Qazaqstan beıneleý ónerindegi keskindeme shyǵarmalarymen tanylǵan erekshe tulǵa Qılybaev Nurlan Atalyquly Taldyqorǵan oblysy, Úshtóbe qalasy, Qarataý aýdanynda 1969 jyly 18-shi naýryzda dúnıege kelgen. Qazirgi tańda Qazaqstan Sýretshiler Odaǵynyń múshesi, «Daryn» syılyǵynyń laýreaty. Qazaqstan ónerinde eńbek sińirgen qaıratker. Abaı atyndaǵy Qazaq Ulttyq pedagogıkalyq Ýnıversıtetinde «Keskindeme» kafedrasynyń doenti.
Keskindeme, keskindeý óneri – beıneleý óneriniń bir salasy, belgili bir zattyń betine (kenep, aǵash, qaǵaz t.b.) boıaý arqyly salynatyn kórkem shyǵarmalar ataýy. Keskindeme zattyń syr – sıpatyn, nárse men keńistiktiń qarym – qatynasyn sáýle men kóleńkeniń qulpyrymyn úndestire beıneleıtin kórkemdik jáne tanymdyq qýatymen erekshelenedi. Ol kórermenniń sezimine, oıyna áser etý arqyly estetıkalyq lázzat beredi. Keskindeme týyndylary jeke bir tulǵany, dara kórinisti beınelep qana qoımaı, kúrdeli sıýjetke, oqıǵalarǵa qurylǵan shytyrman soqtyǵystardy da beınelep, olardyń mánin ashady.
Beıneleý óneriniń sańlaǵy Nurlan Qılybaevtyń shyǵarmalarynyń basym kópshiligi áıel obrazyna arnalǵan. Qazaq halqy qashanda qyz balany qonaǵyndaı qadirlegen. Sondaı - aq qyz balaǵa tán bııazylyqty: «Farıza», «Kelin», «Besik jyry», «Bopaı», «Aıagóz» syndy týyndylarynan baıqaýǵa bolady. Sýretshini qyzyqtyratyn nárse – qazaqtyń turmys - salty ǵana emes, sol ádet - ǵuryptyń saqtalýy, dálirek aıtsaq, sonyń saqtalý sebepteri. Nurlan Qılybaevtyń ulttyq taqyrypta jyzylǵan shyǵarmalary qashanda úlken suranysqa ıe. Qazirgi tańda qazaqtyń ulttyq kıimderi men áshekeı buıymdary qoldanystan shyǵyp qalǵan, degenmen de osyndaı týyndylar arqyly jas býyn ókilderine tanyp bilý ońaı dep oılaımyn.
Nurlan Qılybev óziniń bir suhbatynda bylaı degen: «Anar ustaǵan qyz týraly aıtatyn bolsam, ol meniń ózimniń shákirtim. Men adamdy alystan izdemeımin, «Injil» mátininde kezdesetin jáne «Evadaǵy», Evanyń eliktirgish qasıetin bergim keldi. Qolyndaǵy pisken anar, boıjetip eseıgenniń belgisi. Jańa týyndyǵa kirisý úshin aldymen qazaqtyń qoldanbaly sándik ónerin bir sholyp shyǵamyn. Shyǵarmashylyǵymnyń basym bóligi adam obrazyna arnalǵandyqtan jansyz natýraǵa aýysý maǵan qıynǵa tústi. Odan keıin bul janrdy qolǵa alǵan emespin, alǵym da kelmeıdi. Óli pishinder meni asa qyzyqtyrmaıdy». - degen. Sondyqtan da Nurlan Qılybaevtyń negizgi natýrasy – adam. Áıel beınesiniń kórkemdiligimen qatar, qazaqtyń mádenıetin, turmys-tirshiligin, salt - dástúri men kıim úlgisin kórkem beıneleı bilgen Nurlan Qılybaev, qazaqı oıý – órnekter men qatar kıeli janýarlar men arab ıeroglıfterin de kóp qoldanady. Áıel obrazyndaǵy týyndylaryn anyqtap qaraıtyn bolsaq, tek bet pishinin keltirý ǵana emes sonymen qatar áshekeı buıymdarynyń elementterine asa mán berip, jáne ony beıneleý arqyly ózin zerger sezingen. Nurlan Qılybavetyń jumystarynyń basym kópshiliginde óziniń shákirtteri beınelengen.
2009 jyly «Tumar saq patshaıymy» syndy qazaq tarıhynda oıyp turyp oryn alatyn uly patshaıymdarǵa arnalǵan, serııalyq toptamasynyń tusaýyn kesti. Tek Qazaqstanda ǵana emes halyqaralyq dárejedegi keskindemeshi. Búgingi kúnge deıin álemniń bir qatar elderinde, ıaǵnı Franııa, Italııa, Greııa, Praga, Malaızııa, Qytaı memleketterinde kórmeleri qoıylǵan bolatyn. 2008 jyly Anglııa memleketinde London qalasynda ótken «Krıstı» aýkıonynda, Qazaqstannyń atynan úsh týyndyny usynǵan bolatyn, jáne sol úsh týyndysy aýkıon barysynda satylǵan. Álemdik dárejedegi aýkıondarǵa túsý Nurlan Qılybaev úshin úlken jetistikteriniń biri bolyp sanalady. 2016 jyly Qytaı memleketinde bolyp, bir jyl sabaq bergen.
Nurlan Qılybaevtyń jumystaryn, Gýstav Klımttyń jumystaryna uqsatyp jatady. Klımt Gýstav álemge áıgili Avstrııa qylqalam sheberi. (1862 – 1918) Sýretshiniń alǵashqy jumystary Klımt jumystaryna qatty uqsas, óziniń aıtýy boıynsha bastapqyda Klımt jumystarynyń elementterin óz jumystarynda qoldanǵan eken. Rasymen de Qılybaevtyń eń alǵashqy jumystaryn qaraıtyn bolsaq, Gýstav Klımttyń jumystarymen uqsastyǵy bar. Sol sátte Nurlan Qılybaevty qyzyqtyrǵan bir suraq boldy, ol: «Bulardyń da tálim alǵan adamdary bar shyǵar!»- degen oımen olardyń jumystaryn qazbalaı bastaǵanda, sol áıel obrazyn olar Azııa sýretshilirinen alǵan bolyp shyqty. Sol arqyly áıel obrazyn jazý Evropada emes Azııada bastaý alǵanyna kóz jetkizgen.
Tek áıel beıneleri ǵana emes, sonymen qatar qazaqtyń batyr jigitterine de kóńil bólgen. Kıim úlgileri men turmys - saltyna qarap shamamen XVIII-XIX ǵasyrlarda ómir súrgen batyrlar beınesi beınelengenin baıqaýǵa bolady. Qazaqtyń batyrlaryn beıneleýde, olardyń obrazyn tolyq asha bilgen. Árqashan da ór minezdi, jaýjúrek qalpynan taımaǵan er azamattar beınesin kórkem beınelegen. Sol batyrlarymyzdy el esine salyp turatyn týyndylardy jazýdyń ózi úlken mártebe dep bilemin.
Qazirgi tańda qazaqtyń salt - dástúrine arnalǵan týyndylar óte kóp, jáne «Nurlan Qılybaevtyń jumystary nesimen erekshelenedi?» degen suraq týyndaýy múmkin. Sonymen qatar kóptegen sýretshilerdiń týyndylarynan qazaqtyń salt - dástúrin jalpylama túrde kóremiz, ıaǵnı qazaqatardyń ulttyq kıimderi, áshekeı buıymdary jáne taǵyda basqa... Nurlan Qılybaetyń jumystarynan da kezdestire alamyz, biraq tereńdetilgen túrde. Ár bir oıýdy beıneleý arqyly onyń mán maǵynasyna tereń úńilip, sony sezine bilýdiń ózi úlken óner. Týyndylarynyń basym kópshiligin, sonyń ishinde áıel beınesin shetelden kelgen qonaqtar satyp alatyn kórinedi. Sebebi, Evropada Shyǵys áıelderi joǵarǵy deńgeıde baǵalanady. Nurlan Qılybaevtyń «Bopaı» kartınasy osy kúnge deıyn eki márte jazylǵan bolatyn, ekeýin de sheteldik azamattar satyp alǵan, jáne basqa da týyndylaryn qaıta qaıtalaýyn suraǵandary da jeterlik. Bul jerdegi Bopaı beınesinde qazaqtyń sońǵy hany Kenesary hannyń qaryndasy Bopaı Qasymqyzy beınelengen. Kópshiligi ony Abylhaıyr hannyń áıelimen shatastyryp jatady. Jumystarynyń ereksheligine taǵy da bir dálel, Nurlan Qılybaev jumystaryn ásemdeý barysynda moneta nemese falga qoldanyp otyrady. Mysaly: «Farıza» týyndysynyń oń jaq bóliginen monetalardy baıqaýǵa bolady. Alystan qaraǵanda 3D formatynda kórinedi, biraq jaqyndaı kele ol jerde monetalardyń qoldanylǵanyn ańǵarýǵa bolady. Al «Aıagóz» týyndysynda aıdy falgamen ásemdegen, sebebi jaryq sáýlelerimen shyǵarmasy odan ári kórkemdene túsedi. Ia qazirgi damyǵan zamanda moneta, falga, salafan sekildi zattardy jumystaryna qoldanatyn sýretshiler de barshylyq. Nurlan Qılybaetyń olardan ereksheligi ol monetanyń ústinen boıaý jaǵyp 3D formatynda berýi.
Nurlan Qılybaevtyń týyndylarynyń ishinen aıryqsha kózge túskeni «Jeti qazyna» shyǵarmasy. Keskindemede basty taqyryp ol - tús. Tústiń Nurlan Qılybaev shyǵarmasynda alar orny erekshe. Tústerdiń úılesimdiligi men qanyqtyǵy kózdiń jaýyn alady. Kolorıttik sheshimine toqtalatyn bolsaq, áıel beınelerine qyzyl men sary tústerdi, al er adam beınelerinde kók pen surǵylt tústerdi kóp qoldanǵan. N.Qılybaev salǵan týyndylaryn basqalarmen salystyra kele ózgeshe ekenin baıqaımyz. Sebebi, ol jańasha, eshkimge uqsamaıtyn baǵyt ustanǵan sýretshi. Óziniń týyndylary arqyly únemi oqshaýlanyp júrgen. Osy shyǵarmasynda da óziniń shákirti Bota degen boıjetkendi beınelegen. Kartınaǵa sıpattama bere ketetin bolsam: Jeti qazyna – qazaqtyń dúnıetanymyndaǵy fılosofııalyq túsinikterdiń biri. Qazaq halqy Jeti qazynany er jigittiń ómirimen baılanystyrady. Birinshi planda er jigit pen boıjetken beınelegen. Ańshylyqtan kelgen erine sýsyn usynǵan áıel beınesi. Al ekinshi planda qazaq halqynyń jeti qazynasy kórinis tapqan, ıaǵnı, jylqy, tazy, búrkit. Shamamen Naýryz aıy. Artqy fonda endi búrshik atyp kele jatqan gúlderdi, oıý - órnekter arqyly beınelegen. Oıý – órnekterge anyqtap qaraıtyn bolsaq, bul jerdegi oıý – órnekter Ahmet Iassaýı qaqpasynda beınelengen oıý - órnekterden alynǵan. Basyndaǵy kımesheginen qyz balanyń jańa túsken kelin emes ekendigin ańǵarýǵa bolady. Kımeshegindegi oıý – órnekter óte kórkem ári kóz tartarlyq. Komzolyndaǵy kók tús pen sary tústi keremet úılestire qoldanǵan.
Baıqap qaraıtyn bolsaq beren myltyqtyń ornyna qanjar beınelengen. Bul jaıly avtordyń ózinen suraǵanymda: «Ia, men ol jerde qanjardy beıneledim. Jeti qazynany qazanmen de beıneleý ádisin kórgen bolatynmyn, maǵan kóp qoıylatyn suraqtardyń biri, qanjardy beıneleý sebebim. Anyqtap qaraıtyn bolsaq qanjardyń shetinde, oqtardy salatyn kishkentaı saýytsha ilinip tur, ıaǵnı, men ol jerde beren myltyqty umyt qaldyrǵan joqpyn»,- dep jaýap qaıtarǵan bolatyn.
«Farıza» shyǵarmasyn qarastyratyn bolsaq, ol jerde qazaq qyzyna tán náziktik sıpattalady. Sondaı - aq «Farıza» týyndasyn Almaty qalasynyń aıaldamalarynan, janrnama plakattarynan da kórip júrmiz. Kóz qarasy men saýsaqtarynyń maıysyp anar ustaýy keremet úılesim tapqan. Basyndaǵy qyzyl oramaly qyzdyń kórkin ashyp, qolyndaǵy áshekeı buıymdary qyzdyń beınesin názik etip kórsetedi. Kartınanyń kolorıttik sheshimi bir – birimen ǵajaıyp úılesim tapqan. Kóz qarasynan ótkirlikti baıqaımyz, Shyǵys qyzdaryna kóbirek keledi. Keń mańdaıly etip bergen. Áshekeı buıymdaryn bet álpetine keltirip názik etip beınelegen. Osyndaı áshekeı buıymdardy XIX-XX ǵasyrǵa jatqyza alamyz. Beıneleý ónerine óziniń zor úlesin qosa bilgen qylqalam sheberiniń bul týyndysy portret janrynda jazylǵan. Óziniń shákirtin beınelegen. Jalpy kartınadaǵy keıipkerdi úlken formatta bergen. Sýretshi óziniń shákirtin erekshe bolmysta halyqqa jetkize bildi. Olaı aıtýymnyń sebebi, kıim úlgisi, sándi áshekeı buıymdary jáne de tústik úılesiminiń arqasynda. Túske toqtala keter bolsaq, qoıý túster óte sırek kezdesedi. Qyzyl tústiń qanyqtyǵy kartınaǵa qaraǵan sátte birden kózge túsedi. Artqy aıasynyń kógildir túsi arýdyń oramalyna ózindik áser berip tur. Sondaı - aq, kógildir tústi kózderinen de baıqaı alamyz. Sýretshi óziniń bul týyndysynda meıirimdi qyz beınesinde qaharly, sýyq kózderdi beıneleı bilgen. Týyndydaǵy tústerdiń bir - birimen úılese oryn tabýy qylqalam sheberiniń túske erekshe kóńil bólgenin bildiredi.
Qorytyndylaı kele tarıhı taýyndalardy jazatynyna qaramastan Nurlan Qılybaevty zamanaýı sýretshi dep aıtýǵa bolady, túrli tehnıka men materıaldardy qamtýǵa tyrysady. Ár túrli janrlardy aralastyra otyryp óziniń keremet týyndalaryna tereń oı sala bilgen birden – bir qylqalam sheberi. Osy zaman men ótken tarıhymyzdy ushtastyra, mán maǵynaǵa toly týyndy shyǵarmalaryn jazýdan jalyqqan emes.
Týyndylary:
«Farıza», «Jeti Qazyna», «Joryq», «Kelin», «Yqylas», «Besik jyry», «Aıagóz», «Han», «Kezdesý», «Ómir aǵashy», «Bota kóz», «Suńqar», «Arlan», «Sardar», «Qalyńdyq», «Tús», «Mergen», «Massaget», «Anıýta», «Hram», «Most», «Chaochjoý», «Chaochjoý kósheleri», «Bopaı», «Tumar», «Elim – aı»
