Qarasha aıynyń 9-y kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ǵylym akademııasynda kınorejısser Sábıt Qurmanbekovtiń «Oralman» fılminiń kórsetilimi ótken bolatyn. Kelgen qonaqtar men kórermender arasynda túsirilim toby, sonymen qatar, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, barlyq shyǵarmalaryn oralmandar taqyrybyna toǵystyrǵan Qabdesh Jumadilov te boldy. «Oralman» fılmi jazýshynyń «Sońǵy kósh» roman-dıalogııasy negizinde túsirilgen. HH-shy ǵasyrdyń 30-shy jyldarynda qyzyl ımperııanyń qýǵyn-súrgininen talaı qazaq otbasy tarydaı shashylyp, jan-jaqqa shashyrap ketken edi. Fılmde qıly kezeńde Aýǵanstanǵa qonys aýdarǵan qandasymyzdyń biri Bazarbaı esimdi aqsaqaldyń ómirin beınelegen.
Qazaq kınematografııasynyń qory salmaqty taǵy bir fılmge toldy deýge bolady. Buryn sońdy aıtýǵa bolmaıtyn memlekettik qupııa bolyp qalǵan taqyrypty ekran betine shyǵarý arqyly fılm ózekti bolyp otyr. Taǵdyrdyń talabyna túsip, tabanyn tas tesken, mańdaıyn kún ysytqan qazaqtyń basynan ótken kishkene ǵana zaman bólshegin týyndy arqyly rejısser ashyp kórsete bilgen. Kınokartına soǵystyń árbir qazaq otbasyna tıgizgen qasiretin ár epızod saıyn kórinister men dıalogtar arqyly tereńdete túsirgen. Qazaqtyń jańa keıpin, qoǵamnyń búgingi psıhologııasy men ahýalyn “asyra siltemeı” shynaıy kórsetken bul týyndy kórermenderdiń kózine jaspen birge qýanysh sezimin uıalatty. Oǵan mysal retinde fılmge qysqasha toqtala ketsek.
Bazarbaıdyń qyzy men uly Aýǵanstan elinde dúnıe esigin ashady. Balalary eseıip, turmys qurady. Qyzy aýǵan jigitine turmysqa shyqsa, uly pýshtýn ultynyń qyzyna úılenedi. Osylaısha, araǵa biraz jyldar salyp, týǵan jeriniń topyraǵyna jetýge asyqqan Bazarbaı aqsaqal eline oralýǵa ruqsat qaǵazyn alady. Otbasyn alyp, Qazaqstan shekarasyna jetedi. Sol sáttegi qarııanyń shekara kúzetshilerinen: «mynaý qazaq jeri me?»-dep mańdaıyn jerge tıgizip, sýyq aıazdy sezbeı topyraqty ıiskeı súıgeni kózge jas keltiredi. Qarııa qanshama jyldar ótse de, jat elde jańylmaı óz eline Tóretam aýylyna taban tireıdi. Poıyzdan túsip, ań-tań bolǵan otbasyna eń alǵash jasóspirim jigit Shyńǵys meıirimdilik tanytyp, aýyl ákimine alyp barady. Armany oryndalǵan aqsaqal ýaqyt óte kóz jumady. Máıitti jerleý úshin oryn suraǵan balasyna aýyl ákimi: «Óldi degen kýálik alý úshin senderdiń azamattyq pasporttaryń kerek. Qazir meıram, 2-3 kún kút, sosyn bir amalyn qarastyrarmyz...» dep jaýap qatady. Adam turmaq, janýardy da olaı qorlaý eń aýyr kúná emes pe? Elin emirene súıgen azamat týǵan jerge oralsam osynsha eleýsiz qalam dep te oılamaǵan bolar?! Sharasyz qalǵan Saparqul temirmen torlanǵan zıratqa kelip máıitti zańsyz jerleıdi. Bul bassyzdyqqa shydamaǵan Saparquldyń áıeli: «Jumaqta bulaı azap kórgenshe, tozaqqa baryp ómir súrgen artyq» dep yzalanady. Alaıda, atasynyń kóz jumar sátinde: «Qandaı jaǵdaı bolmasyn sender osy jerde ósip-ónińder!»-dep aıtqan ósıetin eske alsa kerek, eshnárseden bas tartpaı, týǵan jer topyraǵyna sińise ketedi. Aýyl ákimi aýǵan jerinde azanshy bolǵan Saparqulǵa eski ǵımaratty usynyp, meshit salýǵa beredi. Ár adamnan urys estip, aıaqqa taptalsa da, bastaǵan isinen qaıtpaı meshit qurylysyn salyp bitiredi. Saparqulǵa áıeli júkti ekenin estirtse, týa bitti sóıleı almaıtyn qyzdary Márııam emdelip, ándete bastaǵanyn kórgende odan ári ata-analyq júrekteri eljireı túsedi. Eń basty máselelerine aınalǵan azamattyq kýálikteri de qoldaryna túsedi. Sonymen qatar, fılmde Márııam men Shyńǵystyń balalyq mahabbat sezimderi kishkene epızodtar arqyly oryn alǵan. Kınotýyndy oralman taqyrybyna arnalsa da, árbir detal taǵy bir taqyryptyq oryn alatyn úlken máseleni kóterip otyrady. Bıliktiń burmalanǵan zańdary, ár elde qolyna qarý alǵan qazaqtardyń bir-birimen soǵysýy, ustanǵan dinderinen adasýy, qazaq qarakózderiniń jat elde júrip ózge elge urpaq súıdirýi fılm kórermenin “áttegen-aı” deıtin ókinishti sátke bóleıdi.
Arnaıy qonaq retinde shaqyrylǵan oralman qazaq baýyrlarmyz kózine jas alyp, fılmnen keıin alǵan áserlerimen bólisip, barlyq túsirilim tobyna alǵystaryn jetkizdi. Júrek tebirenter týyndyda tek qana bir otbasynyń oqıǵasy kórsetilse, shetelde áli de qanshama qandastarymyz osy kúnge jetýdi arman etip júr?!
Qaǵaz betterinde qalǵan tarıhymyzǵa kóz júgirtip, oralman taqyrybyna áli de oralýymyz kerek. Árbir týyndymyzdy túsirer aldynda izdenis pen tyńǵylyqty daıyndyq júrgizilse, «Oralman» fılmi syndy aýyz toltyryp aıtarlyq dúnıelerimizdiń kóp bolary sózsiz.
