QAǴAN-NAMA

ShYŃǴYS HAN TYŃDAǴAN JYRDYŃ ShYNDYǴY

Kóripkel kitaptar. Keıde meniń qııalymda mynandaı oı kórinis beredi. Ózimdi jıyrmadan asar-aspas jasynda álem­di qalaı jaýlaımyn dep alqynǵan Aleksandr Ma­­ke­don­skıımen de, quıttaı ǵana Korsıkasyna táýel­sizdik alyp beremin dep júrip, alyp Eýropanyń damý baǵytyn múldem jańa arnaǵa qalaı buryp jibergenin ańǵarmaı qalǵan Napoleon Bonapartpen de emin-erkin tildesip, áńgimelese alatyndaı sezinip ketemin. Árıne, Eskendirmen (Aleksandrdyń qazaqshasy) aramyzda bir­neshe myńjyl, Napoleonmen ortamyzda eki-úsh ǵasyr ýa­qyt jatqan bolsa da. Nelikten? Bálkim, bul olardyń ǵu­myrbaıandaryna qatysty dúnıelerdi bala kezimnen ja­ta-jastana, indete oqyǵandyǵymnan bolar? Ómirleriniń bas­ty kezeńderimen jaqsy tanystyǵymnan shyǵar? Múm­kin. Bári múmkin.

Degenmen meniń qııalym bul saýalǵa basqashalaý jaýap bergendi durys kóredi. Jáne bir qyzyǵy, bul jaýaptyń mazmuny búgingi kúni áldekimder tatar dámi túgesiler sát endigi taqalyp qaldy dep shýlasyp júrgen uly mártebeli kitapqa baryp tireledi. Men olardyń, bolashaq uly jahangerlerdiń, balań qııalyna salmaq salyp, balǵyn rýhtaryn qataıtýyna sebepshi bolǵan kónekóz jádigerlerdi biletin bolyp shyǵamyn. Iá, Eskendirdiń temirqazyǵy fılosoftar atasy atanǵan Arıstoteldiń ózi mátinin qaǵazǵa túsirip, kitap qyp túptep beripti-mis delinetin Gomerdiń «Ilıadasy» bolǵany belgili. Aleksandr búkil sanaly ǵumyrynda osy jyrdyń qaharmandarynyń biri, pende balasynyń keler urpaqqa belgisiz mımyrt ta mamyrajaı tirshiliginen góri qysqa da bolsa el esinde máńgilik saqtalyp qalar dańqty taǵdyrdy qalaǵan Ahıllge eliktep ótti. Na­poleonnyń súıikti aqyny da osy Gomer, onyń «Ilıadasy» men «Odısseıasy» boldy. Napoleon soǵysta erlik kórsetken jaýyngerleri men qolbasshylaryn «Ilıadanyń» erjúrek batyrlarymen shendestire otyryp madaqtasa, qahar­man­darynyń izimen Kishi Azııa jaǵalaýyna túsip, Ahıll qabiriniń basynda onyń rýhyna baǵyshtap jarys ótkizgen Alek­san­drdyń sózin tarıhshy Plýtarh bylaı dep jetkizedi:

«... Ol Ahılldi baqytty adam sanaıtynyn, kózi tirisinde qasynda jan dosy, ólgesin dańqyn álemniń tórt buryshyna túgel jaıar uly jyrshysy bolǵandyǵyn aıtty» (Plýtarh, «Izbrannye jızneopısanııa», Moskva, 1987, 2 tom, 375-bet). Búginde jıyrmanyń o jaq, ber jaǵynda Ahılldiń ja­­syndaı ǵumyryna tamsana tolǵanǵan osy Aleksandrdy da búkil álem biledi. Taǵdyryna tek grek Plýtarh qana tam­sanyp qoıǵan joq, parsynyń Jámıi, qazaqtyń Abaıy sekildi uly aqyndarda onyń ańyzǵa ulasqan ómirinen alyp jyr-dastandar jazdy. Osylaısha, uly dastan uly taǵdyrdy dúnıege alyp keldi. «Ilıadanyń» joldarynda bala Aleksandrdyń bolashaǵy boljandy, uly armanynyń aınymas baǵdarshamy ispetti temirqazyǵy joǵaryǵa kóterildi.

Iá, adamzat balasy týdyrǵan uly rýhanı dúnıelerdiń ishinde, sanaýly bolsa da kóripkel kitaptar da ushyrasyp qalady. Olar az, biraq bar. Bul anyq. Jáne olar seni árdaıym qıys bas­­pa, men boljaǵan, men nusqaǵan jolmen ǵana júr dep je­tektep otyrady. Jan qınalǵanda eriksiz sol kitaptarǵa qolyńdy sozasyń.

Dala dastanyna madaq. Tarıh uly jahangerler retinde tek makedondyq Aleksandr men korsıkalyq Napoleondy ǵana bilmeıdi, olardyń qatarynda bizdiń Uly Dalanyń per­zentteri de ushyrasyp qalady. Jáne olardyń ishindegi bi­regeıi álemge aty jaıylǵan aıbarly Shyńǵys han eken­di­gine eshkim de shák keltire qoımas. Demek, Shyńǵys handaı aıtýly tulǵany tarıh sahnasyna alyp shyqqan, onyń taǵdyryn boljap, bolashaǵyna kóripkeldik jasaǵan Gomerdiń «Ilıadasyna» bergisiz ǵajaıyp dastannyń tereńine úńilmeseń, syryn asha bermes bizdiń dalada da bolǵandyǵy ǵoı. Iá, bolǵan. Bolmaýy múmkin emes. Biraq ol dastannyń qaı dáýir­diń oqıǵalaryn jyrlap, alǵash ret qaı uly jyrshynyń júre­ginen jaryp shyqqandyǵy beımálim. Tek boljam jasaýǵa ǵana bolady.

Qudaıǵa shúkir, túrki, onyń ishinde qazaq halqy batyr­­lyq dastandarǵa kende emes. Olardyń arasynda búkil túr­kige ortaq jelilerge qurylǵan jyrlar da ushyrasyp qa­lady. Eger Shyńǵys hannyń tamyry ǵundardan baryp qo­sylatyn túrki men mońǵoldyń irgesi sógile qoımaǵan dáýirde ómir súrgenin eskersek, tańdaýdyń qatary tań atar aldyndaǵy aspan juldyzdaryndaı sıreı túsetini de anyq. Jáne biz osy qadirli azdyń ishinen bireýge ǵana toqtalýymyz, onymen uly qaǵannyń taǵdyryn baı­­la­nystyrýǵa tıistimiz. Sonymen ol dastan, bala Temijúnniń bo­lashaǵyna sáýlesin túsirgen juldyzdy dastan qaı das­tan bolýy múmkin?

Túısigimiz bizge bul dastan jyr men kúıdiń atasy sanalatyn, túgel túrki tóbesine kóterip ulyqtaıtyn abyz Qorqyt birinshi bolyp jyrlap edi deıtin «Alpamys batyr» hıkaıasy bolýy kerek deıdi. Iá. sol, «Qorqyt ata kitabyndaǵy» Bámsi-Baıraq nemese bizge Alpamys esimimen belgili batyr týraly taraýlar kezinde qaǵan Shyńǵys bala kezinen talaı ret elitip, elige tyńdaǵan jyr jaýhary bolǵan. Esýkeı bahadúrdiń balasy mazmunyna úńilip oıyn, ekpinine qarap boıyn túzegen dala dastanynyń budan basqa jyr úlgisi bolýy múmkin de emes sekildi. Óıtkeni, qyńyr paıymdy qıyp túsetin qısyn da, qur dolbardy kótermeıtin tarıhı derekterdiń ózara úılesip qııýlasýy da osyǵan megzeıdi.

Túısik sanamyzǵa sáýlesin túsirgen boljamymyzdy dáleldeý úshin áńgimeni aldymen qarapaıym oqyrǵanǵa da uǵynyqty tustan bastaıyq. Dastan:
– Burynǵy ótken zamanda
...Jıdeli Baısyn jerinde
Qońyrat degen elinde,
– dep bastalatyny qaı-qaı saýatty oqyrmanǵa da málim. Demek, dastannyń búginde tatar, bashqurt, ózbek, qaraqalpaqpen birge qazaq halqynyń da quramyna kirip otyrǵan qońyrat taıpasynyń tarıhyna qatysty bolǵandyǵy. Eger Shyńǵys hannyń ájesi de, anasy da, súıgen jary Bórte de qońyrat taıpasynan ekenin eskersek, uly jahangerlerdiń naǵashy jurtynyń ótkenine qatysty bul dastannan habarsyz bolýy áste múmkin emes. Tarıhı derekter Shyńǵystyń anasy Ýálin quımaqulaq, aýyzeki áńgimege sheber, jyr-dastandy kóp biletin sheshen kisi edi desedi. Iaǵnı, Shyńǵys han bul jyrdy anasynyń aýzynan nemese qaıynjurtyndaǵy jyrshylardyń birinen estýi shyndyqqa ábden saıady. Shyńǵys hannyń talaıdy tándi etken adamı bolmysynyń qalyptasyp, aıtýly tarıhı tulǵaǵa aınalýyna bul dastannyń sińirgen úlesi zor ekeni, túrki-mońǵoldyń tekti ulynyń keıingi taǵdyrynan da jaqsy ańǵarylady. Makedondyq Eskendirge «Ilıada» qaharmany Ahıll qalaı áser etse, dalalyq Shyńǵys qaǵanǵa da Bámsi-Baıraq nemese Alpamys beınesi elikteýge laıyq sondaı jasampaz úlgi bola aldy deýimizge ábden qaqymyz bar. Endi jyr keıipkeri men qaǵan bolmasa arasyndaǵy ózara uqsastyqtarǵa qysqasha ǵana zer salyp keteıik.

Dosqa adaldyq, opasyzdyqty keshirmeý, qadiri sińse, qaradan shyqsa da qurmet kórsetip, ulyqtaý – bulardyń bári Shyńǵys hannyń boıynan kórinetin dara qasıetterdiń bir parasy ǵana. Mine, osy qasıetterdiń bári dastandaǵy Alpamystyń da jaqsy qyrlary retinde erekshelenip turady. Onyń ózin qutqarǵany, qıyn kúnde kómek qolyn sozǵany úshin qoıshy Keıqýatty ózi shaýyp alǵan qalmaq eline patsha qylyp saılaýy, oı-órisi laıyq bolsa, «qaradan da han shyǵady» degendik emes pe!

Jyrda bul sát:

Patsha boldy Keıqýat,
Qalmaqtyń qalyń eline.
Ádildigin júrgizdi
Eshkimniń kónbeı ebine.
Baq qonarda jigitke
Azy ne, sirá, kóbi ne?! – dep sýretteledi.

Osyndaı «qaradan shyǵyp han bolǵan» jigitter Shyńǵys hannyń tóńireginde de jeterlik-ti.

Osy arada jyrdaǵy batyrǵa da, tarıhtaǵy qaǵanǵa da ortaq súıgen jarǵa adaldyqty da aıta ketken jón sekildi. Temijún atastyryp alǵan jary Bórteniń jaý qolynda ketkenine ózgeni emes ózin kinálaıdy.

Jaý merkitter álek sap,

Jaralady janymdy,

Japa etti jarymdy,

Asyl tutar arymdy,– dep tolǵanady («Mońǵoldyń qupııa shejiresi», «Óner» baspasy, Almaty, 1998 jyl, 53-bet).

Jaryn «Asyl tutar arym» dep qadirleıdi. Biraz ýaqyt ótkesin, ásker jınap baryp, qaıta tartyp alǵannan keıin de súıiktisiniń kóńiline kirbiń, janyna jara túsiretin kesir sózdi otyz eki tistiń arasynan shyǵarmaı, ózin tyıyp ustaıdy. Osyndaı jar sezimine beriktik dastanda da bar. Árıne, bulardyń bári oqyrmanǵa málim jaıttar bolǵasyn toqtalmasaq ta bolady.

Al opasyzdyqty keshirmeýge, ýádege beriktikke keletin bolsaq, «Qorqyt ata kitabynda» Bámsi-Baıraq ózin Qazan hanǵa qarsy búlikke qatysýǵa kóndirmek bolyp aldap shaqyryp alǵan syrtqy oǵyzdardyń kósemi Arýzdyń qolynan qaza tabady. Eger ólimnen qorqyp, ózara búlik jasaýǵa, oǵan Bámsi-Baıraqty da tartýǵa ýaǵdalasqan syrt oǵyz bekteriniń degenine kónse, aman qalýyna bolar edi, biraq batyr «Janym – arymnyń sadaǵasy» dep Qazan hanǵa adal ekenin aıtyp turyp alady. Aqyry, degenine kóndire almaǵasyn, Arýz denesine qylyshpen salǵan jaradan qansyrap mert bolady. Osyndaı antyna adaldyq, ony ózgelerden de barynsha talap etý – Shyńǵys han ómiriniń de qaı kezeńinde bolmasyn kórinis beretin ıgi qasıetterdiń biri.

Kim biledi, ómiriniń qysyltaıań sátterinde, al mundaı buralań shaqtardyń onyń taǵdyrynda az bolmaǵandyǵy anyq, bozbala Temijún, bolashaq Shyńǵys qaǵan «Alpamys batyr» jyrynyń qaısybir tustaryn eske alyp, ózin-ózi qaıraǵan, ózin-ózi qamshylaǵan bolar-aý!

Qalaı degenmen de osy jyrdyń bizge beımálim kónekóz nusqalarynyń birimen Shyńǵys hannyń tanys bolǵandyǵy eshqandaı kúmán týdyrmaıdy. Nege?

Biz bul saýalǵa da jaýap berýge talpynamyz. Bolja­my­myzdyń rastyǵyna daýy bolýy múmkin qandaı da bir bilikti, bilimdi oqyrman nazaryna usynar qısynymyzdyń negizgi bóligine osy saýalǵa jaýap barysynda toqtalamyz.

Kúdik pen kilt. Sonymen kózi qaraqty, bul taqyrypta ózindik túıgeni bolýy múmkin oqyrmannyń bizdiń bolja­mymyzdyń aqıqattyǵyna qandaı kinárattar taǵýy múmkin?

Bizdińshe, birinshi taǵylar aıyp mynandaı bolýǵa tıis:
Qońyrattar Orta Azııa men búgingi qazaq dalasyna tek mońǵol shapqynshylyǵynan emes, Shyńǵys han áskerimen birge HIII ǵasyrda ǵana kelip, qonystandy. Oǵan deıin olar Shyńǵys handy aq kıizge kóterip, qaǵan saılaýǵa atsalysqan mońǵol tektes taıpa retinde belgili bolatyn (Ábilǵazy, «Túrik shejiresi», «Ana tili», 2006 j. 44-bet). Ýaqyt óte kele túrkilengen mońǵol násil taıpanyń túgel túrkige ortaq deýge keletin dastandy ıemdenýge qandaı qaqysy bar?

Ekinshi kiná bylaı sulbalanýy múmkin:
«Qorqyt ata kitabyndaǵy» Bámsi-Baıraq týraly taraýlar oǵyz-qımaq zamanynan syr shertedi. Bul – eń beri degende IH-HI ǵasyrlar. Demek, «Kitaptaǵy» Bámsi-Baıraq týraly hıkaıalar men Alpamys batyr jyryn ózara baılanystyrýdyń esh qısyny joq. Syrdyń boıynda alǵash Qorqyt ata jyrlady degen dastandy kezinde alys Mońǵolııadaǵy Shyńǵys han bala kezinen estip ósip edi degen qısynǵa ıá aqymaq, ıá ana súti aýzynan keppegen sábı ǵana ılanady.

Bizge úshinshi aıyptyń nobaıy da málim:
Jyrdaǵy Jıdeli Baısyn qazirgi Ózbekstannyń ıeliginde. Al Bámsi-Baıraqty jyrlaǵan Qorqyt ata men Bámsi-Baıraqtyń súıikti jary Gúlbarshyn nemese Barshyn jatyr delinetin jerler búgingi Qazastannyń Qyzylorda oblysyna qarasty terrıtorııada. Bul óńirlerge mońǵol shapqynshylyǵy tusynda kelgen qońyrattardyń osy óńirde burynnan aıtylyp júrgen tarıhı hıkaıa keıipkerin óziniń taıpalyq qaharmanyna aınaldyryp, ıemdenip qalǵan bolýy ǵana múmkin.

Iá, bul aıyptaýlardyń qaısysynyń bolsyn, anaý-mynaý solqyldaq boljamnyń kúlin kókke ushyrýǵa qaýqary ábden jeterlik. Degenmen biz óz boljamymyzdyń rastyǵyn dáleldeýge múmkindik beretin negizgi qısynymyzdan eshqandaı da bas tartpaımyz.

Eń birinshi súıener dáıegimiz, biz qońyrat taıpasy nemese onyń quramyna keıinnen kirgen qaısybir jekelegen rýlar Syr boıynda IH-H ǵasyrlarda-aq tirshilik etken degen pikirdi alǵa tartamyz. Olardyń munda Altaı asyp, Ertis jaǵalap jetkeni de tarıh úshin jasyryn jaıttar emes. Mine, osy taıpalar nemese jekelegen rýlar keıin oǵyz-qımaq ulysynyń irgetasyn qalaýǵa atsalysqan edi. Bir ǵajaby, ortaǵasyrlyq derekter Bámsi-Baıraq nemese Alpamys batyr týraly jyrdy tek qońyrat taıpasy emes, olarmen qashannan taǵdyry enshiles, quramyna Shyńǵys hannyń bórjigen rýy enetin qııattardyń da batyrlyq jyry retinde tanýǵa múmkindik beredi.

Solaı, derekterge súıensek, Shyńǵys hannyń arǵy ata-babalary da IH ǵasyrdyń aıaǵy, H ǵasyrdyń basynda qońyrattarmen birge berisi Qarataý, Qazyǵurt, arysy Araldyń jaǵasyna deıingi aralyqty mekendegen bolyp shyǵady. Asyly, bul eki taıpa da IH ǵasyrdyń orta tusynda, dálirek aıtqanda, 840 jyly Enıseı qyrǵyzdary tarapynan jasalǵan shapqynshylyqtan keıin es jımastaı bolyp eseńgiregen uıǵyr qaǵanatynyń quramyna kirgen ártekti taıpalardyń qatarynan bolsa kerek. Bir jaǵynan jaý, bir jaǵynan jut qysyp ábden júdegen taıpalar aldymen Ertis ózeniniń boıynda, odan Qarataý, Qazyǵurt óńirine qaraı jyljıdy. Ábilǵazynyń «Túrik shejiresinde» osy oqıǵalar jańǵyryǵy mońǵoldardyń tatarlar men qyrǵyzdardyń birlesken shabýylynan kúıreı jeńilip, Qııan men Núkúzdiń «Ergene kónge» qashyp tyǵylýyn baıandaıtyn tustaran ańǵarylatyn sekildi. Demek, áıgili «Ergene-kóndi» osy taıpalar alǵash baspanalaǵan Altaı nemese keıin erkin kósilip jaılaǵan Qarataý men Qazyǵurt aralyǵynan izdeýge bolady degen sóz.

Árıne, bul taıpalardyń taza túrki tilinde sóılemegendigi de anyq. Ortaǵasyrlyq qypshaqtar tarıhy týraly súbeli eńbek jazǵan marqum Serjan Aqynjanov (1939-1991) olardy mońǵol men túrki tili aralyǵyndaǵy ótpeli tilde sóılegen degen pikirge qosylatynyn aıtady. Bir jaǵy qıdan jáne ekinshi jaǵy qyrǵyz ben tatarlardyń birlesken shapqynshylyǵynan keıin eki baǵyttan kelip Ertistiń boıynda basy toǵysqan bul bosqyn taıpalar mońǵolsha qaı nemese arab, parsy bastaýhattaryndaǵysha qımaq degen ataýmen ózara taıpalar birlestigin qurady. Keıin, joǵaryda aıtqanymyzdaı, oǵyz-qımaq nemese oǵyz-qaı ulysynyń quramyna enip, birshama ýaqyt mamyrajaı kúı keshýge múmkindik alady. Áýelbek Qońyratbaevtyń «Qorqyt ata kitabyna» jazǵan alǵys sózin de osy qaılardy qońyrattar dep tujyratyn pikir bar («Qorqyt ata kitaby», «Jazýshy», 1986 j., 6-bet). Bulaı bolýy da ábden múmkin. Óıtkeni, qaı etnonıminiń mońǵol tilinde jylan degen maǵynany bildiretinin Serjan Aqynjanov barynsha jan-jaqty taldap jazǵan («Kypchakı v ıstorıı srednevekovogo Kazahstana», Almaty, «Ǵylym» baspasy, 1999 j., 111-112-better) bolatyn. Qońyrattardyń jylandy kıe tutqandyǵy «Alpamys batyr» jyrynda da ańǵarylyp qalady. Mysaly, Alpamys batyrdyń Taıshyq hannyń artynan attanaıyn dep turǵan tusynda:

Taıshyq alǵan jylqyńnyń
Al artynan keteıin.
Shahımardan jar bolsa,
Artynan qýyp jeteıin.
Jete almasam, jan ata,
Jylap júrip óteıin! – dep tolǵa­­na­ty­­ny bar («Qazaq epostary», «Kóshpendiler» baspasy, Almaty, 2007 j., 44-bet).

Osy úzindidegi Shahımardan arab, parsydan kelgen jylandar patshasy týraly erteginiń bas keıipkeri, ıaǵnı, jylandar patshasynyń esimi bolyp tabylady. Muny baıyrǵy mońǵoldyq kıeli jylan uǵymynyń jergilikti jerdiń túsiniginde qaıta óńdelgen kóshirmelik nusqasy dep túsingenimiz jón. Demek, mońǵolǵa esh qatysy joq dep aıtylatyn «Alpamys batyr» jyrynan da qońyrattardyń ózderiniń baıyrǵy taıpalyq ataýlaryn, onyń maǵynasyn áli umyta qoımaǵanyn ańǵarýymyzǵa bolady. Al Ózbekstandaǵy búgingi qońyrattar arasynda jylantańbaly dep atalatyn úlken atanyń bar ekendigi bul sózimizge tipti de jan bitire túsetindeı. Solaı, qońyrattar taıpasynyń quramynda jylandy kıe tutqan rýdyń bolǵandyǵyn eshkim joqqa shyǵara almaıdy.

Degenmen «qaı» etnonımi qońyrattan góri qııat taıpa­sy­nyń ataýyna kóbirek janasatynyn da eskerte ketkimiz bar. Bul taıpalyq ataýdy mońǵolshadan qazaqshaǵa a­ý­dar­ǵanda qaılar dep oqýǵa bolady. Mundaǵy «qaı» túbiri bolsa, «t» árpi kóptik jalǵaýy maǵynasyn bildiredi. Kim bi­ledi. Ergene-kónnen shyqty delinetin taıpalardyń ara­synda qııat pen qońyrat taıpalary qatar atalatynyn eskersek, olardyń o basta bir taıpanyń beldi eki rýy bolýy da ábden múmkin ǵoı.

Sonymen «Alpamys batyr» jyryna qaıta oralaıyq. «Qorqyt ata kitabynda» oǵyz-qımaq ataýy túbirimen joq, mundaǵy ulystyń qazyǵy bolǵan taıpalar syrtqy oǵyz jáne ishki oǵyzdardy qımaq ıakı qaı taıpalary birlestigi dep túsingen jón sekildi. Oǵyz-qımaq ulysynan bas batyry Bámsi-Baıraq, ıaǵnı, Alpamys búlikshilikti bastaǵan óz taıpalastarynyń qolynan óledi de, budan keıingi oqıǵalar barysy oǵyz-qımaq ulysynyń búlinýine ákelip soǵady. Osy búlinshiliktiń aqyry qaı-qońyrat nemese qaı - qııat taıpalarynyń ózderiniń baıyrǵy atamekenderine qaıta bet burýyna sebepshi boldy ma, bolmady ma, ol jaǵyn dóp basyp aıta almaımyz. Degenmen Shyńǵys han zamanynda, sonaý Mońǵolııada, osy eki taıpanyń eń aldymen tarıh sahnasyna shyǵýy oqıǵalar barysynyń biz oılaǵandaı baǵytta damyǵandyǵynan habar beretindeı. Biraq olar endigi mońǵol násildi emes, jartylaı, bálkim, tutasymen túrkilengen erkindik súıer Uly Dala taıpalary edi. Olar Syr boıyna kiriptarlyqpen barǵan alǵashqy saparlarynan estelik retinde ór de er Bámsi-Baıraq nemese Alpamys batyr jaıly jyrdy alyp qaıtqan-dy. Bizdiń bala Temijún, bolashaq qaǵan Shyńǵys bul dastandy bala kezinen bilip ósti, onyń mazmunynan oıyna qýat alyp, sanasyna nur sińirdi deıtinimiz sondyqtan.

P.S.
Bizge anaý bir jyldary Shyńǵys han taqyryby tek qazaqty ǵana qyzyqtyratyndaı bolyp kórinetin-di. Zııalylarymyzdyń eki jaq bolyp bólinip osy máselede ymyrasyz aıtysqa boı urǵandary da esimizden shyǵa qoıǵan joq.

Sóıtsek, olaı emes eken. Shyńǵys han mońǵol, qazaqty bylaı qoıǵanda japon, býrıat pen týva, alys Amerıkadaǵy úlken tarıhtan habary joq sekildi seziletin kommerııalyq kıno ókilderi úshin de qajettiligi bar tulǵa bolyp shyqty. Ras, qaıbireýleriniki suranysqa ıe ótimdi taqyryptan kezegi ótip ketpeı turǵanda dúnıe taýyp qalsaq degen shabylys. Sharshaǵan, shaldyqqan kúni qala bermek. Biraq Shyńǵys han murasyna saıası turǵydan qarap, ony bolashaq geosaıası ustanymdarynyń negizi baǵytyna aınaldyrsaq degen nıettegilerdiń dar ekendigi de ańǵarylyp qalady. Ásirese orys pen hanzýlar tarapynan. Reseı HH ǵasyrdyń basynda kúresinge taısalǵandaı bolǵan Eýropa ıdeıasyn qaıta qolyna ala bastady. Bul ıdeıa boıynsha Shyńǵys han ımperııasynyń tarıhı murageri búgin qaıta kúshine ene bastaǵan Reseı ımperııasy bolyp tabylady. Ol bir kezdegi Shyńǵys han qaǵanatyna qaraǵan ulystardy qaıta qushaǵyna alyp, aǵa halyqtyń salıqaly rólin atqarmaq nıette. Búginde kitap dúkenderi orys tarıhshylarynyń bizdi túrkiler eshqashan renjitken emes, qaıta qysyltań kúnde qol ushyn sozyp otyrdy, endigi jerde biz de olarǵa yqylastaryna yqylaspen jaýap berýimiz kerek degen mazmundaǵy kitaptaryna toly. Bir qaraǵanda jaqsy-aq qubylys. Biraq... Ystyq yqylasqa býyny bosaǵan adamda ál qala ma?.. Al ol yqylas aldamshy, kózbaılaý yqylas bolyp shyqsa she? ... Sosyn túrkige bitken tektilik opyryp jep úırengen orystan tabyla qoıar ma eken?..

Shyńǵys hanǵa qatysty qytaı serııaly eki telearnamyzda jarysa kórsetildi. Bári durys sekildi. Ajdaha eliniń kınogerleri qolda bar derekterdi sarqa paıdalanǵany baıqalady. Bura tartý jáne ańǵarylmaıdy... Biraq... Olar Shyńǵys handy óz memleketteriniń tarıhyndaǵy qadaýly tulǵalardyń biri retinde tanıtyndyqtaryn ashyq ańǵartty. Kitap órtep, Qytaı qorǵanyn saldyrýmen aty shyqqan áıgili Shı Shı hýandı patshanyń qataryna aparyp qoıdy. Mońǵoldy qytaıǵa qaraıtyn kóp ulttyń biri retinde ǵana sanaıtyndyqtaryn jasyrmady. Shyńǵys han ımperııasyn qurǵan túrki-mońǵoldyq tarıhty ózimizdiń ótkenimiz dep otyr. Demek, jerin de óziniki sanaıdy. Bolashaqta bul emeýrinniń aıasyna Orta Azııa men Qazaqstan Reseımen qosa tutas kirip ketýi múmkin...

Iá, eki jaǵymyzdaǵy qos alyp el Shyńǵys han murasyn basty geosaıası hám ıdeologııalyq karta retinde oınatýǵa bet aldy. Bizdiń qolymyzda ne bar? Zııalylarymyz sonaý Mysyrdy qorǵaǵan qypshaq Beıbarystyń Uly Dalanyń amanatyn arqalap barǵan naıman Ketbuǵyny appaq saqalyn qanǵa boıap óltirgenine masattanyp júre berer me eken? Álde biz de bir jaqtan orys, ekinshi jaqtan qytaı aǵaıyn jarqyn betterin jyrymdap kóshirip alyp jatqan tól tarıhymyzdy túgendeýge kirisemiz be?

Qazirgi tarıhymyz tóbesinen tóńkerilip tur.

Qorqynyshty.