HH ǵasyrdyń ekinshi jartysynda súıikti nemeresine yrymdap ıtaıaqtan sý ishkizgen sary shal osydan úsh jarym myń jyldaı ýaqyt buryn paıda bolǵan kóshpeliler dúnıetanymynyń jazylmaǵan, qaǵaz betine túspegen qaǵıdasy boıynsha áreket jasap jatqandyǵyn túısindi me eken? Qaıdam. Biraq shal áreketiniń astarynda kim-kóringenge syryn aldyra bermeıtin qupııa dalalyq danalyqtyń ushqyny jatqandyǵyna eshkim de kúmándana almaıdy. Bizdiń mindet, mine, osy, urpaqtar sanasynda sáýlesiniń ózi emes, kóleńkesi ǵana anda-sanda eles berip ótetindeı dárejege deıin quldyraǵan sol baǵzy da jańa tekti dalalyq danalyqtyń qaısybir tustaryn qaıta qalpyna keltirýge áreket jasaýǵa talpynyp kórý bolmaq.

Alǵashqy áńgimemizdi qazaqta kıeli jeti qazynanyń qataryna jatatyn, joǵaryda ózimiz óleńge keıipker etken ıt maqulyǵymen tamyry bir tabıǵattyń tól perzenti bóriden, dálirek aıtqanda, búkil túrkige ortaq qasqyr mıfi men toteminen bastasaq dep otyrmyz.

Allegorııa ma? Aqıqat pa?

Tosyn pikir synǵa ushyraıdy. Tipti jazaǵa tartylýy da múmkin. Bul sózimizge siresip qatyp qalǵan din dog­ma­laryna qıǵash keletin jańalyqtary úshin túnekti orta ǵasyrlarda otqa órtelgen, shirkeýden alastalǵan Djordano Brýno nemese Galıleo Galıleılerdiń ay taǵdyrlary áb­den dálel. Biraq olar araǵa birneshe ǵasyrlar salyp ba­ryp bolsa da jeńip shyqty. Shirkeý, din ózderiniń jeńil­gen­digin moıyndady. Jalpaq jurttan keelikteri úshin keshirim surady. Al sol orta ǵasyrlarda aqıqatty izdep alasurǵan ǵalymdaryn sońyna shyraq alyp túsip qýdalaǵan Shyǵys áli kúnge óz qateliginiń kesi­rinen ońala almaı keledi. Muhammed ǵalaıssalamnyń «Tipti Qytaıda bolsa da bilim alýǵa umtylyńdar, nege degende, bilim alýǵa árekettený – árbir musylmannyń paryzy» degen áıgili hadısin aıaq asty etken ıslam álemi bolsa Batys órkenıeti tepkisiniń astynda.

Mine, seniń aıtpaq pikiriń de osyndaı qalypty túsiniktiń «basyn jaryp, kózin shyǵarardaı sıpatta». Ol jańalyǵyń «Túrkilik qasqyr totemi men jebireı jalǵyz qudaıynyń túbi bir» degen tujyrymmen túıindeledi. Iá, mundaı jańalyǵyńa sarabdal, salıqaly pikirler estimek túgili, óz jeke basyń men esińniń durys-burystyǵy nágúman bolary anyq. Jurt seni bir aýyz sózben «aýysh» dep ataıtyn bolady. Bálkim, kúletin de bolar. Meıli, kúle bersin. Al sen óz jańalyǵyńnyń aqıqat ekendigine kámil senesiń. Senbegende!..

Túrki halqy ózin Qasqyr-anadan taratady. Biraq ol ony eshqashan, Qudaı ıakı, Táńiri dárejesine kótermegen-di. Túrkiler óziniń qanshyq qasqyr men shalajansar balanyń nekesinen taraǵandyǵyn, bar bol­ǵandyǵy, qudireti sheksiz Jaratqannyń bir keremeti dep qana túsinetin.

Kóne Mysyr senimderi men keıingi úndi-ıran jáne semıt dinderiniń bastaýynda turǵan ári jer betindegi eń alǵashqy monoteıstik din sanalýǵa tıis táńirshildik nege qasqyr toteminiń tasasynda qalyp qoımady? Túrkide nege aldymen Táńiri, sodan keıin ǵana baryp qasqyr aýyzǵa alynyp keldi? Bul saýaldarǵa táńirshildiktiń tamyry tereńde jatqan san myń jyldyq tereń tarıhy barlyǵymen ǵana jaýap berýge bolady. Ras, aramyzda Táńiri men totemdi ózara shatastyryp, baǵzy túrki bitkendi putqa tabynýshy qylyp shyǵarǵysy keletinder de bar. Babalaryn aqymaq sanaý, ańyz ózeginen aqıqat bol­­­­my­­syn tanı almaý bilimsiz urpaqty osylaı adastyrady. Másele mundaı jalǵan pirádarlardyń qasqyr mıfi men totemi qaı kez, qandaı ýaqyttar aralyǵynda paıda bolǵandyǵyn bilmeıtindikterinde. Árıne, bilmegen ý ishedi. Bizdińshe, qasqyr mıfi kóshpeliler Táńirisi Qosózen aralyǵy men qasıetti Nil jaǵalaýynda kóne Mysyr men baıyrǵy semıt halyqtarynyń kózin ashqannan kóp keıin, jebireıdiń jalǵyz qudaıymen (Iegova) bir mezgilde, ıá-ıá, dál bir mez­gilde dúnıege kelgen-di. Munymyz qur jalań qyzyl sóz bolmas úshin, osy arada endi túrki qasqyr mıfiniń ózin birshama sóıletip alaıyq.

Kóneden jetken ańyz boıynsha kórshiles jaý taıpa bir ulys eldi tutqıyldan shaýyp, qyryp tastapty-mys. Qyrǵynǵa ushyrap, qynadaı qyrylǵan elden erkek kindiktide jalǵyz ǵana ul qalǵan kórinedi. Qudaıdyń keremetimen, sol uldy qanshyq qasqyr taýyp alyp, asyrap, jetildiredi. Keıinirek, bala erjetkende, ekeýiniń ózara jaqyndasýynan saıdyń tasyndaı on bala dúnıege keledi. Sol balalardyń biri Ashına Túrki, ıaǵnı, Qasqyr túrki atanyp, búgingi túrki halyqtarynyń negizin qalapty. Ańyz túbirinde qandaı naq­ty tarıhı oqıǵa jatqandyǵyn búgingi kúni, arada jatqan ondaǵan ǵasyrlardan keıin tap basyp aıtý qıynnyń qıyny-aq. Degenmen árekettenip kórýge bolady. Ol úshin ózimizge belgili ańyzdy tórt taraý nemese úzikke bólip qarastyrǵan qolaıly. Birinshi úzigi – qyr­ǵynǵa ushyraǵan halyq. Ekinshi úzik – balany asyrap alǵan qanshyq qasqyr. Úshinshi úzik – qanshyq qasqyr men keıin erjetken balanyń nekesinen dúnıege kelgen náresteler bolsa, tórtinshisi – sol nárestelerdiń birinen taraǵan ashına túrkileri. Búgingi adam oı-qııaly biz taraýshalarǵa bólgen ańyzdyń alǵashqy jáne sońǵy úzikterin ǵana shyndyq retinde qabyldaı alady. Al ekinshi, úshinshi úzikter naqty ǵylymdar ta­­­rapynan qatal synǵa ushyramaq. «Jaraıdy, jalǵyz qalǵan ba­lany qanshyq qasqyr asyrap-aq alsyn, ómirde mundaı oqı­ǵalar bar, biraq adam balasy men urǵashy qasqyrdyń ja­­qyn­­dasýy, dúnıege urpaq ákelýi, bul degeniń endi...» deıdi olar. Iaǵnı, ańyzdyń týýyna túrtki bol­ǵan tarıhı oqıǵa (al mun­­daı oqıǵanyń bol­ǵandyǵyna shák keltirýge bolmaıdy) kele-kele ony baıandaýshy jandardyń aqyndyq qııaly qu­­­di­­­­­retimen adam tanyǵysyzdaı metamorfozaǵa ushyraǵan. Iakı, tus­paldy nemese astarly allegorııaǵa aınalǵan. Bálkim, ańyz­­dyń ózi de bizge belgili búgingi nusqasynda, negizinde jatqan naq­ty oqıǵa jer betinde kórinis berip, dúbirletip ótken mezgilderden ondaǵan ǵasyrlardan keıin paıda bolǵan bolar? Bulaı bolýy da ábden múmkin ǵoı. Mysaly, Kúnge je­tem dep mert bolǵan Faeton apaty nemese Troıa qyrǵy­­ny­­­nyń biri ǵaryshta, endi biri jer betinde bolǵan tarıhı oqı­ǵalardyń aqyndyq qııalmen áspettelip, árlengen jańǵy­­­ryq­­­tary ekendigin búgingi ǵylym naqpa-naq dáleldep berip otyr­­ǵan joq pa? Biraq Faeton kúnniń qyzýyna shydamaı kúl-talqany shyqqan nemese toǵyz jyl berispegen Troıa bir tún­de otqa oranǵan mezgilde zaǵıp Gomer men qııalı Ovıdıı­ler­diń de ol oqıǵalardyń mańynda bolmaq túgili myna jaryq dú­nıege áli kelme­gendikteri belgili emes pe! Olaı bolsa, qııalmen kóm­kerilgen qasqyr mıfiniń astarynda da myna ómirde rasymen-aq bolǵan oqıǵa jatyr dep boljam jasaýǵa ábden qaqymyz bar.

Iá, syry tereńde jatqan ańyz qupııasyn ashý úshin ózimiz shyndyqqa janasady dep tapqan birinshi jáne tórtinshi úzikke basa salmaq salǵanymyz jón. Mine, túısikke osy arada birinshi úziktegi shap­qynshy jaý ornynda alǵashqy, baıyrǵy nusqada «dúleı tabıǵı apat bolǵan bolsa she?» degen oı keledi.

Anyǵyn aıtý kerek, ýaqyt óte kele tabıǵı apattyń zardaby umytylyp, jaýgershilik rýhta tárbıelengen, ózi de naıza-qalqan asynyp at ústinde ómir ótkizýi múmkin dala aqyny qyrǵyn sebebin búgin bolmasa, erteń qylysh túıistiretin kórshilerine aý­­daryp jibergen bolýy ábden-aq qısyndy jaıt. Mundaı pat­rıotızmi úshin dala aqynyn eshkim de kinálaı almaıdy. Mıf astaryna úńile qarasaq, mine, osyndaı da sarynnyń bar ekendigin ańǵarar edik. Sosyn kóneden jetken qasqyr mı­fi nusqalarynyń birinde tutqıyldan shabýyl jasaǵan kór­shi­­les taıpa týraly bir aýyz sóz aıtylmaıtyndyǵyn da umyt­pa­ǵan jón. Tek josadaı qyrylǵan halyq qana bar. Bál­kim, bizdi ańyz aıasynan shyndyqty tanýǵa bastaıtyn jol osy bolar?

Qasıetti sóz baıany

Sen bir maqalańda («Aý-ý-ý». Qasqyr mıfi men totemi qupııasyn sheshýge talpynys, «Parasat» jýrnaly, 1997, №10) qas­qyr mıfiniń negizinde ózimizge kúndelikti tirshilikten tanys bóri beınesi emes, qasıetti «aý» sózi jatqandyǵy týraly jaz­­­­­­­­ǵansyń-dy. Ýaqyt óte kele osy kıeli sóz kádimgi qasqyr ob­­­­­­razymen ushtasyp, totemge aınaldy degen ediń. Mıftiń ekin­­­­shi úzigi boıyna jasyrǵan qupııanyń sheshimi osyndaı eken­­di­­gine daý joq. Kıeli sózdiń sımvoldyq máni bar zatqa (bul jer­­de janýarǵa) aınalý proesi urpaqtar sanasynda sandaǵan ǵa­­syrlar boıy úzdiksiz júrip jatty. Nátıjesinde aqyndyq qııal­­dyń jemisindeı ádemi de qaharly qasqyr mıfi dúnıege kel­di. Óıtkeni, endigi bulyńǵyr tarıh qoınaýynda qalǵan áldebir kezderi baǵzy túrkilerdiń jan-dúnıesin qozǵap, qy­­syl­­taıań sátte qorǵan bola bilgen Sózge (ıá, túrkilerdi qas­qyr emes, kıeli sóz qorǵap qalǵan) Táńiri qudiretimen osy ma­qu­­lyqtyń da tili keletin. Kúlkili bolsa da aıtaıyq, tańsáride mu­­naraǵa shyǵyp alyp sarnaıtyn musylman azanshysynyń baı­yrǵy bir kezderdegi dalalyq proobrazy da sol sertten taı­­mas jigittiń beınesindeı kókjal Qasekeń edi. Majarlarmen shaı­­qasqa kirer aldynda qypshaqy eldiń kósemi Bonıak hannyń ońasha ketip, qasqyr bolyp ulıtyndyǵynyń osyndaı qupııasy bar. Sebebi, onyń arǵy tegi de basqa emes, osy kókjal Bóri bol­ǵan!

Jazba tarıhta HI-HII ǵasyrlarda qypshaqtarda Bóritegiler Ordasynyń bolǵandyǵy týraly naqty derekter bar. Olar da ózderin túrkilerdiń arǵy atasy – (dálirek aıtqanda anasy) qasqyrdan taratatyn. Bóritegiler Ordasynyń (Orda ataýy da qasqyr totemimen baılanysty) kósemi Bonıak han bir mezgilde osy senimniń bas abyzy da edi. Orys jyl­­na­­masynda onyń majar-vengrlermen Vıagrede 1097 jyly bolatyn shaıqastyń aldynda Táńirge qalaı sıynǵany týraly jazylady: «ı ıako byst polýnoı ı vstav Bonıak oteha ot ratı ı poche vytı volchskıı ı otvysıa emý volk ı nachasha volı vytı» (S.A.Pletneva. «Han Bonıak ı ego vremıa» Problemy arheologıı. L. 1978. Vypýsk 2. str. 179). Bul jerde bizdiń nazar aýdarýǵa tıisti tusymyz Bonıak hannyń óz sarbazdarynan bólek ketip, qasqyr sııaqty ulýǵa kirisken sáti bolsa kerek. Aý-ý-ý... Aý-ý-ý... Aý-ý-ý... Kıeli sát. Túrkilerdi qasqyrǵa taǵzym etkizgen de osy syry tereńde jatqan Aý-ý-ý edi. (Búgingi qaısybir ıslamnan ózge dinderge kóz alartyp qaraýǵa beıim baýyrlarymyz osy sáttiń kýási bolsa, «oıbaı-aý, myna Bonıak hanyń naǵyz býddashy ǵoı» dep shý shyǵarar edi. Sosyn qosyn arasynda jalǵan úreı týdyrǵany úshin basy qaǵylar-dy. Árıne, basy bolsa. Degenmen mineýge úıir baýyrlardyń úreıiniń de jany joq emes. Býddızm AÝM-ymen túrki Aý-ý-ý-ynyń túbiri bir deýge bolady. Tek ony ańǵara bilý kerek).

Adamzat jady óziniń sanaly ǵumyrynda basynan keshirgen dúrbeleńder men tabıǵı apattardy eshqashan umytpaǵan. Tarıhı paraqtarǵa tirkelýge ýaqytynan keshikken derekter sóz, yrym, ǵuryp-dás­túr, mıf tasasynda jasyrýly. Tek olardy baıqaı biletin tanym kózi kerek. Pisken alma eshqashan óz aǵashynan alysqa túspeıdi. Iaǵnı, aqyn qııaly da (mıf týdyrýshy) qansha surapyl bolǵanymen, bastapqy naqtylyqtan tym alshaq ketýi múmkin emes.

Shynynda da, mıf týdyrýshy Aqyn oqıǵany baıandaýda negizgi jeliden tym alys­qa kete qoımaǵan bolyp shyqty. Ol bar bol­ǵany, bolǵan oqıǵany dalalyqtardyń tarpań dúnıetanymyna saı laıyqtap, sheberlikpen kórkemdeı bilgen. Shamasy, onyń búgingi urpaqtarynyń mıyna syımaı júrgeni de sol baǵzy zamanǵy erkin dala poezııasynyń kórkemdik ádis-tásilderi bolar?!

Bizdińshe, kórkem qııal tasasyna jasyrynǵan shyndyq mynaý: balany qutqarǵan qanshyq qasqyr emes-ti. Sol sebepti ol Ashına túrkiniń anasy da bola almaıtyn. Iaǵnı, balanyń anasy uzyn burymdy, altyn qursaqty kádimgi áıel zatynan edi dep túsingen durys. Mıf pen naqty ǵylym arasyndaǵy ózara túsinispeýshilikti osylaı sheshýge bolady. Jóni de sol. Jer betinde adam qııalynan júırik eshteńe de joq. Sen birde amerıkalyq úndister jaıly fılm kórip otyryp, olardyń bir bitimge kelerde «haý» dep aıqaılasatynyn baıqap qaldyń. Úndistegi «Haý» men túrkidegi «Aý»-dyń arasy alshaq bolmasa kerek. Shyǵys danalyǵy «Qas qaǵym sátte qyryq myń jyldyń tarıhy bar» deıdi. Olaı bolsa, jal­ǵyz aýyz sózde de búkil adamzat tarıhyna qatysty syr jatýy múmkin ǵoı. Bolmasa, myna ǵajaıypty qalaı túsindirýge bolady? Álemdik mıfologııadan «Aý» sózine tikeleı qatysy bar ondaǵan derekterdi ushyrata alasyz. Solardyń eń qyzyqtysy – úndisterdiń snohımısh taıpasynan jazylyp alynǵan ańyz. Olar: «Kóne bir zamandarda aspan jerge tónip turatyn bolǵan eken. Adamdar belin jazyp erkin júre almaıtyn bolǵandyqtan, tirshilik etý tym qıyn edi. Ýaqyt óte kele adamdar bulaı uzaqqa bara almaımyz, eńseni kótertpeı arqadan basqan aspandy qalaıda kóterý kerek degen oıǵa keledi, bul muratty qalaı júzege asyrý kerektigi jaıly aqyldasady. Ár halyq ár jaqta ǵoı, olaı bolsa bir taıpanyń kúshimen alyp aspandy qalaı kóterý múmkin? Adamdardy qatty qamyqtyr­ǵany da – osy. Degenmen «kóp túkirse kól» emes pe, onyń da amaly tabylǵan. Danyshpandardyń keńesinen soń, jan-jaqqa habarshylar jiberilip, jer betiniń ár núktesindegi ómir súretin adam balasyna bir mezgilde «aý-ý» dep aıqaılasyn degen tapsyrma beriledi. Shynynda jer betiniń barlyq boılyqtary men endikterinen bir mezgilde «aý-ý» degen aıqaı shyqqanda, qorǵasyn bulttaı bolyp jatyp alǵan aspan sál kóterilgendeı bolǵan. Qýanǵan adamdar «aý-ý-ý-ý» dep aıqaıla beredi, aıqaılaı beredi. Alyp aspan da birinshi adam, sosyn terek boıyndaı, keıin qus ushatyndaı bıikke alystaıdy. Kóterile-kóterile búgingi qalpyna keledi. Adamdar belin jazyp, denesin tiktep, emin-erkin ómir súre bastaıdy. Adamzat birliginiń qýatyn kórsetetin sol bir ǵajaıyp kezderden estelik retinde, biz áli kúnge kanoe eskende «aý-ý» dep aıqaılaımyz», – dep áńgimeleıdi (Immanýıl Velıkovskıı, «Stolknovenıe mırov», Rostov-na Doný, «Fenıks» baspasy, 210-bet).

Árıne, bul ańyz. Kádýilgi kóp ańyzdyń biri. Tek keıipkeri qasqyr mıfine uıytqy bolǵan «Aý» sózine tel qozydaı uqsas de­meseńiz. Al mundaı uqsastyq bekerden-beker bola ma?! Demek, áldebir kezderi jer betindegi búkil adamzat balasyna qater bolyp tóngen áldeqandaı tabıǵı apattyń bol­ǵandyǵy ǵoı. Jáne jer betiniń ekinshi jarty sharyndaǵy úndis ańyzy da, túrki qas­qyr mıfindegideı, búkil adamzat balasyn apattan alyp qalǵan «Aý» sózi bol­ǵan­dy­ǵyna megzeıdi. Kezdeısoqtyq pa? Múmkin emes. Bálkim, hrıstıan dininiń «Kıeli habarlarynyń» birindegi «Basynda Sóz boldy, Sóz Táńiride edi, jáne sóz Táńiri bolatyn» dep keletin támsil tasasynda da osy «Aý» sózine qatysty qupııa jatqan bolar? Birden aıtaıyq, mundaı batyldyqty ózgeniń senimine arsyz qol suǵý emes, jeke adamnyń bir sóz tóńireginde órbigen oı terbelisi dep qana túsingen jón.

Qudaı men qasqyr ushtasqan sát

...Túısik aldamapty. Hrıstıandar «Táýrat» arqyly jebi­reı­lerden alǵan ıýdaızm qudaıynyń da bastapqy aty «Iaý» nemese «Aý» bolyp shyqty. Ataqty «Kitapha­na­nyń» avtory, tarıhshy Dıodor Musa ǵalaıssalamnyń Sınaı taýynda negizgi on qaǵıdany Iao nemese Iaý (Iahıa nemese Iahve sózderiniń túbiri) esimdi qudaıdan alǵandyǵyn jazady (Immanýıl Velıkovskıı, «Stolknovenıe mırov», Rostov-na Doný, «Fenıks» baspasy, 113-bet). Baıqaısyz ba, túrkilik qasqyr totemi ıýdeı baýyrlarda jalǵyz Qudaı dárejesine kóterilip ketken. Osy jerde Táńirisin tanymaı qalyp, túr­kiler qatelesti me, álde qasqyrdy Qudaı qylyp jiberip jebireı aǵaıyndar aljasty ma degen saýal ózinen-ózi týyndaıdy. Árıne, bul, bar bolǵany, oı oıyny ǵana, mundaı qaterli suraqtyń týyndaýy da, bolýy da múmkin emes. Bárine tosqaýyl bilmes adam qııaly ǵana kináli edi. Túrkiler Táńirisin tanymaı qalǵan joq, onyń meıirim-shapaǵatynyń kórinisi retinde nebary qasqyr týraly mıfti oılap shyǵarýmen ǵana shek­teldi. Al jebireı halqy bolsa óziniń jalǵyz Qudaıǵa degen yntyzarlyǵyn baıqatyp alǵan bolatyn. Nátıjesinde bastap­qy dybystalýyndaǵy Aý, keıingi nusqalaryndaǵy Iahve qudaı dúnıege keldi. Al aty on túrli, meıli, júz túrli bolsyn, jalǵyz Qudaıdyń aty Aý-Iaý nemese Iahveden buryn Táńiri bolǵandyǵyn zerdemizden shyǵaryp almasaq bolǵany.

Endi ıýdeı Qudaıynyń bastapqy esimi nelikten Aý bolatyndyǵyna az-maz toqtala keteıik. Ol úshin jebireı halqynyń Musa ǵalaıssalamnyń basshylyǵymen Mysyr quldyǵynan qashqan kezde jer betinde kórinis bergen oqıǵalarǵa, olardyń se­bepterine úńilý kerek. Bul tabıǵı apattar Jer-Ana betinde birinen keıin biri qaıtalan­ǵan qasiretti ýaqyttar edi (Qasqyr mıfindegi qandy qyrǵynnyń «táýrattyq», ıakı je­bi­reılik nusqasy dep túsingen jón). Jerge tónip kelip qalǵandaı bolǵan aspandy áldebir qudirettiń kúshimen paıda bol­ǵan dybystyń keri laqtyryp jibergeni de ras. Áldeneshe táýlik boıy qarasyn kórsetpeı qoıǵandaı bolǵan kún de sodan keıin qaıta jarqyrap shyǵa kelgen. Tabıǵattaǵy mundaı qubylysty búgingi ǵylym tilimen bylaısha dáıektep túsindirýge bolady: shamasy, tym jaqyn kelgen áldebir quıryqty juldyz kesirinen nemese kórshi planetalarmen óris kúshin talastyrýdan soń, bálkim, ǵaryshta qańǵyp júrgen shoıyn tastardyń biri qulaǵannan keıin orbıtasynan shyǵyp kete jazdaǵan Jer shary yńyranyp baryp, Kún júıe­sindegi búgingi ornyna sátimen túsken bolsa kerek. Apat zardaby birneshe apta nemese aılarǵa sozylǵandyǵy da anyq («Táýrattaǵy» osy kezderi kórinis beretin oqı­ǵalardy eske alyńyz). Osy birneshe ondaǵan táýlik ishinde adam sanasyna uıalap qalǵan úreı-qorqynysh jańaǵy qutqarýshydaı bolyp estilgen dybysty Jaratqannyń óziniń úni dep qabyldaýǵa molynan jetip-artylatyn. Eki jarty shardaǵy adamdar qııalyn terbep, qudaılar men qutqarýshy qaharmandar jaıly áfsanalar týdyrǵan ol dybys bizge qasqyr mıfinen belgili «Aý-ý-ý» nemese qysqasha «Aý» edi. (Iýdaızm dininiń aýyzeki áńgimelerinde bul kezderi Táńiriniń daýsyn jer betiniń ar jaq, ber jaǵyndaǵy jetpis halyq estidi dep áńgimelenedi. «Aý» sózine baılanysty áńgimelerdiń jer betiniń túkpir-túkpirinde kezdesetindiginiń sebebin osy kónekóz jetpis halyqtyń urpaqtaryna qaldyrǵan murasy dep túsingen jón). Dybys nemese sóz ıesi de belgili. Keńistikte terbelip baryp, búgingi beldeýine qaıta túsken Jer-Ana bolatyn. Ol kezdi eski kitaptar «Ózender arnasynan aýytqyp, tik kóterilgen teńizder qurlyqty shaıyp kete jazdaǵan zaman edi» dep sýretteıdi.

Qasqyr mıfiniń ekinshi, úshinshi úzikterin ózge bólikterimen shynaıy baılanystyratyn aqıqat jeli osyndaı. Kún júıesinde oryn alýy ábden múmkin bolǵan kezekti alapat apattan Jer-Ana aman hám jeńimpaz bolyp shyqty. Odan estelik retinde ár qurlyq, ár halyqtarda ózderine tán reńk-boıaýmen baıandalatyn ańyz áńgimeler qaldy. Ejelgi elladalyqtar anadan týǵan alyp uldary Gerkýleske aspandy kótertkizse, qytaılyqtar sol kezdegi ámirshisine Iao nemese Iaý degen esim berdi. Úndi býddashylarynyń babalary «AÝM» dep dybystalatyn qasıetti mantrany urpaqtaryna mura etip qaldyrdy. Jebireı qaýymy bolsa Jaratqan on negizgi qaǵıdany Musa ǵalaıssalamǵa osy joly túsirdi dep sanady. Baǵzy túrkiler bolsa Jer-Ana men Qasqyr-Anany astastyra izet tutty. Arada tabıǵı, bálkim, ǵaryshtyq apat zardaby kómeskilenip ne umytylatyndaı biraz ýaqyt ótkesin, aqyn qııaly kórshiler tarapynan jasalynǵan aıaýshylyq bilmes qandy qyrǵyndy oılap shyǵaratyny da sondyqtan. Oqıǵanyń shyndyqqa jaqyndaıtyn ınterpretaııasy da osy edi. Túrki qaýymy qoldan Qudaı jasamady, qolynan kelmes isti moıyndaryna artyp pende balasyn da mazalaǵan joq. Tek shabyty surapyl aqyndyq qııalǵa ǵana erik berdi.

Iá, solaı, qasqyr mıfi men toteminiń kemi úsh myń jyldan asatyn tarıhy bar, ol adamzat balasynda Uly Ana jalǵyz-aq ekendiginen, onyń esimi Jer-Ana dep atalatyndyǵynan syr shertedi.

Osymen qasqyr mıfi jaıly áńgimemiz de támamdalyp qaldy.

Táńirim Jer-Anamyzǵa bizdiń baǵymyzǵa myńdaǵan, mıllıondaǵan jyldar ǵumyr bere kórgeı.

Tilegimiz qabyl bolsyn, Aý-m-ın.