Bıylǵy jyly, rýhanı jańǵyrý maqsatynda, Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Qory Shyǵarmashyl jastardyń VIII halyqaralyq «JasStar» festıvali atalyp ótýde. Almaty qalasynyń kıeli óner ordasyna, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń túlegi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek sińirgen qaıratkeri, teatr jáne kıno akteri – Berik Aıtjanovpen «Cáttilik tarıhy» taqyrybynda kezdesý keshi uıymdastyryldy.
Berik Aıtjanov eńbek jolynda jetken jetistikterine qaramastan, óziniń bolashaqqa qurǵan josparyn, maqsatyn tolyǵymen baǵyndyrmaǵanyn atap ótti. Sol sebepti, oıy san saqqa jetelegen, armanǵa toly shyǵarmashylyq jumysynyń bıik shyńyna jeter joldaǵy sáttiliktiń mánin áli de túsinip keletini jaıly aıtty. Akter osy kúnge deıin túsken fılmderiniń kóbinde basty keıipkerlerdi somdap keledi. Atap aıtqanda, ekrandaǵy alǵashqy jumysynyń biri – Rymbek Alpıevtiń «Chas volka» fılmindegi «Qaltaı» rólimen kıno álemine qadam basty. Keıinirek, akterlyq sheberligimen jaqsy qyrynan tanylyp, rejısserlar tarapynan usynystar da arta tústi. Berik Aıtjanov jalpy óz shyǵarmashylyǵynda keminde on bes beıneni somdaǵan. Sonymen qatar, belgili «Pýt Lıdera»kartınasynda elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev beınesimen kórermenniń ystyq yqylasyna bólendi. Kórkemsýretti týyndylarmen qatar, teleserıaldarda da boı kórsetip keledi. Mysaly, Asqar Uzabaevtyń basshylyǵymen jaryq kórgen «Traktorshynyń mahabbaty» atty komedııa janryndaǵy serıalda «Jasulan» beınesimen qalyń kópshilikke málim. Akterlyqqa on jyldan astam ýaqytyn sarp etken Berik aǵamyz, kıno salasyna qyzmet etemin dep esh ýaqytta oılamaǵany jaıly syr shertti. Ómirdiń tosyn syılary akterdy armanǵa toly sátti jolǵa jetelegendeı. 2000 jyly qara shańyraǵymyzdaǵy Talas Ómirzaqov sheberhanasynyń «Mýzykalyq drama teatr aktery» mamandyǵyna qabyldandy. Sol sátten bastap bolashaǵy men búgini jáne oıy túbegeıli ózgerdi deıdi. 2004 jyly T. Júrgenov atyndaǵy óner Akademııasyn támamdaǵan soń, teatr álemine qadam basty. Onyń alǵashqy somdaǵan róli – áıgili «Gamlet» pesasyndaǵy «Laerta» beınesi. Sondaı-aq, Muhtar Áýezovtyń «Qaragóz» shyǵarmasyndaǵy «Syrym» rólin de oınaıdy. Qazirgi tańda teatrdan alshaqtaǵan Berik aǵamyz, kıno úshin jaratylǵanmyn dep jar salady. Sebebi, teatr men kınonyń arasy jer men kókteı deıdi. Rasynda, teatrda egde jastaǵy akter jas balanyń beınesine ene alady. Taǵy da, belgili bir ýaqytqa shektelgen qoıylymdy tek dál sol ýaqytta ǵana kórýge múmkindigińiz bar. Al, kıno óneri shynaıylyqty birinshi orynǵa qoıady. Kıno uzaq mátindi talap etpeıdi ol úshin keıipkerdiń kózi sóıleıdi. Jalǵyz kózqarastan-aq keıipker jaıly túsinik alýǵa bolady. Onyń jasaǵan qımyly, júris-turysy ómirdegideı jaıttarǵa saı kelýi arqyly shynaıy oqıǵa sýretteledi. Bálkim sondyqtan bolar, kıno salasyndaǵy akter mamany bolý janyma jaqyn degen oıymen bólisti.
Qazaq kınosyna áıgili nar tulǵamen kezdesýdiń sońy, barshamyzdyń ómirlik tájirıbemizge daýsyz qajet bolatyn keńesimen aıaqtaldy. Júregin tyńdaı bilgen adam, jasaǵan jumysyn shyn nıetimen atqarady. Demek, qaı salada bolmasyn, bilikti mamannyń sapaly týyndysy arta túsedi. Shynymen, adam balasy júrek qalaýyn aqylymen birge tyńdaı bilse, baǵynbaıtyn qamal alynbaıtyn asý joq ekenine kózimiz jetti.
