Maqala
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (IV.III)
IV.Qazaq ulttyq kıno óneriniń damýy (1950-1970) 4.3.Ulttyq epos jáne folklor shyǵarmalarynyń ekrandalýy
Bólim: Kıno
Datasy: 21.07.2017
Avtory: QAZAQ KINOSY
Maqala
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (IV.III)
IV.Qazaq ulttyq kıno óneriniń damýy (1950-1970) 4.3.Ulttyq epos jáne folklor shyǵarmalarynyń ekrandalýy
Bólim: Kıno
Datasy: 21.07.2017
Avtory: QAZAQ KINOSY
«Qazaq kınosynyń tarıhy» (IV.III)

Gúljan NAÝRYZBEKOVA

T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA professory, kınotanýshy


Ulttyq epos jáne folklor shyǵarmalarynyń ekrandalýy

Óner aǵymdary arasyndaǵy baılanys mádenıet muralaryna, ulttyq sana-sezimde jyldar boıy jalǵasyn taýyp kele jatqan jergilikti halyqtyń salt-dástúrler qazynalaryna qalypty jaǵdaıdan basqasha, áldeqaıda tereńirek qaraýǵa múmkindik beredi.  Ótken ǵasyr kıno óneriniń dáýiri boldy. Osy kezeń aralyǵynda, ásirese, kınematograf pen  ádebıet arasyndaǵy baılanys óziniń san qyrlylyǵymen erekshelenip otyr.

Keıipker dúnıesiniń poetıkalyq tabıǵatyn sýretteý ádisteri barysynda ádebıettiń kıno zańdylyqtaryna qosar úlesi barshylyq. Ádebıet muralary, ásirese, aýyz ádebıeti muralary bul turǵyda taýsylmas bulaq kózi ispettes. Ǵasyrlar qoınaýynan búgingi kúnge jetken epostyq shyǵarmalar halyqtyń ult retinde ózindik ereksheligin, ulttyq tanymyn, ádet-ǵurpyn urpaqtan urpaqqa  tárbıelik mańyzyn joǵaltpastan jetkizip otyr. Kınematograf  osy baı muralardy  kıno tiliniń bar múmkindigin paıdalana otyryp jańa qyrynan jandandyra bildi.

Qazaq kınosynyń damý tarıhynyń bastapqy satysynda  ulttyq rejıssýra mektebiniń qalyptasý qubylysy halyq aýyz ádebıetiniń injý-marjany «Qozy Kórpesh Baıan sulý» lırıkalyq jyrynyń  jelisi negizinde túsirilgen «Mahabbat týraly ańyz» (1953j) fılmimen tyǵyz baılanysty. Bul týyndy qazaq kınosynyń  tuńǵysh rejıssery Sháken Aımanovtyń  tyrnaqaldy birinshi  fılmi. Osy kezeńnen bastap ádebı shyǵarmadan ekrandaý qubylysy birtindep órlep, alpysynshy-jetpisinshi jyldar tusynda jedelqarqyn ala bastady.

Elýinshi jyldardan bastaý alatyn  ulttyq rejıssýra mektebiniń qalyptasyp, naǵyz sharyqtaý tusy  alpysynshy jyldardyń ekinshi jartysy jáne jetpisinshi jyldar tusyna sáıkes keldi. Qazaq kınosynyń  tarıhynda epostyq shyǵarmadan ekrandaýdyń eń úzdik úlgisi «Qyz-Jibek» (rej.Sultan Hodjıkov) fılmi 1970 jyly ekranǵa shyǵady.

Buǵan deıin ádebı shyǵarmadan ekrandaýdyń tájirıbesin Muhtar Áýezovtyń romany boıynsha túsirilgen «Shyńdaǵy shynar»(1965j) fılminen jınaqtaǵan rejısser Sultan Hodjıkov «Qyz-Jibek» fılmine úlken daıyndyqpen keledi. Jyldar ótken saıyn qundylyǵy artyp otyrǵan bul fılmniń ereksheligi onyń ulttyq mazmun tereńdiliginde dep baǵalaý kerek. Al, bul tereńdilik kıno tiliniń sıpatymen keletin birqatar sýretteý ádisteri arqyly qamtamasyz etilgen. «Qyz-Jibek» fılmindegi kınodetal jıyntyǵy ulttyq tanym ereksheligine saı etnografııalyq elementterden qurastyrylǵan. Alǵashqy kadrlardan kóretinimiz- fılmniń aty kóne arab áripterimen berilgen. Bul tańbalyq jazýlar «Qyz-Jibek»  jyrynyń 1900-jyly Qazan qalasynda jaryq kórgen jazba varıantyna sáıkes keledi.

Qazaq halqy baıyrǵy zamanda jaýgershilik pen tabıǵattyń qatal qyspaqtarynan talaı zardap shekken. Ekranda kórinis alǵan tıtrdan keıingi alǵashqy kadrlar qazaq jerinde únemi qaıtalanyp otyrǵan  syrt el shapqynshylyǵy saldarynan  paıda bolǵan oıylym-oıylym dalanyń sıqymen beriledi jáne bul kórinis  kadr syrtynan kelip turǵan   qobyz, sybyzǵy, dombyra sııaqty ulttyq aspaptar únderiniń áýezdi  úılesimdiligimen órnektelgen. Iri planmen berilgen kadrda soıyl jerge qulap túsken tusta jasyryn plandaǵy keıipkerdiń «arýaq!»-degen jan daýysy óte áserli shyǵady. Panoramalyq kórinis syrtynan  dombyra demeýimen  aqyn jyrlaýynyń zarly úni qulaqqa kelgen tustarda ekranda jaý japqynshylyǵynan jermen jeksen bolyp jatqan  qazaq aýylynyń suryqsyz sıpaty beriledi. Jurtta shashylyp qalǵan  dúnıe-múlikti asa túnergen keıippen  «túgendep» júrgen Shegeniń  jan  qaıǵysy anda-mynda teńkıip jatqan besik, shańyraq «synyqtarynyń» kórinisteri arqyly qaıǵyly kadrlardy  asa qoıýlandyra túsedi. Dybystyq qatarmen berilip otyrǵan zarlana shyqqan  jyr joldary  qulaqqa kelip jatqan tustarda kamera «kózi» orta planmen aqyryn jyljyp qaraly jurttyń myna sıqyna únsiz tunjyrap tynyp turǵan Jibek kóshiniń kórinisine baıaý almasady, taý-jotalardy aralaıdy, birte-birte alystan kózge áreń shalynar tarıhı kóne eskertkishterge ulasady.

Ulttyq ádet-ǵuryp belgileri kınoshyǵarma sıýjetindegi mazmundyq almasý tustarynda, ásirese, aıqyn baıqalady. Mysaly,  bir kadrlarda uzaq joldan sharshaǵan Syrlybaı kóshiniń damyldap, az ǵana ýaqytqa dem alýǵa toqtaǵan sıpatyn kóremiz, tirlikterin qamdap jatqan adamdar arasynda atyn jetekke alyp Jibek keledi. Alshaq jerde bıikteý tóbe basynda  Jibektiń ákesi tunjyrap otyr.

«Báıbishe», - dedi bir kezde Syrlybaı daýysyn meılinshe qatańdaý shyǵaryp, «-El shydamy taýsyldy. Jalǵyzyń bolsa da, jiber Jibekti, bir habaryn bilip kelsin»-dedi de, bábishesine alys jolǵa jaramdy sýsyn quıylǵan oıýly torsyqty usynady.  Kelesi kadrlardan kóretinimiz, ákesi bergen torsyq Jibektiń atynyń qanjyǵasynda keledi... Ondaǵy sýsynnyń óz syry bar, ol - qazaq halqynyń ejelden kele jatqan  salt-dástúri boıynsha alysta joryqtan jeńispen qaıtqan jaýyngerleriniń jaqsy habaryn alǵash jetkizgen adamǵa aldynan sýsyn alyp qarsy alý. Jibektiń qanjyǵasyndaǵy torsyq ta osy maqsatpen alǵashqy habarshysyn izdep «jolǵa shyqqan» edi... Fılmdegi kelesi kadrlar  osy aıtylǵandardyń dáleli ispettes. Jibek bastaǵan qyzdar tobyna eń aldymen  «Súıinshi! Biz jeńdik!»- dep jar salyp kele jatqan Bekejan jolyǵady. Oǵan Jibek ákesi amanat etken torsyqty óziniń ásem kúlkisimen qýana-qýana  usynady...                     Qazaq halqynyń qanyna sińgen ádemi ádet-ǵuryptyń taǵy biri- súıinshi suraý dástúri.  Bekejannan estigen jaqsylyq habaryn  Jibek basqalarmen bólisýge asyǵady.  At ústinde er-azamatsha oınaqtaǵan Jibek keń dalamen shaýyp kele jatyp «Súı-in-shi!!!»- dep qýanyshpen aıqaılap, saýsaqtaryndaǵy  saqınalaryn, bilegindegi kúmis bilezikterin shashý retinde jan-jaǵyndaǵy qyz-kelinshekterge asa jomarttylyqpen «laqtyryp»  keledi.

«Qurbandyq shalý»  dástúri de fılmde asa  nanymdy  jáne óz ornymen oryndy paıdalanylǵan.  Jeńispen oralǵan Bekejannyń qandastary arasynda bedeli asa artyp tur. Ol Syrlybaı aldynda tym erkin sóıleıdi. «Aldııar»- dedi daýysy sańqyldap, -jaýdy  shańǵa aýnatyp urdyq, qanǵa aýnatyp, kózin múlde qurttyq». Mine, osy jeńisinen keıin Bekejan qurbandyqqa shalynǵan malǵa bata berý  qurmetine ıe bolady.

El taǵdyrynyń jer tarıhymen tyǵyz baılanystylyǵy  myna bir kórinisterden baıqalady. Bekejan men Tólegenniń asa yzǵarly sóz  jarystarynda kópke deıin  bir kelisimge kele almaı tartysqan eki batyrǵa basý aıtqan Syrlybaıdyń  sózine tutqynda otyrǵan qarııa kılige ketedi: «Áý, Syrlybaı! Alaýyzdyqpen tapqanymyz myna moıynǵa salynǵan  qyl arqan.  Búgin meniń moınyma tússe, erteń seniń moınyńa da túsýi ábden múmkin. Eger el bolam deseń,  anaý uly taýdyń basyndaǵy tańbaly tas betine erteń men de atamnyń tańbasyn ákelip salamyn». Onyń bul sózine basqa tutqyndar da shýyldap qosyla ketedi. Bul kórinisterdiń ózindik úlken mańyzy bolyp tur.  Erte zamannan qazaq halqynyń irili-usaqty taıpalary  arasyndaǵy  kıkiljińder joǵaryda atalyp ketken kórinistegideı rýlyq tańba belgilerin biriktirý arqyly jeńildetilip otyrǵan.  Osyndaı birlik arqasynda syrt jaýdan el-jurtty qorǵaı alǵan.

Fılmdegi eki jas arasyndaǵy shynaıy sezimge qurylatyn kórinister áleýmettik-saıası sarynmen úılesimdi qııýlastyrylǵan. Elin-jurtyn syrt jaý apatynan saqtaý úshin,  eki el arasyndaǵy birlikti ornatý maqsatynda  Jibek te (Merýert Ótekeshova) óziniń jeke basynyń sezimderin jasyrýǵa májbúr.  Tólegen (Quman Tastanbekov) men Bekejannyń (Asanáli Áshimov)  ortasynda otqa qalǵandaı, eki batyrdyń tartysynda erkinen tys tóreshi bolady.  Eki jebeniń birin  Jibek kózi tars baılanyp  tańdaýǵa májbúr. Iri plandarmen berilgen osy bir kórinis kórermendi qobaljýdyń sharyqtaý shegine jetkizedi. Aıaq-qoly qaltyrap, qolyndaǵy eki jebeni  alma-kezek aýystyryp jatqan Jibektiń  ishki dúnıesindegi arpalys óte tabıǵı berilgen, eki jebe birese, «Tólegen» bolady, birese «Bekejan» bolady, dál osy sátte aınalada tylsym tynyshtyq ornaıdy. Mine, Jibek óz tańdaýyn jasady, kózi baılansa da, onyń júregi adastyrmady, Tólegenin tapty. Aspanǵa qalyqtap ushqan  sadaq oǵy  ekrannan kórermen sanasyna sonshalyqty ekpin bere otyryp, otaý tigiletin jerge tik qadaldy.

«Qyz Jibek» fılmindegi  beınelik qatardy kórkemdik deńgeıde mýzykalyq elementermen óńdeý ár epızodtyń  mazmunyn meılinshe tereńdete túsedi. Tańdalǵan jebeniń qadalǵan jerine birinshi bolyp jetken Shegeniń qýanyshynda shek joq, dombyrasynan jyr tógilip, áýede ásem án qalyqtaıdy.

Fılmge mýzyka jazǵan kompozıtor Nurǵısa Tilendıevtyń  kórinistik qatardaǵy kórkemdik ádisterdi tereńdetýdegi úlesi orasan zor. Ár epızodqa arnaıy jazylǵan mýzykalyq óńdeýler ulttyq tanym, ulttyq harakter erekshelikterin aıqynyraq  sıpattaýǵa múmkindik beredi. Ár  kadr syrtynan estiletin  halyq  aspaptarynyń (qobyz, sybyzǵy, dombyra) áýezdi úni  shyǵarma mazmunyna sonshalyqty úılesim berip tur.

Beınelik qatar turǵysynan óte   áserli shyqqan  kórinister fılmde barshylyq. Batyp bara jatqan kún, alystan qaraýytyp kórinis beretin taý jotalary,  bir jaǵynan sozylyp  jatqan shetsiz-sheksiz  keń dala, syńǵyrlaǵan kúmis daýysty qyz-kelinshekter... Fılmdegi ásem tabıǵat kórinisteri kózdiń jaýyn alady. Ekrandyq shyǵarmaǵa sonshalyqty qunarly boıaý berip turǵan ádemi kadrlar Ile ózeniniń boıynda túsirilgen (Almaty oblysy, Kúrti aýdany tóńireginde).

Ásem yrǵaqpen keltirilgen kelesi  kadrlarda Tólegen men Jibektiń otaýy tigilip jatyr. Áne-mine degenshe toı-dýmannyń qyzyǵy bastalmaqshy. Eki jas Syrlybaı qarııanyń batasyn alyp, otaýlaryna qaraı kele jatyr. «Qadamdaryń qutty bolsyn!» degen tilekpen, eki jastyń  aıaqtarynyń astyna túlki terileri tóselip jatyr. Otaý úıge kirgen Jibekti jeńgesi shymyldyqtyń astyna otyrǵyzady.  Tym áserli shyqqan ádemi kadrlar kórermendi tamsandyra áli jalǵasyp jatyr: erteden kele jatqan ádet-ǵuryp boıynsha qalyńdyq pen kúıeý jigit arasynda neke qıylǵanǵa deıin eshbir qarym-qatynas bolmas úshin olardyń arasynda zer belbeý jatýy tıis. Shymyldyq ishinde otyrǵan qalyńdyqqa nebir ásem ánder aıtylyp jatyr. Qyz-jigitter aıtysy uıymdastyrylady. Qazaq halqynyń birqatar ádemi salt-dástúrleri  osy  neke qııar sát aldynda jan-jaqty táptishtelip kórsetiledi.

Bas keıipkerlerdi somdaǵan akterlar Merýert Ótekeshova (Jibek) jáne Quman Tastanbekov (Tólegen) arada otyz jyl ótken ýaqytta fılm jaıly tolǵanystarynda biraz tyń derekterdiń betin ashyp beredi. Olardyń aıtýlaryna qaraǵanda, fılmniń aıaqtalýy basqasha josparlanǵan eken. Bastapqy joba boıynsha bas keıipkerler qaza tapqannan keıin ekranda jońǵar jaýyngerleri paıda bolady. Qyz-Jibektiń aq jelegi sýmen qalqyp jaǵalaýǵa jetedi. Jońǵarlar ol jelekti  ashý-yzamen  aıyryp, bólshektep tastaıdy. Epızodtyń saıası jasyryn mazmuny: halqy Tólegenniń arman-maqsatyn durys túsinip, qabyldaı almady. Jaý jaǵadan alǵanda, rýlyq tartysty  doǵaryp, qazaq halqyn bir tý astyna biriktirgisi kelip edi... Mahabbat tragedııasy, eldiń tragedııasyna ulasty.

«Qyz-Jibek» fılminiń ekranǵa shyǵýy kezinde birshama qıyndyqtar da kezdesip jatty. Jetpisinshi jyldar tusy soıalıstik qoǵamnyń asa dáýirlep turǵan kezi, al «Qyz-Jibektiń» mazmunynda sol dáýirdiń zańdylyqtaryna qaıshy kelip jatqan astarly kórinisteri da barshylyq bolatyn. Oljas Súleımenov pen Askar Súleımenovtar fılmniń senarııine birshama ózgertýler engizedi. Basty rolge jas akterlardy bekitý de ońaıǵa túsken joq. «Qazaqfılmniń» kollegııasynda Merýertke qarsy bolǵandar barshylyq edi. Jibektiń rolin 16 jasar mektep oqýshysy qalaı oryndap shyǵady-degen qaýip te boldy. Rejısser óz degeninde turyp, bas rolden úmitker bolǵan 400 boıjetkenniń ishinen Merýertti Jibektiń roline, 15 jigittiń ishinen Qumandy Tólegenniń roline bekitedi.

Fılmdi qarjylandyrý jumystary da birshama qıyndyqtarǵa kezdesedi. Memleket tarapynan bastapqyda bólingen aqsha kólemi fılmniń birinshi serııasyn ǵana aıaqtaýǵa jetedi de, túsirý proesi toqtap qalady. Fılmniń ekranǵa shyǵýyn asyǵa kútken kórermender shyǵarmashylyq toppen kezdesýdi talap etedi. Baspasóz betterinde, teledıdar, radıo arnalary arqyly suhbat áńgimeler uıymdastyrylady. Osyndaı sharalardan keıin Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen  hattar aǵylyp  kele bastaıdy, fılmdi aıaqtaýǵa memlekettiń shamasy kelmese, el bolyp qarajat jınaımyz degen tilekter aıtylyp jatady. «Qyz-Jibek» fılminiń tóńiregindegi shý joǵarǵy oryndarǵa deıin jetedi. Qazaqstannyń  sol kezdegi birinshi basshysy D.Qonaev  fılmdi aıaqtaýǵa Moskva qalasynan arnaıy ruqsat alyp keledi.

1970 jyly ekranǵa shyqqan Sultan Hodjıkovtyń «Qyz-Jibek» fılmi shyn máninde halyqtyq týyndyǵa aınaldy. Eki jas arasyndaǵy názik sezim elaralyq tarıhı oqıǵalar turǵysynan sıpattalyp, folklor shyǵarmasynyń áleýmettik mańyzyn  taǵy bir joǵary satyǵa kóterip otyr.

Folklorlyq  shyǵarma jelisimen túsirilgen kınotýyndylardyń  asa tereń de astarly mazmunyna ulttyq sana-sezim erekshelikterine oraı tarıhı derekterden habary bar kórermen ǵana boılaı alady. Salt-dástúr sananyń kórinisi. Halyq aýyz ádebıetiniń shuraıly úlgileri arqyly kórkemdik qasıetin saqtaǵan epostyq jyrlardyń  ekrandyq shyǵarma arqyly qaıta jandanýy  «Qyz-Jibek» fılmi arqyly dáleldendi.


«Qazaq kınosynyń tarıhy» (oqýlyq)

QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi, T.Júrgenov atyndaǵy QazUÓA,

B.R.Nógerbek, G.Q.Naýryzbekova, N.R. Muqysheva – Almaty: IzdatMarket, 2005.