Qara shańyraq teatr óz tarıhynda úlken belesterden ótip, elimizben birge damydy, ózi de ósti, qoǵamdy da ósirdi. Ulttyq rýhanı ıgilikterimizdiń, ımandylyq-adamgershilik ustyndarynyń saqtalýyna, irgetasy shaıqalmaýyna eren úles qosty, qanshama býyndy sulýlyq, izgilik álemine jol salyp, tárbıeledi. Bul - búginde baqılyq alyptardyń, odan keıingi birneshe býyn ókilderiniń, olardyń dástúrin jalǵastyryp kele jatqan qazirgi óner qaıratkerleriniń qaltqysyz da qajyrly eńbekteriniń nátıjesi.

Teatr tarıhyn shartty túrde úsh kezeńge bóle qarastyryp, berekeli búgini týraly azdy-kemdi sóz aıtý paryz.

1926 – 1956 jyldar

Qazaq óneriniń qara shańyraǵy, qazaqtyń tuńǵysh kásibı teatry M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatry shymyldyǵy 1926 jyly 13 qańtarda Qyzylorda qalasynda ashyldy. Alǵashqy qoıylymdary Q.Kemeńgerulynyń «Altyn saqına» pesasy men M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» pesasynan úzindi boldy. Teatr shańyraǵyn kóterýge S.Qojamqulov, Q.Qýanyshbaev, E.Ómirzaqov, Q.Badyrov, Q.Jandarbekov, taǵy da basqa «samorodok sary altyn» akterler at salysty, al, alǵashqy rejısserleri S.Qojamqulov, J.Shanın, Q.Qýanyshbaev edi.

Qoǵamdyq qurylym ózgerip, jańa ómirge birtindep beıimdele bastaǵan buqarany tárbıeleýde ónerdiń roli úlken boldy. Ótken ǵasyrdyń 20-30-jyldarynda úlken náýbetke ushyraǵan qazaq halqy úshin bilim men mádenıet, ónerdiń asa zor mańyzyn qazaq zııalylary da qatty túsindi, sondyqtan da qazaq teatrynyń ashylyp, eńse tikteýine J.Aımaýytov, M.Áýezov, J.Shanın, Q.Sátbaev, O.Bekov, t.b. kóptegen qaıratker at salysty. Olardyń qatarynda sol kezdegi Qazaqstan Halyq aǵartý komıssarıatynyń bastyǵy S.Sadýaqasov, al, teatrdaǵy shyǵarmashylyq-sharýashylyq uıymdastyrý jumystarynda erekshe kózge túsken alǵashqy dırektory D. Ádilov, taǵy basqalar boldy.

1926 jyldyń 5 qazanynan teatr dırektory ári kórkemdik jetekshisi bolǵan J.Shanın teatrdyń shyǵarmashylyq qalyptasýyna asa kóp eńbek sińirdi. Tókpe aqyn I.Baızaqov, ataqty ánshi Á.Qashaýbaev, palýan Q.Muńaıtpasov joǵaryda esimderi atalǵan teatr sańlaqtarymen birge boldy. Sondaı-aq teatr ómirine Z.Atabaeva, M.Shamova, A.Abdýllına, Sh.Baızaqova, O.Qashaýbaeva, J.Shanına, D.Ońǵarbaevalar belsene aralasty.

1928 jyly teatr respýblıkanyń jańa astanasy Almatyǵa qonys aýdaryp, 1930-jyldar belesinde ujymǵa jańa shyǵarmashylyq kúsh qosyldy. Bul qatarda Q.Baıseıitov, K.Baıseıitova, Q.Beıisov, Sh.Jıenqulova, M.Erjanov, J.Elebekov, Q.Qarmysov, S.Telǵaraev, Á.Hasenov, Q.Ádilshinov, J.Ógizbaev, R.Qoıshybaeva, Sh.Aımanov, S.Maıqanova, G.Syzdyqova, t.b. ataýǵa bolady.

1932-1938jj. teatrda ádebıet bóliminiń meńgerýshisi bolyp M.Áýezov qyzmet istedi. Kórnekti sýretker 1932 jyldan bastap Abaı atyndaǵy memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtta, 1934 jyldan S.M.Kırov atyndaǵy Kazaq memlekettik ýnıversıtetinde ustazdyq ete júrip, qara shańyraq teatrdyń irgesi bekip, keregesi keńeıýi jolynda mol eńbek etti. Kórkem pesalary óz aldyna maqalalarynda da ulttyq teatrdyń baǵyt-baǵdaryn aıqyndaýǵa úlken úles qosqan sýretker álemdik dramatýrgııa jaýharlarynan aýdaryp, repertýardy baıytýda da kóp jumys jasady.

M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebegin» 1933j. mamyr aıynda rejısser M.Nasonov qaıtadan qoıdy, bul spektakl qazaqtyń tuńǵysh kásibı senografy Q.Qojyqovtyń alǵashqy jumysy boldy. 1932-1934jj. teatrda jemisti eńbek etken sýretshi Lenıngradtaǵy Úlken, qazirgi Marıın teatry janyndaǵy Kórkemsýret stýdııasyna jiberilip, belgili sýretshiler .V.M.Hodasevıch, A.G.Tyshler, M.Z.Levınnen eki jyl oqydy. Oralǵan soń Q.Qojyqov «Abaı», «Otello», «Evgenııa Grande», «Marabaı», «Shansharlar», t.b. biraz spektakldi kórkemdegen, keıin kıno salasyna aýysqan.

Bul kezeńde ulttyq dramatýrgııa qalyptasyp, damı bastady. Q.Kemeńgerov, I.Jansúgirov, S.Seıfýllın, B.Maılın, Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, Sh.Husaıynov, Á.Tájibaev, Á.Ábishev, t.b. pesalary eń aldymen osy teatrda sahnalandy. Álem dramatýrgııasynan Shekspır, Moler, K.Goldonı, A.Ostrovskıı, Gogol, M.Gorkıı pesalary qoıyldy.

1933-34 jyldary teatrdan mýzykalyq stýdııa bólinip, ujymdaǵy ánshilik talanty basym akterler sonda aýysty. Búgingi tańda respýblıkamyzdaǵy irgeli óner ordalary bolyp otyrǵan Abaı atyndaǵy opera-balet teatry men Respýblıkalyq Jambyl atyndaǵy fılarmonııa, «Qazaqkonert» sol kezde M.Áýezov teatry quramynan bólinip shyqqan mýzykalyq teatr negizinde qurylǵan óner ujymdary.

1937 jyly teatrǵa akademııalyq degen ataq berildi.

1930-1950jj. teatrǵa arnaıy shaqyrtýmen kelgen orystyń kásibı rejısserleri M.N.Sokolov, M.B.Nasonov, I.B.Borov, M.A.Sokolovskıı, M.I.Goldblat ujymnyń kásibı ósýine kóp eńbek sińirdi.

Qara shańyraq sahnada qazaq teatr rejıssýrasynyń ekinshi býyny dep ataýǵa bolatyn A.Toqpanov, Á.Ysmaıylov, N.Beısekovter qyzmet etti. M.Áýezovtiń 1940 jyly rejısser A.Toqpanov sahnalaǵan «Abaı» spektakli teatrdyń úlken kórkemdik tabysy boldy. 40-jyldary kóptegen romantıkalyq beınelerdi J.Jalmuhamedova, H.Bókeeva, Sh.Jandarbekova, B.Rımova syndy aktrısalar somdasa, osy sahnada Sh.Aımanovtyń akterlik, rejısserlik jan-jaqty talanty jarqyraı kórindi. 50-jyldar belesinde teatr Tashkenttegi Teatr ınstıtýtyn bitirgen N.Jantórın, Máskeýden bitirgen Y.Noǵaıbaev, T.Jaılybaev, M.Baızaqova, M.Qambarov, Almatyda Kınoakterlerdiń Joǵarǵy mektebin bitirgen Z.Sháripova, t.b. talantty býynmen tolyqty. Máskeýden oqý bitirip kelgenderdiń arasynda Qaras Kárimov syndy azamat trýppa meńgerýshisi bolyp, ómir boıy teatrdyń «otymen kirip, kúlimen shyqty».

1946 jyly qurylǵanyna 20 jyl tolýyna oraı teatr «Eńbek Qyzyl Tý» ordenimen marapattaldy.

1952 jyly «Abaı» spektakline (rejısser Sh.Aımanov, sýretshi V.V.Golýbovıch jáne rolderdi oryndaýshylar Q.Qýanyshbaev, Q.Badyrov, H.Bókeeva, S.Qojamqulov, R.Qoıshybaeva, E.Ómirzaqov) KSRO Memlekettik syılyǵy berildi.

1956-1986 jyldar

Bul kezeńde teatr sahnasynda tarıhı spektakldermen qatar jasampaz eńbek, beıbit qoǵam, zamandastar ómiri, olardyń ádiletti qoǵam qurý jolyndaǵy is-áreketterin kórkem beıneleıtin qoıylymdar aldyńǵy qatarǵa shyqty. 1956 jyly S.Muqanovtyń «Shoqan Ýálıhanov» pesasy, 1957 jyly M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebek», S.Muqanovtyń «Maırasy» qoıyldy. Jalpy ulttyq dramatýrgııanyń qalyptasyp, damýyndaǵy kezeń-kezeń jetistikter az emes. Qazaq sahnasynda komedııa janrynyń baǵy janǵany da osy kezeń. Q.Shańǵytbaev, Q.Baıseıtov «Beý, qyzdar-aı!», «Oı, jigitter-aı!» kórindi. Q.Muhamedjanov «Bóltirik bórik astynda», «Qudaǵı kelipti» komedııalarymen keńinen tanyldy. Bul kezeńde T.Ahtanov, Á.Tarazı, Q.Ysqaq, S.Júnisov, O.Bodyqov, E.Dombaev, O.Bókeı, D.Isabekov, t.b. pesalary sahnalandy.

1958 jyly teatr qazaq ádebıeti men óneriniń Máskeýde ótken onkúndiginde qatysyp, «Eńlik-Kebek» (M.Áýezov), «Shoqan Ýálıhanov» (S.Muqanov), «Aqyn tragedııasy» («Aqan seri-Aqtoqty», Ǵ.Músirepov), «Jalǵyz aǵash orman emes» (Á.Tájibaev) jáne «Asaýǵa - tusaý» (Shekspır) spektaklderin kórsetti.

1961 jyly 10 tamyzda Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń qaýlysymen Qazaqtyń Memlekettik akademııalyq drama teatryna uly sýretker M.Áýezovtiń esimi berildi.

Bul kezeńde «Asaýǵa-tusaýmen» qatar Shekspırden «Otello», «Rıchard-III», Gogoldiń «Úılený», Lope de Veganyń «Senek qoryǵan ıt», Pýshkınniń «Shaǵyn tragedııalary», M.Kaorýdyń «Shyǵystaǵy bir beıbaq», M.Frıshtiń «Don Jýannyń dýmany», G.Lorkanyń «Bernarda Albanyń úıi», Pırandellonyń «Ógeı qyz», M.Býlgakovtyń «Jendetter», Chehovtyń «Vanıa aǵaı», t.b. qoıylymdar repertýar sánin kirgizdi, kórkemdik kókjıekti keńeıtti. M.Býlgakovtyń rejısser A.Majýrın qoıǵan «Jendetter» (aýd. A.Súleımenov) spektaklinde akter N.Jantórınniń Moler, Chehovtyń rejısser Á.Mámbetov qoıǵan «Súıikti meniń aǵataıym» («Vanıa aǵaı», aýd.Á.Kekilbaev) spektaklinde Á.Moldabekov keıiptegen Vanıa aǵaı rolderi qazaq sahnasynyń tabysy boldy.

1960-jyldary bas rejısser A.Madıevskıı tabysty jumys istedi. Jalpy 60-jyldardan bastap ulttyq rejıssýranyń órkendeý kezeńi bastaldy. Bul rette de M.Áýezov teatrynyń orny erekshe. Óıtkeni qazaqtyń tuńǵysh kásibı rejısseri A.Toqpanov bastaǵan rejısserler shoqjuldyzy B.Omarov, Á.Mámbetov jáne Qurmanǵazy konservatorııasy teatr fakýlteti rejıssýra bóliminiń alǵashqy túlekteri J.Omarov, R.Seıtmetov, Q.Jetpisbaev, A.Pashkov, V.Pusyrmanov, sondaı-aq E.Obaev, M.Baıserkenovterdiń bul teatrǵa túgeldeı derlik qatysy bar.

Osy oraıda kórnekti teatr rejısseri, óner qaıratkeri, Halyq qaharmany Ázirbaıjan Mámbetovtiń esimin erekshe ataý kerek. Shyǵarmashylyq joly sonaý ataqty 60-jyldar belesinde bastalǵan, M.Áýezov teatryna 40 jylǵa jýyq kórkemdik jetekshilik jasaǵan Mámbetovtiń sol kezeńde qoıǵan ataqty «Ana-Jer-ana» (Sh.Aıtmatov, sahnalyq nusqa B.Lvov-Anohın), «Qan men ter» (Á.Nurpeıisov), «Qaragóz», «Qara qypshaq Qobylandy», «Abaı» (M.Áýezov), «Qozy Kórpesh-Banıa sulý» (Ǵ.Músirepov), «Meniń súıikti aǵataıym» («Vanıa aǵaı», A.Chehov, aýd. Á.Kekilbaev), «Kóktóbedegi kezdesý» (Sh.Aıtmatov, Q.Muhamedjanov), «Biz perishte emespiz» (Q.Muhamedjanov), «Korıolan» (Shekspır, aýd. H.Erǵalıev), «Edıp patsha» (Sofokl, aýd. H.Erǵalıev), taǵy da basqa spektaklderi ulttyq rejıssýraǵa jańa mazmun men forma berip, ulttyq sahna ónerin jańa sapalyq beleske kóterdi.

1966 jyly «Ana-Jer-ana» spektakline (rejısser Á.Mámbetov, sýretshi A.I.Nenashev, rolderdi oryndaýshylar S.Maıqanova, F.Sháripova, B.Rımova);

1970 jyly «Lenın 18 jyly» spektakline (rejıssser Á.Mámbetov, rolderdi oryndaýshylar M.Súrtibaev pen S.Qojamqulov) Qazaq KSR Memlekettik syılyǵy berildi.

1973 jyly Irannyń Shıraz qalasynda «Ana-Jer-ana» spektaklin kórsetti.

1974 jyly «Qan men ter» spektakline (avtor Á.Nurpeıisov, rejısser Á.Mámbetov, sýretshi A.S.Krıvosheın jáne rolderdi oryndaýshylar A.Áshimov, F.Sháripova, Y.Noǵaıbaev) KSRO Memlekettik syılyǵy berildi.

Mádenı keńistigimizde «Mámbetov teatry», «Mámbetov dáýiri» degen uǵym qalyptasty. Sol kezeńde Áýezov teatry Franııa, Iran elderinde festıvaldik saparlarǵa shyǵyp, Máskeýde birneshe ret gastrolde boldy. Bishkek, Tashkent, Núkis, Ýfa, Qazan sııaqty iri qalalar halqy teatr ónerine asa úlken yrzashylyqpen qol soqty. Al, respýblıkamyzda M.Áýezov teatrynyń gastrolde bolmaǵan oblysy men aýdany joqtyń qasy. Tap osy kezeńde K.Qarmysov, M.Súrtibaev, S.Maıqanova, B.Rımova, Sh.Jandarbekova, Á.Musabekova, S.Telǵaraev, N.Jantórın, Y.Noǵaıbaev, F.Sháripova, Á.Moldabekov, E.Jaısańbaev, R.Áýezbaeva, Ǵ.Súleımenov, J.Medetbaev, Á.Boranbaev, Á.Kenjeev, Q.Sultanbaev, Ý.Sultanǵazınder; sondaı-aq A.Áshimov, S.Orazbaev, N.Myshbaeva, T.Tasybekova, Q.Tastanbekov, R.Mashýrova, T.Jamanqulov, B.Janǵalıeva, Sh.Ahmetova, M.Ótekeshova, búginde Astana teatrynda eńbek etip júrgen G.Áspetova, T.Meıramov, J.Meıramova, N.Táshimova, Q.Tileýova, L.Ábzelbaeva, taǵy da basqa óner ıeleri san qyrynan jarqyraı kórindi.

Bul kezeńde ulttyq sahnaǵa kásibı senograftardyń M.Erjanov, D.Súleev, S.Úmekenov, M.Joltaev, syndy ekinshi býyny, 70-80-jyldar belesinde úshinshi býyn F.Muqanov, E.Tuıaqovtar shyqty.

Spektaklge arnaıy mýzykany ulttyq kompozıtorlar jaza bastady. Bul oraıda Á.Mámbetov kóptegen spektakline mýzyka jazǵan kórnekti kompozıtor Ǵ.Jubanovany jáne N.Tilendıev esimderin ataý oryndy.

1976 jyly teatr «Halyqtar dostyǵy» ordenimen marapattaldy.

1976 jyly «Qulynym meniń» spektakline (avtor O.Bókeı men basty rol oryndaýshy Q.Tastanbekov) Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵy berildi, qoıýshy-rejısser Q.Jetpisbaev.

1981 jyly teatr jańa ǵımaratqa kóshti (Abaı dańǵyly, 103).

1984 jyly Franııanyń Nansı qalasynda «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» spektaklin kórsetti.

1986-2016 jyldar

1986 jylǵy Jeltoqsannan keıin el tarıhyndaǵy aqtańdaq kezeńder, jabyq taqyryptar sahnadan kórinis berdi. Munyń alǵashqy qarlyǵashtary rejısser Á.Mámbetov qoıǵan «Biz perishte emespiz» (Q.Muhamedjanov), «Ǵasyrdan uzaq kún» (Sh.Aıtmatov), «Kemeńgerler men kóleńkeler» (S.Júnisov) dramalary boldy.

1988 jyly teatr Qazaqstan men Orta Azııa teatrlarynyń Almatyda ótken halyqaralyq I «Naýryz» festıvalinde «Biz perishte emespiz» spektaklimen júldeger atandy.

1991 jyly Qazaqstan men Orta Azııa teatrlarynyń Tashkentte ótken IY halyqaralyq «Naýryz» festıvalinde júlde aldy («Ǵasyrdan uzaq kún», Edige rolin oryndaýshy T.Aralbaı).

Rejısser jáne akter A.Áshimov sol jyldary aqtalǵan J.Aımaýytovtyń «Aqbilek», romany boıynsha spektakl qoıdy. Rejısser Q.Jetpisbaev «Dos-Bedel dos» (M.Áýezov) dramasyn da tarıhymyzǵa shynaıy kózqaras turǵysynan sahnalady. Kórkemdik deńgeıleri árqıly shyqqan bul qoıylymdar qoǵamda rezonans týdyrdy. Jalpy rejısser Q.Jetpisbaevtyń osy sahnada kóptegen salıqaly týyndylar qoıǵanyn, kóptegen izdenisteri jemisti bolǵanyn aıtý kerek. Zamandasy, áriptesi R.Seımetov sııaqty álemdik klassıkadan da kúrdeli pesalardy qoıyp, teatrǵa jańa kókjıekter ashyp otyrǵan Jetpisbaevtyń osy sahnadaǵy osyndaı sońǵy jumysy - Shekspırdiń Keńes Odaǵyndaǵy sol kezeńdegi bıliktiń absýrdtyq sıpatymen saryndas «Iýlıı ezar» tragedııasy.

1988-1992 jyldary qara shańyraq sahnasynda alǵash ret «Korıolan»(aýd. H.Erǵalıev, rej. Á.Mámbetov), Sofokldyń «Edıp patsha» (aýd. H.Erǵalıev, rej. Á.Mámbetov), Evrıpıdtiń «Medeıa» (aýd. Q.Jumaǵalıev, rej.A.Pashkov), tragedııalary, Shıllerdiń «Genýıadaǵy qastandyǵy» (rej. F.Zolter), Molerdiń «Aqymaq bolǵan basym-aı» (aýd. A.Súleımenov, rej. Á.Rahımov) komedııasy qoıyldy.

Ýaqyt jáne qoǵam tynysyn jaqsy sezinetin rejısser Á.Rahımov jas dramatýrg E. Amanshanyń «Úzilgen besik jyry» dramasyn sátti sahnalady. Áleýmettik teńsizdik, qoǵamdaǵy tymyrsyq rýhanı ahýaldy jastar ómiri arqyly kórsete otyryp, ár júrektegi Jeltoqsan muń-qaıǵysyn jetkizgendeı qoıylymdy kórermen óte jaqsy qabyldady.

1991 jyly «Úzilgen besik jyry» spektakline (avtor E.Amansha, rol oryndaýshylar M.Omar, A.Omar) Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵy berildi.

Osy 1991 jyly elimiz egemendigin alǵan kezeńnen akademııalyq teatr tól tarıhymyzdy, qoǵamdyq qubylystardy jańasha kórkem zerdeleýge belsendi atsalysty. Belgili óner qaıratkeri Tuńǵyshbaı Jamanqulov basshylyq jasaǵan ýaqytta teatrda jańasha uıymdastyrýshylyq jumystar; ártúrli kórkemdik-estetıkalyq baǵytta izdenister júrdi. Qoıýshy-rejısserler – dástúr men jańashyldyqtyń úılesimin ádemi tabatyn rejısser Á.Rahımovtiń: «Tórt taqta – jaınamaz», «Jetinshi palata», «Qyzdaı jesir – shtat qysqartý» drama-dıalogtary (A.Súleımenov, «Sıtýaııalar» trıptıhi), «Qıly zaman» (M.Áýezov, sahnalyq nusqa N.Orazalın), «Toıdan qaıtqan qazaqtar», «Ǵashyqsyz ǵasyr» (S.Balǵabaev), «Kek» (A.Súleımenov); sol jyldary teatrda jemisti eńbek etken, qazaq sahnasyna jańalyqtar ákelgen B.Atabaevtyń «Qos muńlyq» (B.Rımova), «Shyńǵys han» (Iran-Ǵaıyp), «Soqyrlar» (M.Meterlınk, aýd. Á.Tájibaev), «Kebenek kıgen arýlar» (A.Tasymbekov, Q.Ysqaq), «Máńgilik bala-beıne» (R.Muqanova), «Shaǵala» (A.Chehov, aýd. A.Toqpanov); sondaı-aq ómirden erte ketken úlken talant ıesi Q.Súgirbekovtiń «Sońǵy sezim» (A.Bekbosynov), «Sholpannyń kúnási» (M.Jumabaev, sahnalyq nusqa Á.Tarazı), «Qubylys» (F.Kafka, sahnalyq nusqa E.Amansha), «Sálámátsiń be, Qońyr muń!» (D.Amantaı), «Qýyrshaq úı» (G.Ibsen), «Mahabbat dastany» (Ǵ.Músirepov); jáne T.ál-Tarazıdiń «Týrandot hanshaıym» (K.Goı, aýd. M.Ahmet-tóre), «Tuzdy shól» (M.Ǵaparov), t.b. ártúrli stıldegi qoıylymdary kórermenniń mádenı qunaryn arttyra túskeni anyq.

1994 jyly sahnada jasaǵan kórkem beıneleri úshin akter S.Orazbaev QR Memlekettik syılyǵyna ıe boldy.

1996 jyly «Sıtýaııalar» trıptıhi («Tórt taqta-jaınamaz», Jetinshi palata», «Qyzdaı jesir-shtat qysqartý») úshin jazýshy-dramatýrg A.Súleımenovke QR Memlekettik syılyǵy berildi, rejısser Á.Rahımov Jańa kezeń, Táýelsizdiktiń bastaýy bolǵan 86-jyldardan beride teatr jazýshy-dramatýrgtar A.Súleımenov, B.Muqaıdyń kótergen qoǵamdyq-áleýmettik máseleleri aýqymdy dramalaryna den qoıdy. Sondaı-aq T.Nurmaǵanbetov, D.Isabekov, T.Ábdik, N.Orazalın, S.Balǵabaev, I.Orazbaı, I.Saparbaı, I.Vovnıanko, Shahımarden, S.Asylbekovter pesalary teatr sahnasynda birneshe ret qoıyldy. Keıingi býynnan E.Amansha, R.Muqanova, R.Otarbaev, E.Jýasbek, D.Amantaı, taǵy basqalardyń shyǵarmashylyq tabystary osy úlken teatrmen de tyǵyz baılanysty. Al, sońǵy úsh jylda teatrdyń dramatýrgtar tobynda qyzmet etetin talantty jastar M.Omarova men Á.Baǵdattardyń alǵashqy dramalary sahna júzin kórdi.

HHI ǵasyrda teatr repertýary, shyǵarmashylyq baılanystar aıasy keńeıe tústi. Ujymǵa tájirıbeli sahnager Esmuhan Obaev jetekshilik jasaǵan kezeńde teatr kórermeni molaıdy, ujym júıeli túrde gastroldik saparlarǵa shyqty. Kórkemdik jetekshi klassıkadan M.Áýezovtiń «Aıman-Sholpan» komedııasy men «Abaı» tragedııasyn, N.Gogoldiń «Parasyn» («Revızor»), sondaı-aq qazirgi dramatýrgııadan «Jaýjúrek» («Balýan Sholaq», D.Isabekov), T.Aralbaımen birigip qoıǵan «Syǵan serenadasy» (I.Saparbaı), «Úmit úzgim kelmeıdi» (N.Kelimbetov), jas rejısser E.Nursultanmen birge sahnalaǵan «Ury men uly» (T.Ábdikov) syndy qyzǵylyqty qoıylymdardy shyǵardy.

Bul kezeńde álemdik klassıkadan - «Ymyrttaǵy mahabbat» (N.Gaýptman, aýd. Q.Ysqaq, rej. R.S.Andrıasıan), «Gamlet» (Shekspır, aýd. H.Erǵalıev, rej. Iý.Hanıngo-Beknazar), «Romeo men Djýletta» (Shekspır, aýd. Á.Kekilbaev, rej. O.Salımov), «Farhad-Shyryn» (N.Hıkmet, rej. A.Áshimov), «Úılený» (Gogol, aýd. O.Qyıqymov, rej. V.Zaharov), «Arshyn-Mal alan» (Ý.Gadjıbekov, aýd. Q.Muhamedjanov, rej. T.Ál-Tarazı) tarıhı taqyrypta - «Móldir mahabbat» (S.Muqanov, rej. Á.Rahımov), «Qamar sulý» (S.Toraıǵyrov, sahnalyq nusqa Shahımarden), «Tomırıs» (Shahımarden), «Qazaqtar» (Q.Ysqaq, Shahımarden, rej. T.ál-Tarazı); búgingi kún dramatýrgııasynan - «Sulý men sýretshi» (T.Ahmetjan, rej. N.Jaqypbaı), «Qojanásir tiri eken...» (T.Nurmaǵambetov), «Tenderge túsken kelinshek (M.Sárseke, rej. O.Kenebaı), «Kúlemiz be, jylaımyz ba?» (E.Jýasbek, rej. M.Ahmanov), «Kóshkin» (J.Jýjenoǵly, aýd. O.Qyıqymov, rej. A.Kákisheva), «Imperııadaǵy kesh» (S.Asylbekov, rej. A.Kákisheva), «Saǵynysh pen Eles» (S.Balǵabaev, rej. Á.Rahımov), «Shákárim» (avtor jáne rej. Á.Rahımov), taǵy da basqa kóptegen spektakl kórermenniń árqıly tobynyń kóńilinen shyqty. Jalpy M.Áýezov teatrynda táýelsizdik jyldary respýblıkadan jáne alys-jaqyn shetelderden rejısserler shaqyryp otyrý dástúri qalyptasty. Teatrda spektakl qoıǵan J.Hadjıev, H.Ámir-Temir, N.Jaqypbaı, Iý.Konenkın, Q.Qasymov, N.Jumanııazov, M.Ahmanovtar, sondaı-aq kórnekti túrkmen rejısseri K.Ashır, ózbek rejısseri O.Salımov, orys rejısseri V.Zaharov, dramatýrg-rejısseri N.Ptýshkına jáne lıtvalyq I.Vaıtkýstardyń ártúrli qoltańbalary akterler úshin jaqsy tájirıbe bolǵany anyq.

Ýaqyt qashanda óz talaptaryn alǵa tartady. Jumys jandana túsý úshin zamanaýı menedjment qajettiligi týdy. Teatr basshylyǵyna 2013 jyldyń kókteminde kelgen belgili ónertanýshy, dramatýrg Erkin Jýasbek jumysty osy baǵytta júrgizdi. Respýblıka Mádenıet mınıstrliginiń pármenimen teatrlardaǵy dırektor men kórkemdik jetekshi qyzmetteriniń bólinýine baılanysty M.Áýezov teatrynyń kórkemdik jetekshiligine Asanáli Áshimov taǵaıyndaldy. Kórnekti akter, rejısser, tájirıbeli sahnager Áshimovtiń teatrdyń shyǵarmashylyq baǵytyn aıqyndaýdaǵy roli az emes. Teatr halyqaralyq jobalar jasaýdy qolǵa aldy. Bul baǵyttaǵy alǵashqy tájirıbeler – reseılik belgili dramatýrg, rejısser N.Ptýshkına dástúrli klassıkalyq sıpatta sahnalaǵan «Otello» (Shekspır, aýd. M.Áýezov, sahnalyq nusqa Á.Bópejanova) men lıtvalyq kórnekti rejısser I.Vaıtkýs Qorqyt beınesin jańasha zerdeletken «Qorqyttyń kóri» (Iran-Ǵaıyp) qoıylymdary boldy. Zamanaýı tehnologııalyq jetistikter erkin qoldanylǵan sońǵy spektakl 2015 jyly Qazanda ótken halyqaralyq festıvalda halyqaralyq Qazylar alqasy tarapynan joǵary baǵa aldy. Teatr repertýary basqa da súbeli qoıylymdarmen tolyqty. Atap aıtqanda, ulttyq dramatýrgııadan -- «Tańsulý» (Ǵ.Esim, rej.A.Kákisheva), «Qas-qaǵym» (J.Erǵalıev, rej. E.Nursultan), «Óıtpese Maǵjan bola ma?!.» (D.Isabekov, rej. A.Kákisheva), «Aı men Aısha» (Sh.Murtaza, sahnalyq nusqa E.Jýasbek, rej. T.Ál-Tarazı), álemdik klassıkadan - «Apaly-sińlili úsheý» (A.Chehov, aýd. Á.Bópejanova, rej.R.Andrıasıan), «Shyny haıýanat» (T.Ýılıams, aýd. A.Súleımenov, rej. A.Qabdeshova), «Don Sezar de Bazan» (F.Dıýmanýar men A.D.Ennerı, aýd. jáne rej. Á.Rahımov) dúnıelerdi sahnalady.

2015 jyldyń sáýirinde qara shańyraq teatr dırektorlyǵyna óner jolyn 1993 jyly osy sahnadan bastap, kásibıliktiń bıigine kóterilgen, birer jyl Ǵ.Músirepov teatrynda kórkemdik jetekshilik atqarǵan sahna sheberi Erlan Bilál keldi. «Qazaqstan-2050» Strategııalyq baǵdarlamasyna sáıkes jańa mazmundy Qazaqstandy órkendetý aıasynda teatrdyń strategııalyq baǵyttaǵy jumystaryn jemisti júzege asyra bastady. Bul rettegi úlken joba - Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna Tarazdaǵy mereke kúnderi ashyq aspan astynda 500 adamnyń qa­tysýymen kórsetilgen «Qıly jol» (J.Erǵalıev) qoıylymy. Tarıhı-patrıottyq taqyryptaǵy bul alańdyq qoıylym elimizdiń sahna óneri tarıhyndaǵy ǵana emes, rýhanı tájirıbesi oraıynan da asa sátti megajoba deýge ábden bolady.

Sońǵy maýsymdar qoıylymdary - teatrdyń kórkemdik jetekshisi A.Áshimov sahnalaǵan «Qaza men jaza» (I.Vovnıanko), rejısser A.Maemırov qoıǵan «Qoshtasqym kelmeıdi!..» (A.Volodın) spektaklderin kórermen jyly qabyldady. Al, rejısser A.Kákisheva sahnalaǵan «Almas qylysh» (sahnalyq nusqa Á.Baǵdat) spektakli Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna jáne kórnekti jazýshy I.Esenberlınniń 100 jyldyǵyna laıyqty tartý bolyp otyr. El Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna arnap, qoǵamda úlken rezonans týdyrǵan «Aqtastaǵy Ahıko» atty kórkem spektakl (M.Omarova, rej. A.Maemırov) qoıǵan teatr repertýar basqa da maǵynaly, jasampaz shyǵarmalarmen tolyǵa túsedi.

Qazirgi kezeńde teatrdyń shyǵarmashylyq áleýeti joǵary. Kásibı rejısserler tobynda shyǵarmashylyǵymen keńinen tanymal Á.Rahımov, A.Kákisheva jáne talantty jas býynnan E.Nursultan men E.Nurtazın bar. Aǵa býynnan A.Áshimov, E.Obaev, T.Jamanqulovtar da qoıylymdar shyǵarýda. Joǵarǵy bilikti, shyǵarmashyl mamandardan turatyn Qoıylymdyq-kórkemdik bólimde kezinde talantty sýretshi F.Muqanov, Q.Aqbaevtar eńbek etse, búginde spektaklderden E.Tuıaqov, E.Ádisbek, M.Saparovtardyń mazmundy shyǵarmashylyǵy tanylady. Al, ómir boıy osy teatrdyń grımeri bolyp ótken sheber B.erbakovtyń, sondaı-aq dybys bóliminiń jumysyn bıik deńgeıde ustaǵan E.Qýantqanovtyń shákirtteri búginde dástúrdi jalǵastyryp keledi. Dybys, jaryq rejısserleri, kostıým bólimi, beınebólim, sondaı-aq basqa da kóptegen eh qyzmetkerleri kórkem spektakl úshin aıanbaı eńbek etedi. Al, kórkem spektakldi kórermenge alyp shyǵatyn negizgi tulǵa, árıne, akter.

Qara shańyraq teatrda qalyń kópshilik ózara jarasym-úılesim tapqan akterlik birneshe býyn ónerin tamashalap keledi. Búgingi tańda, ıaǵnı 90 maýsymda teatrda belgili óner sheberleri A.Áshimov, S.Orazbaev, N.Myshbaeva, T.Tasybekova, S.Qojaqova, B.Imasheva syndy úlken býyn ókilderimen birge Ǵ.Baıqoshqarova, Q.Tastanbekov, R.Mashýrova, T.Jamanqulov, O.Kenebaı, Sh.Ahmetova, M.Ótekeshova, Sh.Meńdııarova, Ǵ.Ábdinábıeva, B.Janǵalıeva, R.Hadjıeva, T.Aralbaev, S.Merekeuly, M.Nurásil, B.Qoja, G.Jaqyp, A.Bektemir, A.Seıtmetov, D.Temirsultanova, B.Qaptaǵaı, B.Ábdilmanov, B.Turys, Ǵ.Quljanov, J.Mahanov, O.Qyıqymov, J.Ámirov, M.Omarbekova, Ú.Seıtimbet sekildi talantty top tabysty eńbek etýde. Al, búginde kásibıligi joǵary orta býyn - E.Bilál, D.Aqmolda, A.Boranbaı, J.Tolǵanbaı, D.Júsip, Sh.Asqarova, Sh.Janysbekova, G.Tutova, K.Shaıahmetova, N. Beksultanova, A.Surapbaı, N.Qarabalına, B.Aıtjanov, Z.Kópjasarova, B.Qajnábıeva, A.Satybaldıeva, A.Bókenbaı; bulardan keıingi býyn N.Jekenova, E.Daıyrov, L.Qaldybekova, G.Shyńǵysova, R.Senkebaev, D.Musaev, T.Saǵyntaev, A.Shaıahmetov, J.Baısalbekov, B.Jaqypbekova, A.Ómirova, N.Ábilov, S.Qulymbetova, E.Turys, E.Bektasov, S.Baqaeva, Z.Karmenova, A.Baqytjanova, Ǵ.Ospanov, M.Muhtaruly, taǵy da basqalar teatr repertýarynyń negizgi júgin oıdaǵydaı kóterip keledi. Al, sońǵy maýsymdarda teatrdyń akterlik quramy talantty jastarmen taǵy da tolyǵyp, olar qazirdiń ózinde jasyna laıyq basty rolderdi sátti oryndaı bastady. Qara shańyraq teatr akterleri iri kınojobalardyń, kóptegen teleserıaldardyń, konerttik jobalardyń sánin kirgizip, mánin tereńdetip júrgeni de talassyz.

Búgingi tańda teatrda:

1 - KSRO halyq artısi,
10 - Qazaqstannyń halyq artısi,
11 - Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi,
1 - QazKSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri,
21 - Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri;
1 - KSRO Memlekettik syılyq ıegeri,
3 - QR Memlekettik syılyq ıegeri,
3 - «Daryn» Memlekettik syılyǵynyń laýreaty,
3 - Qazaqstan Jastar Odaǵy syılyǵy laýreaty,
11 - «Serper» Jastar Odaǵy syılyǵynyń laýreaty,
1 - Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty,
2 - Jalpyulttyq táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty;
3 - «Otan» ordeni ıegeri,
1 - «Barys» ordeni ıegeri,
6 - «Parasat» ordeni ıegeri,
16 - «Qurmet» ordeni ıegeri,
1 - «Dostyq» ordeniniń ıegerleri

sondaı-aq,

6 - professor,
9 - doent,
1 - PhD doktory - ǵylym kandıdaty qyzmet etedi.

Qazirgi repertýarynda ulttyq, sheteldik klassıkadan jáne búgingi dramatýrgııadan elýden asa qoıylym bar. Jalpy repertýardyń 70 paıyzy qazirgi zaman taqyrybyndaǵy pesalar. Aı saıyn staıonarda (Úlken jáne Kishi zal) 30 shaqty spektakl oınalady. Munyń syrtynda ujym oblys, aýdandarǵa taqyryptyq shaǵyn gastrolderge shyǵady.

Eń alǵashqy respýblıkadan tys gastroline 1928 jyly shyqqan teatr Tashkent qalasynda jıyrma kúndeı óner kórsetken. Al, 1937 jyly akademııalyq ataǵyn alǵaly beri shyqqan gastroldik saparlarynda esep joq. Teatr akterleri Uly Otan soǵysyna óner adamdarynyń arnaıy brıgadalar quramynda da óner kórsetti. Keńestik kezeńde respýblıka oblystary men aýdandarynyń barlyǵyn derlik aralap óner kórsetken, sondaı-aq sol kezdegi KSRO respýblıkalarynyń kóbinde, sondaı-aq shetelderde saparda bolǵan. Birneshe ret Máskeýde tabysty gastrol ótkizgen. Qoıylymdaryn respýblıka kórermenderi ǵana emes, alys-jaqyn shetelder kórermenderi de joǵary baǵalaıtyn Respýblıkalyq festıvaldarda san ret jeńimpaz bolǵan M.Áýezov teatry óziniń bıik ónerin nebir halyqaralyq festıvaldarda da pash etip keledi.

1996j.– Egıpette ótken Halyqaralyq eksperımentaldy teatrlar festıvalinen «Abylaıhannyń aqyrǵy kúnderi» spektaklimen júldeli oraldy

1999j. – Túrki elderi teatrlarynyń Ýfada (Bashqurtstan, Reseı) «Týǵanlyq» II Halyqaralyq festıvaline;

2000j. – Germanııada ótken «Jibek joly» halyqaralyq festıvaline;

2007j. – Tájikstanda ótken halyqaralyq festıvalǵa;

2008j. – Qazaqstan jáne Ortalyq Azııa teatrlarynyń halyqaralyq festıvaline «Sulý men sýretshi» spektaklimen qatysyp, Bas júldeni jeńip aldy;

2009j. – Koreıada ótken «Uly Jibek joly» halyqaralyq festıvaline;

2010j. - Túrkııanyń Konıa qalasynda ótken halyqaralyq festıvalge;

2011j. – Túrkııadaǵy halyqaralyq festıvalge qatysyp, óneri joǵary baǵa aldy.

2012j. - D.Isabekov dramatýrgııasy boıynsha ótken 1 halyqaralyq festıvalǵa «Jaýjúrek» («Balýan Sholaq») spektaklimen qatysyp, arnaıy júldege ıe boldy.

2014j. – Belarýs elinde, Brest qalasynda ótken «Belaıa Veja» halyqaralyq festıvaline «Beıbarys sultan» spektaklin aǵylshyn tilinde oınap, júldeli oraldy.

2015j. (19.04-02.05) – Túrkııanyń Konıa qalasyda ótken ÚIII «Myń tynys jáne bir daýys» atty Túrki halyqtary teatr festıvalinde «Sultan Beıbarys» spektaklimen tabysty óner kórsetti.

2015j. (31.05.-4.06) – Reseı, Tatarstan astanasy Qazan qalasynda ótken halyqaralyq «Naýryz» túrki halyqtary festıvalinde «Qorqyttyń kóri» spektaklin kórsetip, joǵary baǵa aldy.

2015j. (19-23.10) - Qyrǵyzstannyń «Art-Ordo» halyqaralyq festıvalinde «Qas-qaǵym» qoıylymymen Bas júldeni ıelendi.

2015j. (26-31.10) - Atyraý qalasynda ótken R.Otarbaev atyndaǵy Halyqaralyq teatr festıvalinde «Sultan Beıbarys» spektakli úshin Bas júldeni jeńip aldy.

2016j. (mamyr) – Tájikstanda ótken «Jańa kózqaras» halyqaralyq teatr festıvaline «Lır patsha» spektaklimen qatysyp, Bas júldege ıe boldy.

M.Áýezov teatrynyń táýelsizdik kezeńindegi, ásirese, osy ǵasyr basynan bergi gastroldik karta geografııasy tym aýqymdy. Ujym Respýblıka Mádenıet mınıstrligi qoldaýymen, sondaı-aq arnaıy shaqyrýlarmen de Reseıdiń Omby qalasy men oblysynda, Tashkentte jáne respýblıka oblystary men elordamyz Astanada, sondaı-aq Elbasymyzdyń shaǵyn qalalardy mádenı qyzmetpen qamtý baǵdarlamasy aıasynda sońǵy úsh-tórt jyl ishinde elimizdiń 7-8 shaǵyn qalasynda óner kórsetti. Sondaı saparlarynyń biri - teatr 2013 jyldyń jeltoqsanynda Jańaózen qalasyna baryp, arnaıy spektakl qoıǵanyn, qalyń kópshiliktiń erekshe yqylaspen qarsy alǵanyn atap ótý oryndy.

Teatr 1995 jyldan bastap jyl saıyn jańa qoıylymdarynyń festıvalin Naýryz merekesi jáne Halyqaralyq teatr kúnine oraı ótkizip keledi. Bıyl 21 ret ótken, respýblıkamyzda osy formattaǵy birden-bir bul óner merekesi jańa ıdeıalardy rýhanı aınalymǵa túsirip, jańa esimderdi ashýymen baǵaly. Almatylyq kórermender men qala qonaqtary mádenı-rýhanı tynysymyzda, jas urpaqty izgilikke tárbıeleýde atqaratyn roli eleýli mundaı keshterge, benefısterge, premeralarǵa, jalpy spektaklderimizge úlken yqylaspen keledi.

* * *

Teatrdaǵy san-salalyq shyǵarmashylyq jumystar búgingi kún tynysy bolsa, kúni erteń ol tarıhqa aınalady. M.Áýezov teatrynda 1968 jyldan beri mýzeıi jumys jasap keledi, búginde ol kórermender úshin arnaıy ashyq zalda qyzmet kórsetedi. Elimiz óneriniń tarıhy úshin asa baǵaly, óte qundy tarıhı eksponattar saqtalǵan mýzeı 2016 jyldyń qyrkúıeginde Astanadaǵy Ulttyq mýzeıde úlken kórmesin ótkizdi.

Teatr ujymy, sahna qaıratkerleri sahnada jáne qoǵamdyq ómirde de táýelsiz elimizdiń murattaryn ardaq tutady. Bul tusta sahna qaıratkerleriniń kitap jazý, kitap shyǵarý salasyndaǵy eńbekteri bir tóbe. Teatr alyptarynyń dástúrin jalǵastyryp kórnekti rejısser E.Obaevtan bastap kórnekti akterler, A.Áshimov, S.Orazbaev, T.Jamanqulov, belgili aktrısa T.Tasybekova, rejısserler Á.Rahımov, O.Kenebaı, synshy Á.Bópejanovalardyń kitaptaryn ónersúıer qaýym, qalyń jurtshylyq qyzyǵa oqıdy. Teatrda dúnıe keshken kórnekti akterlerdiń shyǵarmashylyǵyn jınastyryp, kitap shyǵarý dástúri qalyptasqan - «Áıgili adamdar» serııasynda Á.Bópejanovanyń jobasy boıynsha «F.Sháripova», «Á.Moldabekov», «E.Jaısańbaev», «H.Elebekova» kitaptary, sondaı-aq R.Áýezbaeva, J.Medetbaev, Á.Boranbaev týraly estelik jınaqtar jáne Sh.Aımanov, Á.Mámbetov, Y.Noǵaıbaev, Á.Moldabekov, E.Jaısańbaev, A.Áshimov, N.Myshbaevanyń kórkem albomdary jaryq kórip, kópshilik ıgiligine aınaldy. Qoǵam úshin ózekti máseleler jáne óner tynys-tirshiligi týraly teatr rejısserleri, akterleri únemi respýblıkalyq jáne sheteldik BAQ pen EBAQ-ta oı-pikirlerin bildirip otyrady.

Qara shańyraq teatrdyń ujymdyq óneri, jekelegen sahnagerler óneri teatrtaný ǵylymynda turaqty zerdelenip otyrady. Bul rette ujym qara shańyraq teatrdyń tarıhyn alǵash ret ǵylymı júıelep, úlken eńbek jazǵan máskeýlik ǵalym N.Lvov, teatrdyń tarıhy men damý jolyn zertteýde úlken eńbek jasaǵan kórnekti teatrtanýshy ǵalym B.Qundaqbaev, belgili teatrtanýshylar O,Kaıdalova, L.Bogatenkova, I.Shostak, sondaı-aq kórnekti synshylar Q.Qýandyqov, Á.Syǵaı esimderin qurmetpen eske alady. Teatr qoıylymdary jáne jekelegen akterler shyǵarmashylyǵy týraly aǵa býyn A.Qadyrov, K.Nurpeıisov, keıingi býyn teatrtanýshylar S.Qabdıeva, E.Jýasbek, B.Nurpeıis, A.Muqan, A.Erkebaı, J.Sultanova, M.Jaqsylyqova, Z.Islambaeva, M.Táshimovalardyń zertteýleri men maqalalarynyń ónersúıer qaýymǵa bereri az emes. M.Áýezov teatrynyń sahnagerleri týraly jınaqtar shyǵarǵan, qoıylymdary týraly kezinde ónimdi jazǵan aǵa býyn aqyn-jazýshy, ónertanýshylar Q.Ýálıev, A.Nysanalın, S.Abdrahmanov, M.Qojahmetova, S.Latıeva, búginderi de qalamy qarymdy A.Arıshevskıı, Q.Sársenbaı esimderi kórermen-oqyrmanǵa jaqsy tanys.

Qara shańyraq - Qazaqtyń Memlekettik M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatry, joǵaryda atap ótkenimizdeı, óziniń osy 90 jyldyq tarıhynda úlken belesterden ótip, ulttyq ónerdiń sımvolyna aınaldy. Ulttyq rýhanı ıgilikterimizdiń irgetasy shaıqalmaýyna, ımandylyq adamgershilik ustyndarynyń saqtalýyna eren úles qosty. Teatr ashylǵan kezde ult ardagerleri, «jalpy teatr emes, qazaq halqynyń ulttyq ereksheliginen týyndaıtyn ózindik kelbeti bar» teatr bolsa dep armandasa, sol bıik arman búginde ábden júzege asty. Bul - búginde baqılyq alyptardyń, odan keıingi birneshe býyn ókilderiniń, olardyń dástúrin jalǵastyryp kele jatqan qazirgi óner qaıratkerleriniń qaltqysyz da qajyrly eńbekteriniń jáne memleketimiz júrgizip otyrǵan syndarly saıasattyń nátıjesi. Qara shańyraq teatr ujymy Elbasynyń «Máńgilik el» ulttyq ıdeıasy aınalasynda júzege asýy tıis - bıik kórkem óner, jańa turpatty mádenıet jasaý, zamanaýı talaptarǵa saı, jańa zaman adamyn qalyptastyrý; álemdik mádenı-rýhanı keńistikke erkin enip, ulttyq ónerimizdi tanytý jolynda qyzmet ete beredi.

Álııa Bópejanova
QR eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash» syılyǵy ıegeri, synshy, mádenı sarapshy