Maqala
M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry
Qaı el, qaı memlekettiń de rýhanı bolmysyn tanytatyn sımvoldary bolady. Qazaq eli úshin osyndaı sımvoldardyń biri – qurylǵanyna 90 jyl tolǵan Qazaqtyń Memlekettik M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatry.
Bólim: Teatr
Datasy: 18.12.2016
Avtory: Қазақстан театрлары тарихы
Maqala
M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry
Qaı el, qaı memlekettiń de rýhanı bolmysyn tanytatyn sımvoldary bolady. Qazaq eli úshin osyndaı sımvoldardyń biri – qurylǵanyna 90 jyl tolǵan Qazaqtyń Memlekettik M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatry.
Bólim: Teatr
Datasy: 18.12.2016
Avtory: Қазақстан театрлары тарихы
M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry

Qara shańyraq teatr óz tarıhynda úlken belesterden ótip, elimizben birge damydy, ózi de ósti, qoǵamdy da ósirdi. Ulttyq rýhanı ıgilikterimizdiń, ımandylyq-adamgershilik ustyndarynyń saqtalýyna, irgetasy shaıqalmaýyna eren úles qosty, qanshama býyndy sulýlyq, izgilik álemine jol salyp, tárbıeledi. Bul - búginde baqılyq alyptardyń, odan keıingi birneshe býyn ókilderiniń, olardyń dástúrin jalǵastyryp kele jatqan qazirgi óner qaıratkerleriniń qaltqysyz da qajyrly eńbekteriniń nátıjesi.

Teatr tarıhyn shartty túrde úsh kezeńge bóle qarastyryp, berekeli búgini týraly azdy-kemdi sóz aıtý paryz.

1926 – 1956 jyldar

Qazaq óneriniń qara shańyraǵy, qazaqtyń tuńǵysh kásibı
teatry M.Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatry shymyldyǵy 1926 jyly 13
qańtarda Qyzylorda qalasynda ashyldy. Alǵashqy
qoıylymdary Q.Kemeńgerulynyń «Altyn saqına» pesasy men M.Áýezovtiń
«Eńlik-Kebek» pesasynan úzindi boldy.
Teatr shańyraǵyn kóterýge S.Qojamqulov, Q.Qýanyshbaev, E.Ómirzaqov,  Q.Badyrov,
Q.Jandarbekov, taǵy da basqa «samorodok sary altyn» akterler at salysty,
al, alǵashqy rejısserleri S.Qojamqulov, J.Shanın, Q.Qýanyshbaev edi.

Qoǵamdyq qurylym ózgerip, jańa ómirge birtindep beıimdele
bastaǵan buqarany tárbıeleýde ónerdiń roli úlken boldy. Ótken ǵasyrdyń
20-30-jyldarynda úlken náýbetke ushyraǵan qazaq halqy úshin bilim men mádenıet,
ónerdiń asa zor mańyzyn qazaq zııalylary da qatty túsindi, sondyqtan da qazaq
teatrynyń ashylyp, eńse tikteýine  J.Aımaýytov, M.Áýezov, J.Shanın, Q.Sátbaev,
O.Bekov, t.b.  kóptegen qaıratker at
salysty. Olardyń qatarynda sol kezdegi Qazaqstan Halyq aǵartý komıssarıatynyń
bastyǵy S. Sadýaqasov, al, teatrdaǵy shyǵarmashylyq-sharýashylyq uıymdastyrý
jumystarynda erekshe kózge túsken alǵashqy dırektory D. Ádilov, taǵy basqalar
boldy.

1926 jyldyń 5 qazanynan teatr dırektory ári kórkemdik
jetekshisi bolǵan J.Shanın t
eatrdyń
shyǵarmashylyq qalyptasýyna asa kóp eńbek sińirdi.
Tókpe aqyn I.Baızaqov, ataqty
ánshi Á.Qashaýbaev, palýan Q.Muńaıtpasov joǵaryda esimderi atalǵan teatr
sańlaqtarymen birge boldy. Sondaı-aq teatr ómirine Z.Atabaeva, M.Shamova, A.Abdýllına,
Sh.Baızaqova, O.Qashaýbaeva, J.Shanına,
D.Ońǵarbaevalar belsene aralasty.

1928 jyly teatr respýblıkanyń jańa astanasy Almatyǵa
qonys aýdaryp, 1930-jyldar belesinde ujymǵa jańa shyǵarmashylyq kúsh qosyldy. Bul
qatarda  Q.Baıseıitov, K.Baıseıitova,
Q.Beıisov, Sh.Jıenqulova, M.Erjanov, J.Elebekov, Q.Qarmysov, S.Telǵaraev, Á.
Hasenov, Q.Ádilshinov, J.Ógizbaev, R.Qoıshybaeva, Sh.Aımanov, S.Maıqanova,
G.Syzdyqova, t.b. ataýǵa bolady.

1932-1938jj. teatrda ádebıet bóliminiń meńgerýshisi bolyp M.Áýezov
qyzmet istedi. Kórnekti sýretker 1932 jyldan bastap Abaı atyndaǵy memlekettik
pedagogıkalyq ınstıtýtta, 1934 jyldan S.M.Kırov atyndaǵy Kazaq
memlekettik ýnıversıtetinde ustazdyq ete júrip, qara shańyraq teatrdyń irgesi
bekip, keregesi keńeıýi jolynda mol eńbek etti. Kórkem pesalary óz aldyna
maqalalarynda da ulttyq teatrdyń baǵyt-baǵdaryn aıqyndaýǵa úlken úles qosqan
sýretker álemdik dramatýrgııa jaýharlarynan aýdaryp, repertýardy baıytýda da kóp
jumys jasady.

M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebegin» 1933j. mamyr aıynda rejısser M.Nasonov
qaıtadan qoıdy, bul  spektakl qazaqtyń  tuńǵysh kásibı senografy Q.Qojyqovtyń alǵashqy
jumysy boldy. 1932-1934jj. teatrda jemisti eńbek etken sýretshi Lenıngradtaǵy
Úlken, qazirgi Marıın teatry janyndaǵy Kórkemsýret stýdııasyna jiberilip,
belgili sýretshiler .V.M.Hodasevıch, A.G.Tyshler, M.Z.Levınnen eki jyl oqydy.
Oralǵan soń Q.Qojyqov «Abaı»,  «Otello»,
«Evgenııa Grande», «Marabaı», «Shansharlar», t.b. biraz spektakldi kórkemdegen,
keıin kıno salasyna aýysqan.

Bul kezeńde ulttyq dramatýrgııa qalyptasyp, damı
bastady.   Q.Kemeńgerov, I.Jansúgirov,
S.Seıfýllın, B.Maılın, Ǵ.Músirepov, S.Muqanov, Sh.Husaıynov, Á.Tájibaev,
Á.Ábishev, t.b. pesalary eń aldymen osy teatrda sahnalandy.  Álem dramatýrgııasynan  Shekspır, Moler, K.Goldonı, A.Ostrovskıı,
Gogol, M.Gorkıı pesalary qoıyldy. 

1933-34 jyldary teatrdan mýzykalyq stýdııa bólinip,
ujymdaǵy ánshilik talanty basym akterler sonda aýysty. Búgingi tańda
respýblıkamyzdaǵy irgeli óner ordalary bolyp otyrǵan Abaı atyndaǵy opera-balet
teatry men Respýblıkalyq Jambyl atyndaǵy fılarmonııa,  «Qazaqkonert» sol kezde M.Áýezov teatry
quramynan bólinip shyqqan mýzykalyq teatr negizinde qurylǵan óner ujymdary.

1937 jyly teatrǵa
akademııalyq degen ataq berildi.

1930-1950jj. teatrǵa arnaıy shaqyrtýmen kelgen orystyń
kásibı rejısserleri M.N.Sokolov, M.B.Nasonov, I.B.Borov, M.A.Sokolovskıı,
M.I.Goldblat ujymnyń  kásibı ósýine kóp
eńbek sińirdi.

Qara shańyraq sahnada
qazaq teatr rejıssýrasynyń ekinshi býyny dep ataýǵa bolatyn  A.Toqpanov, Á.Ysmaıylov, N.Beısekovter qyzmet
etti.   M.Áýezovtiń
1940 jyly rejısser A.Toqpanov sahnalaǵan «Abaı» spektakli teatrdyń úlken
kórkemdik tabysy boldy. 40-jyldary kóptegen romantıkalyq beınelerdi J.Jalmuhamedova,
H.Bókeeva, Sh.Jandarbekova, B.Rımova syndy aktrısalar somdasa, osy sahnada
Sh.Aımanovtyń akterlik, rejısserlik jan-jaqty
talanty jarqyraı kórindi. 50-jyldar belesinde teatr Tashkenttegi Teatr ınstıtýtyn
bitirgen N.Jantórın, Máskeýden bitirgen Y.Noǵaıbaev, T.Jaılybaev, M.Baızaqova, M.Qambarov,
Almatyda Kınoakterlerdiń  Joǵarǵy
mektebin bitirgen  Z.Sháripova, t.b. talantty
býynmen tolyqty. Máskeýden oqý bitirip kelgenderdiń arasynda Qaras Kárimov syndy
azamat trýppa meńgerýshisi bolyp, ómir boıy teatrdyń «otymen kirip, kúlimen
shyqty».  

1946 jyly qurylǵanyna 20
jyl tolýyna oraı  teatr «Eńbek Qyzyl Tý»
ordenimen marapattaldy.

1952 jyly «Abaı»
spektakline (rejısser Sh.Aımanov, sýretshi
V.V.Golýbovıch jáne rolderdi oryndaýshylar Q.Qýanyshbaev, Q.Badyrov, H.Bókeeva,
S.Qojamqulov, R.Qoıshybaeva, E.Ómirzaqov)  KSRO Memlekettik syılyǵy berildi.

1956-1986 jyldar

Bul kezeńde teatr sahnasynda tarıhı spektakldermen qatar
jasampaz eńbek, beıbit qoǵam, zamandastar ómiri, olardyń ádiletti qoǵam qurý
jolyndaǵy is-áreketterin kórkem beıneleıtin qoıylymdar aldyńǵy qatarǵa shyqty. 1956
jyly S.Muqanovtyń  “Shoqan Ýálıhanov” pesasy,
1957 jyly M.Áýezovtiń “Eńlik-Kebek”, S.Muqanovtyń “Maırasy” qoıyldy.
Jalpy ulttyq
dramatýrgııanyń qalyptasyp, damýyndaǵy kezeń-kezeń jetistikter az emes.
Qazaq sahnasynda komedııa
janrynyń baǵy janǵany da osy kezeń. Q.Shańǵytbaev, Q.Baıseıtov “Beý, qyzdar-aı!”,
“Oı, jigitter-aı!” kórindi.
Q.Muhamedjanov «Bóltirik bórik astynda», «Qudaǵı kelipti» komedııalarymen  keńinen tanyldy. Bul kezeńde  T.Ahtanov, Á.Tarazı, Q.Ysqaq, S.Júnisov,
O.Bodyqov, E.Dombaev, O.Bókeı, D.Isabekov,  t.b. pesalary sahnalandy.

1958 jyly  teatr qazaq ádebıeti men óneriniń Máskeýde
ótken onkúndiginde qatysyp,
«Eńlik-Kebek» (M.Áýezov), «Shoqan Ýálıhanov» (S.Muqanov), «Aqyn
tragedııasy» («Aqan seri-Aqtoqty», Ǵ.Músirepov), «Jalǵyz aǵash orman emes»
(Á.Tájibaev) jáne «Asaýǵa - tusaý» (Shekspır) spektaklderin kórsetti.

1961 jyly 10 tamyzda
Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń qaýlysymen Qazaqtyń Memlekettik akademııalyq
drama teatryna uly sýretker M.Áýezovtiń esimi berildi. 

Bul kezeńde «Asaýǵa-tusaýmen» qatar Shekspırden  «Otello»,
«Rıchard-III»,  Gogoldiń «Úılený»,
Lope de Veganyń «Senek qoryǵan ıt», Pýshkınniń «Shaǵyn tragedııalary», M.Kaorýdyń
«Shyǵystaǵy bir beıbaq», M.Frıshtiń «Don Jýannyń dýmany», G.Lorkanyń «Bernarda
Albanyń úıi», Pırandellonyń «Ógeı qyz», M.Býlgakovtyń «Jendetter»,  Chehovtyń «Vanıa aǵaı», t.b. qoıylymdar
repertýar sánin kirgizdi, kórkemdik kókjıekti keńeıtti. M.Býlgakovtyń rejısser
A.Majýrın qoıǵan  «Jendetter» (aýd.
A.Súleımenov) spektaklinde akter N.Jantórınniń Moler, Chehovtyń rejısser
Á.Mámbetov qoıǵan «Súıikti meniń aǵataıym» («Vanıa aǵaı», aýd.Á.Kekilbaev)  spektaklinde Á.Moldabekov keıiptegen Vanıa
aǵaı rolderi qazaq sahnasynyń tabysy boldy.

1960-jyldary bas rejısser A.Madıevskıı tabysty jumys
istedi. Jalpy 60-jyldardan bastap ulttyq rejıssýranyń órkendeý kezeńi bastaldy.
Bul rette de M.Áýezov teatrynyń orny
erekshe. Óıtkeni qazaqtyń tuńǵysh kásibı rejısseri A.Toqpanov bastaǵan
rejısserler shoqjuldyzy B.Omarov, Á.Mámbetov jáne Qurmanǵazy konservatorııasy
teatr fakýlteti rejıssýra bóliminiń alǵashqy túlekteri J.Omarov, R.Seıtmetov,
Q.Jetpisbaev, A.Pashkov, V.Pusyrmanov, sondaı-aq E.Obaev, M.Baıserkenovterdiń
bul teatrǵa túgeldeı derlik qatysy bar.

Osy oraıda
kórnekti teatr rejısseri, óner qaıratkeri, Halyq qaharmany Ázirbaıjan
Mámbetovtiń esimin erekshe ataý kerek. Shyǵarmashylyq joly sonaý ataqty 60-jyldar
belesinde bastalǵan, M.Áýezov teatryna 40 jylǵa jýyq  kórkemdik jetekshilik jasaǵan Mámbetovtiń  sol kezeńde qoıǵan ataqty «Ana-Jer-ana» (Sh.Aıtmatov,
sahnalyq nusqa B.Lvov-Anohın), «Qan men ter» (Á.Nurpeıisov), «Qaragóz», «Qara
qypshaq Qobylandy», «Abaı» (M.Áýezov),
«Qozy Kórpesh-Banıa sulý» (Ǵ.Músirepov), «Meniń súıikti aǵataıym» («Vanıa
aǵaı», A.Chehov, aýd.Á.Kekilbaev), «Kóktóbedegi kezdesý» (Sh.Aıtmatov,
Q.Muhamedjanov), «Biz perishte emespiz» (Q.Muhamedjanov), «Korıolan» (Shekspır,
aýd.H.Erǵalıev), «Edıp patsha» (Sofokl, aýd.H.Erǵalıev), taǵy da basqa
spektaklderi ulttyq rejıssýraǵa jańa mazmun men forma berip, ulttyq  sahna ónerin jańa sapalyq beleske kóterdi.

1966 jyly  «Ana-Jer-ana» spektakline (rejısser Á.Mámbetov, sýretshi A.I.Nenashev, rolderdi oryndaýshylar S.Maıqanova,
F.Sháripova, B.Rımova);

1970 jyly
«Lenın 18 jyly» spektakline (rejıssser
Á.Mámbetov, rolderdi oryndaýshylar M.Súrtibaev pen S.Qojamqulov) Qazaq KSR
Memlekettik syılyǵy berildi.

1973 jyly Irannyń Shıraz
qalasynda «Ana-Jer-ana» spektaklin kórsetti.

1974 jyly «Qan men ter» spektakline
(avtor Á.Nurpeıisov, rejısser Á.Mámbetov,
sýretshi A.S.Krıvosheın jáne rolderdi oryndaýshylar A.Áshimov, F.Sháripova,
Y.Noǵaıbaev) KSRO Memlekettik syılyǵy berildi.

Mádenı keńistigimizde «Mámbetov teatry», «Mámbetov
dáýiri» degen uǵym qalyptasty. Sol kezeńde Áýezov teatry Franııa, Iran
elderinde festıvaldik saparlarǵa shyǵyp, Máskeýde birneshe ret gastrolde  boldy. Bishkek, Tashkent, Núkis, Ýfa, Qazan
sııaqty iri qalalar halqy teatr ónerine asa úlken yrzashylyqpen qol soqty. Al,
respýblıkamyzda M.Áýezov teatrynyń gastrolde bolmaǵan oblysy men aýdany joqtyń
qasy. Tap osy kezeńde K.Qarmysov, M.Súrtibaev, S.Maıqanova, B.Rımova,
Sh.Jandarbekova, Á.Musabekova,  S.Telǵaraev, N.Jantórın, Y.Noǵaıbaev,
F.Sháripova, Á.Moldabekov, E.Jaısańbaev, R.Áýezbaeva, Ǵ.Súleımenov,  J.Medetbaev, Á.Boranbaev, Á.Kenjeev, Q.Sultanbaev,
Ý.Sultanǵazınder; sondaı-aq A.Áshimov, S.Orazbaev, N.Myshbaeva, T.Tasybekova,
Q.Tastanbekov, R.Mashýrova, T.Jamanqulov, B.Janǵalıeva, Sh.Ahmetova, M.Ótekeshova,
búginde  Astana teatrynda eńbek etip
júrgen G.Áspetova, T.Meıramov, J.Meıramova,  N.Táshimova, Q.Tileýova, L.Ábzelbaeva, taǵy da
basqa óner ıeleri san qyrynan jarqyraı kórindi.

Bul kezeńde ulttyq sahnaǵa kásibı senograftardyń
M.Erjanov, D.Súleev, S.Úmekenov, M.Joltaev,  syndy ekinshi býyny, 70-80-jyldar belesinde úshinshi
býyn  F.Muqanov, E.Tuıaqovtar shyqty.

Spektaklge arnaıy mýzykany ulttyq kompozıtorlar jaza
bastady. Bul oraıda Á.Mámbetov kóptegen spektakline mýzyka jazǵan kórnekti
kompozıtor Ǵ.Jubanovany jáne N.Tilendıev esimderin ataý oryndy.

1976 jyly teatr «Halyqtar dostyǵy» ordenimen marapattaldy.

1976 jyly «Qulynym meniń»
spektakline (avtor O.Bókeı men basty rol
oryndaýshy Q.Tastanbekov) Qazaqstan Lenın komsomoly syılyǵy berildi,
qoıýshy-rejısser Q.Jetpisbaev.

1981 jyly teatr jańa
ǵımaratqa kóshti (Abaı dańǵyly, 103).

1984 jyly Franııanyń
Nansı qalasynda «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» spektaklin kórsetti.

1986-2016 jyldar

1986 jylǵy Jeltoqsannan keıin el tarıhyndaǵy aqtańdaq
kezeńder, jabyq taqyryptar  sahnadan
kórinis berdi. Munyń alǵashqy qarlyǵashtary rejısser Á.Mámbetov qoıǵan «Biz
perishte emespiz» (Q.Muhamedjanov), «Ǵasyrdan uzaq kún» (Sh.Aıtmatov), «Kemeńgerler
men kóleńkeler» (S.Júnisov) dramalary boldy.

1988 jyly teatr Qazaqstan
men Orta Azııa teatrlarynyń Almatyda ótken halyqaralyq  I «Naýryz» festıvalinde «Biz perishte emespiz»
spektaklimen júldeger atandy.

1991 jyly  Qazaqstan men Orta Azııa teatrlarynyń
Tashkentte ótken IY halyqaralyq «Naýryz» festıvalinde júlde aldy («Ǵasyrdan uzaq kún», Edige rolin oryndaýshy  T.Aralbaı). 

Rejısser jáne akter A.Áshimov sol jyldary aqtalǵan J.Aımaýytovtyń
«Aqbilek», romany boıynsha spektakl qoıdy. Rejısser Q.Jetpisbaev «Dos-Bedel
dos» (M.Áýezov) dramasyn da tarıhymyzǵa shynaıy kózqaras turǵysynan sahnalady. Kórkemdik
deńgeıleri árqıly shyqqan bul qoıylymdar qoǵamda rezonans týdyrdy. Jalpy rejısser Q.Jetpisbaevtyń osy sahnada
kóptegen salıqaly týyndylar qoıǵanyn, kóptegen izdenisteri jemisti bolǵanyn aıtý
kerek.  Zamandasy, áriptesi R.Seımetov
sııaqty álemdik klassıkadan da kúrdeli pesalardy qoıyp, teatrǵa jańa kókjıekter
ashyp otyrǵan Jetpisbaevtyń osy sahnadaǵy osyndaı sońǵy jumysy  - Shekspırdiń Keńes Odaǵyndaǵy sol kezeńdegi
bıliktiń absýrdtyq sıpatymen saryndas «Iýlıı ezar» tragedııasy.  

1988-1992 jyldary qara shańyraq sahnasynda alǵash ret «Korıolan»
(aýd. H.Erǵalıev, rej. Á.Mámbetov), Sofokldyń «Edıp patsha» (aýd. H.Erǵalıev, rej. Á.Mámbetov),
Evrıpıdtiń «Medeıa» (aýd. Q.Jumaǵalıev, rej.A.Pashkov), tragedııalary, Shıllerdiń
«Genýıadaǵy qastandyǵy» (rej. F.Zolter),  Molerdiń
«Aqymaq bolǵan basym-aı»  (aýd. A.Súleımenov,
rej. Á.Rahımov)  komedııasy qoıyldy.

Ýaqyt jáne qoǵam tynysyn jaqsy sezinetin rejısser
Á.Rahımov jas dramatýrg E. Amanshanyń «Úzilgen besik jyry» dramasyn sátti
sahnalady. Áleýmettik teńsizdik, qoǵamdaǵy tymyrsyq rýhanı ahýaldy jastar ómiri
arqyly kórsete otyryp, ár júrektegi
Jeltoqsan muń-qaıǵysyn jetkizgendeı qoıylymdy kórermen óte jaqsy
qabyldady.   

1991 jyly «Úzilgen besik
jyry» spektakline (avtor E.Amansha,  rol oryndaýshylar M.Omar, A.Omar) Qazaqstan
Lenın komsomoly syılyǵy berildi.

Osy 1991 jyly elimiz egemendigin alǵan kezeńnen akademııalyq
teatr tól tarıhymyzdy, qoǵamdyq qubylystardy jańasha kórkem zerdeleýge belsendi
atsalysty. Belgili óner qaıratkeri Tuńǵyshbaı Jamanqulov basshylyq jasaǵan ýaqytta
teatrda jańasha uıymdastyrýshylyq jumystar; ártúrli kórkemdik-estetıkalyq baǵytta
izdenister júrdi. Qoıýshy-rejısserler – 
dástúr men jańashyldyqtyń úılesimin ádemi tabatyn rejısser
Á.Rahımovtiń: «Tórt taqta – jaınamaz», «Jetinshi palata», «Qyzdaı jesir – shtat
qysqartý» drama-dıalogtary (A.Súleımenov, «Sıtýaııalar» trıptıhi),   «Qıly
zaman» (M.Áýezov, sahnalyq nusqa N.Orazalın), «Toıdan qaıtqan qazaqtar»,
«Ǵashyqsyz ǵasyr» (S.Balǵabaev), «Kek» (A.Súleımenov); 
sol jyldary teatrda jemisti eńbek etken, qazaq sahnasyna
jańalyqtar ákelgen  B.Atabaevtyń «Qos
muńlyq» (B.Rımova), «Shyńǵys han» (Iran-Ǵaıyp), «Soqyrlar» (M.Meterlınk,
aýd.Á.Tájibaev), «Kebenek kıgen arýlar» (A.Tasymbekov, Q.Ysqaq), «Máńgilik
bala-beıne» (R.Muqanova), «Shaǵala» (A.Chehov, aýd.A.Toqpanov); 
sondaı-aq ómirden erte ketken  úlken talant ıesi Q.Súgirbekovtiń  «Sońǵy sezim» (A.Bekbosynov), «Sholpannyń
kúnási» (M.Jumabaev, sahnalyq nusqa Á.Tarazı), «Qubylys» (F.Kafka, sahnalyq
nusqa E.Amansha), «Sálámátsiń be, Qońyr muń!» (D.Amantaı), «Qýyrshaq úı» (G.Ibsen),
«Mahabbat dastany» (Ǵ.Músirepov); 
jáne T.ál-Tarazıdiń «Týrandot hanshaıym» (K.Goı, aýd.
M.Ahmet-tóre), «Tuzdy shól» (M.Ǵaparov), t.b. ártúrli stıldegi qoıylymdary
kórermenniń mádenı qunaryn arttyra túskeni anyq.

1994 jyly sahnada jasaǵan kórkem
beıneleri úshin akter S.Orazbaev
QR  Memlekettik syılyǵyna ıe boldy.

1996 jyly «Sıtýaııalar» trıptıhi («Tórt taqta-jaınamaz», Jetinshi palata», «Qyzdaı jesir-shtat
qysqartý») úshin jazýshy-dramatýrg A.Súleımenovke
QR Memlekettik syılyǵy berildi, rejısser Á. Rahımov 
Jańa kezeń, Táýelsizdiktiń bastaýy bolǵan 86-jyldardan
beride  teatr jazýshy-dramatýrgtar
A.Súleımenov, B.Muqaıdyń kótergen qoǵamdyq-áleýmettik máseleleri aýqymdy dramalaryna
den qoıdy. Sondaı-aq T. Nurmaǵanbetov,
D.Isabekov, T.Ábdik, N.Orazalın, S.Balǵabaev, I.Orazbaı, I.Saparbaı, I.Vovnıanko,
Shahımarden, S.Asylbekovter pesalary
teatr sahnasynda birneshe ret qoıyldy.  Keıingi býynnan E.Amansha, R.Muqanova, R.Otarbaev,
E.Jýasbek, D.Amantaı, taǵy basqalardyń shyǵarmashylyq tabystary osy úlken
teatrmen de tyǵyz baılanysty. Al, sońǵy úsh jylda teatrdyń dramatýrgtar tobynda
qyzmet etetin talantty jastar  M.Omarova
men Á.Baǵdattardyń alǵashqy dramalary sahna júzin kórdi. 

HHI ǵasyrda teatr repertýary, shyǵarmashylyq baılanystar aıasy keńeıe tústi. Ujymǵa
tájirıbeli sahnager Esmuhan Obaev jetekshilik jasaǵan kezeńde teatr kórermeni
molaıdy, ujym júıeli túrde gastroldik saparlarǵa shyqty. Kórkemdik jetekshi klassıkadan
M.Áýezovtiń «Aıman-Sholpan» komedııasy men «Abaı» tragedııasyn, N.Gogoldiń  «Parasyn» («Revızor»), sondaı-aq qazirgi
dramatýrgııadan «Jaýjúrek» («Balýan Sholaq», D.Isabekov), T.Aralbaımen birigip
qoıǵan «Syǵan serenadasy» (I.Saparbaı), «Úmit úzgim kelmeıdi» (N.Kelimbetov),  jas rejısser E.Nursultanmen birge sahnalaǵan «Ury
men uly» (T.Ábdikov) syndy qyzǵylyqty qoıylymdardy shyǵardy.

Bul kezeńde
álemdik klassıkadan - «Ymyrttaǵy mahabbat» (N.Gaýptman, aýd.Q.Ysqaq,
rej.R.S.Andrıasıan), «Gamlet» (Shekspır, aýd. H.Erǵalıev,
rej.Iý.Hanıngo-Beknazar), «Romeo men Djýletta» (Shekspır, aýd.Á.Kekilbaev,
rej.O.Salımov), «Farhad-Shyryn» (N.Hıkmet, rej.A.Áshimov), «Úılený» (Gogol,aýd.O.Qyıqymov,
rej.V.Zaharov), «Arshyn-Mal alan» (Ý.Gadjıbekov, aýd.Q.Muhamedjanov,
rej.T.Ál-Tarazı)  tarıhı taqyrypta -
«Móldir mahabbat» (S.Muqanov, rej.Á.Rahımov), «Qamar sulý» (S.Toraıǵyrov,  sahnalyq nusqa Shahımarden),   «Tomırıs» (Shahımarden), «Qazaqtar» (Q.Ysqaq,
Shahımarden, rej. T.ál-Tarazı); búgingi kún dramatýrgııasynan - «Sulý men
sýretshi» (T.Ahmetjan, rej.N.Jaqypbaı), «Qojanásir tiri eken...»
(T.Nurmaǵambetov), «Tenderge túsken kelinshek (M.Sárseke, rej.O.Kenebaı),
«Kúlemiz be, jylaımyz ba?» (E.Jýasbek, rej.M.Ahmanov), «Kóshkin» (J.Jýjenoǵly,
aýd.O.Qyıqymov, rej.A.Kákisheva), «Imperııadaǵy kesh» (S.Asylbekov, rej.A.Kákisheva),
«Saǵynysh pen Eles» (S.Balǵabaev, rej.Á.Rahımov), «Shákárim» (avtor jáne
rej.Á.Rahımov), taǵy da basqa kóptegen spektakl kórermenniń árqıly tobynyń
kóńilinen shyqty. Jalpy M.Áýezov teatrynda táýelsizdik jyldary respýblıkadan
jáne alys-jaqyn shetelderden rejısserler shaqyryp otyrý dástúri qalyptasty.
Teatrda spektakl qoıǵan  J.Hadjıev,
H.Ámir-Temir, N.Jaqypbaı, Iý.Konenkın, Q.Qasymov, N.Jumanııazov, M.Ahmanovtar,
sondaı-aq kórnekti túrkmen rejısseri K.Ashır, ózbek rejısseri O.Salımov, orys rejısseri
V.Zaharov, dramatýrg-rejısseri N.Ptýshkına jáne lıtvalyq I.Vaıtkýstardyń
ártúrli  qoltańbalary akterler úshin jaqsy
tájirıbe bolǵany anyq.

Ýaqyt qashanda óz talaptaryn alǵa tartady.  Jumys jandana túsý úshin zamanaýı menedjment
qajettiligi týdy. Teatr basshylyǵyna 2013
jyldyń kókteminde kelgen  belgili ónertanýshy,
dramatýrg Erkin Jýasbek jumysty osy baǵytta  júrgizdi. Respýblıka Mádenıet mınıstrliginiń
pármenimen teatrlardaǵy dırektor men kórkemdik jetekshi qyzmetteriniń bólinýine
baılanysty M.Áýezov teatrynyń kórkemdik jetekshiligine Asanáli Áshimov
taǵaıyndaldy. Kórnekti akter, rejısser, tájirıbeli sahnager Áshimovtiń teatrdyń
shyǵarmashylyq baǵytyn aıqyndaýdaǵy roli az emes. Teatr halyqaralyq jobalar jasaýdy qolǵa aldy.
Bul baǵyttaǵy alǵashqy tájirıbeler – reseılik belgili dramatýrg, rejısser
N.Ptýshkına dástúrli klassıkalyq sıpatta sahnalaǵan «Otello» (Shekspır,
aýd. M.Áýezov, sahnalyq nusqa Á.Bópejanova) men lıtvalyq kórnekti rejısser
I.Vaıtkýs  Qorqyt beınesin jańasha
zerdeletken «Qorqyttyń kóri» (Iran-Ǵaıyp) qoıylymdary  boldy.  Zamanaýı
tehnologııalyq jetistikter erkin qoldanylǵan sońǵy spektakl 2015 jyly Qazanda
ótken halyqaralyq festıvalda halyqaralyq Qazylar alqasy tarapynan joǵary baǵa
aldy.  Teatr repertýary basqa da súbeli
qoıylymdarmen tolyqty. Atap aıtqanda, ulttyq dramatýrgııadan  -- «Tańsulý» (Ǵ.Esim, rej.A.Kákisheva), «Qas-qaǵym»
(J.Erǵalıev, rej.E.Nursultan), «Óıtpese Maǵjan bola ma?!.» (D.Isabekov, rej.A.Kákisheva),  «Aı men Aısha» (Sh.Murtaza, sahnalyq nusqa
E.Jýasbek, rej.T.Ál-Tarazı), álemdik klassıkadan - «Apaly-sińlili úsheý» (A.Chehov,
aýd.Á.Bópejanova, rej.R.Andrıasıan),  «Shyny
haıýanat» (T.Ýılıams, aýd.A.Súleımenov, rej.A.Qabdeshova), «Don Sezar de Bazan»
(F.Dıýmanýar men A.D.Ennerı, aýd. jáne rej. Á.Rahımov)  dúnıelerdi
sahnalady.

2015 jyldyń sáýirinde qara shańyraq teatr
dırektorlyǵyna  óner jolyn 1993 jyly osy
sahnadan bastap, kásibıliktiń bıigine kóterilgen, birer jyl Ǵ.Músirepov
teatrynda kórkemdik jetekshilik atqarǵan  sahna sheberi Erlan Bilál keldi. «Qazaqstan-2050»
Strategııalyq baǵdarlamasyna sáıkes jańa mazmundy Qazaqstandy órkendetý aıasynda
teatrdyń strategııalyq baǵyttaǵy jumystaryn
jemisti júzege asyra bastady. Bul rettegi  úlken joba -
Qazaq
handyǵynyń 550 jyldyǵyna Tarazdaǵy mereke kúnderi ashyq
aspan astynda 500 adamnyń  qa­tysýymen
kórsetilgen «Qıly jol» (J.Erǵalıev) qoıylymy.
Tarıhı-patrıottyq taqyryptaǵy bul alańdyq qoıylym elimizdiń sahna óneri
tarıhyndaǵy ǵana emes, rýhanı tájirıbesi oraıynan da  asa sátti megajoba deýge ábden bolady.

Sońǵy maýsymdar qoıylymdary - teatrdyń kórkemdik
jetekshisi A.Áshimov sahnalaǵan «Qaza men jaza» (I.Vovnıanko), rejısser A.Maemırov
qoıǵan «Qoshtasqym kelmeıdi!..» (A.Volodın) spektaklderin kórermen jyly
qabyldady. Al, rejısser A.Kákisheva
sahnalaǵan «Almas qylysh» (sahnalyq nusqa Á.Baǵdat) spektakli Qazaq handyǵynyń
550 jyldyǵyna jáne kórnekti jazýshy I.Esenberlınniń 100 jyldyǵyna  laıyqty tartý bolyp otyr. El Táýelsizdiginiń
25 jyldyǵyna arnap, qoǵamda úlken rezonans týdyrǵan  «Aqtastaǵy Ahıko» atty kórkem spektakl
(M.Omarova, rej. A.Maemırov) qoıǵan teatr repertýar basqa da maǵynaly, jasampaz
shyǵarmalarmen tolyǵa túsedi.

Qazirgi kezeńde teatrdyń shyǵarmashylyq áleýeti joǵary. Kásibı
rejısserler tobynda  shyǵarmashylyǵymen
keńinen tanymal Á.Rahımov, A.Kákisheva jáne talantty jas býynnan E.Nursultan men
E.Nurtazın bar. Aǵa býynnan A.Áshimov, E.Obaev,
T.Jamanqulovtar da qoıylymdar shyǵarýda. Joǵarǵy bilikti, shyǵarmashyl mamandardan
turatyn  Qoıylymdyq-kórkemdik bólimde kezinde
talantty sýretshi F.Muqanov, Q.Aqbaevtar eńbek etse, búginde   spektaklderden
E.Tuıaqov, E.Ádisbek, M.Saparovtardyń mazmundy shyǵarmashylyǵy tanylady. Al, ómir
boıy osy teatrdyń grımeri  bolyp ótken
sheber B.erbakovtyń, sondaı-aq dybys bóliminiń jumysyn bıik deńgeıde ustaǵan
E.Qýantqanovtyń shákirtteri  búginde dástúrdi
jalǵastyryp keledi. Dybys, jaryq rejısserleri, kostıým bólimi, beınebólim,
sondaı-aq basqa da kóptegen eh qyzmetkerleri kórkem spektakl úshin aıanbaı
eńbek etedi. Al, kórkem spektakldi kórermenge alyp shyǵatyn negizgi tulǵa,
árıne, akter.

Qara shańyraq teatrda qalyń kópshilik ózara  jarasym-úılesim tapqan akterlik birneshe býyn
ónerin tamashalap keledi.  Búgingi tańda,
ıaǵnı 90 maýsymda teatrda belgili óner sheberleri A.Áshimov, S.Orazbaev, N.Myshbaeva,
T.Tasybekova, S.Qojaqova, B.Imasheva syndy úlken býyn ókilderimen birge
Ǵ.Baıqoshqarova, Q.Tastanbekov, R.Mashýrova, T.Jamanqulov, O.Kenebaı, Sh.Ahmetova,  M.Ótekeshova, Sh.Meńdııarova, Ǵ.Ábdinábıeva,
B.Janǵalıeva, R.Hadjıeva, T.Aralbaev, S.Merekeuly, M.Nurásil, B.Qoja, G.Jaqyp,
A.Bektemir,  A.Seıtmetov,
D.Temirsultanova, B.Qaptaǵaı, B.Ábdilmanov, B.Turys,  Ǵ.Quljanov, J.Mahanov, O.Qyıqymov, J.Ámirov,
M.Omarbekova, Ú.Seıtimbet sekildi talantty top tabysty eńbek etýde. Al, búginde
kásibıligi joǵary orta býyn - E.Bilál, D.Aqmolda, A.Boranbaı, J.Tolǵanbaı,
D.Júsip, Sh.Asqarova, Sh.Janysbekova, G.Tutova, K.Shaıahmetova, N. Beksultanova,
A.Surapbaı, N.Qarabalına, B.Aıtjanov, Z.Kópjasarova, B.Qajnábıeva,
A.Satybaldıeva, A.Bókenbaı; bulardan keıingi býyn N.Jekenova, E.Daıyrov,
L.Qaldybekova, G.Shyńǵysova, R.Senkebaev, D.Musaev, T.Saǵyntaev, A.Shaıahmetov, J.Baısalbekov,
B.Jaqypbekova, A.Ómirova, N.Ábilov, S.Qulymbetova, E.Turys, E.Bektasov,
S.Baqaeva, Z.Karmenova, A.Baqytjanova, Ǵ.Ospanov, M.Muhtaruly,  taǵy da basqalar teatr repertýarynyń negizgi
júgin oıdaǵydaı kóterip keledi. Al, sońǵy maýsymdarda teatrdyń akterlik quramy
talantty jastarmen taǵy da tolyǵyp, olar qazirdiń ózinde jasyna laıyq basty
rolderdi sátti oryndaı bastady. Qara shańyraq teatr akterleri iri
kınojobalardyń, kóptegen teleserıaldardyń, konerttik jobalardyń sánin
kirgizip, mánin tereńdetip júrgeni de talassyz.

Búgingi tańda teatrda:

1 - KSRO halyq artısi,
10 - Qazaqstannyń halyq artısi,
11 - Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi,
1 - QazKSR eńbek sińirgen óner qaıratkeri,
21 - Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri;
1 - KSRO Memlekettik syılyq ıegeri,
3 - QR Memlekettik syılyq ıegeri,
3 - «Daryn» Memlekettik syılyǵynyń laýreaty,
3 - Qazaqstan Jastar Odaǵy syılyǵy laýreaty,
11 - «Serper» Jastar Odaǵy syılyǵynyń laýreaty,
1 - Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty,
2 - Jalpyulttyq táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty;
3 - «Otan» ordeni ıegeri,
1 - «Barys» ordeni ıegeri,
6 - «Parasat» ordeni ıegeri,
16 - «Qurmet» ordeni ıegeri,
1 - «Dostyq» ordeniniń ıegerleri

sondaı-aq,

6 - professor,
9 - doent,
1 - PhD doktory - ǵylym kandıdaty qyzmet etedi.

Qazirgi repertýarynda ulttyq, sheteldik klassıkadan jáne
búgingi dramatýrgııadan elýden asa qoıylym bar. Jalpy repertýardyń 70 paıyzy
qazirgi zaman taqyrybyndaǵy pesalar. Aı saıyn staıonarda (Úlken jáne Kishi
zal) 30 shaqty spektakl oınalady. Munyń syrtynda ujym oblys, aýdandarǵa
taqyryptyq shaǵyn gastrolderge shyǵady.

Eń alǵashqy respýblıkadan tys gastroline 1928 jyly shyqqan teatr
Tashkent qalasynda jıyrma kúndeı óner kórsetken. Al, 1937 jyly akademııalyq
ataǵyn alǵaly beri shyqqan gastroldik saparlarynda esep joq. Teatr akterleri
Uly Otan soǵysyna óner adamdarynyń arnaıy brıgadalar quramynda da óner
kórsetti. Keńestik kezeńde respýblıka oblystary men aýdandarynyń barlyǵyn
derlik aralap óner kórsetken, sondaı-aq sol kezdegi KSRO respýblıkalarynyń  kóbinde, sondaı-aq shetelderde saparda bolǵan.
Birneshe ret Máskeýde tabysty gastrol ótkizgen. Qoıylymdaryn respýblıka
kórermenderi ǵana emes, alys-jaqyn shetelder kórermenderi de joǵary baǵalaıtyn  Respýblıkalyq festıvaldarda san ret jeńimpaz
bolǵan M.Áýezov teatry   óziniń bıik
ónerin nebir halyqaralyq festıvaldarda da pash etip keledi.

1996j.– Egıpette ótken Halyqaralyq
eksperımentaldy teatrlar festıvalinen «Abylaıhannyń aqyrǵy kúnderi»
spektaklimen júldeli oraldy.

1999j. – Túrki elderi teatrlarynyń Ýfada (Bashqurtstan,
Reseı) «Týǵanlyq» II Halyqaralyq festıvaline;

2000j. – Germanııada ótken «Jibek joly»
halyqaralyq festıvaline;

2007j. – Tájikstanda ótken halyqaralyq
festıvalǵa;

2008j. – Qazaqstan jáne Ortalyq Azııa
teatrlarynyń halyqaralyq festıvaline «Sulý men sýretshi» spektaklimen qatysyp,
Bas júldeni jeńip aldy;

2009j. –
Koreıada ótken «Uly Jibek joly» halyqaralyq festıvaline;

2010j. - Túrkııanyń Konıa qalasynda ótken
halyqaralyq festıvalge;

2011j. – Túrkııadaǵy halyqaralyq
festıvalge qatysyp, óneri joǵary baǵa aldy.

2012j
- D.Isabekov dramatýrgııasy boıynsha ótken 1 halyqaralyq festıvalǵa
«Jaýjúrek» («Balýan Sholaq») spektaklimen qatysyp, arnaıy júldege ıe boldy.

2014j. – Belarýs elinde, Brest qalasynda
ótken «Belaıa Veja» halyqaralyq festıvaline «Beıbarys sultan» spektaklin aǵylshyn
tilinde oınap,  júldeli oraldy.

2015j. (19.04-02.05) – Túrkııanyń Konıa
qalasyda ótken ÚIII «Myń tynys jáne bir daýys» atty Túrki halyqtary teatr
festıvalinde «Sultan Beıbarys» spektaklimen tabysty óner kórsetti.

2015j.(31.05.-4.06) – Reseı, Tatarstan
astanasy Qazan qalasynda ótken halyqaralyq «Naýryz» túrki halyqtary
festıvalinde «Qorqyttyń kóri» spektaklin kórsetip, joǵary baǵa aldy.

2015j. (19-23.10) - Qyrǵyzstannyń «Art-Ordo» halyqaralyq festıvalinde «Qas-qaǵym» qoıylymymen Bas  júldeni ıelendi.

2015j.
(26-31.10)  - Atyraý qalasynda ótken 
R.Otarbaev atyndaǵy
Halyqaralyq teatr festıvalinde «Sultan Beıbarys» spektakli úshin Bas júldeni
jeńip aldy.

2016j. (mamyr) – Tájikstanda ótken «Jańa
kózqaras» halyqaralyq teatr festıvaline «Lır patsha» spektaklimen qatysyp, Bas
júldege ıe boldy.

M.Áýezov teatrynyń táýelsizdik kezeńindegi, ásirese,  osy ǵasyr basynan bergi gastroldik karta
geografııasy tym aýqymdy. Ujym Respýblıka Mádenıet mınıstrligi qoldaýymen,
sondaı-aq arnaıy shaqyrýlarmen de Reseıdiń Omby
qalasy men oblysynda, Tashkentte jáne respýblıka oblystary men elordamyz
Astanada, sondaı-aq Elbasymyzdyń shaǵyn qalalardy mádenı qyzmetpen qamtý
baǵdarlamasy aıasynda sońǵy úsh-tórt jyl ishinde elimizdiń 7-8 shaǵyn qalasynda
óner kórsetti.  Sondaı saparlarynyń biri
- teatr 2013 jyldyń jeltoqsanynda Jańaózen qalasyna baryp, arnaıy spektakl
qoıǵanyn, qalyń kópshiliktiń erekshe yqylaspen qarsy alǵanyn atap ótý oryndy.

Teatr 1995 jyldan bastap jyl saıyn jańa qoıylymdarynyń
festıvalin  Naýryz merekesi jáne
Halyqaralyq teatr kúnine oraı ótkizip keledi. Bıyl 21 ret ótken, respýblıkamyzda osy formattaǵy birden-bir
bul  óner merekesi   jańa ıdeıalardy rýhanı aınalymǵa túsirip,  jańa esimderdi ashýymen baǵaly. Almatylyq
kórermender men qala qonaqtary mádenı-rýhanı tynysymyzda, jas urpaqty izgilikke
tárbıeleýde atqaratyn roli eleýli mundaı keshterge, benefısterge, premeralarǵa,
jalpy spektaklderimizge úlken yqylaspen keledi.

*   *   *

Teatrdaǵy san-salalyq shyǵarmashylyq jumystar búgingi kún
tynysy bolsa, kúni erteń ol tarıhqa aınalady. M.Áýezov  teatrynda 1968 jyldan beri  mýzeıi jumys jasap keledi, búginde ol kórermender
úshin arnaıy ashyq zalda qyzmet kórsetedi. Elimiz óneriniń tarıhy úshin asa baǵaly, óte
qundy tarıhı eksponattar saqtalǵan mýzeı 2016 jyldyń qyrkúıeginde Astanadaǵy
Ulttyq  mýzeıde úlken kórmesin ótkizdi.

Teatr ujymy, sahna qaıratkerleri  sahnada jáne qoǵamdyq ómirde de táýelsiz
elimizdiń murattaryn ardaq tutady. Bul tusta sahna qaıratkerleriniń kitap jazý,
kitap shyǵarý salasyndaǵy eńbekteri bir tóbe. Teatr alyptarynyń dástúrin
jalǵastyryp kórnekti rejısser  E.Obaevtan
bastap kórnekti akterler, A.Áshimov, S.Orazbaev, T.Jamanqulov, belgili aktrısa
T.Tasybekova, rejısserler Á.Rahımov, O.Kenebaı, synshy Á.Bópejanovalardyń
kitaptaryn ónersúıer qaýym, qalyń jurtshylyq qyzyǵa oqıdy. Teatrda dúnıe keshken
kórnekti akterlerdiń shyǵarmashylyǵyn jınastyryp, kitap shyǵarý dástúri
qalyptasqan -  «Áıgili adamdar» serııasynda
Á.Bópejanovanyń jobasy boıynsha «F.Sháripova», «Á.Moldabekov», «E.Jaısańbaev», «H.Elebekova»
kitaptary, sondaı-aq R.Áýezbaeva, J.Medetbaev, Á.Boranbaev týraly estelik
jınaqtar jáne Sh.Aımanov,  Á.Mámbetov,
Y.Noǵaıbaev, Á.Moldabekov, E.Jaısańbaev, A.Áshimov, N.Myshbaevanyń kórkem
albomdary jaryq kórip, kópshilik ıgiligine aınaldy.  Qoǵam úshin ózekti máseleler jáne óner tynys-tirshiligi
týraly teatr rejısserleri, akterleri únemi respýblıkalyq jáne sheteldik BAQ pen
EBAQ-ta oı-pikirlerin bildirip otyrady.

Qara shańyraq teatrdyń ujymdyq óneri, jekelegen
sahnagerler  óneri teatrtaný ǵylymynda
turaqty zerdelenip otyrady. Bul rette ujym qara shańyraq teatrdyń tarıhyn alǵash
ret ǵylymı júıelep, úlken eńbek jazǵan máskeýlik ǵalym N.Lvov, teatrdyń tarıhy
men damý jolyn zertteýde úlken eńbek jasaǵan kórnekti teatrtanýshy ǵalym
B.Qundaqbaev, belgili teatrtanýshylar O,Kaıdalova, L.Bogatenkova, I.Shostak, sondaı-aq kórnekti
synshylar Q.Qýandyqov,  Á.Syǵaı esimderin qurmetpen eske alady. Teatr
qoıylymdary jáne jekelegen akterler shyǵarmashylyǵy týraly aǵa býyn A.Qadyrov, K.Nurpeıisov,
keıingi býyn teatrtanýshylar S.Qabdıeva, E.Jýasbek, B.Nurpeıis, A.Muqan,
A.Erkebaı, J.Sultanova, M.Jaqsylyqova, Z.Islambaeva, M.Táshimovalardyń
zertteýleri men maqalalarynyń ónersúıer qaýymǵa bereri az emes. M.Áýezov
teatrynyń sahnagerleri týraly jınaqtar shyǵarǵan, qoıylymdary týraly kezinde
ónimdi jazǵan aǵa býyn aqyn-jazýshy, ónertanýshylar Q.Ýálıev, A.Nysanalın, S.Abdrahmanov,
M.Qojahmetova, S.Latıeva, búginderi de qalamy qarymdy A.Arıshevskıı,
Q.Sársenbaı esimderi kórermen-oqyrmanǵa jaqsy tanys.

Qara shańyraq - Qazaqtyń Memlekettik M.Áýezov atyndaǵy
akademııalyq drama teatry, joǵaryda atap ótkenimizdeı, óziniń osy 90 jyldyq
tarıhynda úlken belesterden ótip, ulttyq ónerdiń sımvolyna aınaldy. Ulttyq
rýhanı ıgilikterimizdiń irgetasy shaıqalmaýyna, ımandylyq-adamgershilik
ustyndarynyń saqtalýyna eren úles qosty. Teatr ashylǵan kezde ult
ardagerleri, «jalpy teatr emes, qazaq
halqynyń ulttyq ereksheliginen týyndaıtyn ózindik kelbeti bar» teatr bolsa
dep  armandasa, sol bıik arman búginde
ábden júzege asty. Bul - búginde baqılyq alyptardyń, odan keıingi birneshe býyn
ókilderiniń, olardyń dástúrin jalǵastyryp kele jatqan qazirgi óner
qaıratkerleriniń qaltqysyz da qajyrly eńbekteriniń jáne memleketimiz júrgizip
otyrǵan syndarly saıasattyń nátıjesi. Qara shańyraq teatr ujymy Elbasynyń
«Máńgilik el» ulttyq ıdeıasy aınalasynda júzege asýy tıis - bıik kórkem óner,
jańa turpatty mádenıet jasaý, zamanaýı talaptarǵa saı, jańa zaman adamyn
qalyptastyrý;  álemdik mádenı-rýhanı
keńistikke erkin enip, ulttyq ónerimizdi tanytý jolynda qyzmet ete beredi.

Álııa Bópejanova

QR eńbek sińirgen qaıratkeri,
Halyqaralyq «Alash» syılyǵy ıegeri,
synshy, mádenı sarapshy