Zamanaýı ónerdi týdyratyn da, jan-jaqtan paıda bolǵan jańalyqtar arqyly quratyn da, búgingi qoǵamǵa jetkizetin de jas býyn ónertanýshylar. Iaǵnı, jańa ınterpretaııamen kelgen rejısser, beıtanys baǵyttaǵy sýretshi, sezim men qımyldy ózinshe úılestirgen akter, jeti notany eshkim estimegen áýenge salýshy mýzykant, munyń barlyǵyn zerttep ózinshe qorytyndy shyǵarǵan óner zertteýshilerin jatqyzýǵa bolady. Barlyǵy derlik ómir keship otyrǵan qoǵamynda, aldyńǵy býyn ókilderiniń birine unamaýy, tipti jalǵyz qalýy múmkin nemese juldyzy janǵan óner adamy bolýy da ǵajap emes. Qandaı jaǵdaıda da óner aldyndaǵy paryzyn qaltqysyz óteýi qajet. Ár zamanda jańashyldyqqa umtylǵan jandar tabylyp jatady. Sonyń biri, Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsiz tańy, HHI ǵasyrdyń alǵashqy shıreginde «óner» dep eren eńbegin sińirip kele jatqan rejısser – Kýbanychbek Adylov.
Ol 1973 jyly 19 mamyr kúni Qyrǵyz KSR, Frýnze qalasynda ómirge keldi. 1990 jyly Qyrǵyz KSR, Jetı-Ógúz aýdany, Orgochor aýylyndaǵy Iý.Gagarın atyndaǵy orta mektepti aıaqtady. Sol jyly kúzde, Qyrǵyz Memlekettik Skrıabın atyndaǵy aýylsharýashylyq ınstıtýtynyń mehanıka fakýlteti, ınjener-mehanık mamandyǵyna oqýǵa túsedi. Odan uzaqqa barmaı, Tynystanov atyndaǵy Perjevalskıı memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtyna jaratylystaný-geografııa fakýlteti, bıologııa jáne geografııa pedagogy mamandyǵyna aýysady. Boıda bar talant, ónerge degen mahabbat, jas túlekti jaratylystaný baǵytynda qaldyrmaıdy. 1991 jyly Qazaq KSR, Almaty qalasyndaǵy T.Q.Júrgenov atyndaǵy Qazaq Memlekettik teatr jáne kıno ınstıtýtyna stýdent bolyp qabyldanady. «Qýyrshaq jáne drama teatr artısi» mamandyǵy boıynsha N.S Kolesnıkov sheberhanasynda bakalavr dárejesinde bilim aldy. Alǵash Respýblıkalyq qýyrshaq teatrynda akter bolyp bastaıdy. Keıin, TRK «31 Kanal» – avtor jáne júrgizýshi qyzmetin de atqaryp kóredi. 1996 – 2004 jyldary «Sezam» qýyrshaq teatrynda akter bolyp bastap, kórkemdik jetekshi qyzmetine deıin kóterilgen. 2004 – 2007 jyldary Respýblıkalyq nemis drama teatrynda akter; 2007 jyly Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq balalar men jasóspirimder teatrynyń da sahnasynda óner kórsetti. Oǵan qosymsha 2006-2008 jyldary «Aqsaraı» mıýzıkl teatryn da; 2009 jyldan beri Respýblıkalyq nemis drama teatrynda akter qyzmetinde. Ol («Men Gamletpin» Elestiń daýysy; «Revızorde» Janashyr; «Kóktemniń oıanýynda» Gabor myrza; «Iá. Joq» Muǵalim; «Afrıkadaǵy pıngvınder» áke; «Makbette» Makdýf; «Kalıfornııadaǵy jylqylar kabaresi» Beıtanys «TV-2» mysyq; «TV-3» – orman perisi; «Ótkelderdegi álem» qorǵaýshy; t.s.s) syndy roldderdi tula boıynan ótkergen. Eń uzaq, ári jemisti qyzmet etip kele jatqany osy nemis teatry.
Kýbanychbek HH ǵasyrdyń sońyndaǵy býynǵa asa tanymal. Ol Qazaqstannyń eńbek sińirgen halyq artısi T.Temenovtyń rejısserligimen túsirgen «Mahabbat beketi» atty kórkem fılmindegi bas qaharman – Oraldy oınap, kórermenniń súıiktisine aınaldy.
Teatr akteri úshin fılmniń paıdasy az emes. Tanymaldylyq pen shyǵarmashylyq qoryn baıytýdyń birden bir kepili bolmaq. Kınonyń teatrdan aıyrmashylyǵy tasqa basylyp, máńgilik qalatyndyǵy. Premeradan soń kóńilge jaqpaǵan bólimin ózgertý men qaıta oryndaý múmkindigi joq. Biraq, proess barysynda neshe ret qatelesseń de, mızansenadan shatassań da, rejısserdiń oıyn alǵashqy kadrdan jetkize almasań da keshirim bar. Tipti, sahna saıysyna túse almasań da, teatrdaǵy sýfler sekildi túrli sahna qozǵalysyn (shaıqas, ekstremaldy trıýk t.s.s) oryndaıtyn kaskaderlar qasqaıyp daıyn tur. Jandy qınaǵan sezimnen kómeıge keptelgen sybyrly ún, kórermenge jetpeı qalady ma degen alańda týmaıdy. Tek, dybys operatory mıkrofonyn dáleldese bolǵany. Odan shyqpasa, dýblıajǵa da múmkindik bar. Ym-ısharat kórinsin dep «tonnalap» grımdi de battastyrýdyń qajeti shamaly. Barynsha túrde shynaıy jan tebirenisti kórsetýińe múmkindik beretin kıno óneri osyndaı artyqshylyqqa ıe.
Kınonyń kelesi ereksheligi daıyndalǵan rolin – alǵashqy jáne sońǵy ret oınaýynda. Biraq, eń aýyr kedergisi jan men tánniń úndestigine enip, baryńdy salǵan shaqta «hlopýshkanyń» (túsirilim alańynyń basty quraly, kartınanyń bastalarynda jáne sońynda belgi úshin soǵylady) «tars» etkeni, úrkitip jiberedi. Mine, ónerdiń osyndaı baǵytyna baryn salǵan ónerpaz, 1993 jyly úlken ekranǵa jol tartqan fılmde jarq etip, halyq jadynda jaqsy saqtaldy. Oǵan ǵashyq qyzdar da, dál Oral sekildi bolsam degen jigitterde az bolmady. Jıyrmadaǵy jalyndy jigittiń syrtqy symbaty men melodramalyq rol kórermen qaýymnyń emirene jaqsy kórýiniń birden bir sebebi boldy. Sátti shyǵarma maqsatynyń oryndalýyna ansambl úılesimdiligi tikeleı áserin tıgizgen. Akterlik oıynnan bólek, mýzykanyń náziktigi, operatordyń jaryqpen saýatty jumysy úılesimin oryndy taýyp tur. Shyǵarmanyń negizgi maqsatyna oralsaq, ǵashyqtyq sezimniń ómirdegi ólsheýsiz qadiri, jastyqtyń ózi ǵajap ekenin kórsetý. Mahabbat – máńgilik, úlbiregen názik uǵym. Túsirilim top muny kórermenniń júrek túkpirine tóteleı jetkizip, kórkem túsindirdi.
«Bulaq kórse – kózin ash» deıtin dana halyq. Ónerpazdyń rejıssýraǵa kelýine sebepker, «kózin ashqan»: ustaz, teatr rejısseri – Bolat Atabaev. «Aqsaraı» teatrynyń sharyqtap turǵan shaǵy, demeýshilerdiń de jomarttyǵy tógilgen tus bolsa kerek-ti, teatrdyń kórkemdik rejısseri, ári negizin qalaýshy B.Atabaev, óz artıstterinen oı túkpirindegi armandarynyń (ónerge qatysty) búginde iske asyrýy múmkin ekenin jetkizgen. Sáıkesinshe, barlyǵynan buıymtaıyn sýyrtpaqtap surap, oryndalý jaǵdaıyn rettestirgen. Kezek K.Adylovqa túsken sátte, ol rejısserlik qoıylym qoıǵysy keletinin málimdep, ruqsat alady. Eń qyzyǵy sol bul akterdiń basty maqsaty da emes edi. Tek «Spektakl qoısam...» degen táýekeldi oıy áreketke ushtasyp, ónerde óz raqatyn tabýǵa ulasty. «Qýǵan jetpeı, naǵyz buıyrǵannyń ketpeıtini» osy bolsa kerek. Búginde rejısser Adylovqa teatrlyq qoıylymnyń uıymdastyrýshysy bolǵan janyna jaqyn proess. Qazirgi kezde teatrlyq laboratorııalarǵa, táýelsiz teatrǵa, qýyrshaq teatryna, ózge ult teatrlaryna, tipti akademııalyq teatrǵa óz týyndylaryn qoıyp keledi. Shyn sheberdiń biz tańdamaıtyny sekildi, rejısserdiń naǵyz kásibı maman ekeniniń órinisi jan-jaqty eńbek etýi.
Talantty adamǵa shekteý joq. Tek, sáti tússe bolǵany, jarqyraýy áp-sátte. Sózimizdi dáleldeıtin, taǵy da Qýbanychbek Adylov. Ol kúni búginge deıin rejısserlik jumysy boıynsha túrli festıvalderden júldeli oryndardyń ıegeri. Atap aıtsaq: Á.Mámbetovtyń 80 jyldyǵyna arnalǵan Qazaqstan drama teatrlarynyń HH respýblıkalyq festıvalinde «Eń úzdik rejısserlik sheshim» (2012); Ortalyq Azııa memleketteriniń IV halqaralyq teatr festıvali «Eń úzdik rejısserlik qoıylym» (2012); Jastar arasyndaǵy «OTKROVENIE» teatr festıvalinde – «Eń úzdik rejısserlik jumys» (2013); IV Halyqaralyq qýyrshaq teatr festıvalinde «Úzdik spektakl» (2014) tilge tıek etýge bolady.
Rejısserlik bilimin ushtaý úshin ol Sankt-Peterbýrg qalasyna baryp, «biliktiligin joǵarylatý kýrsynan» ótken. Reseıdiń rýhanı astanasynda alǵan bilimi ónerin shyńdaýǵa jaǵymdy áserin bergeni sózsiz.
Spektakl qoıý eń kúrdeli jumys. Dramatýrg tek pesa jazsa, akter óz rolin alyp shyǵýdy qarastyrady. Sýretshi de shyǵarmanyń jelisi boıynsha dekoraııasyn oılap, syzyp daıyndaıdy. Osynyń barlyǵynyń basyn qosyp, biriktirý uıymdastyrýshynyń alǵashqy mindeti. Bir sózben «uıymdastyrý» dep ońaı jaza salǵanymyzben, onyń mashaqatyn tilmen jetkize almaspyz. Túrli kedergiler men qıyndyqtarǵa qaramastan, oılaǵan isińdi júzege asyra bilý úshin aldymen jaratýshynyń syıǵa tartqan daryny, keıin tereń bilim qajet.
Kórnekti rejısser, professor Á.Rahımov óz dáristerinde bizge, «Rejısser bolyp týylý kerek, ony oqý tek damý úshin qajet. Qarapaıym adamnan rejısser daıyndap shyǵý múmkin emes» dep aıtyp otyrady. Iaǵnı, kásibı bilim sheberlikti shyńdaýdyń sebepkeri bolmaq. Kózqaras pen qoltańbany qaldyrýǵa jasaǵan naqty qadamy ispetti.
Rejısser qaı baǵytta, qandaı mektepke súıene otyryp túrli qoıylymdardy ómirge ákeletini kez-kelgen zertteýshini de, qarapaıym kórermendi de qyzyqtyratyny anyq. Bizdiń osy saýalymyzǵa K.Adylov: «Mektep degen uǵym tek bizde bar. Nege mektepterge bólemiz? Onyń mańyzy nede?» degen saýaldy keri qoıdy. Rasynda, mektepke bólip qajeti ne? Stanıslavskıı «Meniń ónerdegi ómirim» atty monografııasynda epkın mektebiniń aqyry ne bolǵanyn anyqtap túsindirgeni bar. epkınniń tikeleı shákirti ǵana sol mektepti túsinýshi, ári túsindirýshi bolyp qalmaq. Al, onyń oqýshysy óz ustazynyń aıtqanyn «epkın mektebi» dep túsinedi. Odan keıingiler jáı ǵana, atyn jamylyp ózgeshe baǵytta áreket etpek. Sol úshinde mektepter men baǵyttarǵa bólýdiń qajeti shamaly. Biraq, bul degenimiz rejısserler ózdiginshe áreket etip, bilgenderin iske asyrýyn qoldaý emes, HHI ǵasyrǵa deıin jınalǵan, áli de tolyǵyp kele jatqan túrli ádisnamalardy uǵyna otyryp árqaısysyn óz ornymen qoldanyp kórkem shyǵarma týdyrý. Keıipkerimiz taǵy bir sózinde, «Nemis teatry bolsa da, Breht boıynsha jumys isteýge kelmeıtin spektakl bolady. Bálkim oǵan Tovstanogov kelip qalar. Sol sekildi, Shekspırden de psıhologııany izdep shatasyp jatady. Joq dúnıeni izdep, adasýdyń eshkimge berer paıdasyn kórip turǵanymyz joq. Tek, bilimdi molaıtý kerek. Ol tórt jyldyq bakalavr nemese eki jyldyq magıstrlik oqýmen shektelmeıdi. Únemi izdenis kerek. Jańashyldyqqa umtylý kerek», degen naqty kózqarasyn bildirdi. Sýretker barlyq baǵyttar men janrlarǵa beıtarap túrde qaraıdy. Ol akademııalyq, jekemenshik, «kassaly» spektaklder qoıatyn zaldarda nemese shoý baǵdarlamamen jumys jasasyn, jańadan qylań bergen táýelsiz laboratorııaly teatrlar bolsyn baryn salyp eńbek etýge daıyn. Tapsyrys boıynshada spektaklder qoıyp berýden eshqashan bas tartpaıdy. Olardyń bolǵanyna, kórermenderiniń baryna qýanyshty. Iá, halyqtyń talǵamyn arttyrý úshin túrli baǵytty teatrdyń kóbeıgeni barlyǵymyzǵa qajet. Biraq, janyna jaqyny, raqat syılaıtyny – táýelsiz teatrlarmen jumys. Eshkimniń kedergisiz, qaǵıdalar men túrli shekteýlersiz, erkin oıyn iske asyrý. Sol arqyly, zamanaýı óner týdyrý eń unamdy úderisi bolyp qalmaq.
Qoıýshynyń stıline zer salsaq, kez-kelgen janrlarmen de, mekteptermen de, ádis-tásildermen de jumys jasap, tek spektaklge laıyǵyn tańdap, kóńiline qonymdysyn ǵana paıdalanady. Zertteı kele, rejısserdiń stılin «eklektıka» deýimizge saıatyn shyǵar, biraq túrli janrdy asa baıqampazdyqpen tańdap, eń bastysy rejısserlik ádisine etene jaqynyn tańdap júrgeni naǵyz «sıntezdik óner» deýge negiz. Sol arqyly, óziniń janryn, óziniń «menin» tabýdy izdestirý ústinde.
«Jigitke jeti ónerde az» demeı me, endeshe keıipkerimizdiń taǵy bir qyry – ustazdyq. Ol úlken jaýapkershilik pen kemeńgerlikti talap etetin uly qyzmet. Akterlik óner týraly qııalynan sýret salyp kelgen jasóspirimderge mamandyqtyń qyr-syryn durys uǵyndyryp, baǵdar berý, bolashaǵyn kóre bilý, asqan sabyrlylyqpen túpki sanaǵa akterlik ónerdiń san salasyn sińdirý mashaqaty mol jumys. Boıdaǵy bar qýatty sarp etkizýdi talap etetin alǵysy az, saýaby mol qyzmet. Qazirgi kezde, osyndaı qaltqysyz eńbektiń arqasynda, talaı stýdenttiń «súıikti ustazyna» aınalǵan – qurmetti Kýba aǵaı.
T.Q.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyna qarasty kolledjdi támámdaǵan «Mýzykalyq drama teatrynyń» artısi bóliminiń stýdentteri óz betterinshe bir shańyraqtyń astyna birigip – «Laboratorııa 316» táýelsiz teatr trýppasyn qurdy. Bul teatrdyń ózgelerden ereksheligi joq emes. Qalǵan qaǵıdasy joq, táýelsiz memlekettiń ór jastarynan quralǵan top eshkimniń aıdaǵanymen júrip, qaıyrǵanymen turyp qalmaıdy. Biz tanys bolǵan 8 akter bir-birine múldem uqsamaıtyn jandar. Ár qaısysynyń óz ustanymdary men alǵyr oılary bar. Osy arqyly zamanaýı óner týdyrý nıetinde. Túrli oılar saıǵa aqqan jylǵa sekildi. Birimen-biri jarysyp jete quıǵanynda toǵysyp, óner ózenine umtylý úshin bar kedergini buzyp jaryp, tosylyp qalmaýdy maqsat etken, kópke úlgi bola bilgen zamandastar.
Jańashyldyqqa umtylý jastarǵa tán qasıet. Úlgi tutatyn klassıkter men «meni» qalyptasqan maıtalmandar da, ónerge úles qosýdy jalyndy jastyǵynda bastaǵany belgili. Ǵumyr tutqasyn endi ustap, nar táýekelmen tabaldyryq attaǵan zamandastardy qoldaý, qorǵaý paryzymyz bolmaq. Sebebi, maqsat ortyq – qazaq teatr ónerine serpin berip, tyń dúnıeler týdyrý. Osy oraıda uly reformator K.S Stanıslavskııdiń: «Poka my molody, my doljny voorýjıtsıa zýbnoı etkoı ı otpravıtsıa týda, kýda glaza glıadıat. Smeıatsıa, sovershat bezýmnye postýpkı, rydat, ıdtı protıv sıstemy, chıtat stolko, skolko, kajetsıa, ne vmestıtsıa v golový, lıýbıt chto est sıl, chývstvovat. Prosto jıt», - degen sózi eriksiz oıǵa orala ynta-jiger beredi.
Ystyq yqylas pen nar táýekeldiń arqasynda alyp shaharǵa taǵy bir teatr bolyp qosylyp otyr. Alǵashqy eńbekterimen de bólisip úlgerdi. Ústimizdegi jyldyń qazan aıynda, naqtyraq 26-sy kúni «Laboratorııa 316» táýelsiz teatr trýppasy alǵashqy premerasyn kórermenge pash etti. Elý oryndyqty shaǵyn zalda ıne shanshyr oryn bolmady. Spektakldiń ataýy – «B.O.Q.» (qazaqtyń aýyzeki «nájis» sózin bolashaqta engizý josparynda júrgen latyn áripterimen bergen.) Osyndaı «dáýreni» júrip turǵan bolashaq álipbıdi utymdy, ári alǵashqy bolyp paıdalandy.
Spektakl F.Dıýrrenmattyń «Gerakl men Avgııdiń atqorasy» komedııasy boıynsha qoıyldy. Ujym ózderine qolaıly qysqartyp, naǵyz zamanaýı tilde tárjimalaǵan. Komedııadaǵy jańa baǵyttyń biri qoǵamda ózekti sátterdi aldyńǵy qatarǵa tartý. Sıýjet boıynsha negizgi másele qoǵamdyq keleńsizdikter, ıaǵnı mal sharýashylyǵymen aınalysatyn qalanyń tezekke tolyp, lastanyp ketýi. Qoıylymda halyqtyń Avgıı patshaǵa degen narazylyǵyn kórkem kórsetti. Gerakldyń 6-shy erligi jaıly ańyzdan memleketterde, qalada, aımaqta bolatyn ortaq másele «tazalyqty saqtaýdy» birinshilikke qoıyp ózekti máseleni órnekteı bere bildi.
Spektakldiń rejısseri – Kýbanychbek Adylov. Rejısser uǵymy bizdiń «dástúrli» túsinigimizde, barlyǵyn daıyndap, akterdan óz oıyn beıneleýdi talap etýshi bolsa, Adylov rejıssýra sheberligi sál ózgeshe. Ol ár artıstpen jeke-dara jumys istemeıdi. Biraq, formaǵa túsirý úshin túrli akterlyq trenıngter ótkizedi. Sonyń arqasynda ójet oılap, kórkem qımyldap, azat oıyn ashyq aıtatyn kókirek kózderi oıaý sahna tulǵasyn daıyndaıdy. Budan baıqaǵanymyz, akterlyq ansambl kórkem qurylady eken. Iaǵnı, birin-biri únsiz, ym-ısharatsyz, ishki túısik arqyly sezinýge tynymsyz jattyǵý jasalady. Bir-birinen kózqarasty bylaı qoıǵanda, reflekske deıin uǵynysýdy baıqaımyz. Ujymnyń básekege qabletti ekeniniń bir dáleli: bolashaqqa degen qyraǵy kózqarasy arqyly aldynda otyrǵan kórermendi basyp alyp, kemshiligin kórmes «fanat» jasaý qasıetiniń ıegerleri.
«Novyı spektakl – novye zadachı, novye problemy, novye ıskanııa. V ıskýsstve ne byvaet postoıannyh velıchın ı vechnyh ıstın. No v nem est vechnye ennostı ı absolıýtnye ponıatııa. V nem net neızmennyh krıterıev, no est neızmennyh trebovanııa. I pervoe ız nıh – trebovanıe grajdanstvennostı» – degen eken jańa spektakl jaıly orystyń múıizi qaraǵaıdaı rejısseri Tovstonogov. «Gerakl men Avgııdiń atqorasy» spektaklinen rejısserdiń azamattyq ustanymyn anyq kóre aldyq. Ol qazaqqa úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn ejelgi grektiń oqıǵasyn órnekteı kelistire bildi. Sahnada oı men qımyl qatar. Tereń oıdy jetkizýge rejısser shahmatty mızansenany paıdalanýy utymdy shyqqan. Endi, Avgııdiń patshalyǵyna Gerakl kelgendegi sátti taldasaq. Kókjıek boıyna ornalasyp, tórde Gerakl súıiktisi Deıanıramen halyqqa qol bulǵap tur. Qos qanaty, ıaǵnı, tórden tómen qaraı, túrli tústi jalaýmen Avgıı patshalyǵynyń adamdary qonaqtardy qarsy alyp tur. Sol kezdegi sınhrondy túrde joǵary rezonatormen amandasý, birdeı «zık-zak» jasap qol alysý áreketi kórermenge názik oıdy ádemi jetkizýdiń sebepshisi boldy. Sarkazmǵa toly sahnalyq áreketter eriksiz kúlkige batyrdy. Ujymnan jastyqtyń minezine tán batyldyqpen kórsetken ójet kórinister kóp baıqalady.
Qoıylymnyń túpki ıdeıasy eshqandaı da basshylyqqa qarsy shyǵyp, olqylyqtaryn áshkerelep, dúmpýler ornatý emes, máselelerdiń týyndaýyna negizgi faktordy anyqtaý.
Shyǵarma úzik-úzik, oqıǵa tizbegi joq. Óıtkeni, rejısserdiń ózi aıtqandaı: «bul jumys zamanaýı teatrdyń belgi-bederlerin izdeı kele, túrli trenıngter arqyly paıda bolǵan». Sáıkesinshe osyndaı dúnıe týyp otyr. Sahnadan kózge ottaı basylyp, kóńilde turaqtaǵan beınelerdi saraptaı kele, Geraklǵa Avgııdiń atqorasyn tazalaý usynysy túskende, tartys (konflıkt) bolady. Iakı, ǵashyǵy barýǵa ıtermeleıdi, al óziniń qulqy joq. Sonda tyǵyryqqa tirelgen Gerakl, XVII ǵasyrdaǵy Shekspırdiń Gamletine tıesili «Byt ılı ne byt...» monologyn oqıdy. Qazaq tilindegi spektaklde aǵylshyn dramatýrginiń ataqty monologyn orys tilinde baıandaıdy. Bul «zamanaýı spektakl» dep ataýymyzdyń taǵy belgisi.
Taǵy bir oıda qalǵan sát: Avgııdiń qyzy Ioladan (aktrısa – Janna Baýyrjan) ásireqyzyl oıyn órnegin (naıgrysh) baıqadyq. Bul árekette mazmun bar. «Teatr ómirdiń aınasy» degen uǵymdy alyp, jasandylyq kerek emes, tek shynaıy ómir súrý kerek delik. Iola rolindegi Janna búgingi jasóspirim burymdylardyń jasandy áreketin, qaıda, qalaı bas uraryn bilmeı, aýmaly-tókpeli kezeńinde shatasqandaryn shynaıy, ádemi kórsetti. Gerakl: «shyq beri» degeninde, tartynshaqtap «joq, men ádemi emespin...» degen sózinen ózine degen kóńil tolmaýshylyq, jaratylysynan beziný syndy beleń alyp kele jatqan kesapattyń kórinisin sezindirgendeı. Aktrısa akterlyq sheberliktiń mańyzyn tóbege bir kóterip aldy. Jánede teatrlyq áreket arqyly óte názik jetkizdi.
Kórkem shyǵarmanyń eń mańyzdy tusy mýzykamen ásemdeý. Ol kóbine artıstke emoııasyn jetkizý barysynda súıemeldeýshi bolady. Mysaly barlyǵymyzǵa asa tanys qorqynysh kezindegi skrıpkanyń joǵary notada oınaýy, qulaqqa jaǵymsyz estilip, birden jaǵdaıatty túsindire ketedi. Mýzyka – kómekshi. Kórermendi oıatýshy. Adylovtyń myna týyndysynda Arshat Haırolla gıtara aspabymen oqıǵa ortasyn úzip óz týyndysyn oryndaıdy. Ánniń kásibı deńgeıi syn kótererlikteı emes. Tipti, óleń sózderinen de Abaısha aıtsaq «tep-tegis jumyr kelgen aınalasyn» kórmeımiz, biraq, eń bastysy, eń qajettisi – mýzykanyń mańyzy, teńizdiń tereńinde jatqan marjandaı máninde. «Ánniń de estisi bar, eseri bar..» demekshi, bul júrek jardy týyndydan ómirdi, ónerdi, ózińdi, ózgeni kóresiń. Ereksheligi de sol, kókirekte máni men maǵynasy oınap turady, biraq birden jatqa aıta almaısyń. Sebebi, jattandy sóz joq.
«... Maqsatymdy izdep júrmin,
Bir ózgeris engizgim kep kartaǵa.
Men Qudaıdan suramadym,
Suraǵanym qýat qana arqama...»
dep, aıbatty kúshin aspapta oınaý arqyly uǵyndyra aldy. Kelesi áýeninde, qataldyq jaıly jyrlady. Názik áýenge salyp, qataldyqtan jeńilgenin moıyndaǵandaı. Alǵashqy óleńdegi qarqynnyń ushqynyda baıqalmaıdy.
«Taǵdyr qatal kózderimde tur qaıǵy,
Adamdar bar ma jamandyqtan qorǵaıtyn?
Dostar adal, árkez qoldaıdy degenmen
Olar da qatal, sózderinde turmaıdy...» dep, bar adamzattyń boıyndaǵy qasıetti kórsete aldy. «Án kóńildiń ajary» ekenin tyńdaýshyǵa moıyndatqanyn sezdi, sezindirdi.
Eń sońǵy núktesi, hor.
«Azyp barady bul zaman.
Ýaqyt óter zymyrap,
Ataq penen baılyqqa,
Umtylasyń typyrlap...» dep, núkesin qoıýy utymdy sheshim. (Bul ániń sózin artısster birigip shyǵarǵan.)
Jańa teatrdyń sahnadaǵy taǵy bir ereksheligi zalda jaryq óshpeıdi. Otyrǵan kórermenniń reakııasyna kóńil aýdarý múmkinshiligine ıe boldyq. Biri qasyn kóterip, endigisi basyn shaıqap, biri shydamaı kúlip, endi biri erinin shúıirip otyr. Eń bastysy eshkim uıyqtap qalǵan joq.
«Eslı vy prıdete k zaklıýchenııý. Chto zrıtel doljen ıgrat v teatre aktıvno-tvorcheskýıý rol, chto on ıavlıaetsıa faktıcheskım soýchastnıkom teatralnogo deıstvııa, to vam, konechno, prıdetsıa lomat rampý, perenosıt deıstvıe v zrıtelnyı zal, vvodıt zrıtelıa na sený ı t.d.» Taırov aıtpaqshy jaqtaýdy (rampa) buzyp, kórermen arasynda «Boq! Boq! Boq!» dep árbir otyrǵan adamdarǵa «qosyl» degendeı kózqaraspen qarap shyqty. Árıne, jasqanshaq halyq, qosyla qoıǵan joq... Taǵy birinde, Avgııdiń uly (Deıanıraǵa ǵashyq) Fıleı men Deıanıranyń dıalogy jazylǵan qaǵazdy kórermenniń kez-kelgen bireýine ustatyp, oqytyp shyqty. Maqsat oryndaldy. Kórermen shyǵarmanyń bir bólshegine aınaldy.
Ómirde eshkimde, eshnárse de minsiz emes. Rasymen min bolmasa, ómir súrý qyzyq bolar ma edi?! Kóre tura, únsiz qalý, baýy sheshilip qalǵan dosyńa «kórse kórer, kórmese súrinip jyǵylar» degen, qoldy bir silteý sekildi. Deıturǵanymen, Áshirbek Syǵaıdyń «Akter – vaza. Syndyryp almaý qajet» degen ulaǵatty sózinen attap ketpeı, qoldan kelgenshe kórkem túsindire bilý úshin tynymsyz izdenis ústindemiz. Qysqasy, zamanaýı ónerdi kórsetken, kóńilge jaqqan spektakldiń kemshin tusy da boldy. Ol, daýystyń kórermenge jetpegen tustary. Teatr úshin kórermen qandaı rol atqaratynyn bile tura, akter óz sezimin ǵana oılap daýysyn shyǵarýǵa tyryspaýy, qaryn ashtyrdy. Tek ózine ǵana estiletin áńgime men ısharat kórsetkenniń ne mańyzy bar? (sol arqyly oı túsinikti bolsa, daý týmas edi) Bul Polıbııdiń (Erjan Búrkitbaı) oıynynda kezdesti. Onyń monologtary eń mańyzdy, kiltti sózder edi. Odan keıin tamasha aktrısa (repetıııa barysynda kózimiz jetken, rejısserdiń qoıǵan talabyn óte sheber oryndaıdy) Almagúl Qazıhan-Saǵyndyq (Deıanıra) keıbir sózderinde qulaqqa jetpeı jatty. Degenimen, óte názik arý, óz oıynynan lázzát alyp júrgeni anyq ańǵaryldy. Shaǵymyn aıtqan baladaı tizip jazýymyzǵa sebep, eskerilse eken degen tilek. Teatr ónerine endi qadam basyp kelgende talǵamymyzdyń ósýine úles qosqandyqtan, zamandastardyń minsiz bolǵanyn rııasyz qalaımyz.
Qazaq teatr ónerine tamshydaı bolsa da qyzmet etip, mahabbaty men yqylastaryn arnap júrgen jastar bar. Zamanýı óner búgin, ıa, erteń jazylyp qorytyndy shyǵarylmaıdy. Ol máńilik jalǵasyn taba bermek. Solaı bolýyna úles qosýshy «Arystandaı aıbatty, Jolbarystaı qaıratty, Qyrandy kúshti qanatty» jastardyń joǵalmasyna senimimiz mol. Solardyń biri ári biregeıi biz sóz etken rejısser Kýbanychbek Adylov jáne «Laboratorııa 316» táýelsiz teatr trýppasy.
Teatr óneri máńgilik!
