Maqala
Túgel sózdiń túbi bir, túp atasy Táńiri
Sóz tasasynan Táńiri syǵalaıdy, sony kóre bilýiń kerek.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 08.04.2018
Avtory: Әмірхан БАЛҚЫБЕК
Maqala
Túgel sózdiń túbi bir, túp atasy Táńiri
Sóz tasasynan Táńiri syǵalaıdy, sony kóre bilýiń kerek.
Bólim: Mádenıet
Datasy: 08.04.2018
Avtory: Әмірхан БАЛҚЫБЕК
Túgel sózdiń túbi bir, túp atasy Táńiri

Slovo brodıt v stepı
Chtob nechaıanno vstretıt
 menıa.

Oljas Súleımenov


Aqyn sóz oınatýdy ǵana emes, árbir sózdiń ishki máni men tarıhı mazmunyn da bilýge tıis. Túısigińe tiltaný ǵylymynyń tamyry tym áride jatqan sekildi seziledi. Eskiden qalǵan Ba­byl qyshparaǵynda «Táńiriniń qupııa tórt esimin ashqan adam paıǵambar dárejesine kóteriledi» degen sózder ja­­zy­­lypty. Sóz taný – Táńiri taný, Ejelgi Babyldyń kezinde-aq sózdiń jasalý joldaryna, trans­endentaldyq túpki mánine, ishki energııalyq qýatyna nazar aýdaryla bastalǵandyǵy baı­qa­lady. Sóz tasasynan Táńiri syǵalaıdy, sony kóre bilýiń kerek.

Babyl qyshparaǵyndaǵy támsil Ioan «Izgi habaryndaǵy» «Basynda sóz boldy, Sóz Táńiri de boldy, sóz Táńiri edi» dep keletin anyqtamadan anaǵurlym kóne. Shyǵys danalyǵy «Aqyl – aqyldan qýat alady» deıdi, bálkim Ioan sahabanyń qulaǵyna Babyl abyzdarynyń rýhy sybyrlaǵan bolar. Genetıka – oıǵa da tán. Oılardyń genetıkalyq damýy osyǵan meńzeıdi. Sen «Joqtan bar jasalmaıdy, bardan joq bolmaıdy» degen pálsafalyq kategorııaǵa mysal keltire ketkiń keledi.

Keshki mezgil. Aǵa bólmesinde, qalyń tútinniń qushaǵynda otyrsyńdar. Aǵań ekeýiń arasynda qazaq halqynyń tarıhy, ádebıeti, óneri jaıly pikirtalas áńgime júrip jatyr.

Aǵa sózi: «Shýmer-nama» kimge kerek? Umytylǵan túnek ýaqytty qazbalaǵansha, kóz jeter jerdi baǵamdaıyq ta». Aǵa qumyq Murat Ájiniń «Deshti Qypshaq dalasynyń jý­sa­ny» kitabyn «Azııa»-dan joǵary qoıady. Óıtkeni ondaǵy derekter jaqyn, tanys, túsinikti. Eýropaǵa kresti alyp barǵan bizder – kóshpeli Táńirshilder ekenbiz. Óıtkeni, krest+hash tańbasy Táńiri dininiń bas atrıbýty bolǵan. Jasyratyny joq, kitaptyń ón boıy túrkishilikpen sýǵa­­ryl­ǵan. Qunarly topyraq. Babalaryń úshin uıalmaýǵa bo­la­dy. Al óziń úshin she?..

Saǵan qyzaraqtaýǵa týra keledi. Osy qunarly topyraqtyń astynda shýmer órkenıeti jatqandyǵyn túısigiń túısinedi. Sózder mazalaıdy. Shamasy aǵa jan qınalǵanda aýzyńa alsań, rýhyńdy qudirettendirip jiberer arýaq sóziniń ishki mazmunyn bilmeıtin bolar. Sezim sana qulaǵyna shýmer men túrkiniń tamyry bir dep sybyrlaıdy. Bolmasa «Shýmer-namadaǵy» myna sózderdi qalaı túsindirýge bolady: «Shýmerler qaıtys bolǵan adamdaryn hrıstıan rásimi boıynsha jerlep, basyna din sımvoly – ashamaı qoısa, (taǵy da eske túsireıik, Murat Ájidegi kóshpeli qypshaqtar syıynǵan Kók Táńiri seniminiń bas atrıbýty da osy ashamaı – krest+hash tańbasy) bul da kezdeısoqtyq pa?» (Oljas Súleımenov. «Azııa». Almaty, 1992 j. 184-b.) Túrki Kók Táńiri shýmer topyraǵynan taǵy da boı kóterdi. Tórt qyry teń hash – krest týraly adam jady umytqanymen sóz tirkesteri umyta almapty. Qazaq shaly ońashada «Tórt qubylasy túgel kim bar deısiń?» dep kúrsinedi. Onyń transendentaldyq túsiniginde tórt qubylasy teń Táńiri ǵana. Hash-ashamaı qyry, boıaýy qanyq, metaforaǵa beıim túrki tilinde qubylaǵa aınalǵan. Metafora – Aqyndar tili.

«Deshti Qypshaq dalasynyń jýsany» da shýmerge meńzep tursa, Túrki Táńiriniń tamyry shynymen-aq tereńde bolǵany. Qalaı degenmen de «Shýmer-namada» bir ǵana abzaqa, onyń ózinde de suraýly sóılemge syǵymdalǵan oı «Deshti Qypshaq dalasynyń jýsanyn» da kitaptyń búkil ón-boıyna jaıyla, jaryq nur túsirip jatqandyǵy anyq. «Azııa» – da saýalǵa nege tap sol arada jaýap berilmedi? Bul óz aldyna bólek áńgime.

Kıiz úı kıesi, onyń emdik qasıeti týraly medıına mamandary da tamasha pikir aıtady. Tórt buryshty úıden góri, formasy dóńgelek, tóbesi kúmbez tárizdes úı adam psıhologııasyna anaǵurlym jaıly áser etetin kórinedi. Medıınada mundaı úıde ǵaryshtyq energııa jaqsy uıysady, ishinde jatyp tynyǵý júıke aýrýlaryna birden-bir em degen de tujyrym bar.

Bárine Táńiri sebepker.

Qazyǵurt qushaǵynda kók Táńiriniń jer betindegi eń úlken en-tańbasy jatsa, ol osy óńirdiń qasıettiliginen bolar.

Qazyǵurt toponıminiń boıyndaǵy túrki qaz-taýy men shýmer qur – taýy da bir qoıdyń egiz qozysyndaı kórshi jatqandyǵy týraly jazǵansyń-dy. («Qazyǵurt – Taýlardyń taýy». «Parasat», № 3, 1996 j.) Sonda sóz arasynda Táńiri áreketi baıqalatyn jerde árdaıym taý sulbasy boı kóteretindigi, «Dalanyń dańqyn shyǵarý úshin taýlardyń qupııasyn ashyý kerektigi» aıtylǵan bolatyn. Túısigińde Mysyr pıramıdalary kıiz úıdiń perǵaýyndyq úlkeıtpe, ásire kóshirmesi emes pe eken degen oı taǵy da iz tastaıdy. Dalada alyp pıramıdalardyń kezdespeýi, bálkim, árbir kóshpeliniń óz kıiz úıi – Táńiri qutqanasy bolǵandyǵynan shyǵar. Kóshpeli Táńirisi tirisinde shańyraq – qysh tańba beınesinde tóbesinde bolsa, ólgende ózimen birge. Jer betinde Táńirige shýmerdeı tabynyp, túrkilerdeı qurmet kórsetken halyq joq. Osy arada ejelgi sanskrıt tilinde «taý» sózi Táńiri maǵynasyn bildirgendigin taǵy da eske ala ketkenniń artyqtyǵy bolmas. Táńirishil kósh­pe­liler de shýmerlik babalaryndaı (Bul týraly shýmer-ak­kad­tyń «Gılgamesh» eposynda jaqsy baıandalǵan) qasıetti taýlarǵa tabyndy, kıe tutty. Kóshpeli túrkilerdiń urpaǵy qazaqtar HH ǵasyrdyń sońynda da Qazyǵurtty sý topany, Nuh paıǵambardyń esimimen baılanystyra áńgi­me­leıtinin osylaı túsindirýge bolady. Demek sol bir kónekóz baǵzy kezderdiń ózinde-aq topan sý jaıly «Taýrattaǵy» ańyz Qosózen aralyǵyndaǵy elderde ǵana emes, sen dúnıege kelgen kúni ystyq óńirde de belgili bolǵan dep topshylaýǵa bolady. Bálkim ol ańyzdy bul óńirge túrkilermen tili, dili tamyrlas, múmkin dini de bir shýmerler ákelgen bolar. Sonda shýmer beıitiniń basyndaǵy qysh tańba-krest kóshpelilerde tirshilik uıytqysy shańyraq tóbesine kóterilip ketkendigin qalaı túsindirýge bolady?

Bul saýalǵa bylaı jaýap berýge bolatyn syndy. Kóshpeliler árdaıym kóship-qonyp, qonys jańǵyrtyp otyrýǵa tıis boldy. Tirshilik osyny talap etetin. Iaǵnı, baǵzy túrkilerdiń otyryqshylanyp, baba qorym basynda uzaq qalyp qoıýy múmkin emes-ti. Sondyqtan Táńiri dininiń ólilerdi qasterleý ispetti bir tarmaǵyn myqtap ustandy da (óli rıza bolmaı tiri baıymaıdy degen qaǵıda jáne arýaqty kıe tutý), Shańyraq-Táńirin tóbesine kóterip, kóship kete bar-dy. Dalalyqtyń psıhologııasyn jaqsy túsinetin adamǵa máseleniń osylaı op-ońaı ońtaıly sheshilgendigi ap-anyq.

Babyl abyzdarynyń sózge degen jaýapkershiligi túrkilik áriptesterine de jat bolmaǵan sekildi. Ony myna bir sózdiń jasalý joly rastaıdy: Kóshpeliler jer úshin emes, qorym úshin árdaıym soǵysýǵa, qyrqysýǵa daıar. Muny olardyń tarıhy talaı ret dáleldep berdi. Olar jaýǵa arýaqtap shabady. Kóshpeli túsiniginde arýah – óliler kıesi, qasıetti rýh. Arýaqty úndi mantrasymen (Veda ilimindegi adamdy Táńirimen baılanystyrar kıeli tirkes) salystyrýǵa bolady. Áıtse de kóshpeliler mantrasynda taqýalyqtan góri jaýyngerlik rýh basym. Ol eńsesi túsken sarbazdy áp-sátte qudirettendirip jibere alady. Qazaq ańyzdarynda arýaqtap jaýǵa shapqan batyrdyń bir ózi qyryq adamnyń qýatyna parapar surapyl kúsh ıesi bolyp ketkendigi jaıly jıi aıtylady.

Ańyzǵa ańyz nemese abyzdyń kózimen qaraý kerek. Sonda ǵana ol qupııasyn ashpaq. Tiltaný mamandary tas synalarda, qyshparaq betterinde saqtalynyp qalǵan jazbalardy maǵynasyn ashý úshin ońnan solǵa, soldan ońǵa qarata oqyp álek bolyp jatady. «Arýah» sózin oqýda da osyn áýrelenip kórý kerek sekildi. Osy turysynda ol eki túbirden, teń dárejeli «Ar» jáne «rýhtan» turady. Ar-rýh. Ar da, rýh ta qazaq tilinde bar kónekóz sózder. Jeke turyp ta derbes maǵynaǵa ıe. Ekeýi de adam bolmysyna qatysty. Qazaq arman-muratyna adal, ózgeniń ala jibin attamaǵan adamdy ary taza, taǵdyr talqysyna qansha tússe de qajymaǵan qaısar jandy «rýhy myqty» dep dáripteıdi. Ar-Rýh – súısinis belgisi. Kóshpeli túrkiler bul sózderdi qaıdan aldy?

Osy arada mynadaı tańdanysymyzdy jasyra almaımyz. Kók Táńiri abyzdary qııaly júırik til mamandary bolǵan syndy. Shamasy, olar sóz jasaý óneriniń barlyq quıtyrqysyn meńgergen suńǵyla jandar bolǵan bolsa kerek. Jasyratyn nesi bar, bul jaǵynan olar jasaǵan sózder qylyqty qyz sekildi qyryq qubyla nur shashady. Kónekóz shýmer men ejelgi túrki tańba jazýynyń (bul jazýlardyń bolǵandyǵyna kúmán joq) uqsastyǵy da sóz jasaý ónerinde az rol oınamaǵany baıqalady. Bárine ońnan solǵa nemese soldan ońǵa qaraı oqý kináli. Biz sııaqty emes, túrki abyzy shýmer tilin jaqsy meńgergeni sezilip tur. Qalaı degenmen de túrki áleminde sóz jasaý ónerine qatty kóńil bólingeni anyq. Oǵan, bálkim, túrki tiliniń oralymdylyǵy da sebepker bolar shyǵar. Bolmasa myna qyzyqty qalaı túsindirýge bolady. Ar-rýhty ońnan solǵa qaraı oqysańyz, kóshpelilerdiń taǵy da bir áskerı urany «hýrra» shyqpaq. Búgingi orystar bizden aldy dep daýryǵyp júrgen qaharly ýranyń túp atasy. Hýrralap júrip taǵy da Qosózen aralyǵyn, Babyl, Shýmer-akkad, Mysyr órkenıetterin jaýlap alǵanymyzdy sezbeı qalamyz. Kóshpeli jaýyngeriniń júırik sáıgúligi Evfrattan sý iship, Nil jaǵasynda taǵy da tuıaq tarpyp tur. Hýrra – Ejelgi mysyr Táńiri. Olar ony kórshiles mádenıetterdiń ámeńgerlik zańymen shýmerlerden alǵan. Sol hýr túrki tilinde teris jazýdy teris oqýdyń nátıjesinde rýhqa aınalsa kerek. Hýr-rýh. Sóz jasaýda tabıǵı tepe-teńdik, ǵylymı júıe saqtalynǵan. Musylmandardyń jumaq baǵynda júretin hor qyzdaryn osy mysyrlyq Táńirge qatysty áf-sanalyq keıipkerler dep topshylaýǵa da bolardaı. Hýr-Hor-Gor-Qur-Taý sózi bastapqy shýmer-akkadtyq nusqasynda da Táńirilik mán-sıpatqa ıe. Osy bir sóz jasalymyna zerdelep úńile otyryp, biz tarıh úshin atam zamanda ólip qalǵan Táńiriniń túrki jan dúnıesinde áli kúnge tiri ekendigin, ol ony ólilermen baılanystyra eske alyp kele jatqandyǵyn baıqaımyz. Qulaqqa sholaq myltyqtyń gúrsilindeı qazaqy «ur» urany keledi. Qyzyq. Buıryq raıdaǵy egistik bir kezderi transendentaldyq qudireti bar zat esim bolǵan. Búgingi til mamandaryna ulttyq tilimizdiń sózdik qoryn sóz taptaryna bólip toptaǵanda tym abaı bolý kerek sııaqty. Kóshpeliler jaýǵa shýmer Táńiriniń esimin urandap shabatynyn bilmegeni sııaqty, til mamany da etistiktiń tasasynan Táńiriniń ózi synaı qarap turǵanyn baıqamaı qalýy ábden yqtımal dúnıe ǵoı. Al, seniń Babyl abyzdarynyń amanatyna adal bolǵyń keledi. Iá, kóshpeli batyrynyń arýaqtap shapqanda nege arqalanyp ketetindigi endi qupııa emes. Óıtkeni onyń keýdesinde de, tilinde de Hýr – Táńiri – Rýh tur. Endi birinshi ıakı ekinshi Ra-Ar býynyna kósheıik. «Ra» eski sanskrıt tilinde nur degen maǵynan bildiredi. Kóne mysyrda Kún qudaıynyń retinde málim. (Mysyrlyq nusqalyq da umytpaǵan jón. Sóz jasaý tarıhyn zerdelegende qupııalardy ashýǵa bul nusqanyń múmkinshilikteri mol-aq) sonymen birge nurly sana, bastapqy nur, Táńiriniń ózi adam keýdesine quıǵan sáýle degen syndy sınonımdik qatardaǵy mánderge ıe (Hare Krıshna mantrasynyń aýdarmasyna qarańyz), Kók Táńirishil túrkiler «Ra» býynynyń maǵynasyn bilip paıdalandy ma degende, «Ar»-dy kýáge tartýǵa bolatyn sekildi.

Jazylmaǵan túz zańy boıynsha Dalalyqtarda ardan attamaý – Táńiri qaǵıdasyna qaıshy kelmeý uǵymyn beredi. Iaǵnı, kóne Ra, hám búgingi Ar máni, maǵynasy jaǵynan kórshiles, tamyrlas sózder. R-A-R. Taǵy da tepe-teńdik. Táńirige tabynǵan túrkilerdiń arýahty da nege sonshalyq qurmetteıtinin ár túrli álipbıdegi jazýdy oqýdaǵy qaıshylyq, sóz jasaý ónerine ǵana tán quıtyrqy ádis osylaı sheshedi.

Táńiri tańbasy ýaqyt óte kele kıiz úı tóbesindegi shańyraqqa aınalǵan. Táńiriniń qupııa bir esimi jaýyngerlik uran bolyp jahan jańǵyrtady. Sen Táńiriniń qupııa tórt esimin ashqan jan paıǵambar dárejesine kóteriledi degen Babyl abyz-jazbasynyń aqıqattyǵyna senesiń. Sóz – Táńiriniń janary. Janar aldamaq emes.

Sóz sońynda sóz jasaý mashyǵynda Táńiriniń ózimen óner talastyrýǵa talpynǵan jáne ol talaby sátsiz de bolmaǵan Túrki abyz-tiltanýshylaryna, árbir kıiz úıdi Táńiriniń qutqanasyna aınaldyrǵan Túrki sheberlerine bas ıip, taǵzym etesiń. Túrki tiliniń dańqy arta bersin!

1997 jyl,  sáýir aıy.