Bul taqyryp qozǵalǵanda áleýmettaný máselesi eriksiz ornynan turýyna týra keledi.Demek, áńgimemniń álqısasy ózge arnalarmen jarysy jaǵalasa aǵady degen sóz. Maqalamnyń maqsaty óz dástúrli mádenıetimdi dattap, keshe qosylǵan sýbmádenıetti jaqtap opa tabý emes. Tek HHI ǵasyr jastary ıaǵnı bizderdi qansha jerden jan-jaqty saýaty mol, kózi ashyq urpaq degenimen bárimizge ortaq keseldi kemshilik-qandaı qoǵamda ómir súrip, nendeı mádenıetti tutynyp júrgenimizden beıhabarlyǵymyz tolǵandyrady. Elıta teorıasynyń negizin salýshy ıtalıan áleýmettanýshysy V.Pareto «bir bılik júıesi aýysqanda elıta da aýysady, belsendi uıymdasqan azshylyq top, óziniń qundylyqtaryna sáıkes kópshiliktiń baǵyt-baǵdaryn ıkemdeıdi» degen eken. Demek, Reseıdiń bodanynan bosaǵan táýelsiz Qazaqstanǵa jańashyldyq esigimizdi qaqsa oǵan qyryń qaraýdyń qajetti joq. Kerisinshe keregin alyp kerek emesin dabyra qylmaı arqasynan qaǵyp shyǵaryp salǵan jón eger qolymyzdan kelse. Jastar qansha ózgeshe qasıetterge ıe bolmasyn, ol taptan tysqary ómir súre almaıtyn áleýmettik top. Sondyqtan da jastar máselesi barsha qoǵamǵa qozǵaý salatyn keń kólemdi áleýmettik problemalardan da kúrdeli bolyp tabylady. Sýbmádenıet (latyn-astynda, tómende) eki túrli ne birneshe maǵynada qoldanylady. Eń alǵash 1950 jyldary paıda bolǵan bul uǵymdy tereńirek zerttep bilgen brıtan soıology Dık Hebdıdjdyń eńbegin qortatyn bolsam onyń oıynsha sýbmádenıet «standartty mádenıetten qajyǵan ıdeıasy bir adamdardyń sheńberden shyǵýy». Jańadan beleń alǵan sýbmádenıet HH ǵasyrdyń 80-shi jyldarynda ádebıetke engenimen, termın retinde 30-shy jyldary aınalymǵa kirip qoıǵan kórinedi. Keıinen materıaldar jınalyp, teorııalyq jaǵynan tereń zerttelip tolyqtyrylady. Qazirgi ýaqytta sýbmádenıet óz aldyna táýelsiz mádenıetke aınaldy. Ǵalymdardyń kózqarasy ózgerdi, erekshe mádenıet ekendigine kóndi ne qabyldady. Meniń jeke kóz qarasym boıynsha áleýmettanýshylar zertteýshilik jolyn osy boıynsha kózqarasyn is júzinde iske asyryp, jazýǵa bel býǵan sekildi. Oǵan dálel retinde L.I.Levıkovtyń eńbekterin aıtýǵa bolady.
Qazaq kınosyndaǵy sýbmádenıet. Nelikten meni mundaı taqyryp oılandyrady? Osy taqyrypqa kelýime nendeı oqıǵa ıtermeledi? Onyń sebebi búgingi kúndegi qatarlastarymnyń ómir súrý rejıminiń kúrt ózgertken qazirgi qazaq kınosyndaǵy sýbmádenıettiń avangardy bolǵan boız-bendter 91 tobynyń kıno kartınasy. Biz ózi baıybyna barmaı jatyp sheshim qabyldaýǵa sheber halyqpyz. Shyǵa salysymen bul topty jerden alyp jerge saldyq,oıymyzǵa kelgendi esh irkilmesten jaıyp saldyq. Prodıýser Erbolat Bedelhan qurǵan «Ninety one» boız-bendi jyl boıy jańalyqtardan túsken joq. Sansyz jankúıerler, bir jaǵynan ultshyldar tarapynan kórsetilgen qarsylyqtar, «top músheleri qazaq halqyna jat qylyqtardy nasıhattady» degen aıyp taǵylǵany úshin týyndaǵan keleńsizdikter «toqsan birlerdi» tek pop-mýzykant emes, áleýmettik qubylysqa aınaldyryp jiberdi. Jaqynda ǵana jaryqqa shyqqan Asqar Uzabaevtyń «Ninety One» kartınasy kórermenderdi eki tarapqa bóletini anyq. Kartına byltyrǵy jyly óz shyǵarmashylyq jolyn bastaǵan toptyń halyq narazylyǵyna, saıasat pen shoý-bıznestiń keıbir ókilderine qalaı qarsy turǵandyǵyn baıandaıdy. Jalpy, týyndyda jan-jaqtylyq kóp. Fılmge kelgen kórermender tek mýzykalyq kınony ǵana (fılmniń alǵashqy jartysynda mýzyka joq deýge de bolady) tamashalap qoımaı, Uzabaev pen fılmde ózin somdaǵan prodıýser Esbolat Bedelhannyń saıası manıfestin kóre alady. Otandyq shoý-bızneste Erbolat Bedelhan áý bastan-aq («Orda» tobynyń múshesi bolǵan kezde) erekshe kózge túsken bolatyn. Kópshiligi tarıhı otanyna oralǵan oralmandardyń mýzyka álemine toı áýenderinen ózge baǵytty endiretinin kútpegen edi. Aǵaıyndy Bedelhandar jáne «Orda» tobynyń músheleri óz shyǵarmashylyq joldaryn álemdik pop-mýzykaǵa súıene otyryp, qalyptastyrdy, al Ninety One olardyń izbasarlary sekildi. Degenmen, olar táýelsizdik ıdeıasyn ustana otyryp, otandyq sahnaǵa jat ımıdjdi alyp shyqty da, halyq narazylyǵyna tap boldy. Asqar Uzabaevqa keler bolsaq, ol kınodaǵy shyǵarmashylyq jolyn Baıan Esentaevaǵa arnalǵan fılmder men hıkaıalardy qoıýdan bastady. Osylaısha, úlkendi-kishili ekranǵa KeshYOU tobynyń birneshe ánshisin (onyń ishinde Móldir Áýelbekova, Janar Duǵalova, Aqbota Nur jáne t.b.) alyp shyǵyp, qyzdarǵa basty róldi usynǵan edi. Olardyń qurǵan 567 stýdııasy otandyq kınematograftyń fenomenine aınaldy. «Juldyzǵa arnalǵan kokteıl» kartınasy shyqqannan keıin baspasóz ókilderi telejúrgizýshi men basty róldi somdaǵan ánshimen birge tájirıbesiz KTK ázilkeshiniń túsirgen taspasynyń qalaısha hıtke aınalǵanyn túsinbeı dal boldy. Osylaı shyǵarmashylyq jolyn endi ǵana bastap kele jatqan boız-bend týraly arandatýshylyq áreketter shyǵyp ketti. Olardyń otandyq mýzykalyq álemde uzaq bolatyny-bolmaıtyny belgisiz. Stılıstıka jaǵynan kartına Ninety one tobynyń kóshirgen J-pop pen K-pop (jankúıerler topty Q-pop-tyń alǵashqy ókilderi dep atap qoıǵan) mýzykasynyń stıline jáne Uzabaevtyń halyq áziline qurylǵan basqa kartınalaryna múldem uqsamaıdy. Kartına operatory Azamat Dýlatov pen qoıýshy-sýretshi Alııa Odınaeva Uzabaevtyń usynýy arqyly kúndelikti kúıbeńniń sur álemin kórsetedi, sol tuńǵıyqtan úlken sahnany armandaǵan jarqyraǵan bes jigit shyǵýǵa tyrysyp baǵady. Negizgi maǵynasy túsinikti ǵoı, biraq ekran arqyly shym-shytyryq kúıde kórsetilgen. Bar jaǵdaıdan habary joq kórermenge aıtarymyz, fılmdegi basty keıipkerlerdiń ómirdegi jigitterden esh aıyrmashylyǵy joq. Keıipkerlerge minez jetispeıdi. Fakt boıynsha, olarǵa toptyń ómirbaıanyn jatqa biletin jankúıerlerdiń ǵana jany ashıdy. Sondyqtan, fılmniń keń aýdıtorııaǵa emes, «Iglz» («91» tobynyń jankúıerleri ózderin osylaı ataıdy) dep atalatyn kórermenge arnalǵanyn túsiný úshin maman bolýymyz shart emes. Kartınada aıtarlyqtaı jelilik sıýjet joq. Bul derekti kınoǵa tatıtyn kórkemdik oqıǵalar tizimi ispetti. Osy fakt kartınany qabyldaýǵa qıyndyq týdyrýy múmkin. Degenmen, kópshilikke arnalǵan zamanaýı kınoǵa narratıv qajet sekildi. Qorytyndysynda, sýretshiler men operatorlardyń tamasha jumysymen, sapaly mýzykamen ári biregeı janrmen kórkemdelgen eskishil topqa baǵyttalǵan saıası manıfestti kóremiz. «Iglz» úshin bul jetkilikti me? Múmkin. Al basqa kórermen úshin she? Bul daýly másele.
«Ómirde eki adam bolady,biri ornynan qozǵalǵysy kelmeı sol qalpynda qalǵandy qalaıdy, al ekinshi adam alǵa umtylady» deıdi kóshpendiler dalasyna jańa tolqyn týdyrǵan, saıyn dala shekarasyna sýbmádenıetti batyldyqpen kirgizgen E.Bedelhan aǵamyz. Sol alǵa umtylysynyń arqasynda bir jyldyń ishinde qazaq shoý bıznesin men qatar kınoǵada úlen ózgeris ákelgenán moıyndamasqa bolmas «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekttik jastar saıasaty týraly 2014 jylǵy 7 shildedegi 581 tujyrymdamasy» boıynsha, jastar degenimiz – Qazaqstan Respýblıkasynyń 14 jastan 29 jasqa deıingi azamattary. 2016 jyly júrgizilgen sanaq boıynsha, 14-29 jas aralyǵyndaǵy jastar sany - 6 044 660. Demek elimizdiń úshten bir bóligi osy sýbmádenıetti tutynyp júr degendi meńzeıdi. Buny azyrqansańyz taıaýda «Qaǵaz keme» teleserııaly óz kórermenderine jol tartty. Al bul týyndynyń kórsetkish deńgeıi aldyńǵysynan da joǵary. Sonymen, Qazaqstanda jáne álemniń basqa da memleketteri moıyndaǵan ulttyq kınomyzdy jańǵyrtyp, ári jańa túrin jasaý, kıno mamanyn jáne eleýli fılmderdi shyǵaryp, daıarlaý qazaq kınematografııasy úshin mańyzdy. Mundaı aýqymy keń taqyrypty julmalap berekesin ketirgen asylynda durys emes-ti. Biraq julmalaýǵa suranyp turǵan taqyryp. Aldaǵy ýaqytta kókjıegin keńeıtip qaıta oralamyn.
