Jyl saıyn kınematografııa salasyn qoldaý ári damytý maqsatynda biraz fılmder jaryqqa shyǵyp jatqany barshamyzǵa belgili. Ókinishke qaraı, sol fılmderdiń arasynda kórermendi oılandyratyn týyndylar saýsaqpen sanarlyq. Jalpy fılmdegi árbir detal sóılep tur. Rejısser tilinde kúrmeýi bar qyzynyń kózqarasy arqyly onyń boıyndaǵy bar muńy men qaıǵysyn sheberlikpen sýrettedi. Fılmdegi mátinniń maǵynasy da tereń, astarly oıǵa toly. Eldi ańsaǵan ár qazaqtyń boıynda qýanyshpen qatar qorqynyshtyń da bolatyny belgili. Bul kadrdy, jol ústinde kele jatqan ananyń «qysy sýyq bolǵanymen, adamdary jyly bolsa eken» degen izgi nıetinen baıqaımyz jáne úmit pen úreıdiń qatar júretinin ańǵaramyz. Elge oralǵannan keıin de, kedergilerden birden aryla qoımaısyń. Degenmen, taǵdyr talaı adamdy tálkekke salyp qoısa da, sol qıynshylyqqa tótep berý bizdiń basty mindetimiz. Osy kúnge deıin aıtylmaı kelgen shynaıy oqıǵalar kórermen nazaryna esh burmalaýsyz usynyldy dep esepteımin. Jas urpaqqa qıynshylyqpen jetken, máńgige muraǵa qalǵan jerimizdi saqtap, kelesi urpaqqa amanat etip qaldyrý – ár qazaqqa paryz.
Ultyn súıgen ár urpaq ana tilin umytpaı qadirlep, jerin aıalap, elin qorǵan etpek. Ar-namysyn basqadan bıik qoıatyn elge, qandastarymyzdyń da oralýǵa degen úmiti arta túspek. Elimizdiń qazirgi jaǵdaıyn 1990 jyldarmen salystyrǵanda, ózge elden týǵan jerimizge aıaq basqan qandastarymyzǵa azamattyq alý máselesi de óz sheshimin taýyp keledi. «Ár qazaq – meniń jalǵyzym» demekshi, bir-birimizge janashyrlyq tanytyp, qoldaý kórsete bilsek, ultymyzdyń mártebesi asqaqtamaq
QazUÓÝ, kınotaný, IV kýrs
«Oralman» fılminde búgingi qazaq eline atbasyn buryp jatqan qandastarymyz ben keshegi aýǵan soǵysyna qatysýǵa májbúr bolǵan otandastarymyzdyń zardaby jaıly zildeı muń jatyr. Búgingi kúni eline oralǵan qazaq jurtynyń óz otanyna sııa almaı, baspanasyz qıyndyq kórip júrgen azamattary joq emes. Oǵan qosa, keshegi on segizdeı jalyndaǵan jasynda, qansha aǵalarymyzdyń Aýǵanstan elinde qany tógildi. Sol ardagerlerimizdiń omyraýynda tógilip turǵan tósbelgileri bola tura, memleket tarapynan tolyqtaı qoldaýdyń tapshylyǵyn taǵy baıqaýǵa bolady. Ún túnsiz júrgen ardager denesindegi jaranyń tigisin jamaı almasaq, biz qaryzymyzdy basqasha qalaı óteı alamyz? – degen suraq kókeıimdi mazalaıdy.
Osy máselelerdi rejısser Sábıt Qurmanbekov shyǵarmashylyq tobyna jetkize bildi. Fılmdegi ər keıipker óz otanyna degen mahabbaty men mindetin ər qıly kórsetti. Erjan Túsúpovtyń somdaýyndaǵy aýǵan soǵysyna qatysqan aýyl ákiminiń de aıtpaq muńy jeterlik. Janna Isabaevanyń «Qaroı» fılminde basty róldi somdaǵan ol óziniń joǵarǵy akterlik sheberligin kórsete bilse, bul fılmdegi qarama-qaıshy beınesin de abyroımen alyp shyqty. Rejısser Aıaǵan Shəjimbaıdyń «Jansebil» fılmindegi Muqataı qarııanyń sońǵy úmitine balta shabylsa, 1997 jyly túsirilgen Bolat Shəriptiń «Amanaı men Zamanaı» fılmindegi Amanaıdyń Jetisý ata qonys mekenine jetý muraty Sábıt Qurmanbekovtyń «Oralman» fılminde de oryndaldy.
Maqpal Baqyt
T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA, kınotaný, II kýrs
«Oralman» – qazaq eliniń burynnan kele jatqan aýqymdy, ózekti máselesi. 30 jyldary Sovet ókimeti kezinde Aýǵanystanǵa jer aýdarýǵa májbúr bolyp, qaıta óz Otanyna aýyr qıynshylyqtarmen oralǵan otbasy jaıly bul kartına qalyń kórermenniń kóńilinen shyǵyp qana qoımaı, úlken dúnıeniń kózin ashty.
Fılmdegi ata-mekenine oralýdy ańsap kelgen otbasy óziniń qazaq baýyrlarynan «oralmansyń» degen sózderdi jıi estip qapa bolady. Ákesi shekarada: «Balam, bul qazaqtyń jeri me?», - dep tizerlep otyryp, kindik qany tamǵan jerdi súıgeni janaryna eriksiz jas keltiredi.
Atalmysh fılm halqymyzdyń kóptegen jyldar boıy jyly jabylyp kelgen ózekti máselelerdi qozǵaǵan. Aǵa-ápkelerine qarap boı túzep kele jatqan keleshek jas urpaqqa bereri men alary kóp tyń dúnıe. Atalmysh fılm oralmandardyń taǵdyry jaıly oı qozǵaǵan alǵashqy otandyq týyndy. Fılmdegi rejısserlik sheshimder óte utymdy, operatorlyq jumystyń kórkemdigi óte joǵary deńgeıde. Dýlyǵa Aqmolda, Erjan Túsipov, Esim Segizbaev, Shynar Asqarova, Baıan Qajnabıeva qatarly beldi akterler akterler rejısser júktegen talaptyń údesinen shyǵyp, óz keıipkerleriniń ishki sezim arpalystary men syrtqy qımyl-qozǵalystaryn qatar úılestire bilgen.
Sábıt Qurmanbekovtiń bul týyndysy – oralman máselesiniń bir ǵana pushpaǵy. Bundaı dúnıelerdi nazardan tys qaldyrmaı, kóptep túsirý biz qatarly jas urpaqtyń sana-sezimine ózgeris ákelip, tarıhymyzdy tereń bilý úshin óte mańyzdy. Iá, rasynda, shet jaqta qalǵan qandastarymyzdyń taǵdyry eshkimdi beıjáı qaldyrmaǵany abzal. Osyndaı halyqqa oı salatyn tyń dúnıeler kóbeıse eken dep tilek etemiz.
